tulevasi vaimulikke. Hiljem kujunesid ka linnakoolid kus anti ilmalikke teadmisi. Ülikooli eestisse ei loodud, kõrgharidus omandati välismaal. Juba keskaja kroonikatest võib leida eestikeelseid väljendeid ja lauseid. 1525a. Trükiti Lübeckis esimene eestikeelne raamat, mis pole säilinud. 1535 a.ilmus Wanradt- Koelli eestikeelne katekismus, millest on säilinud mõned lehed. 10. Valitsev usund oli katoliiklus mis tegi läbi reformatsiooni. Muistse vabadusvõitluse käigus ja järel ristiti suurem osa eestlasi. Nad võtsid omaks katoliikluse. Eestlased hakkasid austama kristlaste Jumalat ja pühakuid. Eestisse jõudis reformatsioon e usupuhastus 1523a. Kekajal ei suudetud Eestis reformatsiooni lõpule viia, sest piiskopid, tookapiitlid, Liivi ordu ja kloostrid jäid katolikule usule truuks. Eestlatest puutusid evangeelse õpetusega kokku eelkõige linnaelanikud. 11
Selle perioodi lõpul algab linnade kujunemine ja toimub feodaalne killustatus. Teiseks on kõrgkeskaeg(11.saj-14.saj), kus valitseb feodaalne korraldus ning kujuneb lõplikult välja seisulik korraldus. Samuti areneb rahamajandus, mille baasiks on linnad ja kaubandus. Algab ka tsentraliseeritud riikide teke. Kolmandaks rühmaks on hiliskeskaeg(15.saj-16.saj algus), kus keskajale omased tunnused asenduvad uusajale omaste tunnustega. Tekib kapitalistlik majandus. Ajajärku iseloomustab katoliiklus. Keskajal levis põhiliselt naturaalmajandus, st pea kõik eluks vajalik valmistati ise. Valmistajateks olid talupojad. Kaupade müüki ega ostmist peaaegu ei toimunudki ning raha praktiliselt puudus. Talupoeg oli sunnismaine pärisori, st ta ei saanud vabalt liikuda, kuid võis luua perekonna, saada lapsi ning abielluda omal vabal valikul valitud naisega. Talupoeg sõltus feodaalist ning tal oli oma maalapp ja majapidamine. Samuti oli ta oma isanda kaitse all. Talupoeg pidi
enda kätte haarama ka peamisi riigijuhtimise hoobasid. 8. Nimeta vähemalt 3 tähtsat sündmust revolutsiooni käigus, mis mõjutasid Prantsusmaa ajalugu Võeti vastu: „Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon“. Tugines võrdsusele ja vabadusele. Absoluutsest monarhiast saab konstitutsiooniline monarhia. Vallutussõjad Napoleoni juhtimisel. 9. Miks ebaõnnestusid püüded asendada katoliiklus mingi uue usundi või kultusega (nt.Mõistuse või Kõrgema Olendi kultused)? Sest inimesed olid truud oma religiooni ning selle muutmisega võiksid toimuda kokkupõrged linnas. 10. Miks hävitati revolutsiooni ajal kultuuriväärtusi? Millist kahju tõi revolutsioon kultuurile ja teadusele? 1. See meenutas neile endist korda ja endisi valitsejaid 2. Omakasu kunstiväärtused olid sageli hinnalised 3. Riik ise õhutas hävitama 4. Harimatus ja Rumalus
Keskaja mõiste pakuti välja 15.saj II poolel Itaalia humanistide poolt. Seda loetakse I ilmalikuks ajaloo perioodiks. Keskaja perioodid: I varakeskaeg a) 5-9saj-feodaaltsivilisatsiooni algus. b) 9-11 saj välja kujunenud romaani ja germaani kultuur. II vahekeskaeg 11-14 saj. 13 saj kõrgkeskaeg. III hiliskeskaeg- varauusag 14-16saj kriis katoliikluses ja reformatsioon. Keskaja lõpp, kas 1492 ameerika avastamine või 1517 luterlik reformatsioon. Feodaaltsivilisatsiooni tunnused: katoliiklus mõjutas igapäevaelu, feudalism e. ühiskonda korraldav normistik. Bütsans e. Ida-Rooma riik. Vabad maaharijad hakkasid rentima maad. Sõjaväeline ametnikkond, see aitas keisri võimule kaasa. Kogukondlikkus ja tsentraliseeritus. Keisril oli võimutäius, kirik allus ka keisrile. Põllumajandus oli edukas. Ringkäendusega seotuna kindlustas kogukond riigi maksude laekumise. 313 Milano edikt Rooma võttis kristluse riigiuskus. Kristluse levik suurenes üle kogu euroopa. Piiskoppide ül
Barokk · Taotleb rahutust ja dünaamilisust · Maalilisus · Kontrastsus · Hästi oluline on tunnete rõhutamine · 17.-18.saj · Sujuvad värviüleminekud, soojad toonid ilma teravate piirjoonteta, heleda ja tumeda kontrastid, erinevate materjalide loomutruu edasiandmine · Pingelised ja hoogsad stseenid, rõhutatud diagonaalsuunad, ebatavalised poosid, jõulised ja vormikad inimesed, väänlevad kehad, ülepaisutatus 1)Absolutism ja katoliiklus · Hispaania, Itaalia, Flandria, Lõuna-Saksamaa · Kunst sümboliseerib võimu · Caravaggio-keldriluugi valgus, ,,Püha Kristoferi ristilöömine", maalide tegevuspaik võetud tegelikust elust, sündmustik hargneb poolpimeduses · D. Velazquez-hispaanlane, ,,Philip IV", ,,Õuedaamid" · Rubens-Flandria, ,,3 graatsiat", ,,Amatsoonide lahing", ,,Allegooria rahu õnnistusest", ,,Veinijumal Bachos", ,,Leucippose tütarde röövimine", Rubensi
võimu alla, vaid kummalgi olid oma õigused ja kohustused. See aga põhjustas lepingupoolte ebavõrdsust ja nii kujunes vasalliteedi kaudu läänipüramiid ehk feodaalne hierarhia, mille tipuks oli kuningas ja aluseks väikevasallid. Kuid kuna feodaali sesikohalt oli maa ilma talupoegadeta väärtusetu, püüti neid kõigest väest maa küljes kinni hoida. Seepärast muudeti talupojad sunnismaiseks, mis tähendas ühiskonnaelu langust lihtrahva seas. Varakeskajal oli põhiliseks usuks katoliiklus, mis eelkõige domineeris Lääna-Euroopas. Kirikust sai range hierarhia ja territoriaalse korraldusega institutsioon, mille organisatsioonopõhimõtetest võtsid eeskuju ka ilmalikud valitsejad. Kogu keskaja vältel oli kirik ühtlasi ainus arvestatav kultuurikandja ning vaimulikud sageli ainsad kirjaoskajad ja hariduse jagajad. Euroopa rahvaste ristiusustamine oli aga väga pikk protsess ning toimus
usulõhele kehtestades Elizabethi religioosse kokkuleppe, mis kujutas endast iga kiriku ametnikkonna eest vastutavate ja juhtivate tunnistamist monarhi kui 1 Gunpowder Plot 2011: WWW 2 Fraser 1996:233 4 kiriku ja riigi valitsejana. Karistused keeldumise eest olid karmid; määrati trahve ja järjepidevalt seadust eiravad inimesed riskisid vangistamise ning hukkamisega. Katoliiklus muutus äärmuslikuks, kuid hoolimata ähvardustest saada hukatud jätkasid preestrid usu praktiseerimist salajamisi. 3 3 Haynes 1994: 12 5 KASUTATUD KIRJANDUS Anonymous. Gunpowder Plot. http://en.wikipedia.org/wiki/ 05.05.2011 Fraser, Antonia. 1996. The Gunpowder Plot. London: Phoenix Haynes, Alan. 1994. The Gunpowder Plot: Faith in Rebellion. Sparkford: Hayes and Sutton
Geograafia Rahvastikupoliitika on riigi sihiteadlik tegevus rahva arvu, selle demograafilise koosseisu ja paiknemise mõjutamisel. Rahvastikku mõjutavad sündimused, suremused ning sisse-ja väljaränded. Samuti ka majandusareng, tööhõive ja töötingimused avaldavad mõju. Sündide arvu mõjutamiseks kasutatakse maailmas nt lubatud abiellumisvanuse ja rasestumisvastaste vahendite ja abordi kättesaadavuse reguleerimist, erinevaid kooselu reegleid, peretoetusi, lisapuhkusi nii emadele, kui isadele, soodustusi töötamisel, teenuseid. Rahvastikupoliitika: · rändepoliitika · sündide arvu mõjutamine · regionaalpoliitika Karmid meetmed rahvastikupoliitikas nt Hiinas ja Indias püütakse kiiret rahvaarvu kasvu pidurdada 1-2lubatud lapse poliitikaga ning sundabortidega. Riikide rahvastikupoliitikat mõjutavad ka rahvusvahelised organisatsioonid (nt. ÜRO) ja kokkulepped. Rahvastikupoliitika Eestis: · Pe...
pühakuid. Sellist päeva oli varemgi peetud, kuid see polnud kuigi laialt levinud. Pühakutepäeva pühitseti alguses 13. mail, kuid 8. sajandil nihutas paavst Gregorius III selle 1. novembrile. Paljude ajaloolaste arvates toimiti nii, et tõrjuda Samhaini ja muid paganlikke tähtpäevi. Samhaini kui hingede ja üleloomuliku maailmaga kohtumise kombestik jäi pühakutepäeva ametlikust tähistamisest kõrvale, kuid jäi püsima rahvapärastesse tavadesse. Katoliiklus hakkas seostama rändavaid hingi kurjade jõudude, deemonite, kuradi ja nõidadega. Katoliku kirikul on olnud pikaaegne poliitika mittekristlike pühade integreerimiseks ja inimeste oma usku pööramiseks. Muu hulgas nihutati näiteks kristlikke pühi mittekristlike pühadega samale ajale. See kehtib ajaloolaste arvates ka jõulude ja Kristuse sünnipäeva nihutamise kohta 25. detsembrile, paganliku talvise pööripäeva pidustuste ajale.
Prantsusmaa tsentraliseeritud monarhia (tugeva keskvõimuga kuningriik.) Hiliskeskaeg 14-15saj: Must surm-katku epideemia, mis levis üle kogu Euroopa, suri palju talgupoegi;1358- žakerii ülestõus- talupjad said vabaks pärisorjusest ja nendega sõlmiti soodsamad rendi lepingud; Inglismaa vs. Prantsumaa 100a sõda(1346- Crecy lahing, 1356 Poitiersi lahing). Reformatsioon-16saj usupuhastusliikumine, kujunesid katoliiklus, kalvinism, anglikaani kirik. Algataja oli Martin Luther, tema seisukohad: mõistis hukka patukahetsemiskirjade müümist, usulise tõe ainsaks allikaks on Piibel, vaidlustas paavstikiriku ilmeksimatuse; Põhjused: ilmalikud valitsejad soovisid allutada kirikut oma võima all, vaimne suund- vaimulikud ja humanistid võitlesid katoliku kiriku kui organisatsooni vastu; Eeldused:katoliku kiriku kõlbeline allakäik, paavsti huvi muutus üha ilmalikumaks,
vahemikku. Elatustase on riigis keskmine. Suuremateks miljonilinnadeks peale pealinna Brasília on Recife, Salvador, Rio de Janerio, Sao Paulo ja Belem. Brasiilia riigikeeleks on portugali keel. Rahvuslikku koosseisu kuuluvad lõunaeurooplased, indiaanlased, europiidid- indiaanlased (mestiitsid), aafriklased, europiidid-negriidid (mulatid). Usundite järgi on Brasiilias enamasti katoliiklased, protestandid ning põlisusundite järgijad, leidub ka budiste. Peamiseks usundiks on siiski katoliiklus. Sisemajanduse kogutoodangult on Brasiilia 8. kohal maailmas. Brasiilia on G20, Mercosoli ja Lõuna-Ameerika Riikide Liidu asutajaliige. Brasiilial on suured nafta- ja maagaasivarud. Naftatoodangult on ta 15. riik maailmas ja suurim etanoolitootja. Toodetavast elektrienergiast moodustab 83% hüdroenergia. Itaipu HEJ on maailma suurim toimiv hüdroelektrijaam (14 GW). Brasiilia ainuke tuumaelektrijaam on kahe reaktoriga Angra TEJ, mis toodab 4% riigi elektrienergiast
▪ Muinasaeg ehk esiaeg, ajajärk esimeste inimeste saabumisest kuni ristisõdade alguseni baltimaade 12.saj lõpul. ▪ Ajalooline aeg- Periood keskaja algusest kuni tänapäevani. ▪ Keskaeg- periood 12.- 13.saj vahetusel alanud ristisõjast kuni 15.-16.saj vahetusel. ▪ Uusaeg- periood Liivi sõjast kuni 19.saj lõpp. ▪ Kunda kultuur- u. 9000-5000 eKr, levinud Läänemere idaranniku maadel alates Lõuna- Soomest kuni Leedu lõunaosani. ▪ Kammkeraamika kultuur- u. 4000- 3000 eKr, levis Lõuna-Lätist kuni Põhja-Soomeni ja Loode-Venemaa alade. ▪ Nöörkeraamika kultuur- u. 3000- 1800 eKr, levis idas Volga ja läänes Reini jõeni, lõunas peaaegu Alpideni. ▪ Linnused(tüübid)- mägilinnus, neemiklinnus, kalevipoja linnus ja ringvall linnus. ▪ Adramaa- sellise suurusega põllumaad, mida suudeti harida ühe adraga. ▪ Kolmeväljasüsteem- ühel põllul külvati talivilju, teisel suvivilju ja kolmas oli kesaks. ▪ Läänimees- Linnustes elavad rüütlid, kellele lasus maa kaits...
Kordamine. Keskaegne ühiskond ja eluolu 1. Keskaja ruumiline ja ajaline piiritlemine. Keskaega võib ruumiliselt piiritleda alaga, kus religiooniks oli katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhines ja valitsev kord feodalism ehk läänikord. Ajalisel piiritlemisel ei ole ajaloolastel ühist seisukohta. Alguseks pakutakse kõige sagedamini 476.aastat, mil kukutati viimane Lääne-Rooma keiser Romulus Augustulus Germaani väepealiku poolt. Keskaja lõpuks peetakse aga aastaid: · 1453.aasta, kui Konstantinoopol vallutati türklaste poolt. · 1492.aasta. Columbus avastas Ameerika. · 1517
Loodusvarad pole veel ammendunud, neid veetakse isegi Euroopasse. Tähtsateks maavaradeks on maagaas, nafta, kivisüsi ja erinevad metallimaagid (peamiselt Cu, Au ja Fe). On ka kohti, kus leidub teemante. Väga metsa- rikkad alad. Aastane sademete hulk on piirkonniti väga erinev – 100-4000mm. Valitsevad usundid Valitsevateks usunditeks on kristlus, katoliiklus ja judaism. Rahvastik ja asustus Tihedam asustus on New Yorgi lähistel rannikualadel ja ka Chicago/Detroidi/Los Angelese/San Fransisco ümbruskonnas. Rahvaarv tõuseb koguaeg tänu suurele sisserändele. Loomulik iive on nullilähedane. Enamik inimestest elab linnades. Üldiselt on elatustase kõrge, kuid Mehhikos ja mõnel pool Kariibi mere saartel on inimesed suhteliselt vaesed.
5saj -16 saj Keskaeg jaguneb: · Varakeskaeg 5 saj-11 saj On nõrk, tal pole sõjalist jõudu, see hakkab kujunema alles 8.sajandil. Tal on vaja seda islami tungile pealehakkamiseks, samuti ka normannide vastu ( taanlased, norralased). Sõjaline olukord kujunemises, kirik nõrk. Kujuneb välja feodaaltsivilisatsioon. Selle tunnusteks on: 1) feodaalsuhted( vasalliteet) ehk läänikord. Need on need suhted, mis on rüütliseisuste omavahelisteks suheteks, 2) katoliiklus, mis muutub Rooma riigis ainuvalitsevaks. Feodaaltsivilisatsiooni piirid on peamiselt Euroopas, lõunas lõpeb Vahemerega, sest Põhja-Aafrikas levib islam. 10-11 saj võtavad ristiusu vastu ka põhjmaade valitsejad ja feodaaltsivilisatsioon levib ka põhjamaadesse. Idapiir jääb Eesti Vene vahele. Venemaal oli õigeusk. · Kõrgkeskaeg 11saj Iip 14 saj Killistatud. Hakkavad ristisõjad ja pealetung, katoliiklik kiriku pea paavst hakkab oma asjade eest
Saksamaa kahe maailmasõja vahel. Eelnevast ajaloost: 962 – 1806 Saksa Rahva Püha Rooma keisririigi aeg ( esimene keiser Otto I ) 1806 – 1871 Saksa Liit 1871 – 1918 Saksa keisririik. Viimane keiser Wilhelm I. Bismarck – kantsler. Enne Esimest maailmasõda kujuneb sõjaline liit: KOLMIKLIIT (KESKRIIGID), sõja ajal NELIKLIIT. Saksamaa kaotused sõjas. 9.nov. 1918 – revolutsiooni puhkemine. Keiser põgeneb Hollandisse, valitsusjuhiks saab Friedrich Ebert. 28.juunil 1919 – Versailles' rahu sõlmimine võitjariikide ja Saksamaa vahel. Saksamaa kahe maailmasõja vahel: 1919 – 1929 Weimaris võetakse vastu konstitutsioon – Saksamaast saab Weimari Vabariik (1919 – 1934). Seadusandlik organ – Riigipäev – Reichstag. I president – Fr. Ebert – (1919 – 1925). 1925 – 1934 presidendiks Paul von Hindenburg. Pärast sõda tugev vasakpoolne liikumine. Moodustub ka Saksamaa Kommunistlik Partei. Eesmärk haarata võim ...
12. Millised olid maadeavastuse tulemused? 13. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu reformatsiooni. 14. Iseloomusta konkreetsete näidete kaudu vastureformatsiooni. Mõisted ja isikud: kirik, klooster, vaimulikud ordud, ketserlus, inkvisitsioon, ristisõjad, läänikord, naturaalmajandus, raad, tsunft, gild, Hansa Liit, skolastika, koraan; Muhamed, Karl Suur, Innocentius III ja Aquino Thomas. 1. Ristisõjad. 2. Tekkis kaks usku- katoliiklus ja õigeusk. 3. Paavstil oli kõrgeim võim, mis andis talle vabaduse ristida ja maid asju. 4. Romaani stiil- Vana-Rooma ehituskunsti põhitõed Gooti stiil- originaalne kunstistiil 5. Erinev usk, linnastumine, kaubateed sattusid moslemite kätte. 6. Tutvusid Idamaade kultuuriga, õpiti kombeid ja puhtust, muutusid rüütlite hoiakud, tekkis mõiste rüütlikohustusest, Euroopa tuli palju uusi asju ja naine muutus au sisse. 7
Kirik Sünagoog Mosee lähim pühakoda asub Peterburis. Vaimulik Piiskop Rabi Prohvetid Dalai-laama Brahmaan Peavoolud Katoliiklus, protestantlus (sektid, ja õigeusk Sunniidid 90%, siidid Judaismist on välja Visnuism, sivaism, usulahud) 10%, sufism, dervisid ja Puuduvad
Samal aastal on Itaalia kodusõja lävel. 1922. aastal toimub marss Rooma, 28. oktoobril esitatakse kuningale ultimaatum, mille tulemusena saab Mussolini 31. oktoobril peaministriks. Algab totalitaarse riigi väljakujunemine, mida iseloomustuvad rahvuslikkus, suur võim, vallutussõjad. Eeskujuks võetakse Rooma riik. Kuningavõim jääb siiski alles, Mussolini austab kuningat elu lõpuni. 1929. aastal loodi Vatikani riik. Riigiusuks oli katoliiklus, vaimulikud vabastati maksudest. Keelati rasestumisvastaste vahendite kasutamine. Asutati Fasistlik Suurnõukogu, mis langetas parlamendi asemel otsuseid. Noorsugu kasvatati patriotismi vaimus. Majanduses toimusid edusammud (kõik töötas nagu kellavärk, rajati Euroopa esimene autotee, eriti arenenud oli lennutööstus, laiendati põllupinda, omati maailma suurimat allveelaevastikku, sõjatööstusse läks 1/3 riigieelarvest). Levinud oli Mussolini isikukultus
Mustvee Gümnaasium KUUBA Referaat Mustvee 2008 SISUKORD 1.Kuuba üldandmed 1.1 Asukoht 1.2 Loodus 1.3 Kuumus ja orkaanid 1.4 Rassid ja usk 1.5Toit ja jook 2.Ajalugu 2.1 Fidel Castro 1 KUUBA ÜLDANDMED Kuuba pealinn on La Habana, teisi sõnu siis Havanna, kus elab ligikaudu 2 096 000 inimest. Riigis kokku elab umbes 11 734 000 inimest. Pindala on 110 680 km². Riigikeeleks on hispaania keel.Rahaühikuks on peeso ja Kuuba konverteeritav peeso. Asukoht Kuuba asub Kariibi meres ning Yucanta ja Florida poolsaare ning Haiti, Bahama,Jamaica saarte vahel. Loodus Kuubal on väga palju korallrahusid. Kuuba tasandik on väga künklik, kaks kolmandikku hõlmab seda. Tuntumad mäeahelikud on-lääneosas Sierra de los Organos, keskosas Sierra de Trinidad, kagu...
Suurkujudeks on A.Puskin, M. Lermontov, N.Gogol. Vene romantism erineb euroopalikust järgmise poolest: 1.Euroopa romantism oli katoliiklik, aga vene oma õigeusklik. Katoliiklus rõhutab vastutust, süüd vale käitumise ees. Õigeusk aga müstitsismi, alandlikkust, allaheitlikkust, ettevaatlikkust. Mõlemad suunatud eksootilise poole. Vene romantikud sõidavad Kaukaasiasse. 2.Vene romantism on valitsuse vastane. 3. Vene romantismis kujuneb vajadus kirjutada ridade vahel mõistu. Aleksander Sergejevits Puskin 1799-1837 *päritolult kõrgaristokraat *tema vanaisa oli Etioopia vürst Vene tsaari teenistuses Abram Hannibal, kes oli aastatel 1731-1752 Pärnus
Enamus laule on Hispaania keeles. Ka tänapäeva popmuusikas on suur osa Ladina-Ameerika lauludel. Tänapäeval tuntud muusikud: Shakira, Enrique Iglesias, Daddy Yankee, J Balvin, Nicky Jam, Pitbull, Luis Fonsi, Camila Cabello jne. Filmide poolest pole Ladina-Ameerika eriti tuntud. Nende seebiooperid seevastu on maailmas tänapäevani ülimalt populaarsed. Ladina-Ameerika seebiooperid on ühed parimad. Tuntumad poplauljad tänapäeval Religioon Peamine religioon katoliiklus. 90% Ladina-Ameeriklasi on katoliiklased. Vaimulikuks peaks on paavst, Rooma Piiskop. Rooma Piiskopil on piiramatu võim. Ladina-Ameerikas pole toimunud usureformatsioone. Huvitavaid fakte Ühed maailma teravamad tsillid on pärit Ladina-Ameerikast. Ladina-Ameerikas kestab karnevali hooaeg jaanuari lõpust kuni märtsi alguseni. Brasiilia on üks maailma suurimaid kohvitootjaid. Peruus kasvab üle 55 sordi maisi ja neid võib leida peaaegu igas värvis.
Max Weber Tegeleb pigem konkreetsete religioonide kui religiooni üldise olemusega Protestantism aitas kaasa kapitalismi tekkele Religioonid 1. Maailmaga kohanevad (ismlam, judaism) 2. Maailmast loobuvad (budism) Inimese suhe religiooniga Religiooni mõõtmine: Religiooniga seotud käitumine- kui tihti käib kirikus, kas kuulub kogudusse Religioossed uskumused- kui tugev on inimese usk Religioosne kuuluvus, usulahk- islam , katoliiklus, protestantism, budism, maausk, ateism, puudub... Väine religioossus. Usklik on usu teiste poolt vastu võtnud, pole seda ise läbi tunnetanud; pole religiooni internaliseerinud ( omaks võtnud). Religiooni väline aspekt Sisemine religioossus- usklik on oma usus veendunud. Religiooni sisemine aspekt Sekulariseerumine Religiooni tähtsuse vähenemine 20. Sajandil toimus lääneriikides Viimastel aastatel tundub see protsess olevat peatunud
Apenniini poolsaarel. Põhjas moodustavad loodusliku piiri Alpid. Põhjas on Itaalial maismaapiir Austria (430 km), Prantsusmaa (488 km), Sloveenia (232 km) ja Sveitsiga (740 km). 2) Üldandmed: Keel itaalia Riigipea on president Giorgio Napolitano Itaalia on unitaarne vabariik Pealinn Rooma Pindala - 301 230 km² Rahvaarv - 58,126,212 (2009) Rahvastiku tihedus - 198,5 in/km² Rahaühik euro (EUR) Usund katoliiklus Kuulub Euroopa Liitu Itaalias on 20 maakonda, mis omakorda jagunevad 93 provintsiks 87% Itaalia elanikest identifitseerib end rooma-katoliiklastena Itaaliale kuuluvad Sitsiilia, Sardiinia ja hulk väiksemaid saari. Itaalia on G8 liige ja Euroopa Majandusühenduse (EEC) asutajaliige (1957). Itaalia poolsaarel paiknevad lisaks veel kaks iseseisvat riiki: San Marino ja Vatikan 3) Looduslikud tingimused: · Valdav osa Itaaliast on mägine. Põhjas asetsevad Alpid
·Itaalia on tuntud kui üks väga külalislahke ja sõbralike inimestega riik. Riigi üldandmed Keel itaalia Pealinn Rooma President Giorgio Napolitano Peaminister Silvio Berlusconi Pindala 301 230 km² Rahvaarv (2008) 59 829 700 Rahvastiku tihedus198,5 in/km² Itaalia lipp Iseseisvus 17. märts 1861 Rahaühik euro (EUR) Ajavöönd Kesk-Euroopa aeg Riigihümn Fratelli d'Italia Usund Katoliiklus Üladomeen .it Maakood 39 Itaalia vapp Geograafiline asend Itaalia on riik Lõuna-Euroopas Vahemere ääres. Itaalial on ühine riigipiir Prantsusmaa , Sveitsi , Austria ja Sloveeniaga . Tema territoorium jaotub kolmeks suureks piirkonnaks: esmalt, Alpidega piirnev ja tihedalt Mandri-Euroopaga seotud põhjaosa, teiseks, saapasääre kujuga Apenniini ehk Itaalia poolsaar ja kolmanda piirkonna moodustavad suured vahemere
inimesed taevasse, halbu ootab aga ees põrgu. Seepärast austati kirikut ja vaimulikke. Vaimulikud olid ainsad haritud inimesed, kes jagasid ka teistele õpetust. Aastal 1054 sai alguse suur kirikulõhe, mis jagas kiriku kaheks. Lääne-Roomas oli katoliku kirik, kasutati ladina keelt, kirikuelu juhtis Rooma paavst. Kuid Ida-Roomas oli õigeusu kirik, seal juhtis kirikut patriarh, räägiti kreeka keelt ja kirik allus Konstantinoopolile. Lõpuks jagunes ristiusk kolmeks suureks põhivooluks: katoliiklus, õigeusk ja protestantlus (protestantluse hulka kuuluvad nt. baptism, luterlus, kalvinism), mis kehtivad ka tänapäeval. Keskajal kujunesid Lääne-Euroopas riigid, mis püsivad meie ajani. Tekkis islamiusk. Ristiusus kujunes kolm suuremat põhivoolu. Tekkisid linnad, arenesid käsitöö ja kaubandus. Talupojad õppisid juurde oskusi ja Idamaadest levisid Euroopasse senitundmatud põllukultuurid. Araablaste kaudu õpiti tundma ka kompassi ja püssirohtu. Leiutati trükikunst.
KESKAJA PIIRID JA PERIODISEERIMINE Varakeskaeg (V-X) , Kõrgkeskaeg(XI-XIII), Hiliskeskaeg(XIV-XV) Frangi riik, Ida-Rooma(Bütsants), Araabia riik FRANGI RIIK: tekkimine-V saj. Chlodovech hiilgeaeg: Karl Suure ajal 768-814, taastas keisrivõimu Lääne-Euroopas, vallutas suure osa Lääne-Euroopast lagunemine: 843a jagasid Karli pojapojad riigi Verduni kokkuleppega kolmeks:Lääne-Frangi, Ida-Frangi, Lõuna-Frangi FEODAALKORRALE ISEL JOONED: ühiskonna hierarhiline ülesehitus:vasalliteet(senjööri ja vasalli alluvussuhe on lepinguline koos vastastikuste õiguste ja kohustustega), läänisuhted(senjöör jagab oma maad vasallide vahel vastutasuks teenistuskohustus senjööri ees), naturaalmajandus, poliitiline killustatus,katoliiklus, talupoegade sunnismaisus, pärisorjus KATOLIKU KIRIKU KORRALDUS kristlik maailm oli jagatud piiskopkondadeks, mille eesotsas olid piiskopid ja mitut piiskopkonda ühendavateks peapiiskopkondadeks eesotsas peapiiskoppidega, ke...
MAAILMA RAHVASTIK Peamised rahvastikuprotsessid 1. Rahvaarv ja selle muutumine 2. Demograafilise üleminekuetapid 3. Migratsioon 4. Rahvastiku tiheduse paiknemine 5. Linnastumine Rahvaarv ja selle muutumine *1800- 1 miljard inimest *1900- 1,5 miljardit inimest *1950- 2 miljardit inimest *1980- 4,5 miljardit inimest *2000- 6 miljardit inimest *2010- 6,8 miljardit inimest (7 miljardit) Demograafilise ülemineku etapid · Selles protsessis on 4 etappi · Etapid on hävinud või läbivad enamus kultuuriliselt ja ühiskondlikult ühtlaselt inimrühmad maakeral · Mõned rühmad on alles esimeses etapis, mõned jõudnud juba viimasesse. Etapid on: 1. Traditsiooniline põlvkondade vaheldumine 2. Demograafiline plahvatus 3. Demograafiline kriis ja rahvastiku vananemine 4. Nüüdisaegne põlvkondade vaheldumine ...
Reformatsioon: ootamatu murrang või pikema arengu tulemus 1517. aastal pani Martin Luther kirja oma kuulsad 95 teesi, andes sellega tõuke ühele suurimale muutuste perioodile Euroopa ajaloos kiriklikule reformatsioonile ehk usupuhastusele. Tekkis suur vastuseis kahe leeri vahel ühel pool oli vanameelne katoliku kirik, kes ei tahtnud oma varandusi ja võimu kaotada, teisel pool uuendusmeelsed luterlased, kelle arust oli katoliiklus Jumalast liiga palju eemaldunud. Reformatsioon muutis usku paljudes maades luterluseks, kuid üht või teist moodi mõjutas ta kõiki Euroopa riike ja maid, olles põhjuseks mitmetele hilisematele sündmustele. Usupuhastusest ei jäänud kõrvale ka Eesti. Sel ajal kui katoliku kiriku piiskopid meie maal ametis olid reformitöö elustamise ja teostamise katsetega ja püüetega, hakkasid vähehaaval ilmsiks tulema päris isesugused
erinevused vähenevad; on kirjakeel; tihedad suhted teiste rahvustega ja kultuuride lähenemine. Näiteks: 18. sajandist eesti rahvus; kaasajal Euroopa- erinevad rahvused, Põhja-Aafrika ja Edela-Aasia- araabia rahvus, Aafrika- hõimud, Põhja-Ameerika- ameeriklased ja kanadalased, Ladina-Ameerika- mestiitsid, mehhiklased. Usundid: Kristlus- vanus 2000 aastat; rajaja Jeesus Kristus; püha raamat- piibel- Uus Testament. Harud: katoliiklus (Kesk-, Lääne-, Lõuna-Euroopa, Ladina-Ameerika); protestandid jagunevad luterlased, metodistid, baptistid, nelipühalised, anglikaanid (Põhja-Ameerika, Põhja-Euroopa); õigeusk (Venemaa). Kristlus väärtustab inimeste võrdsust, armastust, halastust, individualismi. Islam- tekkis 7. sajandil; rajajaks Muhamed; püha raamat- koraan; jumal- Allah; sallimatu teiste usundite suhtes; levik:
Soodustada kaubandust,käsitööd, linna huvide kaitse Seaduseandja,julgeolek kohtumõistja Vaeste hoolekanne, vaestemaja ülevalpidamine Erialane jagunemine tsunftidesse -Käsitööliste tsunftid Tsunftigildi juhtis meister ehk oldermann elu ja tootmist korraldas põhikiri ehk skraa Õpipoiss -> Sell -> Meister Suurgild kaupmeeste ühendus Hansa Liit Läänemereäärsete linnade kaubandusühendus Kirik Kõrg- ja hiliskeskajal: 1054 skisma ehk suur kirikulõhe Lääne kirik ehk katoliiklus Ida kirik ehk õigeusk Püha vaim lähtub Isast ja Pojast Pühavaim lähtub Isast Tsõlubaat-abiellumiskeeld Alamvaimulikel abielu lubatud Ristimärk 5 sõrmega Ristimärk 3 sõrmega Ladina keel Kohalikud keeled Ikoonid pole usulised - Paavst Ikoonide kultus - patriarh 529, Monte Cassinno klooster( 1 Klooste ), Püha Benedictus Inimesed astusid Kloostrisse : Et pühendada elu jumalale Tagada seisuskohane elu Sunniviisiliselt Lapsi 11.-12. Sajandil munkluse kriis
· Missugusteks perioodideks jaguneb keskaeg? Iseloomusta kõiki neid lähemalt! Varakeskaeg - Ida-Rooma domineerimine, feodaalkorra ja Frangi riigi kujunemine Lääne-Euroopas, roomakatoliku kiriku tugevnemine Kõrgkeskaeg - tekkis Püha Rooma keisririik, ristisõjad Euroopas, linnakultuuri kujunemine Hiliskeskaeg - kriisid ühiskonnas ja kirikus, tsentraliseeritud riikide teke · Kuidas mõjutas Caracalla edikt Rooma rahu? Caracalla edikt tagas kõigile impeeriumi terriotooriumil elavatele vabadele inimestele Rooma kodaniku õigusi. See avas Rooma võimustruktuurid riigi äärealade asukaile, kes esindasid roomlaste seisukohalt võõrast ja vastuvõtmatut maailmavaadet st. kultuuridekokkupõrget. · Millega põhjendada Bütsantsi säilimist riigina, kui samal ajal Lääne Rooma riik lagunes? Ida-Rooma püsimajäämise kasuks olid soodsamad geograafilised tingi...
moodustab Austria pinnast koguni 44% ● Magnesiit, grafiit, pruunsüsi, nafta, maagaas, sool, rauamaak, wolframimaak Rahvastik ● Rahvaarv: 8402900 inimest ● Keskmine eluiga riigis on 80a, meestel 77.7a ning naistel 83.2a ● Austrias elavad enamasti austrialased, kuid leidub ka türklasi, hollandlasi, endise Jugoslaavia elanikkonda ning palju muude maade rahvast ● Kõneldav keel on saksa keel ● Valdavaks usundiks on katoliiklus ● Rahvastiku tihedus on 100,2 in/km² Majandus ● Austria peamiseks majandusharuks on teenindus ● Üpris suur osa Austria majanduses on ka tööstustel ● Põllumajanduse poolelt peamiselt kasvatatakse peamiselt suhkrupeeti, nisu ja maisi ning loomadest veiseid, lambaid ning sigu ● Eksport: puit, tselluloos, masinad ja varuosad ● Import: metallikaubad, masinad ja varuosad, nafta, kemikaalid Huvitavat Austria kohta
valitakse 4 aastaks otsestel valimistel. Hispaanias on 46 449 565 miljonit elanikku. Hispaania põhiseaduse kohaselt on riigi ametlikuks keeleks hispaania keel, mida kõigil hispaanlastel on kohustus osata ja õigus kasutada.2006. aasta andmete kohaselt oli hispaania keel emakeeleks 89% Hispaania elanikele.Lisaks riigikeeleks olevale hispaania keelele on mitmes Hispaania autonoomses piirkonnas kasutusel regionaalsed ametlikud keeled. .Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Umbes 76% hispaanlastest peab ennast katoliiklasteks, umbes 2% järgib mingit muud usundit ja 19% peab end ateistiks. 2006. aasta oktoobris tehtud uuringu kohaselt käis neist 76 protsendist 54% kirikus äärmiselt harva, 15% mõne korra aastas, 10% mõne korra kuus ja 19% igal pühapäeval või sagedamini. 22% Hispaania elanikest käib mingit tüüpi religioossel teenistusel vähemalt korra kuus. Hispaania peamised tööstusharud on auto, keemia, masina ja toiduainetetööstus
Puritaanlus- ref algas 16saj Inglismaa Henry VIII valitsemise ajal ja tähendas anglikaani kiriku algust. Ref oli kindlustatud Elisabeth I ajal. 5 nov 1605 Guy Fawkes kavandas parlamendi hoone õhku lasta. Samas säilis katoliiklus Iirimaal ja osa sotimaast. Katoliku usu vastu kogunes Inglismaal oponisatsioon puritaanlus (protestandid, kes nõudsid anglikaani kiriku täieliku puhastamist). Ettemääratud õpetus e. predestinatsioon. Ühed on loodud õndsaks, teised jumala poolt hukatuseks määratud. Puritaanlus hakkas soodustama majanduse arengut, kuna väärtustati *ettevõtlikust *riski *kokkuhoidu *töökus *ärimehe vaistu. Tsunfti kord oli piirangutega ja seetõttu enam ei rahuldanud vajadusi
Aastarvud: 381.a ristiusk Rooma riigiusuks, 4.-6.saj rahvasteränne, 6. Saj Justinianus I (Ida-Rooma kuulsaim valitseja), 732.a Poitiers' lahinh, 630.a. Araabia riigi loomine, 756.a. Kirikuriigi loomine, 800.a. Karl Suur keistriks, 8.-11.saj Viikingite aeg, 882.a Vana-Vene riigi loomine.Keskaja periodiseering:varakeskaeg (5.-11.saj.kp.),kõrgkeskaeg(11.saj.kp.- 14.saj.lõpp)hiliskeskaeg(15.saj.-16.saj.algus).Tunnusjooned:1)Feodalism-feodaal rentis maaisandalt (senjöör) maad, vastutasuks osales maaomaniku sõjakäikudel koos enda sõjavarustusega. Kujunes feodaalne killustatus, sest kuninga võim nõrgenes. 2)Katoliiklus oli vaenulik teiste usundite suhtes, kirikut juhtis Rooma paavst, kujunes välja kiriku hierarhia, kirik sai euroopa teivi juhiks ja ülendavaks jõuks, teisitimõtlejad mõisteti hukka, ideoloogia: ainuke õige kirik katolik. Rahvasteränne: Lääne-Rooma lagunes, impeeriumi piirid hakkasid varisema, barbarite sissetund, keda omakord ...
soodustas rahvaarvu kasvu? -Rootsi aeg võimaldas Eestlasel demog. katastroofist väljatulla hoolimata näljahädadest. rahvaarvu kasvu soodustasid, rahulikumad ajad ning uusasukate saabumine(Rsi aeg oli hea). 8) Millist mõju avaldas Eesti kultuurielule üleminek luterlikku saksa- skandinaavia kultuuriruumi? - Mõju oli kahesuunaline 1)ühest küljest mõjus viljastavalt Eesti kirjakeele arengule 2) teisest küljest kaotas Eesti oma keskaegsed sidemed kaugema lääne ja lõuna Euroopaga , kus katoliiklus ja ladina keel oma positsioonid säilitasid. 9) Iseloomustage barokkstiili. Nimetage barokk-kunsti näiteid Eestis - Barokk on kunstivool mis tõi kaasa uue arusaama ilust see jagunes kaheks: 1)lopsakaks 2)vaos hoitud. Eestis oli tagasihoidlikum versioon. Mille parimaks nt. on narva Vanalinn, Tallinnas toomkirik, niguliste ja pühavaimu kirku uued tornikiivrid. 10) Milles seisnesid nn nõiaprotsessid? - Seisnes nõidade üle kohtu mõistmises ja nende hukkamises.
Pannakse alus supremaadi aktiga. Inglise kuningas nimetas ennast kirikupeaks. Sellega pandi alus anglikaani kirikule. Suleti kloostreid. Emakeelne jutlus kirikutes ja ka piibel oli emakeelne. Ilmalik valitseja on kirikupea-protestantlikele kirikutele omane. Prantsusmaal algavad ususõjad 1562 veresaunaga. Osapoolteks hugenotid (prantsusmaa kalvinistid) ja katoliiklased. Sõjad lõppevad Nantese ediktiga (Henry IV, bourbonide dünastia). Nantese edikt sätestab, et valitsevaks usuks saab katoliiklus, kuid hugenottid saavad oma usulisi veendumusi järgida ja nad saavad ka poliitikist vabadust. Pmst paneb see aluse usuvabadusele. UUSAEG 17.-19.saj Selle jagab kaheks perioodiks Suur Prantsuse Revolutsioon. Enne revolutsiooni aega nimetatakse vana korra ajaks. Absolutism Agaarühiskonna domineerimine Suur Prantsuse revolutsioon (1789-1799) ja Napoleoni sõjad (1799-1815) Uusaeg (peale revolutsiooni) Kaotatakse seisused, industriaalühiskonna kujunemine
Ma arvan, et Rootsi ajal majandus vaatamata idakaubanduse alla käigule oli hea, kuna siis rajati Eestisse esimesed manufaktuurid ja arenesid Eesti linnad, eriti Narva. Rootsi riik asus Eesti talupoegadele aktiivselt luterluse põhitõdesid tutvustama. Ühest küljest mõjus luterlus viljastavalt eesti kirjakeele arngule, teisest küljest kaotas Eesti nüüd oma keskaegsed sidemed kaugema Lääne- ja Lõuna-Euroopaga, kus katoliiklus ja ka ladina keel oma positsioonid säilitasid. Kirikute juures hakati talupoegadele katekismust ja kirikulaulu õpetama köstrid. Lugemisoskus hakkas levima, sest kirikuõpetajateks olid valdavalt kohusetundlikud, ülikooliharidusega mehed kes oskasid ka pidada eestikeelseid jutlusi. Koguduse elu jälgimise kõrval hakati tähelepanu pöörama ka koolide asutamisele. 1645. aastal kehtestati kogu PõhjaEestis katekismuse ja aabitsaõpetuse. Igas kihelkonnas tuli
kombeid). Kirikute juurde hakati rajama kiriku- ja kloostrikoole. Muude ainete hulgas õpetati laulmist ja orelimängu. Alates 13. sajandust levis linnades vaimuliku muusika kõrval ka võõraste maade ilmalik laul ja pillimuusika. Mängiti neid avalikel pidustustel ja laadaplatsidel. Võõraste maade muusikud sattusid Eestisse peamiselt koos kaubalaevadega. Aga 14. sajandil on teateid ka juba oma linnamuusikutest. Varasematel sajanditel valitses katoliiklus, aga 1517 a toimus Saksamaal Martin Lutheri algatusel usureformatsioon. Peagi jõudis luterlus ka Eestisse. Sellega seoses muutus ka jumalateenistuse kord ja muusika: 1) jumalateenistusi hakati pidama emakeeles, tasapisi hakkas ristiusk eestlastele omaseks saama 2) Luther uskus, et laulmine aitab kogudusel jumalasõna paremini mõista, sellepärast pidid kõik kirikulised saama koguduse laulu kaasa laulda emakeeles.
32. Miks tekkis ülestõus Mary I vastu, tulemused?(2) Kuna Mary I valmistus abielluma Hispaania troonipärijana, kardeti, Inglismaal riigi allutamist Hispaania võimule. 33. Kuidas arenes riik Elizabethi ajastul?(4) arenes kiiresti kapitalism, tehti edusamme kultuuri valdkonnas, taastati reformeeritud kirik, Inglismaa tõusis võimsaks mereriigiks. 34. Millised kaks ususuunda levisid Sotimaal, kes olid eestvedajad?(2) katoliiklus - Mary Stuart kalvinism - John Knox 35. Kirjelda asteekida ühiskonda(5) 36. Mida õpetati asteekida koolides?(3) 37. Millist kirja kasutasid maajad? 38. Milline riigikord oli inkadel? 39. Milline mõju oli eurooplaste vallutustel Ameerikas?(5) 40. Kes oli Ivan IV? Vene tsaaririigi rajaja,isevalistuse looja ja paljude reformide läbiviija 41. Milleks moodustas Ivan IV uue valimisorgani? riigijuhtimise paremaks korraldamiseks 42
6. Augsburgi usurahu põhimõtete kinnitamine kelle maa, selle usk 7. Usutunnistus polnud oluline 10. Vastureformatsioon millal, miks, juhid, tulemus Vastureformatsioon. Algataja oli Rooma paavst. Tähendas katoliku kiriku positsiooni taastamist riikides, kus varemalt võitnud luterlus. Rooma paavst lõi Jesuiitide ordu, sümbol koer. Eesmärk pühitseb abinõu. Poola, Leedu alal taastati täielikult katoliiklus. Mujal suurt edu ei saavutatud. Prantsusmaal keelati Jesuiitide ordu. Absolutism piiramatu ainuvalitsus anglikaani kirik katoliiklik kirik Inglismaal astrolaab tähekõrgusmõõtur bulla paavsti ametlikult dokumenteeritud seisukohavõtt generaalstaadid kesk- ja varauusaegne seisuslik esinduskogu Prantsusmaal hugenott Prantsuse kalvinist humanism isiksuse vabadust taotlev maailmavaade renessansiajal investituur pidulik seisusesse või ametisse seadmine
Koloonia - ehk asumaa on mingist riigist (emamaast ehk metropolist) poliitiliselt ja majanduslikust sõltuv territoorium, mis pole selle riigi osa. Enamasti asub koloonia emamaast kaugel. Kolonist - asunik, kolooniasse elama asunu Uusasunik - puritaanlased - Inglise kalvinist; range kõlblusega inimene moraal kõlblus , ühiskonna poolt aktsepteeritud käitumisnormide, tavade ja seaduste kogum, väliselt nõutavad reeglid ja tavad. Moraal on seotud kultuuri ja eluviisiga. kveeker - protestantliku usulahu liige reformatsioon - AJ usupuhastus , protestantlik reformatsioon) oli 16. sajandil sündinud usuline uuendusliikumine, mille tulemusena katoliku kirikust eraldusid nn reformeeritud harud, neist peamised olid luterlus, kalvinism ning anglikaani kirik. Traditsdiooniliselt seostatakse reformatsiooni algust Martin Lutheri nime ja kuupäevaliselt 31. oktoobriga 1517. Katoliiklus - (kreeka sõnast (katholikós) 'üleüldine', 'universaalne') ehk kato...
a) Eestisse ei peaks tooma võõrtööjõudu, sest siis võivad eestlased jääda töötuks, kuna töökohad hõivatakse võõrmaalaste poolt. b) Eestisse ei peaks tooma võõrtööjõudu, sest siis võivad tekkida kultuuride vahelised konfliktid. c) Eestisse ei peaks tooma võõrtööjõudu, sest siis on oht, et siia võivad sattuvad ka c) probleemsed inimesed. 11) Nimeta riik, kus on levinud järgmine usund. Budism -> Tiibet Katoliiklus -> Hispaania Islam -> Iraan Judaism -> Iisrael Õigeusk -> Venemaa Protestantism -> Taani 12) Millised on Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega? Brasiilia linnade probleemid võrreldes suurlinnadega on ülelinnastumine, slummide teke, kuritegevus, nakkushaigused ja narkomaania. 13) Paigutage Suurbritanniat ja Indiat iseloomustavad andmed tabelisse õigesse kohta. SKT ühe elaniku kohta: 450 USD, 24 430 USD
KESKAEG Religiooniks katoliiklus ja ühiskondlik korraldus põhined feodalismil. - feodaaltsivilisatsioon KATOLIK KIRIK JA PAAVST (kõrgkeskajal) Kirik langes. Paavstid pidid eraeluga tegelema, seega jäi kirik unarusse. Gregoriuse reform uuendusliikumine, mille alustan Gregorius 7. Distsipliini tugevdati ja jumalateenistuse tähtsus tõusis. Sellega taheti suurendada paavsti mõjuvõimu. 1059. otsustati et paavsti valivad Rooma peapiiskopkonna kardinalid(enne seda valis rahvas). Kreekakatoliku ja roomakatoliku kiriku vahel tekkisid lahkhelid. Kumma uskumused on õiged?? Nad heitsid teise osapoole paavstid enda kirikust välja. Investituurtüli- paavstvõime ja ilmaliku võimu vahelised tülid. Põhjus- paavst nõudis, et vaimulikele ei jagataks ametitunnuseid (nt sõrmus, sau). Paavsti diktaat- paavst palkab/vallandab piiskoppe, paavst annab keistile võimutunnused, paavst võtab keisrilt võimu, paavsti kohtuotsuseid ei võ...
· Rahaühik: euro (Eurotsooni liige alates 1999. aastast.) · Riigikeeled: Luksemburgi, prantsuse ja saksa Rahvastikupüramiid · Keskmine eluiga :78 a. (mehed), 83 a. (naised) Üldandmed II · Peaminister: Jean-Claude Juncker · Suurhertsog: Henri (troonipärija on kroonprints Guillaume) · SKT elaniku kohta: 122,272 USA dollarit (2011) - Suurim maailmas!!!! (Eesti SKT elaniku kohta on 16,880 USD, 2011 a. oli 15,300 USD) · Usund: katoliiklus (87% elanikkonnast 2000a. seisuga) · HDI (Human Development Indexi): 25. koht, Eesti on 34. Üldandmed III · Põhiline suhtluskeel on prantsuse keel. Riigi idaosas, Saksamaa piiriääres aga saksa keel. · Inglise keelt mõistetakse pea igal pool. Väike küla mägedes Asukoht · Luksemburgi Suurhertsogiriik on väike riik, mis külgneb Belgia, Prantsusmaa ja Saksamaaga. · Luksemburg on peamiselt mägine metsaga kaetud maa.
Merilin Vallimäe 031MT Itaalia üldandmed Riigihümn: Fratelli d'Italia Pealinn: Rooma Pindala: 301 230 km2 Riigikeel(ed): Itaalia Rahvaarv: 60 200 100 (2010) Rahvastiku tihedus: 199,8 in/km2 Riigikord: Parlamentaarne vabariik Itaalia üldandmed President: Giorgio Napolitano Peaminister: Silvio Berlusconi Iseseisvus : 17. märts 1861 Rahaühik: Euro (EUR) Ajavöönd: Kesk-Euroopa aeg Usund: Katoliiklus Olulised linnad: Milano (1.5 mln. elanikku), Napoli (ligi 1.2 mln.), Torino (1.1 mln.), Genova (0.7 mln.), Bologna (0.5 mln.), Firenze Itaalia riigi lipp ja vapp . Itaalia riigi Geograafiline asend Itaalia asub Euroopa mandril ja Euraasia maailmajaos. Ta asub Vahemeres ja teda ümbritsevad Türreeni, Aadria- ja Joonia meri. Itaaliast põhja poole jääb Austria ja Sveits, lääne poole jääb Prantsusmaa ning ida poole jääb Sloveenia.
aastal kuid juba 15 aasta pärast oli see hõim nii tugevaks saanud, et suundus alemannide hõimuga ühinenuna Rein'i jõe aladele. 6-nda sajandi algul, kui valitses Chlodovech, olid frangid juba Gallia valitsejad. Chlodovech võttis aastal 496 vastu ristiusu katoliikluse vormis ning see pani aluse koostööle gallo-romaani ülikkonna ja kõrgemate vaimulike vahel, kes nägid Chlodovech-is jõudu, millele toetuda raskeil aegadel. Katoliikluse vastuvõtmine tõi kaasa palju vallutussõdu, sest katoliiklus ei salli mitte-uskujaid ning see oli hea ettekääne paganlike hõimude alade vallutamiseks. Sellest hoolimata oli Chlodovechil ka vaimulike toetus, mis tähendas seda, et nii mõnigi pahategu jäi karistamata.4 6. sajandist muutis eelpool mainitud valitseja võimu päritavaks ja riigist hakati mõtlema, kui kuninga omandist, mis jagunes meessoost järeltulijate vahel.5 Pärast esmakuninga Chlodovechi surma jagunes riik kolmeks, sest kõik kolm poega olid saanud mingi osa riigist.
seega nad tapsid Henry lähikondlased, kes olid pulmapeole tulnud. - algul loobus astumast katoliku usku, astus sõtta trooni pärast Katoliikliku Liigaga ning võitis, pärast seda võtis vabatahtlikut vastu katoliku usu. Mida sätestas Nantes’i edikt ja millised õigused said sellega hugenotid? Dateeri. - 1598.aastal, millega kuulutas välja usuvabaduse ning lõpetas 50.aastat kestnud ususõjad. - ametlikuks usuk jäi ikkagi katoliiklus, kui hugenotid tohtisid järgida oma usutalitusi ning pidada emakeelseid jumalateenistusi jms. Miks me võime rääkida absoluutse monarhia kujunemisest Louis XIV valitsemisaja lõpuks? - sest ta võttis aadlitelt ära võimu, nende kindlustuslosside müüride lammutamine ning duellide keelustamine; saatis laiali Generaalstaadid; keelustas usuvabaduse; seega kogu võim läks üle kuninga kätte ning tema otsustas kõike. Kes olid 2 kuulsat kardinali 17. s? - Richelieu (oli Louis XIII ajal).
V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi. Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 4) Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel? V: Katoliiklus on kõikjal maailmas püüdnud rahvalikku ja isegi paganlikku pigem oma õpetusega kohandada kui hävitada. Kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel viitab ka kristlike kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus eesti folkloori hulgas. Lisaks on lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust regilaulule vormiliselt õige lähedal. 5) Missugused olid hariduse omandamise võimalused? V: Gotlandi (Ojamaa) Roma Gutnalia kloostril oli maatükk Kuusalus, kuhu 1164. aastal rajati
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
