Hispaania (3)

Hispaania
Geograafiline asend
Hispaania Kuningriik (hispaania keeles Reino de España) on riik Edela-Euroopas Pürenee poolsaarel. Riik hõlmab umbes 5/6 Pürenee poolsaarest. Hispaaniat ümbritseb läänes Portugal , põhjas Prantsusmaa ja Andorra, lõunasse ja idasse jääb Vahemeri . Atlandi ookean aga lõunasse, läände ja põhja. Hispaaniat lahutab lõuna poole jäävast Aafrikast kitsas Gibraltari väin. Riigi territooriumi alla alla kuuluvad Baleaari ja Pitiuusi saared Vahemeres ning 13 Kanaari saart (millest suurimad on Tenerife, Fuerteventura, Gran Canaria , Lanzarote, La Palma) Atlandi ookeanis. Põhjast lõunasse on Hispaania ulatus ligikaudu 840 kilomeetrit, läänest itta aga umbkaudu 1000 kilomeetrit.
Üldandmed
2007.aasta juulikuu seisuga elab Hispaanias rohkem kui 40 miljonit inimest, millest 80% moodustavad hispaanlased, ülejäänu katalaanid, galeegid ja baskid . Pealinnas, Madridis elab 3,1 miljonit inimest. Hispaania on Prantsusmaa järel suuruselt teine riik Euroopas. Riigi pindala on 504 782 ruutkilomeetrit. Hispaania õnnistuseks on üle 4000 kilomeetri pikkune rannajoon . Hispaania keelt räägitakse kogu riigis ja see on sageli ka ametlik asjaajamiskeel . Alates 1. jaanuarist 2002.aastast on Hispaania uueks rahaühikuks euro. Hispaania lipp on alt ja ülevalt punane, keskelt kollane. Kollase riba peal on Hispaania vapp . Riigi peamine usund on rooma katoliiklus. Hispaania liitus Euroopa Liiduga aastal 1986. Hispaania on halduslikult jaotatud 17 autonoomseks piirkonnaks ja kaheks autonoomseks linnaks Põhja-Aafrika rannikul. Autonoomsed piirkonnad jagunevad 50 provintsiks. Ka kumbki autonoomne linn koosneb ühest provintsist. Provintsid on jaotatud munitsipaliteetideks. Hispaania kuningas on Juan Carlos I.
Kliima
Hispaanias asub lähistroopilises kliimavööndis, kus on kaks aastaaega. Seal on kolm selgesti eristuvat kliimavöödet. Põhjarannikualal on paraskliima jaheda suve ja maheda talvega. Kataloonia ja Valencia Vehemere-äärsel rannikul, Andaluusia madalikul ja Baleaaridel valitseb Vahemere kliima. Suvi on päikesepaisteline ja kuiv,talv aga pehme ja puhuti vihmane. Hispaania on üks kuivemaid riike Euroopas, seal sajab keskmiselt 350-500 millimeetrit, idas ja lõunas kohati vähem kui 200 millimeetrit aastas, mis on väikseim Euroopas. Põhja- ja loodeosa on Euroopa sademerohkeimaid piirkondi (keskmiselt 900, paiguti kuni 3000 millimeetrit aastas). Riigis puhuvad terve aasta vältel valdavalt Atlandi ookeanilt tulevad läänetuuled. Keskmine temperatuur on põhja- ja keskosas jaanuaris 8-10° C, augustis 18-24° C, lõunas vastavalt 10-12° C ja 24-26° C. Hispaania sisemaal kogetakse kõige äärmuslikumaid temperatuurikõikumisi. Seal on karm talv ja ääretult kuiv ja palav suvi. Vihma sajab sügisel ja kevadel, kuid mitte piisavalt, et põuase looduse janu kustutada . Kanaari saartel on kõige püsivama kliimaga paik kogu Hispaanias. Temperatuur püsib seal terve aasta vältel 20° C piires, ilmamuutused on väga väikesed nii päeval kui ööse, talvel ja suvel.
Pinnamood
Hispaania sisealade keskmine kõrgus merepinnast on 650 meetrit. Kõrgeimad mäed asuvad Püreneedes (põhjaosas) ja Sierra Nevadas (lõunas), kus asub ka kogu poolsaare kõrgeim koht, 3482 meetrit kõrge Mulhaces. Nendel mägedel on ka palju liustikke mägijärvi ning pimestavalt mitmekülgne floora ja fauna. Hispaania mäestike suurimate ahvatluste hulka kuuluvad seal paiknevad talispordi- ja seiklusspordialade harrastamisvõimalused ning looduspargid. Aafrika lävel asuva Sierra Nevada mäestikus on detsembris nii palju lund, et sinna on ahaknud tekkima mitmeid talispordikeskusi. Hispaania platoo , mis on suurim kõrgustik Euroopas, on tänu oma kesksele asendile mänginud maa pika ajaloo käigus tähtsat rolli. Kõrgustik on põhiliselt põllumajandusele keskendunud piirkond, kus kasvatatakse veel traditsioonilisi liike, näiteks viinapuud ja oliivipuud. Kõrgustikult läände ja põhja laiub lai ranniku- ja mäestikuala, mis piirneb Kantaabria mere ja Atlandiga. Idas, mäestike taga, avaneb Vahemere Hispaania, kus vahelduvad liivased ja soised tasandikud (Mar Menor ja Albufera de Valencia) ja kivised järsakud (Costa Brava, La Nao). Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne vulkaaniline algupära. Lisaks leidub Kanaari saatrel nii randu kui ka mägesid, nii lopsakaid orge kui ka kõrbealasid. Madalikud hõlmavad 1/10 Hispaania pindalast.
Veestik
Enamik jõgesid on veevaesed, vooluhulk kõigub tugevasti, suurvesi on talvel. Suuremad jõed on kärestikulised ning laevasõiduks sobimatud. Suurimad jõed on Tajo (1010km), Ebro (928km), Guadiana (820km) ja Guadalquivir (680km). Laevatatav on ainult Guadalquiviri alamjooks (Sevillani).Paljude jõgede vett kasutatakse niisutuseks.
Taimestik
Aafrika lääneranniku vastas asuvad Kanaari saared, milledel on ainulaadne taimestik, mis oma harukordsete ja eriliste liikidega on saartel asuvates neljas looduspargi (Hispaanias on kokku 12 loodusparki) täielikult esindatud . Suuri metsasid leidub ainult Hispaania põhjaosas. Kunagi oli see maa jahimeeste roheline paradiis , kuid alepõllundus ning Hispaania sõja- ja kaubalaevastiku ehitamine keskaja lõpupoole hävitasid suurema osa metsadest. Mullastikus on ülekaalus kuivade alade pruunmullad, taimkattes igihaljas kuivalembene võsa. Laiguti on poolkõrbe. Mets (tamm, korgitamm , kastan, vaher , pöök, pärn, mänd) katab 10% kogu Hispaania pindalast.
Loomastik
Loomastik (eriti linnustik ) on liigirohke. Imetajatest leidub metskitse, põtra, kabehirve, hirve, mägikitse, harvemini hunti , rebast ja hispaania ilvest, rohkesti jänest ja küülikut, lindudest on kivi-kaljukana (keklik), siniharakat, musta haugast ja veelinde (sealhulgas flamingot), roomajaist sosalikke, madusid ja lõunaosas kameeleone.
Inimtegevus
Hispaania on maailma juhtivaid juhtivaid oliiviõli tootjaid. Maal on ligi 60 suurt viinamarjakasvatusala, mille kogupindala ulatub pooleteise miljoni hektarini. Veini saadakse aastas 30 miljonit hektoliitrit, millega ollakse Euroopas kolmandal kohal Itaalia ja Prantsusmaa järel. Suurimaks ekspordiartikliks on apelsinid , mandariinid ja teised tsitrusviljad, mida kasvatatakse peamiselt maa kagurannikul. Hispaania majandusime sai alguse 1959 .aastal, mil impordi- ja ekspordipiiranguid oluliselt leevendati. Autotehaste toodang neljakordistus aastail 1970-1988 ja praegu toodetakse seal ligi 2 miljonit sõiduautot aastas. Tänapäeva Hispaania majandus on nii stabiilne, et välisfirmad söandavad sinna igal aastal miljardeid dollareid paigutada, asutades uusi tehaseid ja ostes üles vanade firmade aktsiaid . Kuna Hispaania on maavarade, eriti metallimaakide poolest rikas, kaevandatakse seda Hispaanias palju. Leidub kivisütt (sealhulgas antratsiiti) ja liginiiti, rauamaaki, püriiti, tsingimaaki, vasemaaki , uraanimaaki, tinamaaki, pliimaaki ning kinaveri.
Salvador Dali muuseum
Salvador Domingo Felipe Jacinto Dalí i Domènech on sündinud 11. mail 1904 .aastal Figueres ning surnud 23.jaanuaril 1989.aastal. Ta oli hispaania maalikunstnik , 20. sajandi üks tähtsamaid sürrealiste. Salvador sündis keskklassist advokaadi ja notari Salvador Dalí i Cusí ning katoliiklasest ema Felipa Domenechi Dali peres. 1919. aastal, 15-aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu Goya, El Greco , Michelangelo jt. Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire 'i ja Nietzsche teoseid. Ta õppis 1916.aasta sügisest kuus aastat linna kunstikoolis joonistamise ja kompositsiooni põhialuseid. Need õpingud olid tähtsad tema kunstnikuks kujunemisel. Aastal 1922 asus ta õppima Madridi Kuninglikku Kunstiakadeemiasse. Seal kohtus ta luuletaja Federico García Lorca ja filmilavastaja Luis Buñueliga. 1926. aastal visati ta akadeemiast aga välja, kuna väidetavalt keeldus ta eksamitel osalemast. Samal aastal oli tema esimene reis Pariisi, külaskäik Picasso juurde. 1920ndate lõpus pöördub ta sürrealismi juurde. 1931 .aastal valmivad esimesed sürrealistlikud esemed. 1933.aastal on tema esimene näitus New Yorgis ja 1934.aastal esimene reis USA-sse. Dali naine Gala oli mehest 10 aastat vanem ja oli vene päritolu emigrant , poeet Paul Éluardi eksabikaasa. Tegelikult oli ta nimi Jelena Djakonova, kuid Salvador Dalí kutsus oma naist Galaks. 1958.aastal toimub Gala ja Dali kiriklik laulatus . 1939.aastal põgeneb Dali mobilisatsiooni eest Prantsusmaale Bordeaux 'sse. 1940.aastal põgeneb koos Galaga Teise maailmasõja eest USA'sse. 1942.aastal avaldab ta autobiograafia "Salvador Dali salajane elu". Pärast Teist maailmasõda elas ta New Yorgis. Aastal 1948 naasis Euroopasse, kus tema kunstimotiivides hakkas domineerima religioossus .
Teatro Museo Dalí on Prado muuseumi järel Hispaania külastatavaim muuseum. Linna vana teatri kohal asuv Teatro Museo Dalí on meelikütkestav koht. Muuseum loodi Salvador Dalí nägemuse järgi – kunstnik ise juhtis muuseumi rajamistöid. Muuseumi 24 saalis eksponeeritakse Salvador Dalí graafikat, skulptuure, raamatu­illustratsioone, plakateid ja mis kõige tähtsam – maale. Kunstniku täiuslikult maalitud esemete košmaarsed kooslused , religioosne ekstaas, Gala portreed, kodusõja nägemused, õudust­tekitavad allegooriad ja kummaliselt segiaetud inimese kehaosad vaimustavad enamust inimesi, teisi aga üllatavad.
Muuseumi sisehoovis võivad külastajad muusika saatel imetleda kentsakaid skulptuure akendel ning Dalí perekonna musta Cadillaci vihmamärgade teeliste siluettidega. Samas võib käia ebatavalises toas, mille mööbel meenutab näitlejanna Mae Westi nägu, vaadata kolme­mõõtmelisi pilte. Muuseumi looja Salvador Dalí veetis siin oma elu viimased päevad. Kunstnik on maetud teater-muuseumi klaaskupli all olevasse hauakambrisse. Figuerese linnas on gooti stiilis kirik , milles ristiti Salvador Dalí. Figuerese lähedal Puboli linnakeses on XIV sajandist pärinev loss, mille Dalí kinkis oma naisele Galale (siia on ta ka maetud). Lossis on kunstniku naise, kes oli ühtlasi tema muusa , muuseum. Salvador Dalí elas naisega koos 50 aastat. Gala sureb 1982.aastal.
Kasutatud kirjandus:
http://et.wikipedia.org/wiki/Hispaania
http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/spain/index_et.ht m
http://www.novatours.ee/_pop_country.php?country_code=10
http://et.wikipedia.org/wiki/Salvador_Dal i
http://www.novatours.ee/_pop_city.php?city_id=79
Raamat "Hispaania" , maailma reisipass, Tea kirjastus
Ene nr.3 , lk 424,425
"Hispaania reisijuht" Kirjastus Mondo
Hispaania teatmik Hispaania saatkonnast