Balti ristisõda ja keskaeg 1200 - 1557 (AT2) 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? Sakslaste tung itta (drang nach osten) Uus laevatüüp eurooplastel Põhjameredel seilamiseks – KOGE Uus kaubatee Saksa aladelt – Novgorodi Läänemere idakalda ristimise soov (viimane ala Euroopast mis oli ristimata) Saarlaste, kuralaste rüüsteretked Rootsi, Taani ja Saksa rannikuile. 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? Esimene piiskop kes Liivimaale tuli oli Meinhard, kes rajas Väina (Daugava) jõe suudmesse kiriku (Üksküla). Seejärel Berthold ja Albert von Buxhoevden 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 1208.a. algas Sakslaste ristisõda eestlaste vastu, pärast liivlaste alistamist ja ristimist. Sõja algperioodil tehti vastastikku sõjaretki Lõuna Eestisse ja eestlased omakorda Latgalesse ja Liivimaale. Sõja esimese välilahingu eestlased võ...
EESTI LASTEKIRJANDUSE AJALOO LÜHIKONSPEKT Ettevalmistav järk: kuni 19. saj keskpaigani Rahvaluule: rahvalaulud, muinasjutud. Vaimulik ja õpetuslik kirjandus: katekismused, aabitsad, nn aabits-katekismused, muud kooliraamatud. Näiteid: Wanradt-Koelli katekismus 1535, Jheringi aabits 1641, Forseliuse aabits 1684; Marpurgi lugemik 1805 (Georg G. Marpurg Väikene õpetuse ning lugemise raamat). Varasem jutukirjandus: valgustuslik proosa ja 19. saj ajaviitekirjandus (nn rahvaraamat, sh robinsonaadid, Jenoveeva-lood jm). Näiteid: Friedrich Gustav Arvelius Üks kaunis jutu- ja õpetuseraamat 1782; Johann Thomasson Väikese Hansu lugu tühja saare peal 1739; Joachim H. Campe /Heinrich G. Lorenzsonn Noorema Robinsoni elu ja juhtumised 1842.
Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma.1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga.1525 - Liivi ordu j2tkas tegevust iseseisvana. Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) : Jumalateenistuse k2siraamat 1525 - Lybeckis trykiti jumalateenistuse k2siraamat ka eesti-, liivi- ja l2tikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trykis). Peaaegu kogu tiraaz h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus. Luterlik katekismus 1535 - Wanradt-Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate ,,rohkete vigade t6ttu". Basiilikad endised kodakirikud ehitati ymber selleks. Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse. Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde.
Euroopas? Miks? 2p Käsitöö tähtsus oli Liivimaa linnades veidi väiksem kui muljal Euroopas, sest Liivimaa oli keskendunud transiidiärile ja vajalikke kaupu liikus siin küllaga. 24. -Mis aastal ja mis oli esimene eestikeelne raamat? 2p Reformatsioonijärgsel ajal 1535 a. ilmus esimene eestikeelne raamat Tallinna Niguliste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlistaja Johann Koelli luterlik katekismus. 25. Mis vahe oli maavabadel ja vabatalupoegadel? 2p Maavabadele kuulus talu alama lääniõiguse alusel, mis muutis nad isiklikult vabaks ja vabastas nad igasugusest talupoeglikest koormistest, kohustades kandma vaid sõjateenistust kergeratsaväelasena. Vabatalupojad need, kes olid end osadest või kõigist adratalupoegade koormistest raha eest lahti ostnud. 26. Kas Eesti elanikkond oli lõhestunud rahvuslikult või seisuslikult? Seleta ja
aastal katoliiklus ning 1583. aastal Tartusse jõudes, tegeles hariduse edendamisega jesuiitide ordu, kes olid vastureformatsiooni peamised toetajad. Nad rajasid Tartus muuhulgas tõlkide seminari ja tegutsesid maarahva hulgas rahvakeelsete misjonäridena. 1585. aastal andsid nad välja eestikeelse katekismuse, mis sisaldas ka esimesi eesti keelde tõlgitud kirikulaule, võimalik, et koguni nootidega. Neid tõlkeid võtsid eeskujuks hilisemad Eesti lauluraamatud, kuid katekismus ise aga hävitati järgneval Rootsi ajal lutherlaste poolt. Vastureformatsioon jäi Eestis siiski lühiajaliseks ja 1625. aastal sai luterlik Rootsi kogu Eesti mandrialad oma valdusesse. Esimesed luterlikud kirikulaulud avaldas eestikkeelses tõlkes Heinrich Stahl oma „Käsi- ja koduraamatu“ II osas, need olid aga lauldamatud proosatõlked, mis pidid aitama vaid saksaleelseid laule mõista. 1656. aastal ilmus „ Neu Ehstnisches Gesangbuch“ (Uus Eesti lauluraamat), kus
köster võis olla pärisori Eestikeelse kirjasõna areng eesti keelde tõlgitakse uus testament, mitte vana testament sest kristlusest on kirjas just uues testamendis, vana tõlkimiseni ei jõutagi trükiti Riias eestikeelset kirjandust avaldasid kohalikud sakslased sakslased, kes oli eestlaste vaimsest arengust huvitatud kiriklikud tarbetekstid kõik katekismused ja testamendid jne on tarbetekstid, neid on vaja et kirkus asju ajada katekismus on lauluraamat, lühike usuõpetuse raamat, sinna on erinevatest piibli kohtadest olulised punktid koondatud ja inimestele selgitatud murrete vastasseis ei teadnud mis murdes raamatuid avaldada põhja- ja lõunaeesti murre avaldati palju tekste ka lõunaeesti murdes terviklik piibel saadakse valmis põhja-eesti murdes põhja-eesti murre jääb lõpuks peale ja ülejäänud jäävad unarusse ning kaovad ära Pastor Heinrivh Stahl
tõlkest. REFORMATSIOON Reformatsioon ehk usupuhastus oli murranguline usuliikumine Lääne- ja Põhja-Euroopas, mis sai alguse 1517. aastal Saksamaal(Martin Luther). Ladinakeelne jumalateenistus asendati emakeelsega, meil niisiis eestikeelsega. Lugemisoskuse nõue omandas meie kultuuris pöördelise tähenduse: raamat ja haridus leidsid tee eestlase juurde. Tuli trükitud kiri, trükitud raamat. Wanradti ja Koelli katekismus Esimene säilinud eestikeelne raamat( Wittenbergi linnas trükitud). Seal seisavad kõrvuti alamsaksa- ja eestikeelne tekst. Teos oli määratud abivahendiks saksa soost pastoritele. Heinrich Stahl(töötas kirikuõpetajana) Vene-Liivi sõja tulemusena langes Eesti Rootsi võimu alla(protestantlik)... Põhja-Eesti 16. Sajandi lõpul,,, Lõuna-Eesti 17. Sajandi algul... Algas nn vana hea Rootsi aeg, mis kestis kuni 18. Sajandi alguseni.Eestimaale tuli nüüd kestvam
*Ladinakeelne Piibel *Ladinakeelne jumalateenistus *Õndsaks saab Kiriku vahendusel Reformitud : *2 sakramenti *Pühakute kultuse eitamine *Emakeelne pühakiri *Rahvakeelne jumalateenistus *Õndsaks saab usu läbi Mil moel mõjutas reformatsioon vaimuelu? Reformatsiooniga seotud daatumid (1517, 1523, 1525, 1535, 1554). 1517 usupuhastuse algus Saksamaal 1523 Reformatsioon jõuab Eestisse 1525 reformatsiooni mõõdukam suund pääseb Eesti alade linnadest võidule 1535 Wanradt-Koelli katekismus, esimene osaliselt säilinud eesti keeles trükitud raamat 1554 Maapäeval kuulutati välja usutunnistuse vabadus Liivimaal Mungaordud, nende lühiiseloomustus. Milline mungaordu mõjutas rohkem usuelu, millised majandust? Too näiteid. Naiskloostrite roll. Eestis tegutsesid birgitiinlaste, tsistertslaste, frantsisklaste, augustiinlaste ja dominiiklaste ordud. Tsitertslaste oma mõjutas rohkem majandust,sest nende vahendusel jõudis maarahvani uued põlluharimisviisid , käsitööoskused jne
õppisid aga Lääne-Euroopa ülikoolides, seda juba 13. sajandi teisest poolest. Esimene teadaolev eesti päritolu ülikooliharidusega kõrgem vaimulik oli Saare-Lääne toomhärrra Johann Pulck. 1525. aastal ilmusid Lübeckis esimesed eestikeelsed trükised protestantlike jutlustega, kuid need hävitati katoliikliku Lübecki rae käsul. 1535. aastast on aga osaliselt säilinud samuti protestantlik eestikeelne teos, Wanradti ja Koelli katekismus. Kümmekond aastat hilisemast ajast on teada Hans Susi eestikeelseid jutlusi ja kirjatöid, need pole aga säilinud. [redigeeri]Reformatsioon Liivimaa ja tema naabrid pärast 1525. aastat Pikemalt artiklis Reformatsioon Liivimaal Reformatsioon jõudis Liivimaale 1520. aastate alguses. Tallinnas alustasid protestantlikud jutlustajad aktiivsemat tegevust 1524. aastal ja juba järgmisel aastal asus linna raad otsustavalt nende poolele.
,,Muutused talupoegade olukorras orduaja algusest kuni 19.sajandi alguseni" 1227. aastal muistse vabadusvõitluse kaotamise tulemusel jäid eestlased ilma oma vabadusest ja olid sunnitud leppima võõraste võimu jäämisega põlistele aladele. Sajandite jooksul oli siin pinnal nii orduaeg, rootsi aeg kui ka vene aeg. Läbi nende aegade toimus ka talupoegade olukorras suuri muutusi. Ordu ajal tekkis Eesti alal mitu feodaalriigikest. Põhja-Eesti kuulus Eestimaa hertsogkonnana Taani kroonile. Suurem osa oli jagatud Liivi ordu ning Tartu ja Saare-Lääne piiskopkondade vahel. Suurim võim oli Liivi ordul, kes tahtis kontrollida ning juhtida kogu ala. Eestimaal algas feodaalse killustatuse aeg, mille all kannatas enim kohalik rahvas. Eestlastel oligi peale lüüa saamist vaid kolm võimalust: kas hukkuda, sulanduda talupoegade hulka või saksastuda. Eestlased olid sunnitud leppima võõraste võimude jäämisega nende...
Tharapita!- Taara, aita!). _______________ kroonika, mis on tuntud vaid hilisemate ärakirjade kaudu, kuulub (ajastu) _____________ tähtsamate kroonikate hulka ka rahvusvahelises ulatuses. 1343 oli _____________ ülestõus. 1524 jõuavad (kelle?)____________________ ideed Eestisse (algatas reformatsiooni Saksamaal 1517). ______ esimene katkendlikult säilinud eestikeelne _____________ on Tallinna pastorite Simon _____________ ja Johann _________ katekismus. Teost trükiti (120 lk) Saksamaal Wittenbergis 1500 eksemplari ja selles on teksti kõrvuti _________ ja ________ keeles. Teos keelati. Sellest on säilinud ____ katkendlikku lehekülge, mis leiti 1929. aastal ühe raamatu parandamisel (katekismuse lehti oli kasutatud kaane täitematerjalina). 173__ ilmus esimene eestikeelne _______________ (1415 lk ja 6015 eksemplari). Otto Wilhelm _____________ (1763-1832) tõi eesti tähestikku õ-tähe.
1929- 1933- ülemaailmne majanduskriis Ühiskondlik Pre-modernne Modernne Postmodernne/ korraldus Hilismodernne Ühiskonna väli Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Daatumid ja sündmused: Kultuur 1088 – Itaalias, Bolognas 1535 katekismus 1970. lõpus loodi esimesed esimene ülikool 1632 Academia Gustaviana personaalarvutid 1455- trükiti Piibel 1684-88 Forseliuse seminar 1983- esimene kommerts-arvutivõrk 1453- türklased vallutasid 1739 P-E ek. Piibel 1970–1990-ndateni oli
Martin Luther (sünninimi Martin Luder.) Elas 10 November 1483 18 Veebruar 1546. Ta sai omale nime ristimisel päeva pühaku, Tours'i St. Martini, järgi. Ta oli pärit Tüüringimaalt põlisest vaba talupoja soost. Tema esivanemate kohta on õeldud, et need olid tugevad ja trotslikud mehed, kellele oma õiguste nõudmine ja kehtestamine nii mõnegi kohtuasja kaela tõi. Sealt päris ta ka oma jõulise natuuri ja trotsiva vaimu, ta oli uhke oma päritolu üle, kuigi ise oli olemustelt linnalaps. Õppis ülikoolis 7 vabat kunsti ja omandas magistri kraadi. Õppeained - grammatika, dialektika, retoorika. Hiljem läks isa soovil õppima õigusteadust. Tema otsus kloostrisse asuda tuli koduteel jäädud äikese kätte. Välk lõi tema lähedal maase ja Martin Luther andis tõotuse, et pääsemise korral hakkab ta mungaks. Ta oli Lutheri usu rajaja ja saksa kristlik teoloog, augustiini munk ja preester kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m...
II kursus ,,Eesti ajalugu I (kuni 16. ja 17. sajandi vahetuseni)" Teemad 1. Muinasaja allikad ja nende uurimine. Ainelised ajalooallikad (arheoloogilised kinnismuistised, arheoloogilised leiud), kirjalikud ajalooallikad (dokumendid ja kroonikad - Läti Hendriku kroonika, Suur Eestimaa nimistu) ja suulised ajalooallikad. Õpik lk. 13-17 ainelised(muistised), kirjalikud(kroonikad,seadused),suulised(pärimused,legendid,rahvaluule),etnoloogilised(tavad, kombed,traditsioonid),lingvistilised(keel,murded) 2. Kiviaja kultuurid Eestis: Kunda kultuur, kammkeraamika kultuur, nöörkeraamika ehk venekirveste kultuur elanike peamised tegevusalad ning kultuuri iseloomustavad muistised. Metalliaeg. Pronksiaeg. Asva kultuur. Rauaaeg. Põlispõllundus, kalmed, linnused. Õpik lk. 18-29 kunda kultuur-küttide ja kalastajate kultuur. Eestis u.1500 elanikku. Asukohad veekogude lähedal.eluviis oli rändlev. Tööriistad kivist,luust,sarvest ja puust kammerk...
Üleminek muinasajast keskaega Maade jagamine Riia piiskopile 2/3 vallutatud aladest, Mõõgavendade ordule 1/3. Ordul oli palju tugevam sõjaline jõud ning piiskop ei saanud orduta hakkama. 1222 eestlaste ülestõus ajas jaotusplaanid sassi, Taani kuninga osad maad langesid ordu kätte. 1224 Tartu vallutamine enne seda sõlmisid ordu ja piiskop maade jagamise lepingu ning Eestimaa piiskop sai endale maad (Sakala ja Ugandi). Sellest kujunes Tartu piiskopkond. Pool territooriumist andis Tartu piiskop ordule. Läänemaa sai Riia piiskop. Lõpulikuks korraldamiseks vahekohtunik Modena piiskop Guillelmus. 1226 puhverriigi moodustamine Taani ja saksa valduste vahel, pidi tuginema eesti vanemate ja kohtunike autoriteedil. 1227 puhvri langemine ordu alla 1228 Saare-Lääne piiskopkonna teke 1236 ordu lüüasaamine leedulastelt ja semgalitelt Saule lahingus paavsti palvel ühineti Saksa ordu Liivimaa haruga > tugevam sõjaline jõud ja rahvusvahelin...
18. sajandi II poolel pietismi asemel; valgusideede levik; rahva harimine ja valgustamine; usuti, et hädad saavad alguse pärisorjusest ja sotsiaalsest korraldusest - pietismid arvasid, et talupoegade kõlblikkuse puudumisest - Rahvaharidus (Browne mingi pask) Kool igasse kihlekonda ja suuremasse mõisasse; mõisnikud ei supportinud sest rip tööjõud laps ei saanud enne koolist vabaks kui oskas lugeda ja katekismus ja palvelaulud olid selged; talurahvas oskas lõpuks lugeda - Eestikeelne kirjasõna 18.-19. sajandil 1715 Uus testament 1739 - Helle - Suur Piibel 1766 - esimene ajakiri - "Lühhike öppetus..." - Põltsamaa TALURAHVAREFORMID - 1802/1804 seadused 1802 - Eestimaa talurahvaregulatiiv "Iggaüks, kes.." 1804 - Liivimaa talurahvaseadus Talude pärandatav kasutusõigus; Normeeritud teokoormis;
autarkia nimelise hoiaku taga on majanduslik filosoofia, mida nimetatakse merkantilismiks, mis väärtustab seda, et riigis suur väärismetalli tagavara, et tagavara püsiks, tuleb ise toime tulla ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kelle luuletus on ka säilinud (32 salmi pikk) iga salmi lõpp oh ma vaene tarto liin kooliharidus linnades triviaalkoolid nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel niivõrd oluline seal koolis tertia-sekunda-prima (3 klassi) õpitu väga usukeskne tertia: saksa ja ladina keel, katekismus(tuubiti pähe), palved, laulud uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles Secunda&prima: usuõpetus, ladina keel gümnaasium kõrge tase õpetajad olid proffessorid 1630 avatakse Tartu gümnaasium (artes liberale- 7 vaba kunsti + klassikalised keeled) gramm...
(murre) Izloksne Väiksemal territooriumil kõneldud, murdest piiratum alllkeel (rohkem kui 500 (murrak) murrakut) LÄTI MAATUNDMINE BALTI · Kursi Kurzeme HÕIMUD · Zemgali Zemgale · Latgali Latgale · Seli Selija 16. sajand · Esimesed lätikeelsed tekstid · 1525.a esimene lutelik raamat Liivimaa keeltes · 1585.a katolik katekismus · 1586.a luterlik katekismus GEROG · Läti päritolu preeser ELGER · 1621.a ,,Geistliche catolische Gesänge" (1582 1672) · Alamsaksa keel ei sobi läti keele süsteemile · Valis poola ortograafia · Märkis sõnadel käändelõpu GEORGIUS · Baltisakslane MANCELIUS · Tõlkija (1593 1654) · TÜ rektor ja professor · ,,Lettisch Vade mecum" (1631)
Mõisteid Eesti ajaloo kursusest alepõllundus e. aletamine algeline põlluharimise tüüp, kus mets raiuti maha, puudel lasti mõnda aega kuivada, seejärel põletati, tuhka külvati seemned, põldu hariti karuäkkega. söödiviljelus - mõnda aega haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades teda karjamaana. Kui loomasõnnik oli maad piisavalt väetanud, hariti maa taas üles. põlispõllundus - maad hariti pidevalt, põlvkondade jooksul, väetades teda loomasõnnikuga ja harides adraga. tsuud - eestlaste jt. läänemeresoomlaste nimetus Venemaal; sageli on sellel mõistel juures negatiivne varjund. adramaa - maamõõduühik Eestis, mille suurus on aegade jooksul muutunud. N. muinasaja lõpul nimetati adramaaks sellise suurusega põllumaad, mida hariti ühe adraga, 15. saj loeti adramaa suuruseks 8-12 hektarit. sumbküla - külatüüp, mille puhul talud paiknesid keset põlde tihedalt koos, levis peamiselt Lääne-, Kesk-, ja Põhja-Eestis ning Saaremaal. ridakü...
maavabad) 9. Katoliku kirik ja usupuhastus Eestis. Õp. I osa lk 75-81. (katoliku kiriku roll, kirikuelu juhtimine (piiskop, toomkapiitel, sinod), missa, kihelkonnakirik, kabel, preester, kirikukümnis, sakrament, Martin Luther ja reformatsioon 1517, kuidas ja millal toimus usupuhastus Eesti alal, Wolter von Plettenberg, pildirüüste, Melchior Hoffmann, Simon Wanradt, Johann Koell, jumalateenistuse käsiraamat 1525, luterlik katekismus 1535) 10. Liivi sõda 1558-1583. Õp. I osa lk 84-88. (Liivi sõja põhjused, ajend (Tartu maks), osapooled, hertsog Magnuse tegevus sõja-aastail, tema seotus Saaremaaga ja tema juhitud Liivimaa kuningriik, 1561: rootslased Põhja-Eestis (Erik XIV), Liivimaa Poolale (Sigismund II August), 1559 Saare-Lääne piiskopkonna alad Taanile (Frederik II), Ivan IV, Ivo Schenkenbergi tegevus, Jam Zapolski vaherahu -1582, Pljussa - 1583)
1. Väikeriigid (maaisandad Eesti alal) lk 51-52 + 58 2. Talurahva olukord lk 52-53 3. Linnade teke lk 55 4. Jüriöö ülestõus lk 55-56 5. Seisused ja maapäevad lk 61-62 6. Talurahva sotsiaalne koosseis ja õiguslik seisund lk 64,66,67 7. Gildid ja vennaskonnad lk 71,73 8. Ordud ja kloostrid lk 78 9. Reformatsioon ehk usuvahetus Eesti alal lk 80-81 VASTUSED: 1. Riia piiskop ja Mõõgavendade ordu oli leppinud kokku, et vallutatud aladest jääb piiskopile 2/3 ja Mo-le 1/3. Mo aga suutis tugevaima sõjalise jõuna pidevalt oma piire laiendada. 1222 eestlaste ülestõus, tagasivallutamisel läksid Mo kätte Järvamaa ja Virumaa. Taanile jäid Rävala, Harjumaa ja Tallinn. Eestimaa piiskopile läks Sakala ja Ugandi koos Kesk-Eesti aladega, sellest alast sai Tartu piiskopkond. Sakala andis aga Tartu piiskop Hermann Mo-le. 1228 moodustati Läänemaast ja Saaremaast Saare-Lääne piiskopkond. 12...
Seal said kirjaoskuse mitmed mõisa- ja linnakirjutajad, raamatuköitjad, kaupmehed ja käsitöölised. Lutheri arvates pidi iga inimene oskama lugeda vaimulikke raamatuid, esmajoones piiblit, mille tema ise oli saksa keelde tõlkinud. Luther nõudis kõigilt emakeeles kümne käsu, usutunnistuse ja meieisapalve päheõppimist, kuid ka arusaamist. Kooli uut sisu nähti kõigepealt usuõpetuse omandamises. Katekismus kujunes loodavate koolide esimeseks lugemisraamatuks. Katekismuse kõrval võeti kooliraamatutena kasutusele lauluraamatud, evangeeliumid ja epistlid. Protestantliku kirikukorra järgi asutati koolid kirikute juurde. Maarahvas veel selleks ajaks koolihariduseni ei jõudnud. Talupoegadel kasvasid mõisakohustused. Kontrolliti pastorite keeleoskust ja umbkeelsed asendati kohaliku keele tundjatega. Köstrite asemel hakkasid lapsi õpetama koolmeistrid
16.Haridus Vanal-Liivimaal. Üldharidus puudus, kättesaadav vähestele, kogu hariduselu oli allutatud kirikule, preestritele keeleoskusnõue. Toomkoolid, kloostrikoolid, ladinakoolid ehk linnakoolid. 17. Eesti keelse trükisõna algus. Esimene eesti keelne raamat 1525 Lüübek jumalateenistuse käsiraamat (katekismus) kogu tiraaz hävitati. Esimene osaliselt säilinud raamat 1535 Wanradt-Koelli katekismus. Hans Susi tõlkis osaliselt Uut Testamenti 1547. 18.Reformatsioon. Reformatsioon on usu liikumine, jumalani võib jõuda ainult pühakirja kaudu. Kiriku maine langus, moraalne allakäik. Linnad vs kirik suur vastuolu, Lutheri õpetuse põhialused.
• Esimene teadaolev/ilmunud eestikeelne trükis; säilinud raamat: 1525 (pole säilinud luterlik käsiraamat Liivimaa keeltest), 1535 Wanradt-Koelli katekismus (Tallinna Niguliste kiriku pastori Simon Wanradti kirjutatud ja Tallinna Pühavaimu koguduse õpetaja Johan Koelli tõlgitud luterlik katekismus fragmente säilinud) • Esimene eesti keele grammatika: Esimene eesti keele käsiraamat (sissejuhatus eesti keelde) ilmus Tallinnas 1637. a. Autoriks Kadrina pastor Heinrich Stahl ning see kirjeldas põhjaeesti keelt. Oma aja vaimule vastavalt on Stahl surunud eesti keele ladina keele grammatilisse süsteemi, mistõttu esimene grammatika annab eesti keele ehitusest üsna naljaka pildi. Oma
1 EESTI AJALOO PERIOODID / Lühiiseloomustus: MUINASAEG (~10 tuh.a.eKr.-1227) · Pärast jääaja lõppu toimub Eesti ala järk-järguline asustamine ja kasvab rahvaarv (perioodi lõpuks ~150 tuhat). · Periood jaguneb peamiste tööriistade valmistamise järgi kiviajaks, pronksi- ja rauaajaks. · Keskmisel kiviajal (e. mesoliitikumis) Kunda kultuuri perioodil kujuneb välja esmaasustus. · Nooremal kiviajal (e.neoliitikumis) Kammkeraamika kultuuri ajal jõuavad Eesti alale soome-ugri hõimude esivanemad ning võetakse kasutusele keraamika (savinõud). · Nooremal kiviaja lõpul Venekirveste kultuuri perioodil mindi anastavalt majanduselt (küttimiselt / koriluselt / kalapüügilt) üle viljelevale majandusele- algas karjakasvatus ja algeline põlluharimine. · Rauaajal muutus põlluharimine ja karjakasvatus peamisteks elatusaladeks (alepõllundus ja söödiviljelus; kaheväljasüsteem). · Muinasaja lõpul kuju...
Eesti keskaeg 13.saj. II veerand 16.saj. II pool 8-13 pt. 1. Üleminek Muinasajast Keskaega Riikliku moodustise nimetus Sinna kuulunud piirkonnad Taani valdus (Eestimaa) Harju-, Viru-, Järvamaa ja Rävala Saare-Lääne piiskopkond Saaremaa, Hiiumaa, Läänemaa, keskuseks Lihula Tartu piiskopkond Ugandi, Soopooliste, Joetagana Orduvaldused Sakala, Vaiga, Alempois, Mõhu, Nurmekund Saksa ordu Liivimaa haru 1236.a. sai Mõõgavendade ordu Saue lahingus leedulastelt ja semgalitelt hävitavalt lüüa. Vägi purustatija et ristisõda ei katkeks koostati paavsti survel ühinesid Ordu riismed Saksa orduga. Stensby leping 1238.a. nõudis paavst, et Saksa ordu pidi Liivimaa haru tagastama Taani kuningal...
kätte antakse, küll tema võtab neile, kes kindlasti usuvad ja kerjavad, seda teha, mis ta on tõotanud. Aamen, see sündku nõnda, aamen!" Piibli tõlkijad Kõige rohkem eestikeelse Piibli kujunemisel on kaasa aidanud mitmed mehed. Heinrich Stahl rajas aluse Piibli tõlkimisele eesti keelde ning teda võib pidada eesti kirjanduse isaks. Joachim Rossiniuse raamatud ilmusid Riias, millest esimeses olid eesti keelde tõlgitud evangeeliumid ja epistlid ning teises Lutheri katekismus. Need raamatud ilmusid samal aastal, mil ilmus Stahli käsiraamatu esimene osa. Adrian Virginius jätkas 50 aastat hiljem Rossiniuse poolt alustatud tööd Wastse Testamendi tõlkimisel. Johann Hornungit võib pidada eesti keele Kolumbuseks, kes avastas siin täiesti uue maailma. Ta on eesti keelt põhjalikult uurinud ja loonud meie kirikukeele. Anton Thor Hellele tehti ülesandeks juhatada Vana Testamendi tõlkimist. Anton Thor Helle
k edasi andakirjakeel arenes tõlgitud põhjaeestikeelne Piibel (täismahus Piibel) 17. saj alguses valdavalt vaimuliku E. Harens paneb (pastor) aluse sisugamõeldud mitte talurahvale, häälduspärasele kirjaviisile1843 ilmus vaid abimaterjaliks puudulikult ee k grammatika oskavale kirikuõpetajale (nt 1630 Stahli avaldatud ee keelne mitmeosaline käsiraamat usuõpetuse raudvarast- Lutheri väike katekismus, evangeeliumid jne) 1637 koostas Heinrich Stahl esimese eesti 1715 ilmub Uus Testament ka põhjaeesti keele grammatika- sobitas ee k saksa keeles k reeglistikugajäi rahvakeelest kaugele 1686 lõunaeestikeelne Uus Testament Ilmusid esimesed talurahvale mõeldud (Wastne Testament) Virginiused- I ee hjuturaamatud- enamasti mugandatud keelne piibliväljaanne. Edasine töö takerdus tõlked saksa keelest. Populaarne autor oli F.
*ROOTSI AEG Rootsi aeg oli hariduse ja kultuuri vallas väga viljakas. 1630 avati Tartu Ülikool ja seda sellepärast Tartusse, sest enne seda olid seal jesuiidid. 1630 loodi Jesuiitide gümnaasiumi asemele Tartu luterlik gümnaasium. Tallinna Gümnaasium loodi 1631 ja see on seal tänapäevani, kuid kannab Gustav Adolfi Gümnaasiumi nime. See on Eesti vanim tegutsev gümnaasium. Tartu Gümnaasium muudedi ülikooliks. 1632 oktoobris alustas Eestis tegevust esimene kõrkkool. Academia Gustaviane- Tartu Ülikooli esimene nimi. (Gustav Adolfi auks) Johann Skytte- ülikooli vahetu asutaja. Ta oli kõrge rootsi riigi ametnik. Töötanud Uppsala ülikoolis. ÜLIKOOLI ÜLESEHITUS Esimesed ülikoolid tekivad Itaalias. Tartu Ülikool olio ma ülesehituselt klassikaline ülikool. Seal oli 4 teaduskonda: 1)Arstiteadus 2)Usuteadus 3)Õigusteadus 4)Filosoofiateaduskond Alguses olid kõik filosoofia teduskonnas. Peale seda sai valida kolme suuna vahel. Õppetöö käis ladina keel...
12. Melchior Hoffmann- populaarne jutlustaja, kellega koos läks mitmesajaline inimhulk Toomemäge kaitsva piiskopi valvemeeeskonna vastu lahingusse 1525 aastal. 13. Simon Wanradt- Niguliste kiriku õpetaja, kes pani kokku luterliku katekismuse 14. Johann Koell- pühavaimu kiriku jutlustaja, kes tõlkis luterliku katekismuse eesti keelde 15. jumalateenistuse käsiraamat 1525- loetakse esimeseks teadaolevaks eestikeelseks trükiseks 16. luterlik katekismus 1535-luterliku usu käsiraamat 10.Liivi sõda 1558-1583 1. Liivi sõja põhjused- Venemaa välispoliitika (allutada läänemere idarannik, vana-liivimaa sõjaline ja poliitiline nõrkus, rootsi püüd oma mõjuvõimu laiendada ida suunas) 2. ajend (Tartu maks)- maks (üks mark aastas elaniku kohta) 3. osapooled- algul oli Liivi Ordu vs Moskva tsaaririik; hiljem: Venemaa vs Rootsi, Poola- Leedu, Taani, kes võitlesid ka omavahel. 4
Just reformatsioonijärgsel ajal ilmus esimene eestikeelne raamat. Balthasar Russow umbes 1536 24. november 1600) oli Tallinna kroonikakirjutaja ja luterlik vaimulik. Martin Luther-reformatsiooni ehk usupuhastuse algataja. Melchior Hoffmann-Saksamaalt pärit kasuksepp. Kuigi ilma hariduseta, olevat ta avaldanud rahavle oma piltliku jutlustamismaneeriga tohutut mõju. Simon Wanradt-Tallinna Niguliste kiriku õpetaja 1535.a. Johann Koell- Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja luterlik katekismus a 1535 Hans Susi-Tallinna linnakooli õpilane kelle kätte usaldati piibli tõlkimine, kuid töö jäi katki, sest ta suri 1549.a katku.
1684.a tulekahju, taastat 1686.a jõulupühadex. Länetorn hilisem 1778-1779 2) Pühavaimu ainukesena säilind oma 14.saj ilme. Erandlik kuna on 2- lööviline kodakirik Tlinas, kirde-edel suunaline ning ebasümetril põhiplaaniga (kooriruum ei asu löövd keskel) I kord maini 1319.a oli seegikirik, est koguduse kihelkonna-ja rae- kirik,alludes raele (kõrvallööv oli määrat alam rahval- seegi hoolealust) olul kuna pastorid on olnud- B.Russow- P kirk algat anti välja Wanradt Koelli katekismus ja algas reformats.-I jumalateen est keeles. Tornkiiver lisat 1630nd hilisrenessanss-stiilis. Sisekujund B.Notke 1483.a pärin kappaltar-kujut püha vaimu väljaajamist. 3) Niguliste-vanim hauaplaat 1309. algselt I lööviline. 13.saj lõpus ehit 3- löövil, basiilik ehit 15saj alg. Hilisgoot kujul valmis torn 1515, mis asend uue barokkstiilis kiivriga. Tlina jõukaim kirik,jõuk saksa kaupmeh, kaitsekirk, hävit sõjas 1944. 1953 restaureerit ja kohan muuseumix. Sisekujunduses säilnd 1481
usu tagasi- vaatamata ordu kõrgmeistri usuvahetusele. Lutheri usuga muudeti ladina keelsed jutlused rahvakeelseteks, kesksele kohale tõusid jutlus ning kirikulaul, mis aitasid kaasa koguduse jumalateenistusse. M. Luther tunnistas 7st sagramendist ainult 2, niiet need ainult jäidki. Reformatsiooni järgsel ajal ilmus esimene teadaolev eestikeelne raamat- Tallinna Niguliste kiriku õpetaja S. Wandradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja J. Koelli luterlik katekismus a 1535. Vana-Liivimaa- Vana-Liivimaa all mõistetakse tavaliselt poliitilis- territoriaalset üksust, mis eksisteeris 13.–16. sajandil ning hõlmas üldjoontes tänased Eesti ja Läti alad Liivi ordu- eestikeelse täieliku nimega Jeruusalemma Saksa Maja Püha Maarja hospidal Liivimaal oli katoliku rüütliordu, Saksa ordu Liivimaa haru, mis eksisteeris aastatel 1237–1562. Mõis- Keskajal mõis oli maaisandate ja vasallide majapidamine, kuhu
6) Kanavere lahing Eestlased kaotasid, Sõjamäe lahing 7) Abivägi jäi hiljaks, Turu foogtilt polnud abi, ei andnud abi. 8) Pöide võitlused, Võitlused Saaremaal, Saare kuningas Vesse, tapeti väga julmalt. 8. Ülestõus sai lüüa. Peale ülestõusu müüs Taani kuningas valdused Liivi ordule. Vaimuelu keskajal *1525 trükiti esimene eestikeelne raamat (pole kahjuks säilinud, aga on tõestatud, et oli olemas) *1535 - luterlik katekismus ehk usuraamat seotud kaks meest: Wandradt(koostas raamatu), Koell (tõlkis eestikeelde) *Algas piibli tõlkimine, algatas Hans Susi, kui tõlkimine jäi pooleli, 1739 tõlgiti lõplikult eesti keelde. *Herman Rode kuulus maalikuntsnik, pärit Lüübekist, tähtsam töö: ,,Niguliste kiriku tiibaltar" ; B. Notke kuulus maalikunstnik, tähtsam töö: ,,Surmatants"; M Sitton renessansi ajastu tuntuim maalija, arvati, et eestlane; B
kasuksepp olevat avaldanud rahvale oma piltiliku jutlustamisega tohutut mõju kui teda vahistada üritati, vallandus tartu pildirüüste linnad reformatsiooni tugipunktid kiriku positsioon nõrgeneb, raad juhib 1554 tunnistab maapäev luterluse seaduslikkust Johann Tezel - kuulus indulgentsimüüja simon wanradt ja johann koell 1535/1929 teated ka 1525 Lübeckist esimene eestikeelne raamat ilmus nende poolt, see oli luterlik katekismus Liivi sõda 1558-1583 4 osapoolt, kes tahavad liivimaa vara ja osa endale 1563-1570 võitlevad mingid riigid 1661 Kärde rahu leping eellugu Ivan IV ehk ivan julm (1530-1584), tsaar julmad karistued (keetmine, praadimine jne) moskva suurvürstiriigi tugevnemine idas 1502 smolino lahing vaherahu 1503 rahu pikendati 55 aastat 1554 viimane pikendamine
*kiriku olemuse muutumist kirik pidi olema nö. Vaene. *Tagasipöördumist ristiusu algsete väärtuste juurde (vaesus, kasinus, vooruslikkus) *Piibli tõlkimist sh. eesti keelde. *Emakeelset jumalateenistust kirikutest. Eestikeelne raamat Põhjusel, et eesti alal läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) lutheri kiriku alla trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud 1535- Esimene säilinud eestikeelne trükis Wanradt ja Koelli luterlik katekismus ()osaliselt säilinud 11 lehte ). Mõisted: Drang nach osten piiskop Albert Riia linna asutaja, Risti sõja juht. Mõõgavendade ordu rüütliordu, mis vallutas Liivimaa. Stensby leping - Põhja eesti läks ametlikult Taani kuningriigi koosseisu. Taani hindamiseraamat - rahvaloendus( I eestis) Põhja eestis Vakk - talupoegade põllumaad jagatakse vakusteks, mille pealt hakatakse maksu nõudma. (1 vakk=100 talu) Vesse Saarlaste vanem Jüriöö ülestõusu käigus
sõnumiks/tähenduseks (eesmärk näidata, et üks rahvas on nõrk, vaene, madal) need rahvad vajavad abi ja järele aitamist eelduste loomine kolonialiseerimiseks ja vallutamiseks, selle õigustamine. Võrdlus õilsate ja kaduvate indiaanihõimudega (pärit 19. Saj). Borealism Põhjamaade eksotiseerimine (liigne idealiseeritus, mis teeb ebausutavaks). Eesti: algab kirikukirjandusest (pastorite praktilises töös kasut tekstid). Wanradt Koelli katekismus 1535, Piibel 1739. -Eesti kirjakeel ja kirjandus tekib tõlkimise alusel (mugavdamine ja adaptsioon, peale sõna ja lause tõlgitakse ka teist kultuuri ja maailmavaadet. Tõlkeline loovus). Hans Susi (sureb väga noorelt 1549 katku), õpilane 1546, pastor võttis enda juurde elama, tõlgib esimesed pikemad lõigud piiblist eesti keelde (see on LEGEND, kuid Ukus Masing uskus selle tõesse ja arvas et kõik teised tõlked lähtuvad sellest)
eesti, prantsuse, ladina, kreeka ja itaalia keelt ning mõistis veel umbes 4-5 keelt. Tema huvi eesti keele vastu väljendus aga võitluses põhjaeestilise kirjakeele eest ning püüdluses täiustada vana kirjaviisi. Just tema tõi eesti tähestikku Õ-tähe. 5. Vanim eestikeelne raamat Vanim eestikeelne raamat pärineb aastast 1525, kuid ei ole kahjuks säilinud, kuna põletati. Vanim säilinud eestikeelne raamat on aga Wanradti ja Koelli katekismus, aastast 1535. Originaalselt 140-leheküljeline raamat, kuid säilinud on vaid 11 lehekülge. Kirikuõpetajad, kes selle raamatu toona eesti keelde tõlkisid, pandi teo tõttu aastaks vangi. 6. 1739. a. sündis Anton Thor Helle (1683-1748) sulest esimene eestikeelne piibel. See andis tõuke eesti keele arengule, võimaldades eestlastel osa saada maailmakultuurist. 7. Kuni 18. sajandi lõpuni edendasid eestikeelset kirjasõna mitte-eestlased. Eestlased
Comte’i mõtele toetusid realistid. Impressionism on realismi ekstreemne vorm. Comte’i positivism on aluseks realismile, impressionismile ja naturalismile. Comte’il on positiivne programm. Ühiskonnas on vaja taotleda paremat ühiskonda. Mida peavad haritlased tegema? Usub, et kui mõistust harida, saavad inimesed aru, mis on hea. Ühiskonnas on vaja toetada alturismi (teiste inimeste armastamine), korda, progressi. Positiivne katekismus: iga inimese elus on etapid: 1) nominatsioon ehk nime andmine 2) admissioon (lubamine teiste noorukite seltskonda 3) karjääri nõustamine 4) abielu 5) pensionileminek 63-aastaselt 6) surm, keha tuleb anda lahkamiseks, selleks, et teadus areneks. Kolm aastat pärast surma liidetakse inimese mäletus ajalukku. Progressi uskuv mõtteviis. Positivismi prestiiž langev 19. sajandi lõpul. Marksism: tekib varsti pärast Comte’i teooriat. Kunst kuulub pealisehituse hulka
a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked
ristimisel 1219 1220. a paiku ja üheks nimestikuks redigeeritud 1214. aastal. Taani hindamisraamatu kohanimedest on suur osa la- ja se- lõpulised (näit. Carola `Karula', Kectaele `Kehtla', Meintacus `Mäetaguse). Vähem on vere-lõpulisi (Tonnaewaerae `Tõnuvere') jm kohanimesid. Nende esmakordselt nii ulatuslikult kirjapandud eesti sõnatüvede ortograafia on peamiselt alamsaksakeelne, mõningate skandinaaviapäraste joontega. 1517 ilmus piiskop Johannes Kieveli katekismus (pole säilinud), mis tõenäoliselt oli katoliiklaste esimene eestikeelne tekstikogu. 1525 Lutheri missa tõlge, tõenäoliselt tartu-eesti keeles (pole säilinud), trükiarv võis olla 1500, arestiti teel Travemünde sadamasse, tõenäoliselt Eestisse ei jõudnudki. 1528 Kullamaa vakuraamat Esimese eesti keeles kirjapandud pikema tekstina on käsikirjalises Kullamaa vakuraamatus säilinud palvete Patre noster, Ave Maria ja Credo vaevalised tõlked
aastal jesuiidikolleegium eesti esimene kõrgem kool. Siin anti välja ka esimesed eestikeelsed kirikuraamatud. 2) Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? V: Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla, Ida-Eest jäi Venemaa valdusse, Saaremaa aga Taanile ning Lõuna-Eesti Poola kätte. 3) Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele omapoolne hinnang. V: Lõuna-Eestis taastati katoliiklus. Avaldati eestikeelne katekismus koos lauluraamatu osaga, mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule. Tõenäoliselt olid neile lisatud ka noodid. Põhja-Eestis, kus valitses luteri kirik, püüti juurutada uut, Saksamaalt üle võetud koraalilaulu traditsiooni. Rahvas ei mõistnud koraalide tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. Esialgu polnud ei ema- ega võõrkeelseid laulukogumikke, kuid peagi võeti kasutusele Saksamaal trükitud lauluraamatud. Minu arvates oli Lõuna-Eesti olukord parem, kuna seal
Õiguslikult olid eestlased teisejärgulised kodanikud, valitsemine oli sakslaste käes (valitses saksa keel, kombed, meelsus). Kõrgemale jõudnud eestlased püüdsid end näidata sakslastena, nim. kadakasakslasteks. Tööstuslikpööre · tööstuse kasv (põllumajandus vähem) · transpordi areng · linnaelanikkond suureneb, eestlasi rohkem linnades Vaimuelu Koolivõrk Maakoolid Linnakoolid vallakool (P+T) lugemine, katekismus, kirikulaul, elementaarkool (P+T) geograafia, vene keel, usuõpetus, laulmine kihelkonnakool (P+T) kreiskool (P) tütarlastekool (T) kirjutamine, saksa keel, ladina keel, füüsika, saksa ja prantsuse keel arvutamine, joonistamine, antropoloogia, vene seadused käsitöö võimlemine, aiatöö, ajalugu ilukiri, joonestamine
• Pühakutel hoolitsusvaldkonnad • Palverännakud (pühakute säilmete juures) - süütegude lunastamine • Külakatoliiklus - ristiusu rahvalik tõlgendus • Kuradikujutelm • 13-14.saj kirjaoskuse levik (kaubandus, poliitika, haldus) • Ladina keele kõrval muud keeled • Alamsaksa keel • Koolid tomkapiitlite juures (vaimulikud — ilmalikud) EUROOPA 16. SAJANDIL • Uue ajastu algus (varauusaeg) • 1492 Kolumbus avastas Ameerika • 1535 WANRADT - KOELLI KATEKISMUS • 1525 - KIRJUTIS EESTIKEELSETE RAAMATUTE HÄVITAMISEST • Gutenbergi trükimasin • Reformatsioon • Saksa-Rooma keiser ja Rooma paavst kaotasid juhtiva rolli kristliku maailma vaimsete ja poliitiliste liidritena • Tugeva kuningavõimuga riigid • Agressiivne välispoliitika, pidev valmisoleks sõjaks • Maksude, tollide, aktsiiside tõst • Moskva suurvürstiriigi võimsuse kasv • Poola ja Leedu tugevnemine • Saksa ordu ilmalikuks muutmine - sekulariseerimine
linnavõimule - Sakslased ja eestlased said omaette kogudused ja kirikuõpetajad, kes pidid jumalasõna kuulutama emakeeles - Kujunes usuline lõhe linnade ja maapiirkondade vahele (luterlikud linnad/katolikud maapiirkonnad) Tallinna Pühavaimu kirik - Tallinna väiksemaist keskaegsest kirikust sai linna eesti koguduse kirik (esimene eestikeelne jutlustus 1531) - Kirikuõpetajad Johann Koell (esimene eestikeelne katekismus 1535) ja Balthasar Russow (Liivimaa kroonika 1578 ja 1584) Reformatsiooni väljakutse Vana-Liivimaa ,,orduriigile" - Õõnestas Vana-Liivimaa konföderatsiooni seestpoolt: 1. Luterlikud linnad 2. Ordu probleemid - Saksa ordu Preisimaa haru kõrgmeister Albrecht von Hohenzollern sekulariseeris oma valdused Preisimaa hertsogriigiks (Poola vasallriik) 1523 maailma esimene luterlik riik - Liivi ordu ordumeister Wolter von Plettenberg (1494-1535) loobus sarnasest projektist jäädes
saksapärane) Tõlgiti esimene raamat eesti keelde, see pole säilinud. Hävitati, sest siis oli kõrgaeg, kui võideldi reformatsiooni vastu. 1535 ilus teine eestikeelne raamat, mida kutsutakse Wanradt-Koelli katekismuseks(piibli lühenenud vorm)Wanradt pani kokku saksakeelse osa ja Koelle oli eesti päritolu, kes tõlkis, pani kokku. Üks pool lk saksakeelne teine estikeelne. Oli mõeldud preestritele ja vaimulikele, et nad oleksid suutelised jutlust pidama eesti keeles. Teada on, et see katekismus erti kirikuõpetajateni ei jõudnud. Mõne aja pärast Tallina Rae korraldusel korjati need kokku ja hävitati. Piibli tõlkimiseni jõuti täielikult alles 18 saj. Pärast reformatsiooni 16 saj püüti teha algust piibli tõlkimisega. Selleks oli noormees Hans Susi, kes oli eesti päritolu, aga ta suri noorena katku. Ta soov, et rahastataks eesti keelset piiblit jäi ka unarusse ja seega vajus see mõte ära .Eestikeelse kirjasõna jaoks on 16 saj tähtis Balthasar Russow
Luterluse aluste tugevaim esindaja. Andis välja juhendi, kuidas nõidu kindlaks teha, mis andis hoogu uutele protsessidele. Bengt Gottfried Forselius- korraldas õpetajate seminari praktilist tööd. Õpetas nt lugemise selgeks 3 kuuga. Heinrich Stahl- koostas 1637. a esimese eesti keele grammatika. (Tallinna toomkiriku õpetaja). Sobitas eesti keele saksa keele reeglistikuga, see aga jäi rahvakeelest kaugele. Avaldas veel ka usuõpetuse raudvara (Luteri väike katekismus, lauluraamat, evangeeliumid, palved jt kristlikud tekstid). Johann Hornung- avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika, mis arvestas rohkem kui Stahli oma eesti keele eripärasid. Andreas ja Adrian Virginius- tõlkisid ja toimetasid esimese eestikeelse piibli. (1686) Johann Skytte- Liivimaa kindralkuberner, kes tegi ära ülikooli asutamise tegeliku töö. Mis toimus: 1632.a- Tartu ülikooli rajamine. Tartusse eelkõige linna geogr hea asendi tõttu. (Rootsi Baltikumi valduste keskpunkt)
Põhjusel, et Eesti ala läheb suhteliselt kiiresti ja valutult (ilma ususõdadeta) Lutheri kiriku alla, trükitakse ka esimesed eestikeelsed raamatud: © Siimo Lopsik 2013 1525 – on Saksamaalt teada esimene eestikeelne trükis, mis küll konfiskeeriti veel katoliikliku Lüübeki rae käsul ja hävitati 1535 – Esimene eestikeelne trükis – Tallinna Oleviste kiriku õpetaja Simon Wanradti ja Pühavaimu kiriku eesti jutlustaja eestlase Johann Koelli luterlik katekismus (osaliselt säilinud-11 lehte) Kordamine 1. Nimeta eestlaste Muistse Vabadusvõitluse põhjused? 2. Nimeta esimesi piiskoppe kes Maarjamaale tulid? 3. Nimeta tähtsamaid lahinguid ja tulemus Muistsest Vabadusvõitlusest? (vähemalt 2 lahingut ja aasta) 4. Mis rahvad ründasid Eestit Balti ristisõjas? 5. Nimeta põhjuseid miks eestlased Muistses Vabadusvõitluses lüüa said? 6
Hoffmann algatas 1525.a. pildirüüsteliikumise Reformatsiooni tulemused Saksamaa aadlike eeskujul võtsid paljud Vana-Liivimaa aadlikud üle luterliku usutunnistuse Kehtis põhimõte kelle maa, selle usk, s.t. et uue usu omaks võtnuks loeti ka talupojad Tähtsamad muutused: Jumalateenistused emakeelseks 1525.a. esimene eestikeelne raamat 1535.a. esimene osaliselt säilinud eestikeelne trükis Wanradt-Koelli katekismus LIIVI SÕDA 1558-1583 Ajend 1503.a. sõlmiti Smolino vaherahu Kelle vahel? 1554.a. sooviti pikendamist Venemaa poolt nõue maksta nn. Tartu maks 1 mark aastas iga Tartu piiskopkonna elaniku pealt Liivimaa saadikud lubasid, aga ei saanud raha kokku Põhjused LIIVI SÕJA PÕHJUSED: Lõunas muutus tugevaks Leedu-Poola riik soov laiendada territooriumi põhja suunas Läänes tugevnes Taani ja Rootsi riikide huvi Läänemere
Need pidi olema kristlikud koolid rahva kasvatamiseks. Üheks ülesandeks oli neil ka eesti keelt oskavate vaimulike koolitamine kiriku jaoks. Enamik koole olid mõeldud 7 12-aastaste poste jaoks, kuid Luther pidas vajalikuks asutada koole ka tütarlaste jaoks. Suurim reformatsiooni teene Eesti kultuuriajaloos on kahtlemata emakeelse kirjanduse sünd. Esimene teadaolev teos, mis on sisaldanud nii eesti- kui lätikeelset teksti, on aastal 1525 Lüübekis trükitud luteri katekismus. Paraku on sellst jälgi vaid arhiiviandmeis. Talurahva jaoks oli 16. sajand usulises mõttes väga segane aeg. Reformatsiooni küll märgati, kuid usupuhastuse sisu ja tähendus jäid rahvale esialgu üsna arusaamatuks. Rahvakultuuris säilis keskaegne põhi ka 17.sajandil. Siiski avasid kontaktid linnadega mõningaid võimalusi teatud uuendustega tutvumiseks ja nende levikuks talurahva seas. 4. Rootsi aeg 17
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
