Muusikaajalugu (0)

 
 
 
Muusikaajalugu 
 
Küsimused lk 12 
 
1)  Missugustest  allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? 
V:  Vanadest  kroonikatest või harva säilinud dokumentidest – Taani  ajaloolase  Saxo 
Grammaticuse kroonikast „ Gesta  Danorum“, Läti Henriku „ Liivimaa  kroonikast“, Balthasar  
Russowi  kroonikast. 
 
2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? 
V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja 
võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja 
õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul – ühehäälne  gregooriuse  laul ning selle 
pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa 
piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas 
oli  kirikulaul . 
 
3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt  ilmaliku muusika  seniseid traditsioone ja edasist käekäiku 
Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? 
V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel 
aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute 
sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi.  
Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus 
kõlas  rahvalaul  ja pillimäng. 
 
4) Missuguseid seoseid võiks leida  varase   vaimuliku muusika  ning eesti vanema 
rahvamuusika  vahel? 
V:  Katoliiklus  on kõikjal maailmas püüdnud rahvalikku ja isegi paganlikku pigem oma 
õpetusega  kohandada  kui hävitada. Kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel  viitab ka 
kristlike  kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus eesti folkloori hulgas. Lisaks 
on lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust regilaulule vormiliselt õige lähedal. 
 
5) Missugused olid hariduse omandamise võimalused?  
V: Gotlandi (Ojamaa) Roma  Gutnalia kloostril oli maatükk Kuusalus, kuhu 1164. aastal rajati 
tütarklooster. Esimeste koolide kohta on andmeid Haapsalust, Pärnust, Tartust (1251), 
Tallinnast (1266). 
 
6) Mis on kirmes ? 
V: Kirmes on jumalasteenistuse järgne ilmalik pidustus, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 
 
 
Küsimused lk 16 
 
1) Kuidas kajastusid Martin Lutheri  usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? 
 V: Reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostrite vara, sh kirjalikke ürikuid 
ning noodiraamatuid. Protsestantismi ja  vastureformatsiooni  omavaheline võitlus ja 
konkurents  mõjus hästi meie hariduselule. 1583. aastal avati Tartus jesuiitide residents ja 
tõlkide  seminar , millest sai 1585.aastal jesuiidikolleegium – eesti esimene kõrgem kool. Siin 
anti välja ka esimesed eestikeelsed kirikuraamatud.  
 
2) Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? 
V: Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla, Ida-Eest jäi Venemaa valdusse, Saaremaa aga  Taanile  
ning Lõuna-Eesti Poola kätte. 
 
3) Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele  omapoolne  hinnang. 
V: Lõuna-Eestis taastati katoliiklus. Avaldati eestikeelne  katekismus  koos lauluraamatu 
osaga, mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule. Tõenäoliselt olid neile lisatud ka  noodid . 
Põhja-Eestis, kus valitses luteri  kirik , püüti juurutada uut, Saksamaalt üle võetud koraalilaulu 
traditsiooni. Rahvas ei mõistnud koraalide tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. 
Esialgu polnud ei ema- ega võõrkeelseid laulukogumikke, kuid peagi võeti kasutusele 
Saksamaal trükitud lauluraamatud. Minu arvates oli Lõuna-Eesti olukord parem, kuna seal 
kasutati eestikeelset kirjandust. 
 
4) Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? 
V: Kirikulaulu oli rahva jaoks raske omandada. Kirikulaulu olukorra parandamiseks asutas 
Tallinna Pühavaimu pastor Georg Müller kiriku juurde kooli. Koolipoistele õpetati koraale ja 
nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva  arusaamist  kirikulaulust. Oma esimestes 
jutlustes manitses Müller rahvast, et see õpiks õigesti laulma. Ta püüdis kogudusele selgeks 
teha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda  igal ajal. 
 
5) Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. 
V: Linnamuusikute ja magistraadi vahel sõlmiti leping „Linnapillimeeste ordinants, mida nad 
igalt  pulmalt peavad saama ja mitu tantsu nad peavad mängima“. Trompetisti ülesandeks oli 
olla häiresignalistiks tornil, kust oli võimalik jälgida ümbruskonnas toimuvat. 
 
 
 
Küsimused lk 21 
 
1) Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus  hariduselu Eesti- ja Liivimaal? 
V: Jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kuhu võeti õpilasi ka eestlaste 
hulgast ning õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Vastukaaluks rajasid rootslased Tartusse  1630. 
aastal Eesti esimese gümnaasiumi, millest 1632. aastal sai  protestantlik ülikool – Academia 
Gustaviana.  
 
2) Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning ilmalikus muusikas tõi endaga 
kaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja Liivimaal? 
V: Rootsi valitsus kandis hoolt rahva elujärje parandamise eest. Rootsi aeg jättis sügavaid 
jälgi ka eesti  haridus - ja usuellu. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Köstrid pidid hakkama 
rahvast lugema õpetama. Forseliuse seminarist sai alguse Eesti maakoolide võrk, mis pani 
tegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Paljudes kohtades laulsid koolilapsed ka 
kirikukooris. Koolides  oli kohustuslik koraalilaulu õppimine.  
 
3) Mis on koolidraama ja missugune on tema roll tolleaegses hariduselus? 
V: Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse 
ja erinevate retoorikastiilidega. Neis nähti suurt kasu kristlik-humanistlikule haridusele. 
 
4) Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses 
kultuurielus. 
V: Erinevad kultuurivaldkonnadoli muusikavaldkond, näitemäng ja juhuluule harrastamine, 
kunstmuusika . 
 
5) Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut. 
V: Üks tolle aja väljapaistvaim  helilooja  ja bassilaulja J.V.Meder  on üks saksa rahvusliku 
muusika arvestatavaid uuendajaid. Tüüpilise „hansamuusikuna“ tegutses Lübeckis, Danzigis, 
Riias ja Königsbergis. Tallinnas oli ta 10 aastat gümnaasiumi  kantor ja juhtis  Oleviste  kiriku 
muusikaelu . Mederi loomingust on säilinud ligi 20 kantaati, „Matteuse passioon“ ning ooper  
„ Kindlameelne  Argenia“. 
 
 
Küsimused lk 28 
 
1) Missugune olukord valitses Eesti- ja Liivimaal pärast Põhjasõda? 
V: Maa ja rahva olukord oli raskem kui kunagi varem, kultuurilised pürgimused jäid soiku. 
Põhjasõjaga kaasnes laastav katk. Ka suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu 
taastumine  võttis aega. Rahva teadvuses segunesid muistne  usk ning katoliiklikud ja 
luterlikud elemendid. Rahvalaul ja rahvapillid pakkusid tuge ning meelelahutust.  
 
2) Kes olid hernhuutlased ? 
V: Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased olid 1720. aastate lõpul Eestisse ilmunud 
käsitöölised-jutlustajad. 
 
3) Miks olid hernhuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas  populaarsed ? 
V: Nende usukäsitlus oli lootust sisendav ja käitumine lihtrahvalik. Oma õpetust levitades 
kandsid hernhuutlased hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama, soetasid ning 
levitasid tarvilikku kirjandust. 
 
4) Mida tõi endaga kaasa hernhuutlaste tegevus? Anna sellele omapoolne hinnang. 
V: Hernhuutlaste tegevus tõi endaga kaasa vana rahvalaulu ja pillimängu taandumise.  
 
5) Iseloomusta 18.sajandi ilmalikku muusikat nii maal kui ka linnas. 
V: Aadliringkondades – nii linnades kui mõisates –  elavnes  muusikaharrastus. Korraldati 
kontserte, balle ja muid pidustusi. Seltskondliku salongimuusika kõrval  kanti  ette 
tõsisemaidki teoseid, samuti laulumänge. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et 
nad võiksid mängida härrasrahva pidustustel. Mitmes mõisas olid oma talupoegade orkestrid. 
Mõningatel pidustustel, näiteks talgute ajal, lõi kaasa ka  maarahvas .  
Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. Viimaste poolt pakutav repertuaar ja tase 
oli ilmselt väga ebaühtlane.  
 
6) Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud?  
V: Baltisakslast identiteediotsingud avaldusid 19. sajandil kui vajadus rõhutada oma 
identiteeti lõi pinna  baltisaksa  kultuuri tekkimisele. 
 
7) Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? 
Too näiteid nende tegevusest. 
V: Baltisaksa  estofiilid tõid oma nii kodu- kui välismaal ilmunud kirjutistes ära teateid 
eestlaste kehva ainelise olukorra, haridusolude, aga ka nende rahvaloomingu kohta. Neis 
leidus andmeid rahvamuusika kohta ja isegi noodinäiteid. Eriti hinnati torupillimängu.  
Nt tõi tärganud huvi eesti  rahvaluule  ja –muusika vastu kaasa rahvalaulude kirjapaneku, kuna 
arvati, et keele parimad näited on säilinud just rahvaluules. Harrastati eestikeelset juhuluulet. 
Loodi eestikeelseid laule.  
 
 
Küsimused lk 32 
 
1) Missugune oli hernhuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? 
V: Tänu hernhuutlastele sai muusikahariduse laiem levik võimalikuks. 
 
2) Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. 
V: Paar aastat pärast  Laiuse  esimese laulukoori asutamist oskasid kihelkonnakooli õpilased 
laulda 42 kirikuviisi ning üle 20 neljahäälse koraali. 1828. aastal tegutses Laiusel juba suur 
heatasemeline  meeskoor , mille tuumiku moodustasid kihelkonnakooli õpilased. 19. sajandi 
40. aastail lauldi Laiuse kihelkonna külakoolides kirikulaule juba  nootide  järgi, millest võib 
järeldada, et õpilased olid omandanud mingi noodilugemisoskuse. Neljahäälse koorilaulu 
arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees ja pälvisid üldist 
tähelepanu. Laiuse kirikus korraldatud koorikontserditele tuli rahvast kaugemaltki. 
 
3) Kes oli Georg Julius  Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? 
V: Georg Julius Schultz-Bertram oli eesti ja saksa keeles kirjutav literaat , eestikeelse 
kirjanduse tsensor Peterburis, kes huvitus eesti folkloorist, etnograafiast ning ajaloost. Tema 
hinnangul oli ta Laiuse kirikus  kuulnud eesti noormehi esitavat  Bachi  ja Händeli fuugasid 
ning motette , mis olid suurima imetluse esile kutsunud. See pidavat näitama et eestlased on 
muusikaliselt väga arenemisvõimelised. 
 
4) Too näiteid Torma  ja Põltsamaa muusikaelu kohta. 
V: 1844. aastal lõi A. Jakobson Tormas laulukoori, 4 aastat hiljem ka pillikoori. Neljahäälset 
laulu viljeldi peaaegu kõigis Torma kihelkonna külakoolides. Kõrge tase jäi püsima ka pärast 
Jakobsoni surma. 
Põltsamaa kerkis esile tähtsa kultuurikeskusena. M. Wilbergi käe all saavutas Põltsamaa koor 
tolle aja kohta vägagi kõrge taseme – koos solistide ja oreliga kanti 1856. aastal ette osi 
Haydni „Loomisest“ ja Händeli „Messiasest“. 
 
5) Mida tead oma kodukoha kultuuri- ja muusikaelust 19.sajandil? Võimaluse korral tee 
sellest lühiülevaade. 
V: Ei tea eriti midagi. 
 
 
Küsimused lk 35 
 
1) Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? 
V: Esimesed laulupäevad Eestimaal toimusid Põlvas (a. 1858), Saaremaal Ansekülas (a. 
1863), Jõhvis (1865), Pärnu lähedal Uulu mõisas (1867), Simunas (1866) ja Hiiumaal (1867), 
Martin Körberi eestvõttel. 
 
2) Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernhuutlaste roll? 
V: Esimesed pillikoorid asutati 19. sajandi keskpaiku – 1848 asutatud Torma pillikoor ja 1839 
asutatud Väägvere pillikoor. Vennastekogudustes oli esimesi katsetusi laulude pillidega 
saatmiseks tehtud juba 18. sajandi lõpus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flöödid ja klarnetid, 
hiljem ka  metsasarved .  
 
3) Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaajaloos? Too näiteid. 
V: David Otto Wirkhausi juhtimisel tõusis Väägvere pillikoor 19. sajandi 60. aastail juhtivaks 
orkestriks. Väägvere eeskujul loodi, eriti pärast esimeset üldlaulupidu, pillikoore kõikjal 
Eestis – kokku üle saja. David Otto Wirkhausi juhatusel mängisid pillikoorid mitmel 
üldlaulupeol.  
 
4) Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? 
V: Janis Cimze oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas Valga koolmeistrite  seminari . 
Viimases oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal, hõlmates ligi neljandiku tundide arvust. 
Õpetati  laulmist , klaveri-, oreli - ja viiulimängu, harmooniat ja generaalbassi. Seminari 400 
kasvandikust umbes neljandik olid eestlased. Valga seminarist võrsus hulk mehi, kes eesti 
kultuuri arengus edaspidi suuresti kaasa rääkisid – vennad Aleksander ja  Friedrich August 
Saebelmann, A.E. Thomson , C.R.Jakobson jt. 
 
 
Küsimused lk 38 
 
1) Milles seisneb Johann August Hageni ja  Andreas  Erlemanni muusikaalaste väljaannete 
tähtsus?  
V:  1841 . aastal välja antud Hageni õpik oli  paljudele  muusikaharrastajatele tollal ainsaks 
abivahendiks. Selle trükise eesti keelde tõlkinud Jõelähtme pastor G.H.Schüdlöffel pani aluse 
eestikeelsele muusikaterminoloogiale.  
A.Erlemanni raamat sisaldas lisaks üldisele noodiõpetusele  seletusi   harmoonia , koorifaktuuri, 
kompositsiooni, pillide, muusikalise vormi – lühidalt kõige kohta, mida ühel muusikajuhil 
vaja läks. Erlemanni õpikut võib pidada juba arvestatavaks muusikakäsiraamatuks.  
 
2) Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? 
V:  Sakslased kurtsid et kirikulaul oli moonutatud ja halva tasemega. Sakslase kõrvale tundud, 
et eestlased laulavad koraale vigaselt ja moonutatult, st mitte nii, nagu sakslased laulaksid. 
 
3) Iseloomusta  maarahva  hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi  laulmise traditsiooni. 
V: Maarahva hulgas oli tekkinud vaimuliku rahvalaulu traditsioon – püüe saksapäraseid 
koraaliviise suupärasemaks laulda. Koraalitekste lauldi rahvalaulupäraselt, improviseerides. 
 
 
Küsimused lk 41 
 
1) Iseloomusta 19. sajandi eesti linnade muusikaelu. 
V: Linnade muusikaelu oli elav ja mitmekülgne. Üle Eesti on teateid koolikooride 
heatasemelise esinemise kohta. Esitati küllalt keerukaid teoseid – Haydni, Mozarti jt 
loomingust. Tallinnas kõlas 19. sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite 
paremik , esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest  asjaarmastajad . Viljeleti ka 
kammermuusikat ning sümfoonilist muusikat. Rohkesti käis Eesti  suuremates  linnades 
nimekaid külalissoliste.  
 
2) Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili? Kirjelda 
seda lähemalt.  
V: Uut ilmalikku laulustiili nimetati liedertafeliks. Liedertafelide lauluvara iseloomustasid 
liialdatud tundelisus, otsitud kõlaefektid ning meloodia  ja harmoonia šabloonsus. 
 
3) Missugune võis olla muusikaelu Eesti suuremates linnades võrreldes Euroopa 
suurlinnadega? 
V: Eesti linnade muusikaelu võis olla vaiksem ja mitte nii suurejooneline kui Euroopa 
suurlinnades.