Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Muusikaajalugu (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Elu - Luuletused, mis räägivad elus olemisest, kuid ka elust pärast surma ja enne sündi.

Esitatud küsimused

  • Missugustest allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast?
  • Mida uut tõid 13sajandi sündmused Eesti alade muusikasse?
  • Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus?
  • Missugused olid hariduse omandamise võimalused?
  • Kuidas kajastusid Martin Lutheri usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis?
  • Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda?
  • Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks?
  • Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti- ja Liivimaal?
  • Mis on koolidraama ja missugune on tema roll tolleaegses hariduselus?
  • Missugune olukord valitses Eesti- ja Liivimaal pärast Põhjasõda?
  • Kes olid hernhuutlased?
  • Miks olid hernhuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas populaarsed?
  • Mida tõi endaga kaasa hernhuutlaste tegevus?
  • Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud?
  • Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast?
  • Missugune oli hernhuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus?
  • Kes oli Georg Julius Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule?
  • Mida tead oma kodukoha kultuuri- ja muusikaelust 19sajandil?
  • Kus millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal?
  • Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid?
  • Milline oli selles hernhuutlaste roll?
  • Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaajaloos?
  • Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos?
  • Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal?
  • Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili?

Lõik failist

 
 
 
Muusikaajalugu 
 
Küsimused lk 12 
 
1)  Missugustest  allikatest pärineb varasem teave Eesti alade muusikast? 
V:  Vanadest  kroonikatest või harva säilinud dokumentidest – Taani  ajaloolase  Saxo 
Grammaticuse kroonikast „ Gesta  Danorum“, Läti Henriku „ Liivimaa  kroonikast“, Balthasar  
Russowi  kroonikast. 
 
2) Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? 
V: Eesti- ja Liivimaale kerkis järjest uusi kirkuhooneid ja kabeleid, rajati kloostreid ja 
võimsaid ordulinnuseid. Suuremaid kirikuis ja kloostreis, kus oli rohkem vaimulikke ja 
õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistusel ka laul – ühehäälne  gregooriuse  laul ning selle 
pinnal tekkinud varajase polüfoonia vormid. Kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa 
piiskopikirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas 
oli  kirikulaul
 
3) Kirjelda ja iseloomusta lühidalt  ilmaliku muusika  seniseid traditsioone ja edasist käekäiku 
Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? 
V: Rändmuusikud olid lindpriid. Linnamuusikud aga olid palgatöölised. Neil oli kindel 
aastapalk, millele lisandusid tulud pulmades ja pidustustel mängimise eest. Linnamuusikute 
sisekord oli tsunftilik: peamuusikul oli tavaliselt 4-5 selli ja kuni 3 õpipoissi.  
Suuremate kloostrite ja kirikute juures peeti jumalateenistuse järel ilmalikke pidustusi, kus 
kõlas  rahvalaul  ja pillimäng. 
 
4) Missuguseid seoseid võiks leida  varase   vaimuliku muusika  ning eesti vanema 
rahvamuusika  vahel? 
V:  Katoliiklus  on kõikjal maailmas püüdnud rahvalikku ja isegi paganlikku pigem oma 
õpetusega  kohandada  kui hävitada. Kontaktile rahvalaulu ja kirikulaulu vahel  viitab ka 
kristlike  kirikupühadega seotud kalendrilaulude suur osatähtsus eesti folkloori hulgas. Lisaks 
on lihtsam ja tekstikesksem osa gregooriuse laulust regilaulule vormiliselt õige lähedal. 
 
5) Missugused olid hariduse omandamise võimalused?  
V: Gotlandi (Ojamaa) Roma  Gutnalia kloostril oli maatükk Kuusalus, kuhu 1164. aastal rajati 
tütarklooster. Esimeste koolide kohta on andmeid Haapsalust, Pärnust, Tartust (1251), 
Tallinnast (1266). 
 
6) Mis on kirmes
V: Kirmes on jumalasteenistuse järgne ilmalik pidustus, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng. 
 
 
Küsimused lk 16 
 
1) Kuidas kajastusid Martin Lutheri  usu-uuendusliku liikumise sündmused Eestis? 
 V: Reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute ja kloostrite vara, sh kirjalikke ürikuid 
ning noodiraamatuid. Protsestantismi ja  vastureformatsiooni  omavaheline võitlus ja 
konkurents  mõjus hästi meie hariduselule. 1583. aastal avati Tartus jesuiitide residents ja 
tõlkide  seminar , millest sai 1585.aastal jesuiidikolleegium – eesti esimene kõrgem kool. Siin 
anti välja ka esimesed eestikeelsed kirikuraamatud.  
 
2) Millised territoriaalsed muutused toimusid Eesti- ja Liivimaal pärast Vene-Liivi sõda? 
V: Põhja-Eesti jäi Rootsi võimu alla, Ida-Eest jäi Venemaa valdusse, Saaremaa aga  Taanile  
ning Lõuna-Eesti Poola kätte. 
 
3) Võrdle kujunenud olukorda Lõuna- ja Põhja-Eestis. Anna sellele  omapoolne  hinnang. 
V: Lõuna-Eestis taastati katoliiklus. Avaldati eestikeelne  katekismus  koos lauluraamatu 
osaga, mis sisaldas esimesi eestikeelseid kirikulaule. Tõenäoliselt olid neile lisatud ka  noodid
Põhja-Eestis, kus valitses luteri  kirik , püüti juurutada uut, Saksamaalt üle võetud koraalilaulu 
traditsiooni. Rahvas ei mõistnud koraalide tekste, raske oli omandada ka võõrapäraseid viise. 
Esialgu polnud ei ema- ega võõrkeelseid laulukogumikke, kuid peagi võeti kasutusele 
Saksamaal trükitud lauluraamatud. Minu arvates oli Lõuna-Eesti olukord parem, kuna seal 
kasutati eestikeelset kirjandust. 
 
4) Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks? 
V: Kirikulaulu oli rahva jaoks raske omandada. Kirikulaulu olukorra parandamiseks asutas 
Tallinna Pühavaimu pastor Georg Müller kiriku juurde kooli. Koolipoistele õpetati koraale ja 
nende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva  arusaamist  kirikulaulust. Oma esimestes 
jutlustes manitses Müller rahvast, et see õpiks õigesti laulma. Ta püüdis kogudusele selgeks 
teha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda  igal ajal. 
 
5) Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil. 
V: Linnamuusikute ja magistraadi vahel sõlmiti leping „Linnapillimeeste ordinants, mida nad 
igalt  pulmalt peavad saama ja mitu tantsu nad peavad mängima“. Trompetisti ülesandeks oli 
olla häiresignalistiks tornil, kust oli võimalik jälgida ümbruskonnas toimuvat. 
 
 
 
Küsimused lk 21 
 
1) Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus  hariduselu Eesti- ja Liivimaal? 
V: Jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kuhu võeti õpilasi ka eestlaste 
hulgast ning õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Vastukaaluks rajasid rootslased Tartusse  1630. 
aastal Eesti esimese gümnaasiumi, millest 1632. aastal sai  protestantlik ülikool – Academia 
Gustaviana.  
 
2) Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning ilmalikus muusikas tõi endaga 
kaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja Liivimaal? 
V: Rootsi valitsus kandis hoolt rahva elujärje parandamise eest. Rootsi aeg jättis sügavaid 
jälgi ka eesti  haridus - ja usuellu. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Köstrid pidid hakkama 
rahvast lugema õpetama. Forseliuse seminarist sai alguse Eesti maakoolide võrk, mis pani 
tegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Paljudes kohtades laulsid koolilapsed ka 
kirikukooris. Koolides  oli kohustuslik koraalilaulu õppimine.  
 
3) Mis on koolidraama ja missugune on tema roll tolleaegses hariduselus? 
V: Koolidraama eesmärk oli arendada õpilaste kõneosavust ning tutvustada neid värsiõpetuse 
ja erinevate retoorikastiilidega. Neis nähti suurt kasu kristlik-humanistlikule haridusele. 
 
4) Too näiteid erinevatest kultuurivaldkondadest Läänemere-äärsete linnade ühtses 
kultuurielus. 
V: Erinevad kultuurivaldkonnadoli muusikavaldkond, näitemäng ja juhuluule harrastamine, 
kunstmuusika
 
5) Iseloomusta lühidalt Johann Valentin Mederi elukäiku ja loomingut. 
V: Üks tolle aja väljapaistvaim  helilooja  ja bassilaulja J.V.Meder  on üks saksa rahvusliku 
muusika arvestatavaid uuendajaid. Tüüpilise „hansamuusikuna“ tegutses Lübeckis, Danzigis, 
Riias ja Königsbergis. Tallinnas oli ta 10 aastat gümnaasiumi  kantor ja juhtis  Oleviste  kiriku 
muusikaelu . Mederi loomingust on säilinud ligi 20 kantaati, „Matteuse passioon“ ning ooper  
Kindlameelne  Argenia“. 
 
 
Küsimused lk 28 
 
1) Missugune olukord valitses Eesti- ja Liivimaal pärast Põhjasõda? 
V: Maa ja rahva olukord oli raskem kui kunagi varem, kultuurilised pürgimused jäid soiku. 
Põhjasõjaga kaasnes laastav katk. Ka suurem osa vaimulikke langes katku ohvriks ning usuelu 
taastumine  võttis aega. Rahva teadvuses segunesid muistne  usk ning katoliiklikud ja 
luterlikud elemendid. Rahvalaul ja rahvapillid pakkusid tuge ning meelelahutust.  
 
2) Kes olid hernhuutlased
V: Hernhuutlased ehk vennastekoguduslased olid 1720. aastate lõpul Eestisse ilmunud 
käsitöölised-jutlustajad. 
 
3) Miks olid hernhuutlaste usukäsitlus ja tegevus rahva hulgas  populaarsed
V: Nende usukäsitlus oli lootust sisendav ja käitumine lihtrahvalik. Oma õpetust levitades 
kandsid hernhuutlased hoolt rahvahariduse eest: õpetasid lugema ja kirjutama, soetasid ning 
levitasid tarvilikku kirjandust. 
 
4) Mida tõi endaga kaasa hernhuutlaste tegevus? Anna sellele omapoolne hinnang. 
V: Hernhuutlaste tegevus tõi endaga kaasa vana rahvalaulu ja pillimängu taandumise.  
 
5) Iseloomusta 18.sajandi ilmalikku muusikat nii maal kui ka linnas. 
V: Aadliringkondades – nii linnades kui mõisates –  elavnes  muusikaharrastus. Korraldati 
kontserte, balle ja muid pidustusi. Seltskondliku salongimuusika kõrval  kanti  ette 
tõsisemaidki teoseid, samuti laulumänge. Võimekamatele talupoegadele õpetati pillimängu, et 
nad võiksid mängida härrasrahva pidustustel. Mitmes mõisas olid oma talupoegade orkestrid. 
Mõningatel pidustustel, näiteks talgute ajal, lõi kaasa ka  maarahvas .  
Linnades esinesid rändnäitetrupid ja külalisesinejad. Viimaste poolt pakutav repertuaar ja tase 
oli ilmselt väga ebaühtlane.  
 
6) Millal ja kuidas avaldusid baltisakslaste identiteediotsingud?  
V: Baltisakslast identiteediotsingud avaldusid 19. sajandil kui vajadus rõhutada oma 
identiteeti lõi pinna  baltisaksa  kultuuri tekkimisele. 
 
7) Missugused olid baltisaksa estofiilide arvamused ja tähelepanekud eesti rahvamuusikast? 
Too näiteid nende tegevusest. 
V: Baltisaksa  estofiilid tõid oma nii kodu- kui välismaal ilmunud kirjutistes ära teateid 
eestlaste kehva ainelise olukorra, haridusolude, aga ka nende rahvaloomingu kohta. Neis 
leidus andmeid rahvamuusika kohta ja isegi noodinäiteid. Eriti hinnati torupillimängu.  
Nt tõi tärganud huvi eesti  rahvaluule  ja –muusika vastu kaasa rahvalaulude kirjapaneku, kuna 
arvati, et keele parimad näited on säilinud just rahvaluules. Harrastati eestikeelset juhuluulet. 
Loodi eestikeelseid laule.  
 
 
Küsimused lk 32 
 
1) Missugune oli hernhuutlaste roll mitmehäälse koorilaulu arengus? 
V: Tänu hernhuutlastele sai muusikahariduse laiem levik võimalikuks. 
 
2) Iseloomusta muusikaõpetuse taset ja muusikategevust Laiusel. 
V: Paar aastat pärast  Laiuse  esimese laulukoori asutamist oskasid kihelkonnakooli õpilased 
laulda 42 kirikuviisi ning üle 20 neljahäälse koraali. 1828. aastal tegutses Laiusel juba suur 
heatasemeline  meeskoor , mille tuumiku moodustasid kihelkonnakooli õpilased. 19. sajandi 
40. aastail lauldi Laiuse kihelkonna külakoolides kirikulaule juba  nootide  järgi, millest võib 
järeldada, et õpilased olid omandanud mingi noodilugemisoskuse. Neljahäälse koorilaulu 
arendamisel olid Laiuse kihelkonna saavutused pikka aega teistest ees ja pälvisid üldist 
tähelepanu. Laiuse kirikus korraldatud koorikontserditele tuli rahvast kaugemaltki. 
 
3) Kes oli Georg Julius  Schultz-Bertram ning missugune oli tema hinnang eesti muusikaelule? 
V: Georg Julius Schultz-Bertram oli eesti ja saksa keeles kirjutav literaat , eestikeelse 
kirjanduse tsensor Peterburis, kes huvitus eesti folkloorist, etnograafiast ning ajaloost. Tema 
hinnangul oli ta Laiuse kirikus  kuulnud eesti noormehi esitavat  Bachi  ja Händeli fuugasid 
ning motette , mis olid suurima imetluse esile kutsunud. See pidavat näitama et eestlased on 
muusikaliselt väga arenemisvõimelised. 
 
4) Too näiteid Torma  ja Põltsamaa muusikaelu kohta. 
V: 1844. aastal lõi A. Jakobson Tormas laulukoori, 4 aastat hiljem ka pillikoori. Neljahäälset 
laulu viljeldi peaaegu kõigis Torma kihelkonna külakoolides. Kõrge tase jäi püsima ka pärast 
Jakobsoni surma. 
Põltsamaa kerkis esile tähtsa kultuurikeskusena. M. Wilbergi käe all saavutas Põltsamaa koor 
tolle aja kohta vägagi kõrge taseme – koos solistide ja oreliga kanti 1856. aastal ette osi 
Haydni „Loomisest“ ja Händeli „Messiasest“. 
 
5) Mida tead oma kodukoha kultuuri- ja muusikaelust 19.sajandil? Võimaluse korral tee 
sellest lühiülevaade. 
V: Ei tea eriti midagi. 
 
 
Küsimused lk 35 
 
1) Kus, millal ja kelle eestvõttel toimusid esimesed laulupäevad Eestimaal? 
V: Esimesed laulupäevad Eestimaal toimusid Põlvas (a. 1858), Saaremaal Ansekülas (a. 
1863), Jõhvis (1865), Pärnu lähedal Uulu mõisas (1867), Simunas (1866) ja Hiiumaal (1867), 
Martin Körberi eestvõttel. 
 
2) Kus ja millal asutati eesti esimesed pillikoorid? Milline oli selles hernhuutlaste roll? 
V: Esimesed pillikoorid asutati 19. sajandi keskpaiku – 1848 asutatud Torma pillikoor ja 1839 
asutatud Väägvere pillikoor. Vennastekogudustes oli esimesi katsetusi laulude pillidega 
saatmiseks tehtud juba 18. sajandi lõpus. Sealt levisid rahva hulka viiulid, flöödid ja klarnetid, 
hiljem ka  metsasarved .  
 
3) Milline tähtsus on David Otto Wirkhausil eesti muusikaajaloos? Too näiteid. 
V: David Otto Wirkhausi juhtimisel tõusis Väägvere pillikoor 19. sajandi 60. aastail juhtivaks 
orkestriks. Väägvere eeskujul loodi, eriti pärast esimeset üldlaulupidu, pillikoore kõikjal 
Eestis – kokku üle saja. David Otto Wirkhausi juhatusel mängisid pillikoorid mitmel 
üldlaulupeol.  
 
4) Kes oli Janis Cimze ja missugune oli tema roll eesti muusikaloos? 
V: Janis Cimze oli Saksamaal õppinud lätlane, kes juhatas Valga koolmeistrite  seminari
Viimases oli muusikaõpetus väga tähtsal kohal, hõlmates ligi neljandiku tundide arvust. 
Õpetati  laulmist , klaveri-, oreli - ja viiulimängu, harmooniat ja generaalbassi. Seminari 400 
kasvandikust umbes neljandik olid eestlased. Valga seminarist võrsus hulk mehi, kes eesti 
kultuuri arengus edaspidi suuresti kaasa rääkisid – vennad Aleksander ja  Friedrich August 
Saebelmann, A.E. Thomson , C.R.Jakobson jt. 
 
 
Küsimused lk 38 
 
1) Milles seisneb Johann August Hageni ja  Andreas  Erlemanni muusikaalaste väljaannete 
tähtsus?  
V:  1841 . aastal välja antud Hageni õpik oli  paljudele  muusikaharrastajatele tollal ainsaks 
abivahendiks. Selle trükise eesti keelde tõlkinud Jõelähtme pastor G.H.Schüdlöffel pani aluse 
eestikeelsele muusikaterminoloogiale.  
A.Erlemanni raamat sisaldas lisaks üldisele noodiõpetusele  seletusi   harmoonia , koorifaktuuri, 
kompositsiooni, pillide, muusikalise vormi – lühidalt kõige kohta, mida ühel muusikajuhil 
vaja läks. Erlemanni õpikut võib pidada juba arvestatavaks muusikakäsiraamatuks.  
 
2) Kuidas iseloomustasid saksa päritolu kultuuritegelased kirikulaulu olukorda Eestimaal? 
V:  Sakslased kurtsid et kirikulaul oli moonutatud ja halva tasemega. Sakslase kõrvale tundud, 
et eestlased laulavad koraale vigaselt ja moonutatult, st mitte nii, nagu sakslased laulaksid. 
 
3) Iseloomusta  maarahva  hulgas tekkinud vaimuliku rahvaviisi  laulmise traditsiooni. 
V: Maarahva hulgas oli tekkinud vaimuliku rahvalaulu traditsioon – püüe saksapäraseid 
koraaliviise suupärasemaks laulda. Koraalitekste lauldi rahvalaulupäraselt, improviseerides. 
 
 
Küsimused lk 41 
 
1) Iseloomusta 19. sajandi eesti linnade muusikaelu. 
V: Linnade muusikaelu oli elav ja mitmekülgne. Üle Eesti on teateid koolikooride 
heatasemelise esinemise kohta. Esitati küllalt keerukaid teoseid – Haydni, Mozarti jt 
loomingust. Tallinnas kõlas 19. sajandi jooksul peaaegu kogu Lääne-Euroopa ooperite 
paremik , esitajaiks nii rändtrupid kui ka kohalikud baltisakslastest  asjaarmastajad . Viljeleti ka 
kammermuusikat ning sümfoonilist muusikat. Rohkesti käis Eesti  suuremates  linnades 
nimekaid külalissoliste.  
 
2) Kuidas nimetati baltisaksa lauluseltside kaudu levivat uut ilmalikku laulustiili? Kirjelda 
seda lähemalt.  
V: Uut ilmalikku laulustiili nimetati liedertafeliks. Liedertafelide lauluvara iseloomustasid 
liialdatud tundelisus, otsitud kõlaefektid ning meloodia  ja harmoonia šabloonsus. 
 
3) Missugune võis olla muusikaelu Eesti suuremates linnades võrreldes Euroopa 
suurlinnadega? 
V: Eesti linnade muusikaelu võis olla vaiksem ja mitte nii suurejooneline kui Euroopa 
suurlinnades. 
 

Muusikaajalugu #1 Muusikaajalugu #2 Muusikaajalugu #3 Muusikaajalugu #4 Muusikaajalugu #5 Muusikaajalugu #6
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 6 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2013-04-01 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 85 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor llX3ll Õppematerjali autor
4) Milline oli kirikulaulu olukord ja mida võeti ette selle parandamiseks?V: Kirikulaulu oli rahva jaoks raske omandada. Kirikulaulu olukorra parandamiseks asutasTallinna Pühavaimu pastor Georg Müller kiriku juurde kooli. Koolipoistele õpetati koraale janende hea esinemine kirikus pidi tõstma ka rahva arusaamist kirikulaulust. Oma esimestesjutlustes manitses Müller rahvast, et see õpiks õigesti laulma. Ta püüdis kogudusele selgeksteha, et kirikulaulud on hea tahtmise korral kergesti õpitavad ja neid võib laulda igal ajal.5) Iseloomusta lühidalt linnamuusikute tegevust 16.sajandil.V: Linnamuusikute ja magistraadi vahel sõlmiti leping „Linnapillimeeste ordinants, mida nadigalt pulmalt peavad saama ja mitu tantsu nad peavad mängima“. Trompetisti ülesandeks oliolla häiresignalistiks tornil, kust oli võimalik jälgida ümbruskonnas toimuvat.Küsimused lk 211) Kuidas mõjutas jesuiitide ja luterlaste tegevus hariduselu Eesti- ja Liivimaal?V: Jesuiidikolleegiumi näol oli loodud esimene kõrgem kool, kuhu võeti õpilasi ka eestlastehulgast ning õpetati eesti keelt kõnes ja kirjas. Vastukaaluks rajasid rootslased Tartusse 1630.aastal Eesti esimese gümnaasiumi, millest 1632. aastal sai protestantlik ülikool – AcademiaGustaviana.2) Milliseid muutusi hariduselus, kirikuelus ja vaimulikus ning ilmalikus muusikas tõi endagakaasa Rootsi võimu kehtestamine Eesti- ja Liivimaal?V: Rootsi valitsus kandis hoolt rahva elujärje parandamise eest. Rootsi aeg jättis sügavaidjälgi ka eesti haridus- ja usuellu. Ehitati üles sõjas hävinud kirikud. Köstrid pidid hakkamarahvast lugema õpetama. Forseliuse seminarist sai alguse Eesti maakoolide võrk, mis panitegelikult aluse ka eestikeelsele kirikulaulule. Paljudes kohtades laulsid koolilapsed

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
3
doc

Muusikaelu 16-19.sajandi II poolel

Juhuslikud märkmed vanades kroonikatest, harvades säilinud dokumentides, Taani ajaloolase kroonikast, Läti Henriku kroonikast2. Mida uut tõid 13.sajandi sündmused Eesti alade muusikasse? Ristiusustamise-tekkisid kirikud, kabelid, kloostrid. Jumalateenistustel lauldi. Koolid, kus valmistati ette vaimulikke. Ristirüütlite tegevusega kaasnes põlirahva kultuuri ja paganlike traditsioonide hävitamise püüe. Eesti folkloor3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd-ja linnamuusikute tegevus?... 4. Missuguseid seoseid võiks leida varase vaimuliku muusika ning eesti vanema rahvamuusika vahel?... 5. Missugused olid hariduse omandamise võimalused? Kuidas võiks sõnastada selle perioodi hariduselu eesmärke? Rajati koole, kus valmistati ette vaimulikke. Õppekavas oli ka kirikulaul ning vajaduse korral käisid õpilased jumalateenistustel abiks. Dominiiklaste kloostrikoolid6

Muusika
thumbnail
3
doc

Uued kultuuritraditsioonid 12. kuni 17. sajandil Eestis

kroonika *Läti Henriku "Liivimaa Kroonika" *Balthasar Russowi kroonika 2. Mida uut tõid 13. sajandi sündmused Eesti alade muusikasse ? Jumalateenistustel hakkas kõlama laul. Kloostrite juurde rajatud koolid aitasid kaasa kirikulaulu edendamisele ­ õppekavas oli ka kirikulalul. Vaimulikke õpetati laulma, et ka jumalateenistusel kõlaks laul ja saaks seda õpetada. 3. Kirjelda ja iseloomusta lühidalt ilmaliku muusika seniseid traditsioone ja edasist käekäiku Eesti aladel. Mille poolest erines ränd- ja linnamuusikute tegevus? Algul esinesid rändmuusikud vaid väljaspool linna, hiljem said nad linnaloa ja hakkasid ka seal esinema. Algul esines väljaspool kirikut, hiljem ka kirikus. Algselt levis vaid suust suhu, hiljem hakati laulutekste kirja panemaaktiivsete noorte ja vaimulike poolt *rändmuusikud- n.ö lindpriid, Turbekirja saanud rändmuusikud elavdasid linna

Muusikaajalugu
thumbnail
1
docx

Eesti muusikaline ajalugu 18-19saj lühikonspekt

eestikeelset laulu, kelle laulude autor on Kunileid ja teksti autor Koidula. kogumikud põhiliselt tõlgituid saksa laule Nendeks lauludeks olid"Minu isamaa on minu arm" ja ,,Sind surmani" Peo korraldajad ja korraldus J. V. Jannsen, Jakobson, Vanemuise Selts · Muusikajuhiks oli olnud üle 40 aasta Wilberg Mõju Eesti muusika ja rahvuskultuurile uute laulukooride ja · Wilberg kirjutas ka ise laule, tuntuim neist on segakoorilaul pillikooride teke, rahvuslikku indentiteedi kandev traditsioon, ,,Rõõmus laulja" Jannseni sõnadele. eneseteadvuse ja ühtsuse sündimine, sisendas usku ja lootust, 2003. Aastal kanti Eesti laulupeod UNESCO pärandi nimistusse 19. sajandi 2

Muusikaajalugu
thumbnail
1
doc

13-19. sajandi muusika Eestis

vahel sõlmiti leping et nad üldse mängida võiksid*saj esimesel poolel olid linnarahva meelelahutamiseks ja häiresignaalide andjaks linnas, *saj teisel poolel poolel oli nende ülesandeks aind märgusignaalide andmine, kuna Tallinna piiramise ajal muutus olukord keeruliseks. Hernhuutlaste usukäsitluse populaarsus: *vennastekoguduslaste lootust sisendava usukäsitluse ja lihtrahvaliku käitumisega võitsid nad peagi viletsuses vaevleva rahva poolehoiu. 18 saj ilmalik muusika: *selle saj teisel poolel puutusid eestlased ilmaliku muusikaga kokku hoopis rohkem kui enne seda. *Aadliringkondades- nii linnades kui ka mõisates- elavnes muusikaharrastus, korraldati kontserte, balle ja muid pidustusi. Muusikuid palgati ka kodutele kontserditele *seltskondliku salongimuusika kõrval kanti ette ka laulumänge *talupoegadele õpetati pillimängi * mitmes mõisas olid talupoegade orkestrid *levis muusikaõpetus. Eesti esimesed pillikoorid: *19 saj keskpaiku tekkis Eestis kaks

Muusika
thumbnail
8
doc

Eesti muusika

...........................................................................3 Muusika 17. sajandi eesti linnades.............................................................................................4 Muusika 18. sajandi Eestis.........................................................................................................4 Vennastekogudus............................................................................................................4 Muusika linnades ja mõisates 18. sajandi II poole.........................................................5 Muusikaelust Eestis 19. sajandi esimesel poolel........................................................................6 Esimeste laulukooride loomine.......................................................................................6 Muutused koguduselaulus...............................................................................................6 Muusikaelu linnades

Muusika
thumbnail
14
doc

Muusikaajalugu - viimane periood arvestus

· Vorm ­ korrastajaks värsimõõt, esimene silp tugev, teine nõrk · Rütm ­ mõjutab viisi ja meloodiat ehk tooni ehk mõnu ehk häält, viisi vähem kui teksti · Algriim ­ alliteratsioon (konsonantide kordumine) või assonants (täishäälikute kordumine); ei pea olema kõikides värssides · Skandeerimine ­ teksti sobitamine värsireale · Retsitatiivsed ehk kõnelähedased laulud · Muusika intanatsioon kasvab välja kõne intanatsioonist · Palju improviseerimist · Legaius ­ ettehaarav sisseastumine (ahellaul) · Tempo sõltub laulufunktsioonist Vana Rahvalaul · Ehk runolaul ehk regilaul · Alates Balti hõimudest (ürgühiskondliku korra ajast) · Vormiline ülesehitus · Algriim · Laulikuks, leelotajaks ja kaasesitajaks naised · Sisus domineerib tundelist külge rõhutav element · Mängulisus, tantsulisus · Esikohal sõnad

Muusikaajalugu
thumbnail
2
docx

Eesti muusikaajalugu

1. Kiriku roll eestlaste muusika ajaloos *1164. Rajati tütarklooster > jumalateenistus oli seotud lauluga *Suuremates kirikutes, kus oli rohkem õppinud lauljaid, kõlas jumalateenistuses laul: ilmselt ühehäälne gregooriuse laul *kirikulaulu edendamisele aitasid kaasa kirikute ja kloostrite juurde rajatud koolid, kus õppekavas oli kirikulaul *1329 kirikus orel, kuid tähtsus oli väike *kontaktile rahvalaulu ja kiikulaulu vahel viitab kirikupühadega seotud kalendrilauludele *jumalateenistuste järel ilmaliku pidustused, kus kõlas rahvalaul ja pillimäng *Lutheri reformatsiooni järel püüti laulma panna ja kogudus lisaks koorile *reformatsiooni käigus hävitati hulgaliselt kirikute vara, sealhulgas ka noodiraamatuid *avaldati erinevaid lauluraamatuid *püüti juurutada Saksast üle võetud koraalilaulu traditsiooni *Müller õpetas koolipoistele koraale > pidi tõstma rahva arusaamist kirikulaulust *Forseliuse seminar oli täielikuks aluseks kirikulaulule > kihelkondades

Muusikaajalugu
thumbnail
3
doc

Muusika Eestis 19. sajandi keskpaigani

Muusika Eestis 19 sajandi keskpaigani Esimesed teated muusikast Eesti aladel viivad meid umbes aastasse 1200: need pärinevad taani ajaloolase Saxo Grammaticuse kroonikast "Gesta Danorum" (Taanlaste teod) ning Läti Henriku Liivimaa kroonikast Euroopaliku kirikumuusikana toodi siia nii ladinakeelne gregooriuse laul kui ka polüfooniline koorimuusika. Varakult hakati kirikutesse ka oreleid ehitama. Aktiivselt tegutses Eestimaal dominiiklaste mungaordu, mille ülesandeks oli rahva hulgas jutlustamine. Eestlaste muistset usku ja laulukultuuri ei tõrjunud ristiusk aga välja, vaid need kultuurid hakkasid segunema. 1520. aastatel jõudis Eestimaale reformatsioon, millega kaasnesid suured muutused kirikus ja koolis. Kui Liivi sõja (1558-1583) tagajärjel jõudis Lõuna-Eestisse ka katoliiklik vastureformatsioon. Mõlemale liikumisele oli väga oluline rahvakeelne haridus ja kirikulaul. 1585. aastal andis Tartus tegelev jesuiitide ordu välja eestikeelse kateki

Muusikaajalugu




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun