Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13-16 saj. (0)

Katoliku kiriku korraldus Eesti alal 13.-16.s. (80-82) :
Toomkapiitel – k6rgem vaimulike kolleegium , mis koosnes reeglina 12 toomh2rrast.
Sinod - piiskopkonna vaimulike koosolek ja visitatsioon .
Kirikukatsumine – visitatsioon(WTF?), v6imaldas saada ylevaadet jumalas6na kuulutamisest ja rahva 6petamisest preestrite poolt ning ka usuelu v22rn2htustest.
Missa - pidulik jumalateenistus.
Liturgia - Missadel domineeris muusikalis-s6naline osa.
Kihelkonnakirik - kihelkonna keskus.
Kabel – v2iksem kirik , kus kiriklikke ylesandeid t2itsid preestri asendajad – vikaarid.
Preester - vaimulik, kellel on sakramentide jagamise pyhitsus.
Kirikukymnis – 1/10 m6isa kymnisest.
Sakrament - püha talitus, mille kaudu kirik vahendab Jumala lunastavat armu .

Visitatsioon – kiriku korrastus

Piiskop - Oma valduses kirikuelu juht ning kiriklike syytegudeasjus k6rgeim kohtunik.

Vikaar – Preestri asendaja / kiriku6petaja.

Tsisterlased – Vanim Eestis asunud mungaordu
Dominiiklased, Frantsisklased – Kerjusmungaordu
Reformatsioon – Usupuhastus
Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone, mis t6id esile kiriku korratuse, pyhameeste ahnuse jpm.
Johannes Blankelfeld – Riia peapiiskop (varem Tartu ja Tallinna), taitles katoliku usuelu korrastamist
Martin Luther – Usupuhastaja algataja , 95 teesi
Melchior Hoffmann – Saksamaalt p2rit jutlustaja ja kasuksepp, kelle juhtimisel l2ksid inimesed Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse.
Usupuhastus Eestis (83-85) :
Reformatsioon – usupuhastus.
Poliitiline opositsioon - ilmalikud valitsejad , aadlikud ja rikkad linlased himustasid kiriku varandusi ning maid ja tahtsid kirikut oma v6imule allutada.
Vaimne opositsioon - taotles kultuurialaseid muudatusi. Selle eesotsas olid uuendusmeelsed vaimulikud, kes v6itlesid katoliku kiriku feodaalse organisatsiooni vastu.
Martin Luther 1517 – usupuhastuse algataja Saksamaal Wittenbergis.
Pildiryyste - odumeistri manitsuskirja ettleugemisel vallandunud suured korratused Tallinnas. 400-500-liikmeline sakslastest ja eestlastest m2ratsev rahvahulk tungis 1524 . aasta 14. septembril dominiiklaste kloostrikirikusse, Pyhavaimu ja Oleviste kirikusse purustades seal pyhapilte ja – kujusid , altareid ja reliikviaid.
Melchior Hoffmann - populaarne jutlustaja, kes oli tegelikult Saksamaalt p2rit kasuksepp. Tema juhtimisel mindi Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse. Hoffmann sunniti selle eest linnast lahkuma .1523 - Hermann Marsow alustas Tartus reformatsiooniga. 1525 - Liivi ordu j2tkas tegevust iseseisvana.
Hariduselu ja kultuur 13.-16.saj.(86-87) :
Jumalateenistuse k2siraamat 1525 - Lybeckis trykiti jumalateenistuse k2siraamat ka eesti-, liivi- ja l2tikeelse selgitava tekstiga (esimene eestikeelne trykis). Peaaegu kogu tiraaž h2vitati Lyybeki rae poolt kui luterlik j6ledus.
Luterlik katekismus 1535 - Wanradt - Koelli luterliku katekismuse trykiti Saksamaal, vasakul pool alamsaksa-, paremal pool eestikeelne tekst. Seegi raamat keelustati m6ne aasta p2rast Tallinna rae korraldusel seal leiduvate „rohkete vigade t6ttu“.
Basiilikad – endised kodakirikud ehitati ymber selleks.
Simon Wanradt - Niguliste kiriku6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse.
Johann Koell - Pyhavaimu kiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis Wanradti katekismuse eesti keelde. Hans Susi - Tallinna Linnakooli 6pilane, kes tegeles piibli t6lkimisega. Katkut6bisena palus Hans, et talle m6eldud raha kasutataks ka edaspidi yhe poisi koolitamiseks. Susi kapitalile liideti juba varem yhe Tallinna raeh2rra poole vaeste koolipoiste heaks p2randatud rahasumma ja teised annetused.
Balthasar Russow 1578 - Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja kirjutas alamsakasakeelse „ Liivimaa provintsi kroonika“, Eesti keskaja ühe t2htsamaima allika. Ilmus Rostrockis ja leidis kohe ohtrasti lugejaid, j2rgnesid varsti ka teose 2. ja 3. V2ljaanne.
Johann Pulck – Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse kuulus, silmapaistvaim Rostockis 6ppinud.
Henricus Carvel – Tallinna dominiiklaste kloostriylem (eestlane).
Hermen Rode – Lybecki maalija , kes loos Niguliste kiriku tiibaltari.
Bernt Notke – Lybecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pyhavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on „ Surmatants “.
Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik , kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides.
Balthasar Russow – Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles „Liivimaa provintsi kroonika“, mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid.
Byrgermeister – Kuulusid rae koosseisu, moodustasid selle juhatuse.
Martin Luther (synninimi Martin Luder; 10. november 1483 – 18. veebruar 1546) oli saksa kristlik teoloog ja augustiini munk , kelle seisukohtadest sai alguse reformatsioon ning kes on oluliselt m6jutanud protestantismi ja ka teiste kristlike traditsioonide 6petust.
31. oktoobril 1517 naelutas ta Wittenbergi linnakiriku uksele 95 teesi, kus m6istis hukka patukustutuse sedelite myytamise. Sel p2eval peetakse t2nap2eval usupuhastuspüha. Ta kutsus Kirikut yles tulema tagasi Piibli 6petuste juurde. Peale uute kristlike suundade sai sellest alguse ka vastureformatsioon katoliku kirikus, mis sai v2ljenduse Trento kirikukogu otsustes.
Kymnis - talupoegade koormine, kymnendik talu saagist, mille pidi m6isah2rrale maksma
Hinnus - talupoegade koormine, kindlaksm22ratud naturaalmaks;
Taani hindamisraamat- 1241.aastast p2rinev raamat, milles Eestimaa kohta k2ivas nimistus oli vaid kolm m6isat.
Adratalupojad – talupojad, kes pidid harima yhte adramaad ning tegema ka teotood.
yksjalad- adratalupoegade pojad, kellel oli väikene talu. M6isas pidid nad tootama yks jalap2ev n2dalas.
Vabatalupojad - nemad tasusid koormisi rahalisel teel ja olid teotoost vabad.
Maavabad talupojad - omasid l22nikirja alusel talu ning olid koormistest vabad, kyll aga pidid feodaali ratsaväes olema, kui s6jaseisukord peaks olema.
Kolmev2ljasysteem – p6llu yks osa puhkas, kaks kandsid vilja.
R6ivastustyli- kirikuelu ymberkorraldusega seoses asendati Riia peapiiskopkonnas ja Tartu piiskopkonnas toomh2rra senine ordumantliga sarnanev ryy mustaga . Ordu avaldas protesti.
raad - linna v6imuorgan, magistraat.
Byrgermeister - raadi juhatus.
Syndik - jurist , kes tundis h2sti seadust ning oli t2htsuselt sarnane byrgermeistriga
Linnafoogt - maaisanda esindaja rae juures.
Suurgild – j6ukamate kaupmeeste yhendus.
Mustpeade Vennaskond - vallaliste kaupmeeste organisatsioon .
Kameti gild - Tallinna k2sitooliste selts, kuhu kuulusid sakslased .
Oleviste gild - Tallinna k2sitooliste selts, kuhu kuulusid eestlased.
Toomgild - Toompea k2sitooliste selts.
Skraa – p6hikiri.
Tsunft – k2sitooliste selts.
Gild - kaupmeeste yhendus.
Piiskop - oma valduses kirikuelu juht, kohtunik.
Sinod - vaimuliku j2relvalve viis.
Toomkapiitel – k6rgem vaimulike kolleegium, mis koosnes 12-st toomh2rrast.
Kanoonik – toomh2rra;
Praost - kapiitli eesotsas olev isik;
Dekaan - praostist j2gmisel t2tsusel paiknev isik kapiitlis.
Missa - pidulik jumalateenistus.
Liturgia - muusikalis-s6naline osa missal .
Vikaar – kiriku6petaja.
Buchard von Dveileben - Liivi ordumeister , kes tuli Tallinnale appi Jürioo ylest6usu ajal.
Bartholom2us Hoeneke - kroonik , kes kirjutas Jyrioo ylest6usust.
Vesse - Saarlaste kuningas, kes tapeti Paides Jyrioo ylest6usu ajal.
Johannes IV Kievel - Saare-L22ne piiskop, kes oli v2ga katoliiklik ja korraldas oma valdustes ulatuslikke visitatsioone.
Johannes Blankenfeld - Vana-Liivimaa vaimulik, Tallinna ja tartu piiskop, hiljem Riia piiskop. Oli abiks luteriusuga v6itlemiseks Eestis..
Martin Luther - Usupuhastuse algataja Saksamaal.
H. Marsow - Tartu esimene protestantlik jutustaja, Martin Lutheri 6pilane.
J. Lauge - Niguliste kiriku 6petaja, kes oli yks peamisi usu- uuenduse kandjaid.
M. Hoffmann - Saksamaalt p2rit kasuksepp, kelle juhtimisel l2ks mitmesaja liikmeline inimhulk Toomem2ge kaitsva piiskopi valvemeeskonna vastu lahingusse.
Johann Pulck - silmapaistvaim eestlane, kes 6ppis Rostockis, samuti kuulus ta Saare-L22ne piiskopkonna toomkapiitlisse.
Henricus Carvel - Tallinna dominiiklaste kloostriülem (eestlane).
Simon Wanradt - Niguliste kiriku 6petaja, kes pani kokku luterliku katekismuse (usu 6petamise raamatu).
Johann Koell - Pyhavaimukiriku eesti jutlustaja, kes t6lkis luterlikku katekismust eesti keeled.
Hans Susi - tallinna linnakooli 6pilane, kes pyydis Piiblit eesti keelde t6lkida.
Herman Rode - Lybecki maalija, kes loos Niguliste kiriku tiibaltari.
Bernt Notke - Lybecki meister, kelle loominguks on kappaltar Pyhavaimu kirikus, Tema suurejoonelisem maal on „Surmatants“.
Michel Sittow - Eesti keskaja kuulsaim maalikunstnik, kelle toid on laiali paljudes maailma muuseumides.
Balthasar Russow – Tallinna Pyhavaimu kiriku 6petaja, kes kirjutas alamsaksa keeles „Liivimaa provintsi kroonika“, mis on Eesti keskaja yks t2htsamaid allikaid.
Konrad von Junginen - ordu k6rgmeister, kelle armukirjas laiendati oluliselt vasallide p2randamis6igust l22nidele ja tugevdati veelgi nende seisundit . Vasallid kujunesid silmapaistvaks poliitiliseks j6uks.
Nimed: Antonius – T6nn; Johannes – Jaan; Gregorius – Jyri K; Petrus – Peeter; Katariina – Kadri K; Martin – Mart K; Miikael – Mihkel K; Laurentus – Laurits.