Kooliharidus linnades (0)

autarkia  nimelise hoiaku taga on majanduslik filosoofia, mida nimetatakse ​merkantilismiks​, 
mis väärtustab seda, et ri gis suur väärismetal i  tagavara , et tagavara püsiks, tuleb ise toime 
tul a ja välismaalt mitte sisse vedada kaupu 
 
käsu hans esimene eestlasest luuletaja, kel e  luuletus  on ka säilinud (32 salmi pikk) 
iga salmi lõpp oh ma vaene  tarto  li n 
 
kooliharidus  linnades 
triviaalkoolid  
● nimetati ka ladina kooliks, sest ladina keel ni võrd oluline seal koolis 
● tertia-sekunda-prima (3 klassi) 
● õpitu väga usukeskne 
○ tertia: saksa ja ladina keel,  katekismus (tuubiti pähe), palved, laulud 
○ uue testamendi algkeel kreeka keel, aga üldiselt kõik usutekstid ladina keeles 
○  Secunda &prima: usuõpetus, ladina keel 
gümnaasium 
● kõrge tase 
● õpetajad olid proffessorid 
● 1630 avatakse Tartu gümnaasium ( artes  liberale- 7 vaba kunsti + klassikalised 
keeled) 
○ grammatika,  retoorika ,  loogika ,  astronoomia ,  matemaatika ,  muusika  
○ ladina ja kreeka keel, vaja sel eks, et lugeda tähtsate filosoofide teoseid 
algkeeles 
○ ülikooli maiguga 
○ ülikool kasvas välja sealt gümnaasiumist 
○ tartu gümnaasiumi käivitas samuti skytte 
●  kindralkuberner : talupojad on oodatud 
○ kuulutas seda avalikult 
○ provokatsioon aadlike suunas, sest  aadlikud  polnud kuigi huvitatud sel est, et 
talupojad haritud oleks, see tõmbas nad põl ult ära kooli ja sel e tõttu 
kannatasid saagid jne 
○ kui inimene vähegi targemaks saab, seda keerulisem on seletada tal e, miks 
ta peaks looma kombel isandat orjama 
● 1631 Tal inna gümnaasium 
○ ei arene ülikooliks 
○ erinevad tartu ja tal inna õppeained 
○ tartu rohkem ülikooli moodi 
○ GAG- vanim järjepidevalt tegutsenud keskkool 
●  triviaalkool  gümnaasiumi alamaste 
● ülikoolides õppetöö toimus ladina keeles 
● vi mane ladina keeles tehtud doktoritöö mis trükitud, oli 1840ndatel aastatel 
 
akadeemia gustaviana 
ülikooli asutamise ajal oli kuningaks gustav II adolf 
jaani tn 8 - aasta 2001, see maja on väga tähenduslik eesti ajaloos, kunagi asus seal rootsi 
ülikooli peahoone, hiljem asus seal tartu  vangla  
● koolis toimus massimõrv, kus  tapeti  oma 140 inimest ja tehti massihaud, mida ei 
vi tsitud isegi kinni ajada 
● tänaseks ekslusi vsete korteritega elamu 
ametnikepuuduse likvideerimiseks 
● sõdade pika tsükli tagajärjel surnud väga palju tähtsaid isikuid, keda ri gi toimiseks 
vaja, palju ametnikke, kirikuõpetajaid jne 
Skytte initsiati vil 
● ta oli valmis võtma talupoegi ni  gümnaasiumisse kui ülikooli 
● sõnades  oldi  valmis neid vastu võtma, aga neil puudus vajalik ettevalmistus, sest 
nende haridustase oli täiesti olematu ja nad poleks teiste seas hakkama saanud 
● esimesed eestlased pääsevad ülikooli õppima al es 19. sajandil, KJP,  Kreutzwald , 
Faehlmann ühed esimeste seast, vi mased talupoja päritoluga 
1632-1656(1665) 
● ülikooli tegevus, 65 pannakse kinni 
1690-1699(1710) 
● taasavatakse gustaviaana karlina nime al  vms 
● nihutatakse pärnusse, sest pihta hakkab uus sõda 
● pärnu alistub vene vägedele ja ülikool pannakse 1710 seal kinni 
tol ajal oli ülikoolil päris suur raamatukogu 
teaduskond: filosoofia, usk, õigus ja arst 
● üks nendes teaduskondadest kiratseb (usuteaduskond) 
●  usuteadus  enam eriti pinget ei paku 
● 6 aastat õppisid  esmalt   filosoofiat  ja seejärel toimus  spetsialiseerumine  oma suunale, 
kus õpiti veel 3 aastat 
● arstide ülesanne oli pigem haiguste üle  filosofeerida , kui päriselt praktiseerida 
● haigustega tegelesid käsitöölised, nt puusepp lõikas jala maha ja sepp tõmbas 
hamba välja 
● jäsemete amputeerimise juures suur  edasiminek  oli see, kui otsustati rauasaagi 
kasutada kirvega mahalöömise asemel 
õpe ladina keeles! 
● ülikoolide universaalkeel igal pool maailmas, nagu täna inglise keel 
● vene ri gi ajal taasavades on õppekeeleks saksa keel 
● venestamise ajal õppekeeleks vene keel 
● al es 1919 avatakse ülikool tartus eesti keeles 
● kui on keel, mil es ei eksisteeri kõrgkultuuri, si s keel paratamatult kaob mingil hetkel 
● eesti keel ikkagi tõusis köögikeelest kõrgele  tasemele  
 
reduktsioon  
protsess, mis vi akse li vimaal si s eestimaal si s saaremaal el u kunginas Karl XI ajal, kes 
asub rootsi võimu märkimisväärselt tugevdama ja tänu kel ele tartu ülikool taasavatakse 
gustaviana karolina nime käskis panna karl XI 
kui rootsi võim kehtestatakse eesti aladel, si s sel e järel hakkab kuningas oma valdusi 
läänidena üha intensi vsemalt laiali  jagama , 17 sajandi lõpul olukord, kus kuningas on 
sisuliselt kogu maa ära jaganud, ei saa enam öelda et mingi paik tema või oma ri gi oma 
oleks 
maa sattunud aadlike võimu al a 
teenete eest tuli anda maad, sest väärismetal i pole eriti 
halb, sest kui oled mingi maavalduse läänina jaganud mõnele aadlikule, si s sel elt 
maavalduselt ei tule ri gile raha ja ri gi rahanappus süveneb veelgi 
rootsi, kes on suurri gistaatuses vajab ainda rohkem raha 
kuningas jõuab tõdemuseni, et vaja oleks see maa kuninga võimu kontrol i al a tagasi võtta, 
mis tema eelkäijad on ära jaganud 
karl XI ajal asutatakse ri gile tagasi võtma varem läänidena välja jagatud maid 
põhja eestis, kus aadlike  privileegid  rohkem kaitstud, võetakse kuninga võimu al a maad, mis 
jagatud laiali peale rootsi võimu kehtestamist 
lõuna eesti privileegid pole ni  selged ja seal hakatakse maid võtma kuninga kontrol i al a mis 
on tehtud enne rootsi võimu si n kehtestamist 
kui kuninga kontorl i al  olev maa ja sel est tulev raha on väheseks jäänud, aga aadlil 
mõlemat palju, kogub ta võimu ja si s kujutab ta ohtu  kuningale  
 
Karl XI - rootsi absolutistlik kuningas 1660-1697 
● 1672 hakkab  valitsema , seni valitseti tema eest 
● reduktsioon hakkab pihta  1681  aastal 
● seda selgitab rahanälg mil es rootsi on 
● ri k suur ja vaja kaitsta, aga raha pole ja see läänidena välja jagatud 
● haarab võimu üpris suures ulatuses enda kätte 
● kuningas tõrjub ri gi ja maapäeva kõrvale, eirab neid ja ei tee nende rol ist välja, 
hakkab ise otsuseid tegema 
● aadlikele ta tegevus ei meeldi 
● talupoegadele ja linnaelanikele kuninga tegeuvs südamelähedasem 
● aadlikele ei meeldi valduste tagasi võtmine 
Eeldus: maksutulude vähenemine 
kaasmõju: aadli positsiooni tugevnemine 
kroonile tagastatakse  valdused  
● maad võetakse tagasi, ei võeta ainult rootsi antud alasid vaid ka poola ajal ära antud 
alasid 
kroonivaldused pärast 
● eestimaal 54% aadlike privileegi tugevamini kaitstud ja tunnustatud, ei küsitud 
nõusolekut kuna lõunaeestis hakati vastu 
● saaremaal 75% kuningas ei küsi saaremaal isegi nõusolekut 
● li vimaal 83% aadlike privileegi nõrgemini kaitstud ja kus nad suudavad kuninga närvi 
ajada oma vastasseisuga, li vimaa rahaline panus prast reduktsiooni läbivi mist on 
märkimisväärne, li vimaal küsiti nõusolekut, aga oldi vastu ja võeti si s jõuga alad 
tagasi 
○ li vimaal protestiavaldused,  figuur  oli johann reinhold batkul? 
○ kerkisid opositsioonilised meeleolud, protest mida kuningale avaldati, tõi 
kaasa sel e et kuningas hakkas ka vastu, sel e tulemusena kärbiti kol eegiumi 
osanikke ja lõpuks pandi kinni ning li vimaa aadlike omavalitsusõigus kaotati 
üldse ära 
○ maapäeva õiguseks jäeti heaks ki ta kuninga ettepanekud 
maksumuudatusteks 
○ rüütelkonna peamehe määramise õigus jäi kuningavõimu kätte 
 
ri k sõdib palju, sest on kasvanud suureks ri giks 
ri gil  kehv  olukord kuna on oma maaalad aadlikele laiali jaganud 
jõutakse tõdemusele, et mingi osa maast tuleb tagasi võtta, et taastada  maksud  ri gile 
põhja eestis võetakse tagasi valdused ainult rootsi ajal jagatud, lõuna eestis ka poola ajal 
jagatud maad 
forselius  hakkab tegutsema 84ndal aastal, rajab kooli mis tegutseb 2 aastat. lõuna eestisse 
täiendav  rahastus  hariduse edendamiseks tuleb sel est, et li vimaal reduktsiooniga võetakse 
ära rohkem valdusi ja neile tuleb rohkem raha 
põhja eestis puudutas reduktsioon vähem valdusi ja sealne  haridus  lonkab, kuna ei saa ni  
palju materiaalset  katet  sel eks 
pärimisõigus reduktsiooni järel kitseneb, otsene järeltulija või  lesk  saab ainult pärida maad, 
kaugem sugulane mitte 
Valdused renditakse endistele omanikele 
Mõisniku al uvusest kuninga al uvusse 
● kui varasem eralvaldus läheb ri gi valdusesse, lähevad kuninga ehk ri gi al uvusse ka 
talupojad 
● rootsi ri givõim püüab talupoegade olukorda parandada 
●  aadlikud  vastu, sest see nõrgestaks nende postisiooni 
● kaotati ära pärisorjus kuningale al utatud territooriumitel, vähemalt sooviti seda teha, 
see põrkus kohalike aadlike soovidega 
● ajaloolased väidavad, et kuninga soov oli pärisorjus kaotada, aga mis tegelikult ei 
jõustunud, osad väidavad et et jõustus 
● tahetakse pärisorjus kaotada ka eramõisates, põhja eesti aadlikega kuningas ei taha 
vastukarva minna ja nendega seda teemat üles ei võta 
● leidis, et võiks pärisorjuse  likvideerida , sest rootsi mis oli kasvanud maru suureks 
ri giks, tahtis oma territooriumisiseselt ri ki ja rahvastikku ühtlustada, tahtis talupoegi 
ümber paigutada, aga ei saa seda teha kui mõnes kohas on pärisorjus 
● Karl XI tahtis pärisorjuse kaotada, sest tol el ajal hakkasid levima valgustusideed 
● talupoegade koormised fikseeritakse, kui tegemist krooni al uvuses oleva inimesega, 
pannakse vakuraamatusse selgelt kirja, kui palju mõisnik võib talt koormist nõuda, 
mõisnik ei saanud enam suvaliselt küsida 
● krooni al uvusse läinud mõisates pi rati mõisnikke võimu talupoegade karistamisel