Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk-Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Soome suurimad linnad on: Helsingi 560 000 elanikku (Suur-Helsingi koos 221 000 elanikuga Espoo, 182 000 elanikuga
VELJO TORMIS Veljo Tormis on sündinud 07.08.1930 Kuusalus ja üles kasvanud Vana-Vigalas. Tema isa oli köster ja juhatas kirikukoori. Kodus lauldi palju, eriti rahvalaule ja osati hinnata uudset rahvuslikku kooriloomingut (Mart Saar). Muusikuteed alustas Tormis oreliõpingutega, see- järel õppis heliloomingut algul Tallinna hiljem Moskva Konservatooriumis. Töötas mõnda aega Tallinna Muusikakoolis õpetajana. Alates 1969 on Tormis olnud vabakutseline helilooja. Tormise loomingus on esikohal koorimuusika. Aastakümneid on ta olnud Eesti muusika selle zanri liider. Pikka aega oli tema teoste põhiesitajaks RAM (praegu Eesti Rahvus-meeskoor), edaspidi aga Eesti Filharmoonia Kammerkoor Tõnu Kaljuste juhatusel. Viimastel aastakümnetel on Tormisest saanud üks tunnustatumaid ja huvitavamaid koorimuusika heliloojaid kogu maailmas. Loomingu algusaastatel katsetas Tormis uute kompositsioonivõtetega nagu teisedki tema põlvk...
Põhjamaade romantikud Enne 19 sajandit oli muusika üldine areng puudutanud vähe.Romantism jõudis põhjamaadesse hilise laineteusena. Sündmused põhjamaades 19.sajandil Taani · 1836. Asutati Taani muusikaühing · 1836. Ilmus esimene muusika ajakiri "Musikalsk Tidende" · 1839. Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing · 1846. Asutati Odense ooperiteater · 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis · 1868. Asutati Kammermuusikaühing Norra · 1810. Asutati Kristianias "Muusikalütseumi" ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). "Lütseumi" tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega. · 1814. Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus. · 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi · 1827.Avati "Kristiania Ühiskondlik Teater". Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud ...
Teise maailmasõja eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer. Talvesõda · 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balt riigid ning võttis Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina. Jaapani rünnak USA-le ja USA rünnak Jaapanile · Jaapan ründab USA-d. Miks? Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7.
talvesõda (30.11.1939 12.03.1940) Soome ja NSV Liidu vaheline sõda II maailmasõjas, mis lõppes Moskva rahu sõlmimisega (kus Soome iseseisvus jäi püsima, kuid pidi loovutama Karjala maakitsuse), baaside ajastu (baaside leping: Eesti 28.09.1939, Läti: 05.10.1939, Leedu: 10.10.1939) baaside lepingu sõlmimine NSV Liiduga, millega NSV Liit rajab Baltimaadesse omad baasid, okupatsioon võõra riigi territooriumi oma võimule allutamine ja selle oma valduses hoidmine ning seal enese kindlustamine, Atlandi harta (august 1941) Roosevelti ja Churchilli poolt sõlmitud 8 punktiline kokkulepe, milles lubati taastada kõigi sõjas okupeeritud riikide iseseisvus, küüditamine inimeste vägivaldne ümberpaigutamine, juunuküüditamine (14.06.1941) Nõukogude okupatsiooni ajal sundasumisele saadetud ligikaudu 10000 inimest Eestist, Lend-lease`i süsteem abiandmissüsteem, mida USA rakendas oma liitlaste suhtes II maailmasõja ajal, rendile ja laenuks ...
Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus. 2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu? NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11 Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid ● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt ● Riikide territooriumid vähenesid ● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala ● Eesti, Läti, Leedu ● Saksamaa loovutas osa Ida-Breisimaast ● Poola jäi ilma idapoolsetest aladest ● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia ● Rumeenialt võeti Bessaraabia ● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet, kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu liiduvabariigiga.
2.Millal hakkas Eestis levima gooti stiil? Gooti stiil hakkas levima 13. sajandi lõpul, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur – Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus-lapsega. 3.Millistest materjalist skulptuure leidub Eesti keskajast pärit kunstipärandis? Leidub puu-, kivi- ja terrakotaskulptuure. 4.Millises Saaremaa kirikus leiduvad eriti silmapaistvad skulptuurid? Keda kujutavad sealsed võidukaaregrupid? Gooti stiili esimesed silmapaistavad kiviskulptuurid asuvad Karjala kirikus. Sealsed võidukaaregrupid kujutavad Püha Katariina ja Püha Nikolause gruppe. 5.Mille poolest on ainulaadne Tartu Jaani kirik? Milline on olnud selle kiriku saatus? Tartu Jaani kiriku teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Terrakotaskulptuure oli algselt üle 1000. Teise maalimasõja ajal 1944. aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib
Neenetsi Nganassaani Ungari Selkupi Mansi Lõunarühm 0 ema Põhjarühm Handi Eesti Soome Liivi Vepsa Vadja Karjala Isuri -Uurali keelepõõsas pikaajalise keelekontakti järel toimunud uurali keelte muutumine sarnasemaks, enne kontakti ei oldud suguluses. Vanimad tekstiallikad: - 12.saj lõpust pärit ungarikeelne tekst ''Hauakõne''. - 13.saj läänemeresoomekeelne tekst kasetohul pikseloits. Elujõud ja tulevik: - ungari, soome ja eesti keel on arenenud ja nende elujõud ning tulevik tugev. Põhjused, miks kõnelejate arv väheneb:
põimuvat ornamenti. TÖÖD_ On kujundanud Pariisi metrojaamade sissepääsud( 1899-1904) IX. Soome rahvusromantismi suurkujud( nim. Vahel rahvusromantismi juugendisse) 1) Arhitekt- ELIEL SAARINEN tööd_ Helsingi raudteejaama hoone, Pärnu mnt 10 māja(juugend) 2) Maalikunstnik- AKSEL GALLEN-KALLELA- Eriti kuulsad on tema „Kalevala“ ainelised kompositsioonid. Kasutab oma töödes päris palju taustal Karjala kaunist loodust. Maalimise stiilist kord juugendlik, vahel realistlik, kuid sisult rahvusromantist. TÖÖD_HEMMINKÄISE EMA; KULLERVO NEEDMINE. XI. Norra sümbolismi suurkuju EDUARD MUNCH (1863-1944) Kujutab enamasti inimhinge tumedamat poolt, teda peetakse ekspressionismi eelkäijaks. Kasutab palju lokaaltoone, figuurid moonutatud, ümara joonega. TÖÖD_ Karje, Elutants. XII. Milline kunstnik meeldis sulle 7. või 8. iseseisvast tööst
Johan Hornung tähtsaim teos on kollektiivse töö kokkuvõttena ilmunud ladinakeelne põhjaeesti keele grammatika, baltisaksa päritolu vaimulik ja keelemees 10. Johann Reinhold von Patkul baltisaksa aadlik, kes juhtis Liivimaa aadli vastupanu Karl XI reduktsioonile ja osales tulihingeliselt Rootsi vastase koalitsiooni moodustamisel, mille tulemusena vallandus Põhjasõda. 11. Peeter I Vene Tsaar, liitis Venemaaga Rootsilt vallutatud Eesti, Liivi ja Ingerimaa ning Soome Karjala, võitis Põhjasõja, rajas Peterburi. 12. Katariina II Vene Keisrinna, Kehtestas Eesti pearaha nõudmise mõisnikutelt, tema valitsemise ajal asustati 2 uut linna (Võru ja Paldiski) 13. George Browne kindralkuberneriks oleku ajal kaotati Balti ja teiste Venemaa kubermangude vahelised tollipiirid, reguleeris mõisnike kodukariõigust 14. Woldemar von Lauw Asutas Põltsamaale tööstusi(N: klaasikoja, vasetagumis, tärklise, nahaparkimis, portselani ja peeglimanufaktuuri) 15
tasakaalu pm ning Rootsi Suurriigi UK'le ja Saksamaast keisrinna teine ja teised riigid ei lõpp Madalmaad ja P- Habsburgide uus keiser oli sekku teiste Liivi-Ja Eestimaa, Itaalia läksid keisriks valimise saksameelne. riikide karjala ja Viiburi Saksamaale. UK'st traditsioon jätkus. Sileesia jäi siseasjadesse läksid Venemaale sai poliitline France I-Marie Preisimaale. Rootsi sai valdusi Venemaa sai P juhtroll. Theresia Pr.maa sai P-Saksamaal Euroopa võim Troonile tulid abikaasa(S-R enamuse Kanadast Hollandi riiki -saimaks riigiks
Sõna regi-(laul) pärineb arvatavasti keskalamsaksa keelest: rei(e) 'tantsulaul'; rege 'rida'; rege- v rigenlied 'rahvalaul'. Regilaulu nimetatakse murretes leeluks, laulmist leelutamiseks jmt. Regilaulul on kolm tähtsat komponenti: sõnad, viis ja esitus.Regilaulus on esikohal sõnad, muusika lisab tekstile ilmekust. Regilaulu teksti iseloomustab algriim ja mõttekordus ehk parallelism. Värsivormiks on regivärss - lõppriimita neljajalaline kvantiteeriv trohheiline värss. Soome ja Karjala rahvapärimuses kasutatakse selle värsimõõdu kohta terminit "Kalevala-mõõt". Värsis sisaldub neli värsitõusu ja -langust, mistõttu on seda nimetatud ka neljajalaliseks trohheuseks ("veere, veere, päevakene"). Selline värsivorm kujunes rohkem kui tuhat aastat tagasi. Värsimõõdu nõudel on rahvalauludes läbi sajandite säilinud vanapäraseid sise- ja lõpukaota keelendeid (näiteks laulemaie), mis üldkeelest on ammu kadunud.
suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. Läänes kompaktne külaasustus ja põlluharimine, idas majad hajali, alepõllundus (kuni 20. saj) 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. Läänes saunaviht vihta, idas vasta. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat.Peajumal Ukko (tlk vanamees, äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult, vihma. Ilmarinen sepp, kes tagus taeva. Hämelaste Rahko kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele olnud olulisem kui päike. Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas
loomismuistendid? dualism kui seisukohast, mille kohaselt vaimne ja materiaalne alge on teineteisest sõltumatud. Algselt oli igas loomismuistendis tegemist lõputu veega ning kellegi selgituste kohane täpne tegevus, millest ei või kõrvale kalduda. Mõlemas müüdis on kaks jõudu, kes omavahel võisteldes maailma loovad, Üks pool on hea ja teine kuri, vastandus võib olla ka valgus või pimedus. 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Kõige põhilisemad momendid eesti, ingeri ja karjala versioonides: linnu tulek merelt, pesapaiga leidmine, munemine, taevakehade tekkimine. Ka tuule tõusu ja muna vetteveeremise motiividest võib leida eesti versioonis, samuti on eesti variantides sugemeid ilmalinnu kujundist. Esimesel pilgul silmahakkavad küllalt suured erinevused laulus on aga hiljem tekkinud (nt karjala versioonis tõstab Väinämöinen merest põlve mättaks, Eestis on mätaste asemele tulnud põõsad jne
Keskmine kõrgus on u. 154m Soome kõrgeimaks tipuks on Haltiatunturi(1328m). Jääaeg kujundas Soome maastiku selliseks nagu ta on nüüd. Soome põhjaosa on mägisem, kui lõunaosa, sest seal asetseb Skandinaavia mäestik. Suuremas osas parasvöötmes ja ka põhjaosa külmvöötmes esinevad polaaröö ja polaarpäev. Soome on madal, metsane ja järvede rohke maa. Loodus on Soomes mitmekesine, ulatudes lõunaranniku saarestikumaastikest Kesk- Soome tihedate metsadeni, Karjala mäeharudeni ja Lapimaa puudeta tundrateni. Ka kultuurilisi erinevusi on märgata näiteks murde, kommete ja toitude osas, kuigi soomlased on võrdlemisi ühtne rahvas. Soome jaguneb 5ks regiooniks: Pealinnaregioon, Lõuna-Soome regioon, LääneSoome regioon, Soome-Järveregioon ja Lapimaa. Kuna Soome on suhteliselt suure pindalaga maa ,esineb selle põhja ja lõunaosa vahel suuri temperatuurilisi erinevusi. Lõunasoome temperatuur sarnaneb aga Eesti temperatuurile. Talved on seal
NSVL tahtis ka soomes baaside lepingut luua ning oldi põhimõtteliselt nõudmistele järele andma, ka sõjaväe ülemjuhataja Mannerheim oli nõus, kuid Soome oli demokraatlik riik ning lepingut ei saaks Soome parlamendis läbi ajada. 30. nov tungis Punaarmee sõda kuulutamata Soome. Soome osutas tugevat vastupanu ja Soome poolt olid ka Ing ja Pr, ning teatasid, et saadavad Soomele abiväge, see aga sundis Stalinit loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu, millega soome loovutas Karjala ja andis Hankos Punaarmeele sõjaväebaasi, iseseisvus jäi. NSVL-Sks sõda: 1940. aasta kevadsuvel plaan Barbarossa - Saksamaa poolne ennetav rünnakuplaan Nõukogude Liidu vastu, et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu. Stalini plaan Groza Punaarmee piirab Saksamaa lennukitega sisse. 22. juunil 1941 tungis Saksamaa kallale Nõukogude Liidule. Koos Saksamaaga alustasid sõda Rumeenia, Itaalia, Soome, Solvakkia. Esialgu vallutati
18.09.1939 Orzeli juhutm, kus Poola allveelaev ilmub Tallinna külje alla ning kaob sealt ilma, et Eesti märkaks. 28.09.1939 kirjutas Eesti vastastikuse abistamise paktile ehk baasidelepingule alla, millega lubati Eesti aladele 25000 NSVL sõdurit. 9. Soome talvesõda 1939. aastal 30. novembril tungivad NSVL-i sõdurid etteteatamata Soome aladele, algab Talvesõda. Sõda lõppes 12. märtsil 1940 mil sõlmiti vaherahu Moskvas, Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaamreele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 10.Eesti okupeerimine 1940 aasta juunis blokeeritakse Eesti merelt ja õhust ning kaks päeva hiljem esitatakse ultimaatum, kus nõutakse 100 000 NSVL sõduri sisselaskmist ja nõukogude meelset valitsust. 17.06.1940 Eesti okupeeritakse – Nõukogude väed marsivad sisse. 21. juunil 1940 kokkukutsutud meeleavaldus, kus olid esindatud peamiselt NSVL
Vaatamata Hitleri paljudele kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud. 1940 hilissügisel tungisid saksa väed Kreekasse ja Jugoslaaviasse 1941 juunis tungisid saksa väed koos liitlastega NL aladele. Saksamaal õnnestus hõivata suurem osa NSVL Euroopa osast. 6. NSVL vallutused 1939-1941 17. sept 1939 sissetung Poolasse 1939 novembris Talvesõda. Soome pidi loovutama Karjala ja Viiburi. 1940. aastal okupeeriti Baltimaad ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning Bukoviina. 7. Pearl Harbor Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl Harboris ning kuulutas USA-le sõja. Sõda oli nüüd haaranud ka Vaikse ookeani piirkonda, seega oli
AJALUGU EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1939 1918.a pidasid Eesti poliitikud Petrogradis läbirääkimisi Lääne diplomaatidega (Eesmärk: selgitada välja Lääne suurriikide suhtumine Eesti iseseisvusse.) Eesti Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi 1918.a alguses välismaal. Otsiti rahvusvahelist toetust. Eesti diplomaatide peakorter asus Stockholmis. 1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia. Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama. 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks. 1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel. Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid. 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler. Euroopas levis kiiresti fašism. Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha...
Keeleteaduse alused: kordamisküsimused. 1. Keele käsitlemine antiikmaailmas a) India: Panini grammatika Avastati 18 saj koloniseerijate poolt, pärineb 5 või 4 sajandist eKr. Kirjeldab sanskriti keele ehitust. Kirjutatud eesmärgil, et sanskritikeelseid veedasid lauldaks õigesti ka tulevikus (Seetõttu keskendub põhiliselt foneetikale hääldus!). Koosneb 8 raamatust. Pnini keeledefinitsioonid on peaaegu valemid, lühidad ja lihtsad. Kõik see viitab faktide äärmiselt täpsele uurimisele. Pnin on kirjeldanud klassikalist sanskriti keelt 4000 definitsiooniga. Pani aluse võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkele (sanskritoloogia 19. sajandil) avastati, et sanskriti keel on sugulaskeel ladina ja kreeka keelele. b) Kreeka Kreeka tõi keeleteadusesse küsimuse keele olemasolust (kuivõrd on ta bioloogiline) ning grammatilise süsteemi (sõnaliigid ja käänded). c) Rooma. Midagi otseselt ei uuendanud. Ladina keele võiduaeg. Gram...
- Rahvapartei kaotas + pidi taanduma mandri Hiinast - Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik - (Taivan'i saartel armee ja HV kullavaruga.)? 2 Jagatud riigid pärast II MS (Millal ja mille alusel jagatud) 4 Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. 4 Pariisi rahulepingud (1947) 4 Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo 4 Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). 4 Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina 4 Tsehhoslovakkia Ruteenia 4 Bulgaaria 1941.a. piirid 4 Balti riigid läksid taas NSV Liidu koosseisu: Eesti, Läti, Leedu 4 Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit.
Kalevala sisu 1.2. Runo Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks. Part teeb pesa ja muneb veeema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib veeemast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma. 3.4. Runo Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks.Aino uputab enda. 5.7. Runo Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand...
tegudest müütilises minevikus, mil jumalad ja jumalannad sekkusid otseselt surelikku ellu. Eeposte tegelasi ning sündmusi kasutasid oma loomingus hilisemad Kreeka kirjanikud ja neile vihjatakse Euroopa kirjanduses tänapäevalgi. Näiteks põhineb James Joyce´i 3000 aastat hiljem kirjutatud romaan ,,Ulysses" ,,Odüsseia" kangelase Odysseuse seiklustele. 4. MAAILMA KÕIGE TALUPOEGLIKUMAST EEPOSEST Kalevalast. "Kalevala" on Elias Lönnroti poolt soome, ingeri ja karjala runolauludepõhjal koostatud soome rahvuseepos. See koosneb umbes 22 000 värsist. Esmatrükk ilmus 1835.aastal, täiendatud versioon 1849. Kalevala tegelased on Ilmatar, Väinämöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. "Kalevala" on lisaks hilisemale soome kirjandusele tugevasti mõjutanud eesti rahvusromantilist pseudomütoloogiat ja eepost "Kalevipoeg"
1989 "Ilmiantajan tarina/ Äraandja lugu", ballaad meeskoorile (Eino Leino) "Kuus eesti lastelaulu" segakoorile (rahvaluule) "Neli eesti hällilaulu" segakoorile (rahvaluule) "Karjala saatus", viis laulu segakoorile ja solistidele (rahvaluule, seadnud Ülo Tedre) 16 1990 "Kolm itaalia (trentino) rahvalaulu" meeskoorile, segakoorile ja lastekoorile "Mõrsja hüvastijätt" segakoorile ("Kalevala") 1991 "Kolme Karjalan neitoa/ Kolm Karjala neidu", kolm laulu lastekoorile ("Kanteletar") "Kord me tuleme tagasi" meeskoorile (Jaan Kaplinski) "Nägemus Eestist" meeskoorile (Juhan Liiv) 1992 "Piiskop ja pagan" vokaalansamblile (seade meeskoorile 1995) 1993 "Meelespea" (In memoriam Gustav Ernesaks) segakoorile 1994 "Kullervo sõnum" segakoorile/ vokaalansamblile ("Kalevala") "Soumalais-ugrilaisia maisemia/ Soome-ugri maastikud", 15 soome-ugri rahvaste laulu lastekoorile 1996
Eesti NSV Riiklik Kehakultuuri- ja Spordikomitee 29. aprillil 1988. Rahvusvahelisesse Orienteerumisspordi Föderatsiooni IOF võeti Eestis vastu 10. juulil 1992, kuigi positiivne telefonihääletus Eesti tunnustamiseks oli tehtud kohe pärast taasiseseisvumist 27. septembril 1991. Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused orienteerumisjooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel, Eesti koondise esimene maavõistlus peeti 3. juuli 1960 Leningradiga Karjala kannasel Orehhovos, esimesed üleliidulised esivõistlused olid 12.-14. oktoobril 1963 Karpaatides Uzgorodi lähedal, esimene mitmepäevajooks Nõukogude Liidus joosti 22.-27. oktoobril 1967 Valgast Käärikule, üleliidulised võistlused Eestis: esivõistlused peeti 1969 Otepääl ja 1973 Võrus, meistrivõistlused 1984 Tartus, karikavõistlused 1978 Tammeveskil ja 1988 Võrus; maailmakarika osavõistlusi on Eestis peetud kolmel korral:
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
vallutamist ära hoida. 17. septembril tungis Punaarmee Poolasse ning septembri lõpuks tuli poolakatel alla anda. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ning Pool riik kaotati. Sõjategevuse laienemine 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlaste sõjaväejuhiks sai Gustav Mannerheim. Soome säilitas küll 3 iseseisvuse kuid pidi karjala alad Nsv liidule loovutama. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialtära Bessaraabia. Samal aastal vallutas Saksa armee Norra, Taani, Luxenburgi ja alustas pealetungi Prantsusmaale. Saksamaale tuli appi Itaalia. 1941. aastal 22. juunil tungis Saksamaa koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele. Algas Suur Ilmasõda. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Usa ja Jaapani vahel algas sõda
1939, 6.okt sõjategevus Poolas lõppenud, Poolat enam ei eksisteerinud. 1939, 10 okt kirjutas Leedu baaside lepingule alla, tingimusel, et nad saavad tagasi Vilniuse piirkonna. 1939, 18. okt hakati Punaarmee üksusi Eestisse paigutama. 1939, nov ründas NSVL Soomet 1939, 30. nov algas Talvesõda, Punaarmee ründas Soomet sõda kuulutamata süüdistades teda provokatsioonidega piiril. Mannerheimi liin väga tugev. 1940, 12.märts sõlmiti Soome ja NSVL vahel rahu. Soome pidi loovutama Karjala ja Hankose, iseseisvus jäi püsima. (Ingl ja Pr tahtsid Soomele abivägesid saata, NSVL oli sunnitud) 1940 kevadel halvenesid Balti riikide suhted NSVL-ga 1940, juunis alustati Balti riikide annekeerimisega (teise riigi vägivaldne liitmine oma riigi külge) 1940, 14. juuni esitas NSVL ultimaatumi Leedule nõudes täiendavate üksusste sissemarssi ja uue valitsuse moodustamist. 15. juuni Leedu okupeeriti (teise riigi ala sõjalises valduses hoidma) 1940, 16
Wireniga kellega nad moodustasid pere koos enda kahe lapsega. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Wirenide kodukohaks Tallinn ja Aino astus tööle Välisministeeriumisse. (Koeru) Hiljem käisid Lepikud Koerus sageli kuigi nende elukohaks jäi endiselt Stockholm.(Koeru) Luuletaja 1999.a. maikuusse kavandatud Koeru külastuse katkestas aga surm Tallinnas, Mustamäe haiglas.(Koeru) Tema luulet on ilmunud rootsi, soome, inglise, itaalia, karjala, leedu, läti, prantsuse, saksa, ungari ja vene keeles. (Geni) 2 KALJU LEPIK ,,ÖÖTÜDRUK" Valisin just selle luulekogu kuna mu isa soovitas seda mulle ja kuna tean ,et isa pakub mulle lugeda ainult parimaid teoseid siis olingi kohe nõus. Esmamuljed seda luulekogu lugedes on müstilised. Ma pidin mõningaid luuletusi lugema kolm korda läbi ,et nendest aru saada aga nad olid seda väärt. Mulle meeldib ,et luuletused
määrata lubavaid geneetilisi markereid paraku seni teada. Seetõttu ei näita miski, kas küllalt arvukalt esinevad europiidsed emaliinid Siberi uuralikeelsel elanikkonal - hantidel ja mansidel 69 %, neenetsitel 47 %, nganassaanidel 18 % ja selkuppidel 64 % - on osaliseltki põhjustatud Euroopast pärit soomeugrikeelsete naiste poolt või mitte. Uurali keeli on olnud tavaks jaotada suurematesse rühmadesse järgmiselt: läänemeresoome (liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa), saami, volga (ersa, moksa, mari), permi (udmurdi, komi), ugri (ungari, handi, mansi) ja samojeedi (neenetsi, eenetsi, nganassaani, sölkupi) keeled. Mõned keeled jagunevad mitmeks väga erinevaks murdeks, millest on tehtud mitu kirjakeelt (handi või saami keeled). Rahvaste vahelised sidemed: Soomeugrilasi ja samojeede, ühisnimetusega uurali rahvaid seob tänapäeval ennekõike keeleline sugulus. Traditsioonilise käsitluse järgi jagunevad uurali keeled kahte, s
3. MRP realiseerimine 1939-40 01.09.1939 Saksamaa rünnak Poola vastu. 17.09.39 Nõukogude Liit ründas Ida-Poolat. Poola riik hävitati ja jagati 2-ks osaks: Lääne-Poola Saksamaale ja Ida-Poola annekteeriti NSV Liidu koosseisu. Nõukogude Liit hakkas Balti riikidele survet avaldama ja tulemuseks vastastikuse abistamise paktide e. baaside lepingute sõlmimine:28.09 Eestiga(25000 baasiväelast),05.10 Lätiga(25-30000),10.10 Leeduga (20000), Soome polnud nõus lubama sõjaväebaase ja piiri Karjala maakitsusel tagasi tõmbamast. Soome keeldus ja NL provotseeris Talvesõja nov 1939- märts 1940. Moskvas sõlmitud vaherahuga: Soome riik jäi püsima, Soome kaotas umbes 1/10 oma territooriumist, Hanko neemele rajati NLi sõjaväebaas. NSV Liit juuni- aug okupeeris Eesti, Läti ja Leedu ja annekteeriti NLi koosseisu. Bessaraabia annekteeriti juuni 1940 ja nimetati Moldaavia NSVks. 4. Hitleri vastane koalitsioon: Atlandi harta, 3 konverentsi (Teheran, Jalta, Potsdam)
Nõukogude Eesti teaduspreemia tulemuste eest helkivate ööpilvede uurimisel. · 1978 - A. Sapar osaleb NASA-s atmosfäärivälistes vaatlustes automaatjaamaga IUE. · 1979 - Kosmiliste uuringute sektorist eraldub kosmilise radiomeetria sektor, juhatajaks saab Uno Veismann. 6 · 1980 - Teadusdirektor L. Luud kutsutakse Bulgaaria Rahvusobservatooriumi direktor-konsultandiks. · 1981-1990 - AAI, Karjala Metsainstituudi ja Helsingi Ülikooli Metsainstituudi ühisprojekt taigavööndi metsade energia- ning massivahetuse uurimiseks. · 1982 - J. Einasto poolt juhitud töörühm saab Nõukogude Eesti riikliku teaduspreemia. · 1984 - 21.-28.08.1984 oli Talinnas IX rahvusvaheline pilvede füüsika konverents. · 1985 - AAI direktoriks saab Tõnu Viik. · 1985 - Atmosfäärifüüsika sektorist eraldub biofüüsika sektor, selle juhatajaks saab Agu Laisk.
Euroopa asub ida- ja põhjapoolkeral Euraasia mandri lääneosas. Pindala on 10,3 mln. km² ja rahvaarv 700 mln. Nimetus tuleneb semiidi keelest ja on algselt tähendanud päiseloojangu- e. õhtumaad. Kujult on ta hiiglaslik poolsaar, mida kolmest küljest piiravad Põhja-Jäämeri, Atlandi ookean ning nende mered. Euroopa ja Aasia vaheline maismaapiir kulgeb kokkuleppeliselt piki Uurali mäestiku telge, ligikaudu 60ºip meridiaani. Euroopa rannajoon on tugevasti liigestatud (Skandinaavia, Pürenee, Apenniini ps; Island, Briti saared jne). Euroopa mandriosa põhjapoolseim punkt on Nordkyni neem Norras (maismaal Fligley neemel, Franz Josephi maa saarestikus), mandriosa lõunapoolseim punkt Marroqui neemel Hispaanias (üldse Kreekas, Gaudose saarel), läänes Portugalis, Roca neemel (Florese saarel), idas Polaar-Uuralis. Suurim ulatus läänest itta on ~5200 ja põhjast lõunasse ~3900 km. Keskmine kõrgus on 300 m., kõige madalam maailmajagu. Pinnamoes domineer...
b) pidi loovutama umbes 10% enda aladest c) kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1434 meest d) Soome rahvas muutus ühtsemaks, armeed hakati jõuliselt arendama 4. Vallutused 1939. aasta september 1941. aasta juuni. Saksamaa NSVL · sai enda kätte Poola lääneosa · sai enda kätte Poola idaosa (1939. a) · sai Norra ja Taani · sai Karjala maakitsuse ja Viiburi · Belgia & Hollandi linna (1939. a 1940. a) · Luxembourgi · okupeeris Eesti, Läti, Leedu, · 2/3 Prantsusmaast Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina · abistas Itaaliat Kreeka ja Jugoslaavia vallutamisel 5. Millised Prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne'i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? 22. juuni 1940
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.
Maailmasõja eelne tegevus , eraldi lepingud ja sõjategevus 1935- tühistas saksamaa versailli rahulepingu ja hakkas uuesti looma lennu ja sõjaväge. Suurriigid teda ei takistanud ja sellest sai saksamaa hoopis hoogu juurde. 1935- ründas Itaalia etioopiat, mille ta ka vallutas, lääneriikide manitsustest hoolimata. 1935- tegi saksamaa ja jaapan kompterni vastase pakti mis oli suunatud nsv liidu vastu, sellega liitus ka itaalia. 1936- hispaania kodusõda, kuna tulid võimule kommunistid , siis ühiskond polariseerus. Marokos algas ülestõus, mid ajuhtis franco.. Euroopa riigid keeldusid hispaaniat varustamast relvadega, lootes nii sõda lõpetada, aga see ei õnnestunud,kuna itaalia ja saksamaa toetasid francot relvade ja meestega. Komuniste toeats venemaa. See sõda kujunes tegelikult kolme suurriigi vaheliseks katsetuseks. Võitis franco ja kehtestas diktatuuri. 1938 austria ansluss. Algas hitlerimaailmavallutusplaan, kus esitas austriale ultimaa...
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda Maailma poliitiline kaart. Külm sõda Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Euroopa enne II ms. Euroopa pärast II ms. Muutused Euroopa poliitilisel kaardil pärast II ms. Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega. Pariisi rahulepingud (1947) Soome loovutas NSV Liidule Karjala, Petsamo Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel). Rumeenia Bessaraabia ja Bukoviina Tsehhoslovakkia Ruteenia Bulgaaria 1941.a. piirid Teise maailmasõja tagajärjel Balti riigid: Eesti, Läti, Leedu läksid taas NSV Liidu koosseisu Saksamaa lõhenes. Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit. NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.
Minu vanaema meenutusi lapsepõlvest, noorusaastatest ja sõjaajast. Mina Kristel Saareleht kuulasin oma vanaema meenutusi lapsepõlvest,koolipõlvest ja järgnevast iseseisvast elust.Otsustasin,et see on nii põnev ja panin kuuldu kirja. Vanaema sündis 1935. a. Harjumaal, Rae vallas, Arukülas, kus tol ajal oli ka turbatööstus.See oli nagu väike ,,linnake",kus oli viis elumaja, mitu vrakki elamiseks, töökojahoone, laudad (tööliste loomade tarvis), saun, laohoone, pritsikuur, kaks tiiki, klubihoone (mida hiljem hakati kutsuma ,,punanurgaks"), pood ja palju muud. Kõik see asundus oli ühendatud kitsarööpmelise raudteega, Aruküla raudteejaamaga, mis oli turba ümbertöötlemise estakaad. Turvast laeti ümber tavalistele raudteevagunitele, et siis transportida see laiali üle Eesti. Vanaema isa oli turbatööstuses masinist ja ema hooajatööline. Lapsepõlves oli ta suviti, kui ema tööl oli,oma vanaema juures. Oma kooliteed alusta...
· Pariisi rahukonverents (29. juuli 1946 15. okt 1946) => ei sõlmitud üldist rahulepingut vaid arutati erinevaid rahulepingute projekte Sks ja tema liitlastega. Liitlased pidid samuti maksma reparatsioone ning loovutama territooriume (Itaalialt Aafrika kolooniad; Vahemere äärsed alad, Transilvaania ühendati Rumeeinaga (võeti ära Ungarilt), Bulgaaria pidi loovutama sõjas võidetud alad, NL sai Bessaraabia ja Bukoviina Rumeenialt ja Karjala Soomelt). Sks-ga ei sõlmitud rahulepingut. Jaapaniga sõlmisid võitjariigid (va NL) rahulepingu 8. sept 1951. · Sõja tagajärjed: 1) Ei sõlmitud üldist rahulepingut nagu I ms ajal; sõja puhkemises süüdistati Sks kõige rohkem 2) II ms oli süsteemide vastasseis: luau sai dem eiravad riigid; võitis lib dem (+NL) 3) NL kasutas ära oma tugevnenud positsiooni Jalta konverentsil; surus peale 2. rinde avamise Normandiast (Ida-Eur alad NL)
Pirukad, kalapirukas Kuivatatud liha Seente söömine Karjalapirukas Soome kultuur jagatakse läänelikuks külakultuuriks (efektiivsele põllundusele suunatud, idealiseerib usku, kokkuhoidu, usinust) ja ala-Soome (ida), mis kasutab maksimaalselt keskkonda. 1323. aastast võib öelda, et Soome on lõplikult jagatud idaks ja lääneks. 4. soome muinasusk ja usk tänapäeval Muinasusk: Mikael Agricola kirjeldas oma teoses "Dauidin Psalttari" ehk "Psalmien kirja" (1551) kahtteist Häme ja Karjala Jumalat. Mõlemal maakonnal on Kreeka ja Rooma jumalate süsteemi eeskujul 12 jumalat.Peajumal Ukko (tlk vanamees, äike). Tema naine Rauni. Ukko valitses pilvede kaudu tuult, vihma. Ilmarinen sepp, kes tagus taeva. Hämelaste Rahko kuu kahanemine (kuutõrvaja). Kuu on läänemeresoomlastele olnud olulisem kui päike. Capeet kummitusolend, kes sõi kuu ära (kuuvarjutus?) Pellonpecko rahvale õlut tegev jumal, kevadkülvi edendaja. Egres maa viljakus Rongoteus rukkihaldjas
müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Loojalinnu asendati hiljem jumalatega. Müüt on põhimõttelt sarnane, kõikjal on vesi ja jumal otsustab maad luua ja käsib saatanal vette sukelduda ja liiva üles tuua millest hakkab kasvama maa. Mõlemas müüdis on sukeldumise ja maa loomise elemendid. Vastandlikud tegelased, hea/halb, Jen/Omöl, Jumal/Saatan. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutelm, mille järgi kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu mu nast: ilmalind lendab mere kohal ja otsib kindlat kohta, kuhu pesa teha; ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti- pääsuke, lõoke, vares vms lind kes lendab koplisse ja leiab sealt 3 puud ja teeb neist pesa
sõjamasin. Hitler võitis Stalinit arvata nädala-kahega. Kuna Punaarmee polnud valmistunud kaitseks, vaid rünnakuks, tabas sakslaste jõuline pealetung 21. juuli varahommikul neid täiesti ootamatult ning ettevalmistamatult. Stalin sattus paanikasse ega toibunud sellest enne kui 1943. a. lõpul. 1940.aasta. Toimusid uued rünnakud, kuid toimus ka vaherahu 12. märts. Soome ja NSV Liite sõlmivad rahu ning Soome loovutab Karjala kannase NSV Liidule. 9.aprill. Saksamaa vallutab Taani ja Norra. Taani tunnistab ennast tingimusteta võidetuks. 10.juuni. Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja. See on ilmselt põhjus, miks Stalin sakslastele kunagi ei andestanud, nad sundisid teda mitme aasta jooksul tulutult Hitlerilt rahu lunima. NSV Liidul hakkab sõjategevus juba paremini minema Isegi pärast Stalingradi lahingut oli Stalin veel valmis sakslastega mis iganes tingimustel separaatrahu sõlmima. 1945.aasta
muistis-kõik muistsed jäänused(ehted,relvad jne) Esimesed asulad Eestis- Sindis Pulli ja Kundas Lammasmäe asulad arheoloogiline kultuur- ühelaadsete leidudega muististe rühm, mis peegeldab selle ala elanike tegevusalade ja eluviisi sarnasusi. Kunda kultuur- eesti mesoliitikumi asulad kuuluvad sinna. (st veekogude lähedusse,et püüda kala ja küttida jooma tulnud loomi+ liiklemisvõimalused mööda jõge) Tööriistad kiviajal- kivist(tulekivi,kvarts), luust , sarvest ja puust-kivikirved, talbad.Tegevusalad- küttimine , kalapüük, korilus.Päritolu- arvatakse, et eestlased on pärit lõuna poolt Euroopast.Neoliitikumi algus-keraamika kasutuselevõtt, kammkeraamika kultuur(kammi meenutava riistaga) tööriistad -arenenud kirved ja talvad matmiskombed- surnud sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla, kaasa pandi esemeid. kammkeraamika on pärit- läänemere idaranniku maad .soome-ugrilaste algkodu- Kaama, selle lisajõgede ja Uurali mä...
Rahvusromantika sai uusromantismist, primitivismist ja eksootika huvist innustust. Norras. Looduse täpse maalimise kõrval arenes muinasjutuline ja fantaasiarikas maasikumaal ja legendidest inspireeritud kunst. Edvard Munch , kes on nimetatud sümbolismi juures. Tema värvid ja vormid teenivad kunstniku enese väljendamist. Palju üldistusi ja sümboleid. Arhitektuuis eeskujuks keskaegsed püstpalkkirikud viikingite sümboolikaga ja ornamentikaga. Soomes. Karjala looduse ja sealt pärinevate Kalevala laulude imetlemine nende ürgsuse tõttu. Akseli Gallen-Kallela illustratsioonid Kalevale olid realismile lähedasemad, kuid rahvaluule ainetel tehtud pildid tegi juba dekoratiivsemad, fantaasiaküllasemad, jõulisemad ja ornamentaalsemad. Arhitekt Eliel Saarineni generaalplaan ,,Suur-Tallinna", tallinnas Pärnu mnt 10, Helsingi raudteejaama hoone, juugendstiili mõjud. Armas Lindgreni kavandatud Soome
PÕHJA SÕDA 2010 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August II Tugeva vägede ootamatu rünnakuga Riia vastu ööl vastu 12. veebruari 1700. Üllatusrünnak ebaõnnestus ja ka Riia kindlused ei osutunud nii nõrkadeks, nagi Patkul oli jutustanud, ning nii tuli Saksi vägedel asuda linna pikaajalisele piiramisele. Karl XII otsustas anda löögi kõigepealt Taan...
8. Kuidas oli Eesti Vabariik Talvesõjaga seotud? V:Eestis olevaid lennuväebaase kasutasid Venelased Soome ründamisek 9. Kas Eesti Vabariiki võib samuti agressoriks lugeda? Põhjenda oma seisukohta: V: Ei,kuna lennuväebaasid ei allunud Eestile,vaid Nsv Liidule ja Nsv Liit otsustas ise millal rünnata. 10. Keda tuleb lugeda Talvesõja võitjaks? Põhjenda oma seisukohta: V:Mõlemaid riike (Soomet ja NSV Liitu) ,kuna Soome säilitas iseseisvuse ja NSV Liit võitis endale Soome alasid ( Karjala maakitsuse ja Viiburi linna ja veel muid alasid ) . LISAKS LAHENDA JÄRGMISED ÜLESANDED! Mõtle järele ja järjesta sündmused: 2. Hitleri võimuletulek 1. Mussolini võimuletulek 5. ansluss 7. Saksamaa esitab nõuded Poolale 12. sõlmitakse Kolmikpakt 9. algab Talvesõda 6. Saksamaa okupeerib Tsehhimaa 3. Eesti Vabariik ja NSV Liit kirjutavad alla VAP-ile 8. Saksamaa esitab nõuded Leedule 4. algab Hispaania kodusõda 11. NSV Liit okupeerib Bessaraabia 10
abistamise e baasidelepinguga 28.09.1939 (muidu ähvardab sõda) -5 ja 10 oktoober sõlmisid baasidelepingu Läti ja Leedu. -Samalaadse lepingu ettepanek tehti ka Soomele. Soome venitas vastamisega. NL muutus kärsituks. NL väitis, et Manila aladelt avati tuli NL pihta. ->põhjus vastuhakuks/sõja alustamiseks-> -30. November 1939 (30.10.1939)- algas Talvesõda NL ja Soome vahel, mis kestis 13. märtsini 1940, kui sõlmiti Soome ja NL vaheline rahuleping, millega Soome loovutas Karjala alasid, Viiburi linna ning rentis NL sõjaväebaaside jaoks Hanko pls. -Saksamaa tahtis vallutada Norrat (kaubasadama pärast) ja Taanit( väljapääs Läänemerele). Ettekäändeks, miks Saksamaa tahab Taanit ja Norrat vallutada, ütles Saksamaa, et kui ta ei astu Taani ja Norra kaitseks välja, vallutavad Suurbritannia ja Prantsusmaa nad ära. -1940 -10.mai 1940-Saksa vägede pealetung Prantsusmaale: 1)Variosa Maginot liinil (Saksa-Prantsusmaa liin)
Kirikusse. Soomes muslimeid enam-vähem sama palju kui juute(1000).Ristiusu ajalugu Soomes ei erine oluliselt Eestiomast.Ristiusu tõid läänest rooslased,kui nad hakkasid Soomes kanda kinnitsma. SOOME SÜMBOLID Soome vapp võeti kasutusele Gustav Vasa matustel 1560.aastal ning on siiani Soome Vabariigi vapiks.Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümblina.Arvatakse.et lõvi pärineb Folkungi majast,nagu ka Roosti vapil.Kaks erinevat mööka on sarnased Karjala vapil olevaile.Kaardus sasbel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus.Üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi ,aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Soome rahvuslipul on valgel taustal sinine Skandinaavia rist, mille vertikaalne osa on nihutatud lipuvarda poole. Sinine värv sümboliseerib järvi ja taevast ning valge sümboliseerib lund ning valgeid Soome öid.
h) Kummaline sõda Prantsusmaa-Saksamaa vaheline sõda, mis soikus, kumbki pool aktiivsust ei näidanud, istuti kaevikutes ja harva toimus tulevahetus. i) reparatsioon sõja kaotanud riikide hüvitised ja kahjutasud võitjariikidele 10. Millised riigid kaotasid Teise maailmasõja? Milliste riikidega sõlmiti Pariisis rahuleping? Kaotajad olid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. 11. Millised alad pidi loovutama NSV Liidule: a) Soome Petsamo sadam ja Karjala alad. b) Jaapan Põhjaterritoorium (4 saart, mille ümbruses on palju kala, naftat, gaasi ja mineraale) c) Saksamaa Ida-Berliin ja Kirde-Saksamaa d) Poola Ida-Poola alad 12. Mis on külm sõda? ,,Tegevusetu" sõda kahe üliriigi, USA ja NSVL vahel. Alguseks loetakse Berliini blokaadi. 1948 blokeeris Nõukogude pool Berliini läänesektoreid Saksamaa läänetsoonidega ühendavad raud-ja maanteed. Berliini blokaad kestis kuni 1949, kui moodustati NATO
sekretariaati reformide aegluse pärast. Kuigi Jeltsin oli südameveaga haiglas, viisid KGB agendid ta Mihhail Gorbatšovi käsul vägisi NLKP Moskva Linnakomitee pleenumile, kus ta 11. novembril 1987 maha võeti. Jeltsini ajal renoveeriti Arbat. Jeltsin püüdis asjatult saada 1988. aasta juunis toimunud NLKP XIX üleliidulise konverentsi delegaadiks Moskva või Sverdlovski poolt. Lõpuks ta sai viimasel minutil konverentsi delegaadiks Karjala ANSVst. NSV Liidu Rahvasaadikute Kongressi esitati Jeltsin kandidaadiks riigi suurimas valimisringkonnas Moskvas (rahvuslik-territoriaalses ringkonnas nr 1) ning ta valiti Nõukogude Liidu rahvasaadikuks. Jeltsini poolt hääletas 89,4% valijatest ning tema rivaali, Lihhatšovi-nimelise autotehase direktori Jevgeni Brakovi poolt 6,9% valijatest. Jeltsini valimisplatvormi kuulus muuhulgas üleskutse kärpida Nõukogude Liidu kosmoseuuringute programmi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
