Kasutaja: Karjala

Faile: 0

3

docx

II maailmasõda

Põhja- ja Kesk-Soomes oma tugila. Iseseisva Soome riigi pooldaja ja sõjaväe ülemjuhataja oli Gustav Mannerheim. Tema väed saavutasid võidu punasoomlaste ja vene enamlaste üle. 1918 sai Mannerheimist riigihoidja. Tegi põhiseaduse, millega Soome nim. Vabariigiks. Sõda NL lõppes 1920 Vene-Soome Tartu rahuga. 1920 sai Soomest Rahvasteliidu liige. Püüdis riiki tugevdada. Majanduskriis põhjustas raskusi. Suurenes nõukogude korra oht. Peale majanduskriisi tuli oht idast. Kaitseks ehitati Karjala maakitsikusele kaitseliin (Mannerheimi liin) . Otsiti abi läänest ja Saksast, kuid see ei aidanud pääseda NL rünnaksut. 1930 esitas Stalin Soomele karmid nõudmised: loovutada alasid ja sõlmida vastastikuse abistamise leping. Soomlased keeldusid. 1939 süüdistas NL Soomet, et too oli saatnud suurtüki NL aladele. NL ütles lahti mittekallaletungi lepingust ja alustas sõda. Rahvasteliit kuulutas NL sõjaalgatajaks ja heitis ta organisatsioonist välja. Vene väed kandsid suuri kaotusi

Ajalugu → Ajalugu

25 allalaadimist

2

doc

II maailmasõja aeg

Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima. 2.Jätkusõda Põhjused: 1941 ründas saksamaa NSVL'i. Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse

Ajalugu → Ajalugu

29 allalaadimist

2

doc

II Maailmasõda

Tulemused: Algasid rahuläbirääkimised ning 1940 12.märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja Viiburi linn ning mitmed muud alad. Iseseisev Soome riik jäi püsima. 2.Jätkusõda Põhjused: 1941 ründas saksamaa NSVL'i. Soome jäi erapooletuks. Sellest hoolimata alustasid nõukogude lennukid soome linnade pommitamist. See peale otsustas soome parlament 25.juuni 1941 aastal kuulutada NSVL'e sõja. Tulemused: Sõjakäigus vallutas soome tagasi Karjala maakitsuse ning hõivas NSVL'e kuulunud karjala alad. Kui punaarmee asus uuesti pealetungile 1944. pidid soome väed nendelt aladelt taganema. 19. sept 1944 sõlmiti soome ja NSV liidu vahel vaherahu ja hiljem allkirjastati ka rahuleping. Talvesõjas kaotatud alad jäid NSV liidule aga ka seekord säilitas soome iseseisvuse 3.MRP's Eesti annekteerimiseni ehk eesti iseseisvuse häving Pärast MRP sõlmimist esitas Moskva Eestile nõudmise sõlmida vastastikuse abistamise leping ja luua eestisse

Ajalugu → 12. klassi ajalugu

21 allalaadimist

1

doc

Veljo Tormis

Veljo Tormis (1930) Eelkõige koorihelilooja Õppis orelit,koorijuhtimist,kompositsiiooni. Koorimuusikas 2 suunda: *avangardismile omased kõlad *1970 aastail kujunes välja Tormise omalaadne Soome-ugri folkloorile ja eelkõige regilaulule toetuv autoristiil. Sageli kasutab oma teostes eeslaulja ja Koori vaheldumist..Arendusvõtetest on esikohal Varieerumine.(Dünaamika,tonaalsuse,tempo, Tämbri muutmisega annab igale viisikordusele uue Värvingu). ,,Maarjamaa ballaad" Tsükkel ,,Eesti kalendrilaulud" Suursari ,,Unustatud rahvad" ,,Liivlaste pärandus", ,,Vadja pulmalaulud" ,,Iheri eepos" , ,,Ingerimaa õhtud" ,,Vepsa sajad", ,,Karjala saatus" Kirj ka filmimuusikat ,,Kevade" 

Muusika → Muusikaajalugu

36 allalaadimist

1

doc

Sugulaskeeled

Liivi keel-Liivi kultuuriõitseng oli X-XIII saj. Liivlased elasid Lätis Kuramaal, Väina ja Koiva jõe alamjooksul. Vadja keel-Vadja k. Lähimad sug.keled on Eesti ja liivi keel,vadjalased elavad Narvast ida pool Venes. Soome keel-Soome keelt kõneldakse Läänemere Põhjakaldal Soomes.Kuigi soome keelel on eesti Keelega palju sarnast,tuleb õige soome keele Omandamiseks vaeva näha. Karjala keel-iseloomustavad suured metsad ja kärestikulised jõed. Keelt kõneleb peamiselt maal elav vanem põlvkond. Vepsa keel-vepslased elavad leningradi oblastis, Äänisjärve ümbruses.puudub astmevaheldus. Isuri keel-neid nimetatakse ingerlasteks ja Ingerisoomalsteks.kõneldatakse läänemere Lõunakaldal Ingermaal,se asub Peterburist Lääne pool. 

Eesti keel → Eesti keel

34 allalaadimist

6

docx

Ajaloo mõisted ja sündmused

Jaapan-tahtis saada Aasia valitsejaks Itaalia-tahtis Vahemerd enda sisemereks Saksamaa „suur Saksamaa“ idee elluviimine 1.Austria liitmine 1938 (seda nimetati anšlussiks). Suurbritannia ja Prantsusmaa ei sekkunud. 2. Sudeedimaa 1938 3. Müncheni kokkulepe 1938 4.Kogu Tšehhoslovakki 1939. 5.Poola vallutamine (1939)- sellese sekkusid Suurbritannia ja Prantsusmaa. Sekkus samuti NSVL. 6. 23.august 1939. sõlmiti Saksamaa ja NSVL vahel mittekallaletungileping. Mannerheimi liin- Soomes Karjala maakitsuse võimas kaitseliin, ehitati et ennast kaitsta.

Ajalugu → Ajalugu

5 allalaadimist

3

rtf

Erinevate rahvuste toidukultuur

roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartulitega. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtised. Süüakse meelsasti kuuma minavõiga. Ka porganditäidisega pirukad on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uumeat, nimepatendi saanud soomepärast hõrgutist Kainuuuun rönttöneni . Vahe on selles, et riisipudrus asemel keeratakse taignasse kartulist ja marjadest tehtud täidist ning lootsiku kuju on ümaram. Kalaroad Kala on Soomlastel alati võtta olnud, sest lisaks pikale merepiirile ja merekaladele on ka nende tuhanded jõed väga kalarikkad. Ka kalaliikide poolest on Soome väga rikas : lõhe, forell, heeringas, kilu, räim, ahven, siig, haug.

Toit → Toiduaine õpetus

9 allalaadimist

1

docx

Keele ülesanded

Suurimad on: Mandariini Hispaania Araabia Hindi Portugali Vene Jaapani Saksa Pärsia 6. Keelte jagunemine rühmadesse kahel alusel, selgita. Tüpoloogiline-liigitamine sarnasuse järgi Genealoogiline- liigitamine päritolu järgi Isolaatkeeled 7. Algkeel, keelkond Eesti keel pärineb Läänemeresoome keelkonnast , mis omakorda pärineb Uurali keelest. Eesti keele sugulaskeeled on Liivi Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 8. Uurali algkeel, jagunemine Uurali keel jaguneb kaheks : Soome-Ugri ja Samojeedi keelkonnaks. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) Indoeuroopa on suurim keelkond

Eesti keel → Eesti keel

50 allalaadimist

4

docx

"Modifikatsiooniline muutlikkus arukase näitel" Uurimistöö

Emas ja isasõied on koondunud urbadesse. Emasurvad on mõne sentimeetri pikkused, moodustuvad kevadel, isasurvad poole pikemad ja tekivad juba sügisel. Viljaks on arukasel väike kahe laia tiivaga pähklike, mis sügiseti võib tuule abil lennata päris kaugele. Arukask on väga kasulik puu: kõik tema osad on leidnud oma rakenduse. Puidust tehakse vineeri, samuti sobib see hästi kütteks. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest. Karjala kask on üks arukase vorm, mille puit on kirju punastest, lilladest, roosadest, kollastest ja valgetest toonidest. Kes ei tahaks sellest midagi meisterdada! Sellised kaunid puutükid on Soomes, Karjalas ja Lapimaal olnud kasutusel isegi raha asemel. Kuid kasepuidust tehakse ka suuski. Nikerdamiseks sobivad suurepäraselt kasepahad. Puidust võib toota ka sütt, äädikat, atsetooni, tõrva, millest igaühest saab omakorda palju kasulikke asju toota

Bioloogia → Ajaloolised sündmused

19 allalaadimist

1

doc

Koondlause

KOONDLAUSE TÜÜBID 1. SIDESÕNATA KOONDLAUSE Õunad, prinid, ploomid on puuviljad. 2. SEMIKOOLONIGA KOONDLAUSE Soome-ugri keeled on ungari, handi, mansi (ugri keeled); komi, udmurdi (permi keeled); mordva, mari (volga keeled); lapi keel; eesti, liivi, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa keel (läänemeresoome keeled). 3. SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Keegi ei soovinud õunu ega prine. 4. VASTANDAVA, KOMA NÕUDVA SIDESÕNAGA KOONDLAUSE Tüdruk on arg, aga nõudlik. KOKKUVÕTUFRAASIGA KOONDLAUSE 5.Kooloniga Klassis olid kõik kolm poissi: Rein, Jüri ja Tiit. 6. Mõttekriipsuga Autod, bussid, trammid ­ need sõiduvahendid sõidavad linnas. 7. SIDEKRIIPSUGA KOONDLAUSE Armastan üle kõige kartuliputru ja ­ salatit. KORDUVAD TÄIENDID: 8

Eesti keel → Eesti keel

57 allalaadimist

19

doc

Soome maa ja ajalugu

Eestist, kuigi suurel osal nendest immigrantidest on soome juured. *5,3 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 inimest ruutkilomeetri kohta. *See teeb Soomest Venemaa, Norra ja Islandi järel ühe kõige hõredamalt asustatud riigi Euroopas. *Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti pärast linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu. Pärast Talvesõda pidi 12% Soome elanikkonnast Karjala kannaselt ümber asuma. Emigreerus umbes 400 000 soomlast, neid asutati ümber Soome. 7.Soomerootslaste ajalugu. Rootsi keel Soomes. Kõige suurem vähemusrühm. Soomes elab soomerootslasi 5,4%. Soomerootslased elavad peamisel läänerannikul, Lõuna-Soomes ja saarestikus (Ahvenamaa). Soomerootslased on rootsikeelsed. Rootsi keel on Soomes ametlik keel. 8.Soome keele asend läbi aegade. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus

Ajalugu → Ajalugu

161 allalaadimist

6

pptx

II maailmasõda 1939. aastal

Urve Varik II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL II MAAILMASÕDA 1939. AASTAL 1939. aasta 1. septembril algas II maailmasõda. Saksamaa tungis Poolasse. Prantsusmaa ja Suurbritannia kuulutasid Saksamaale 3. septembril sõja. 1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu. Soomlased nimetasid seda Talvesõjaks. ... Soomlased suutsid säilitada iseseisvuse, kuid pidid loovutama NSV Liidule Karjala. 22. septembril kirjutas Eesti välisminister Karl Selter alla Eesti-NSV Liidu kaubandusleingule. 24. septembril esitas NSV Liidu valitsusesitab Eestile nõudmise nõukogude sõjaväebaaside rajamiseks Eesti territooriumil.  26. septembril toimus Eesti Vabariigi valitsuse koosolek, kus otsustati NSV Liidu nõudmised vastu võtta, kuna Eestil polnud lootust välisabile. Eestile suruti peale baaside leping. Baaside leping ehk Eesti Vabariigi ja NSV

Ajalugu → Ajalugu

2 allalaadimist

1

odt

Teine maailmasõda ja selle aja sees toimunud sündmused

07.12.1941 ­ jaapan ründas ootamatult usa mereväebaasi pearl harborit ja kuulutas usa-le sõja keda vallutas saksamaa? norra,taani,holland,belgia,luksemburg,prantsusmaa millal oli suur murrang II maailmasõjas ehk teine rinne? 06.06.1944 normandia dessant 08.05.1945 ­ sõlmiti saksamaa kapitulatsioonileping 02.09.1945 ­ lõppeb II maailmasõda kuidas lõppes talvesõda? Soome säilitas iseseisvuse, pidi venemaale loovutama viiburi ja karjala teherani konverents ­ toimus 1943 aasta lõpus. Otsustati, et usa ja suurbritannia avavad prantsusmaal teise rinde ning alustavad pealetungi sakslaste vastu normandias jalta konverents ­ toimus veebruaris 1945.aastal. Kooskõlastati, kuidas saksamma lõplikult purustada ja milline on sõjajärgne maailmakorraldus potsdami konverents ­ toimus juulis-augustis 1945.aastal. Usa, suurbritannia ja nsv liidu juht arutasid saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi

Ajalugu → Ajalugu

35 allalaadimist

8

pptx

Soome eepos “Kalevala”

Soome eepos "Kalevala" Mihkel Paloots 9.b Kalevala faktid.[6] Kalevala koosneb 22000 värsist. Esmatrükk 1835. Koostatud Soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Tõlgitud enam kui 30 keelde. Eepose autor[1] Elias Lönnrot 9. aprill 1802 - 19. märts 1884 Tuntud soome keele arendaja Eepose peategelased Ilmatar[2] Ilmarinen[4] Neitsilik õhuvaim. Imesepp, taeva looja ja meeshing. Väinamöise ema. Surematu. Kutsuti vahel ka Luonnotar. Väinamöise[3] Nimi tuleb sõnast väinä (väina). Vana ja tark mees. Nõidusliku häälega Sisu kirjeldus.[5]

Kirjandus → Kirjandus

11 allalaadimist

41

odt

Uurimustöö: Soome

vapiks. Vappi kasutati ka Soome keisririigi ametliku sümbolina. Soome vapil on kujutatud mõõka tõstnud lõvi. Arvatakse, et lõvi pärineb Folkungi majast, nagu ka Rootsi vapil. Kui NSV Liit sundis pärast Teist maailmasõda Soomele peale rahulepingu, nõuti ka Soome lõvi ümberpaigutamist nii, et see vaataks läände, Rootsi poole, mitte aga itta, Venemaa peale. Soomlastel polnud muud valikut kui nõustuda. Kaks erinevat mõõka on sarnased Karjala vapil olevaile. Kaardus saabel lõvi jalgade all tähistab poliitilist olukorda tol perioodil. Sel ajal olid Rootsi ja Venemaa pidevas sõjaseisus. Arvatakse, et üheksa roosi tähistavad üheksat ajaloolist Soome provintsi, aga rooside arv on aja jooksul erinenud ning ei oma provintsidega ühisust. Vapp on ka Soome riigilipul.  Etümoloogia Nime "Suomi" päritolu ei ole kindel, kuid võimalikuks päritolusõnaks peetakse balti sõna zeme

Geograafia → Geograafia

99 allalaadimist

12

odp

Soome

Esimene raamat oli aabits Abckiria Varem kasutati hariduskeelena rootsi keelt 1863. aastal sai soome keel võrdselt rootsi keelega ametlikuks keeleks Soomes  Soome hõimuliikumine Alates 1991. aastast tähistatakse Soomes sugurahvaste päeva Soomlased on suhelnud idapoolsete soome-ugri rahvastega juba möödunud sajandi teisest poolest Soome rahva etnilise identise identiteedi kujunemisele on mõju avaldanud karjala kultuur  Huvitav info Nokia on Soome majanduse lipulaev Soome on tuntud kui tuhande järve maa (187 888) Soomele kuulub 179 584 saart Levinum kivi on graniit Ühines Euroopa Liiduga aastal 1995 Kasutatud allikad http://www.fennougria.ee/index.php?id=10527 http://et.wikipedia.org/wiki/Soome http://europa.eu/about-eu/countries/member- countries/finland/index_et.htm

Geograafia → Geograafia

3 allalaadimist

4

pdf

Soome kultuuri tutvustus soome keeles

Yleistä​ ​Suomesta Suomen​ ​virallinen Suomen​ ​tasavalta nimitys Viralliset​ ​kielet suomi​ ​ja​ ​ruotsi Hallinto Eduskunta Presidentti Sauli​ ​Niinistö Pääministeri Juha​ ​Sipilä Suomen naapurimaat Idässä​ ​Venäjään,​ ​pohjoisessa​ ​Norjaan​ ​ja​ ​lännessä Ruotsiin,​ ​Etelässä​ ​lähin​ ​maa​ ​on​ ​Viro Pintaala 338​ ​424​ ​km² Asukasluku Minkämaalaisia suomi,​ ​ruotsi,​ ​venäjä,​ ​viro Suomessa​ ​asuua? Pääkaupunki​ ​ja​ ​sen ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ​ ...

Keeled → Soome keel

11 allalaadimist

3

doc

II MS

1939 Saksa väed tungisid üle Poola piiri 12.märts NSVL-Soome rahu 27.09Kolmikpakt­lõplik Saksa- Märts-aprill 19.11.1942-2.02.1943 Stalingradi Itaalia-Jaapani liit Saksa ja Itaalia väed Egiptuse piiril lahing NSV ja Saksamaa vahel 3.09. Suurbritannia ja (NSVL saab Karjala Prantsusmaa kuulutavad liituvad Ungari, Rumeenia, Aprillis Saksamaa viis oma väed November El-Alameini lahing kannase+Viiburi) Saksamaale sõja Slovakkia, Bulgaaria, Horvaatia Kreekasse ja Jugoslaaviasse Itaaliale appi ning vallutas need aprilli lõpuks

Ajalugu → Ajalugu

23 allalaadimist

1

odt

Eesti keele KT vastused - 10.klass - keeled

- Umbes paarsada, see arv on ligikaudne. 5. Nimeta keelkondi, mis on kõnelejate arvu poolest suuremad. (3) ­ Indoeuroopa (üle 2miljardi); hiina-tiibeti (üle 1miljardi 40miljoni); uurali (23miljonit). 6. Kuidas uurali keelkond jaguneb? (2) ­ Mitmeks haruks. 7000a. Tagasi tekkis 2 uut algkeelt: soome-ugri ja somajeedi. 7. Kuidas soome-ugri keelkond jaguneb? (5) ­ Viieks: ugri, permi, volga, lapi ja läänemere keelteks. 8. Nimeta läänemeresoome keeled. (7) ­ Soome, karjala, vepsa, isuri, vodja, eesti, liivi. 9. Millega arvatakse soome-ugri keeleühtsuse lagunemine seotud olevat? - Hõimude pideva ja pikaajalise läänesuunalise migratsiooniga. 10. Kuidas mordva keeled jagunevad? (2) ­ kaheks: ersa ja moksa 11. Miks on saami (ehk lapi) keel keeleteadlastele pikka aega uurimisainet pakkunud? Palju saamisid tänapäeval on? Kus nad elavad? - Sest saamida rassilised omadused erinevad tunduvalt teiste soome ugri hõimude rassilistest omadustest

Eesti keel → Eesti keel

30 allalaadimist

7

doc

Veljo Tormis

Elulugu Veljo Tormis on sündinud Kuusalus ja üles kasvanud VanaVigalas. Tormise köstrist isa juhatas seal kirikukoori ning organiseeris viiuldajana ka pillimängu. Tormiste kodus lauldi rahvalaule (noodiraamatust, mitte enam rahvasuust õpituid) ja hinnati uudset rahvuslikku kooriloomingut Mart Saare ja Cyrillus Kreegi laule mille suhtes paljud olid tollal ettevaatlikud või lausa tõrjuvad.Aastatel 1942­1944 õppis ta Tallinna konservatooriumis August Topmani klassis orelit ning 1950­ 1951 Villem Kapi juhendusel kompositsiooni.Aastail 1951­1956 tudeeris Moskva Konservatooriumis.1955­1960 oli Tallinna Muusikakooli õpetaja, 1956­1969 ENSV Heliloojate Liidu nõustaja, 1974­1989 samas esimene asetäitja. Aastast 1969 on ta vabakutseline helilooja. Veljo Tormis on Eesti Heliloojate Liidu liige 1956. aastast. Helilooming Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome...

Muusika → Muusika

19 allalaadimist

1

txt

Soome keel

Soome keel Soome keelonlnemeresoome keeltephjarhma kuuluvkeel, mida kneleb umbes 6 miljonit inimestSoomes,Rootsisja teistes riikides. Soome keel on arenenud Hme ja Karjala himumurdest ning hilisemasteesti keelelelhedasest Edela-Soome murdest.Kirjakeelelepani aluse Mikael Agricola. Tema koostatud on ka vanim silinud soomekeelne trkiteos,aabits"Abckiria" (1543). Soome keelt rgitakse peamiseltSoomes. Soome keelt rkivad vhemused onRootsis,Norras,VenemaalningEestis. Mnisada tuhat hiljuti emigreerunud soomlast elabRootsis. KaAmeerika hendriikidesningAustraaliason soome immigrantidest vhemusi. Vikesed kogukonnad on kaArgentinasjaBrasiilias.

Kirjandus → Kirjandus

24 allalaadimist

9

ppt

Soome kahe maailmasõja vahelisel ajal

väljaviimist, kuigi Soome senat seda taotles.  KODUSÕDA · 27. jaanuar ­ 15. mai 1918 · Enamikul värsketel riikidel tuli oma iseseisvust relvaga kaitsta · Kohalikud kommunistid kukutasid Venemaa toetusel 1918. aasta algul seadusliku valitsuse. · Kindral Carl Gustav Mannerheim-pani punaväe edasitungi seisma  KODUSÕDA · Aprillis saabusid keiserliku Saksamaa väed · Lõppes mais kommunistide lüüasaamisega. · Lahingute jätkumine Karjala rindel veel mitu aastat.  PÄRAST KODUSÕDA · Carl Gustav Mannerheim - riigihoidja · Soome hakkas uuesti otsima poliitilisi kontakte lääneriikidega. · 1919.aastal - vabariik · 17. juulil 1919 kinnitati põhiseadus · Soome suhted välisriikidega hakkasid normaliseeruma  PÄRAST ISESEISVUMIST · Majanduslikud raskused · Suhteliselt madal elatustase · Sportlaste menu · Arenev kirjandus · Diplomaatilised kontaktid · Riigipeade külaskäigud

Ajalugu → Ajalugu

11 allalaadimist

14

pptx

Peipsi koostöö keskus

Peipsi Koostöö Keskus, Läti (4), Venemaa (5).  Projekti eesmärk: inimeste teadlikkust säästvast arengust tõstmine ühistegevuse kaudu.  Tegevus: rahvusvahelised noortelaagrid, koolitused, näitused, õppereised jms. 2014 aasta ettevõtmised: 2) Projekti nimi: EUBORDERREGIONS ehk Euroopa Liidu piirialad.  Projekti kestus: 2011 märts - 2015 veebruar  Projekti partnerid: 14 EL ülikooli ja teadusasutust, juhtpartner - Karjala Instituut (University of Eastern Finland)  Eesmärk: sotsiaal-majanduslikke ja regionaalpoliitika probleeme EL välispiirialadel uurimine.  Dokumentaalfilm „Idapiiril“. Suur tänu tähelepanu eest!

Ökoloogia → Ökoloogia ja keskkonnakaitse

5 allalaadimist

22

pptx

Skäärrannik ja Riasrannik

• Rootsis liigestavad idarannikut tugevasti skäärid ja väikesed lahed. • Skäärrannikut on väga hästi näha Rootsi pealinna Stockholmi sõites. Suurematel saartel ka elatakse. SKÄÄRRANNIKUD ROOTSIS SKÄÄRRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon on käänuline • Koosneb väiksematest ja suurematest kaljusaarekestest, rannanõlv on madal • Kulutus- ja laugrannik • Lisaks on skäärrannik iseloomulik Soome, Kanada ja Norra rannikule. Leidub ka Karjala ning Laadoga järve rannikul.  TRANSPORT • Sinna saab laevaga või muude veetransportidega. • Lisaks võib külastada Rootsi ja Soome vahel olevat Ahvenamaad. • Lähim lennujaam asub Stockholmis või Helsingis Pildil Ahvenamaa RIASRANNIK HISPAANIAS ASEND • Asub Hispaania loodeosas, Galicia piirkonnas • Tuntum linn Vigo RIASRANNIK HISPAANIAS RIASRANNIKU KIRJELDUS • Rannajoon käänuline • Esineb saari

Geograafia → Pedosfäär

13 allalaadimist

7

odp

Johan Skytte

Johan Skytte Johan Skytte, Duderhofi vabahärra (Johan Bengtsson Schroderus Schytte) (mai 1577 ­ 25. märts 1645) Rootsi ühiskonna- ja riigitegelane.  Elulugu Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, Sai 1617. aastal riiginõunikuks. oli aastatel 1622­1645 Uppsala Ülikooli kantsler. oli 1629­1634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner.  Elulugu 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega.  Elulugu Skyttet peetakse Tartu Ülikooli rajamise peainitsiaatoriks ja läbiviijaks

Ajalugu → 11.klassi ajalugu

12 allalaadimist

12

pdf

Soome-Ugri keelkond

isuri suuremad. LÄÄNEMERESOOME dena kasutada. soome SOOMESAAMI karjala vepsa Uurali algkodu SOOMEVOLGA saami keeled Uurali keelte ja rahvaste algkodu on otsitud Uurali piirkon- mokša

Eesti keel → Eesti keele ajalugu

78 allalaadimist

7

doc

Eesti ja Soome poliitilised valikud 1939-1944.

Nii müüdigi võimalusel 2 vanad relvad ja muu sõjatehnika maha,millest saadi raha ehitustöödeks. Rahvasuus levis ütlus, et kui ,,mujal ehitatakse Maginot´liini, siis meil ehitatakse kasiinoliini." Soome juhtkond oli Eesti juhtkonnast ettenägelikum. 1935-1937 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm, kuid rahapuuduse tõttu seisis see kuni aastani 1938. Samuti nõustusid vabatahtlikud kaevama kaevikuid Karjala kannasele. Neid kaevikuid ei saanud võrrelda Maginot ´liiniga, kuid rahvasuus kõlas see uhkelt Mannerheimi liinina (C.G.E. Mannerheimi järgi). Selline ennatlik tegevus suurendas Soome kaitsevõimet ja vabatahtlike tegevus Kaitseliidus andis Soome juhtkonnale aluse uskuda soomlaste soovi kaista oma riiki, kui seda peaks ohustama agressiivne naaberriik. 23.08.1939 sõlmisid NSV Liit ja Saksamaa mittekallaletungi pakti, mis sai tuntuks Molotov- Ribbentropi nime all

Ajalugu → Ajalugu

67 allalaadimist

8

doc

KT II maailmasõda

okupeerimine. · Poola idaosa vallutamine-sept 1939. Poola ohvitseride vangi langemine ja mõrvamine · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga · 1939nov- 1940 märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni 1940 · 12.03 1940 rahuleping Soomega. NSVL liitis Karjala maakituse, rentis Hanko ps oma sõjaväe jaoks. 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Kuna esialgselt kuulus Soome Venemaale, siis otsustas Venemaa seda tagasi vallutada. Nõuk. Liit esitas Soomele karmid nõudmised, aga Soome lükkas selle nõudmise tagasi. · Nov 1939 - märts 1940. · Mannerheimi liin Karjala maakitsusel. · Helsingi pommitamine.

Ajalugu → Ajalugu

26 allalaadimist

12

odp

Soome-Ugri keelkond

kõnelevaid rahvad on soomeugrilased  Soome-ugri keeled on uurali keelkonna suurim haru Erinevalt enamikust Euroopa keeltest ei kuulu soome-ugri keeled indoeuroopa keelte hulka Mõned keeleteadlased kasutavad termineid "soome-ugri keeled" ja "uurali keeled" sünonüümidena. Soome-ugri keelte hulka kuuluvad:  ugri Ungari Obiugri Handi Mansi läänemere Permi Komi Eesti võru ja setu Soome Karjala Liivi Vadja jne  SOOME-UGRI RAHVASTE MAAILMAKONGRESSID Alates 1992. aastast on iga 4 aasta tagant korraldatud Soome-ugri rahvaste maailmakongresse. I.Sõktõvkar (Venemaa) ­ 1992 II.Budapest (Ungari) ­ 1996 III.Helsingi (Soome) ­ 2000 IV.Tallinn ­ 2004 V.Hanto-Mansiisk (Venemaa) ­ 2008 VI. Kongress on plaanitud Ungarisse aastaks 2012  Soome-ugri rahvad Eestis Valdavalt on soome-ugri rahvad siia

Kirjandus → Kirjandus

27 allalaadimist

2

rtf

Põhjasõda ja Liivisõda

Põhjasõda 1700-1721 Rootsi <->Venemaa Karl XII Peeter I Taani Frederik II Poola August II Tugev Põhjused: *Soov nõrgendada Rootsi võiku läänemerel ja selle ümbruses. *Venemaa soovis Ingerimaad. *Poola soovis Eesti-ja Liivimaad. *Taani Soovis Holsteini. *Ööl vastu 12.veebr.1700-Saksi väed ründasid Riiat.Algas Riia pikaajaline piiramine. *Taani<->Rootsi. 1700.a august-Traventhali rahu. *Venemaa<->Rootsi. 19.nov 1700- Narva lahing. *1700/1701-Rootsi väed karl XII juhtimisel talvitusid laiusel. *1701 suvi-Riia vabaneb piiramisrõngast. Riia väed tungisi...

Ajalugu → Ajalugu

14 allalaadimist

1

docx

Eesti keele kontroltöö materjal

1.Millal tekkis keel,millal kiri? keel u sada tuhat a,kiriu 5tuhat a 2.Millest koosneb keelemärk, mis seos on nende osade vahel? koosneb tähendusest ja sellega seotud signaalist,tähistatav;tähistaja, seosmeelevaldne e arbitraalne suhe ning ka kokkuleppeline e konventsionaalne suhe 3.Kuidas tekkis keel ühe müüdi või legendi järgi? Kirjelda seda. 4.Nimeta keele 5 funktsiooni.1.keel,kui info edastus vahend 2.kui suhtelmisvahend 3.kui mõtlemisvahend 4.kui kuuluvuse väljendaja 5.kui emotsioonide väljendaja 5.Mis on homonüüm, polüseem, sünonüüm, antonüüm? homon samakujulised,aga erineva tähendusega sõnad polüseemehk mitmetähenduslikkus on märkide üldine omadus, mille kohaselt tähendus on mitmene sünonon häälikuliselt erinev, kuid tähenduselt sarnane või väga lähedane sõna antonvastandsõna 6.Millise meetodi abil uuritakse keeli? Selgita, mida siis tehakse. (võrdlev ajalooline!)kirja,helisalvestamise kaudu, teadus on suutnud kaudseid me...

Eesti keel → Eesti keel

13 allalaadimist

3

docx

II MAAILMASÕDA

lahing oli esimene tõsin etagasilõõk Saksamaale, see sundis neid 100-300 km taganema. · · 11. Mis lahingud tõid murrangu sõja käiku idarindel? · 1942 Stalingradi lahing ­ sakslased kapituleerusid · 1943 Kurski lahing ­ sakslased kandsid taas suuri kaotusi · 1942 Midway merelahing ­ ameeriklased purustasid jaapanlaste laevastiku · 12. Loetle 6 Euroopa riiki, mille Nõukogude Liit hõivas aastail 1944-1945? · Karjala (Soome) · Eesti · Läti · Leedu · Ida-Poola · Bessaraabia (Rumeenia) · 13. Mis olid sakslaste edu peamised põhjused sõja algul Nõukogude Liiduga? · Head õhujõud koos väljaõppinud pilootidega · Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku sõtta. MRP-ga sai Hitler vabad käed Poola ründamiseks. Stalin alahindas Hitlerit. · 14. Mis riigid olid Nõukogude Liidu peamised liitlased sõjas? Kes olid nende riikide juhid? · Inglismaa- Winston Churchill · Prantsusmaa-

Ajalugu → Ajalugu

43 allalaadimist

6

docx

II MAAILMASÕDA

toimunud 16. Nimeta 6 Saksamaa liitlasriiki? Warssavi ülestõus – saklased lasid linnaosasid õhku, hukkus palju inimesi Itaalia, Bulgaaria, Rumeenia, Jaapan, Slovakkia, Soome Talvesõda – sõda Soome ja NSV liidu vahel, soomel tuli loovutada Karjala 17. Millal ja kus avati II rinne? piirkond Teine rinne avati Aafrikas 1940. aastal MRP – mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV liidu vahel 18. Mis Saksa-Vene sõja tähtsamad lahingud toimusid: Jätkusõda – sõda NSV liidu ja Soome vahel peale Talvesõda, NSV liidul oli 1941

Ajalugu → Ajalugu

16 allalaadimist

2

docx

Gooti kunst Eestis

altarit tahvelmaalid, mida saab kokku ja lahku lükata. Niguliste kirikus asub ka tahvelmaal, mis kujutab Surmatantsu (see motiiv on seotud katkuepideemiaga) ning mille autor on B.Notke Lübeckist. Kõige kuulsam kunstiteos Eestis. Pühavaimu kirikus oli ka väiksem kappaltar B.Notkelt. Eesti maakirikutes pole suuri kunstiväärtusi. Kõige paremini on säilinud Saaremaa ja Lääne-Eesti väikesed kirikud, millest tuntuimad on Valjala ja Karjala. Muhumaal asuvad 1-löövilised saalkirikud, mis on rajatud 13. sajandi lõpus või 14. sajandi alguses. Saalkirik on ka Haapsalu lossikirik (kuigi see oli piiskopi residents). · Karja kirik ­ seal on säilinud skulpturaalseid kaunistusi ja seinamaalingute fragmente. Võidukaarel (mis asub kooriruumi ees) on reljeefid, mis kujutavad kiriku kaitsepühakuid. Karjala kirikus on ka suur reljeef, mis kujutab Kristust Kolgata mäel (nn ,,Kolgata grupp")

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

26 allalaadimist

4

pdf

Soode võrdlus

ed suvel on maa külmunud levik Kirde-ja Tudra alad Parasvöötme merelises Lõuna-Eestis Skandinaavia kliimas mäed,Kesk-Soome, Iiri ja Šotimaa Karjala,Põhja-Siber, Alaska taimestik rabamänd,sookas tarnad,puhmad,turba sinihelmikas,must k sammal,kask,lepp,hu sepsikas,pohl,kääbus marjad,puhmas ulheinalised,mustika kask,mustikas,turbasa kanarbik,sookail, s,pohl mmal,huulheinalised porss,tupp-villpea

Maateadus → Mullateaduse alused

17 allalaadimist

20

pptx

Soome-ugri keelkond esitlus eesti keeles

Soome-ugri keelkond Üldandmed • Uurali keelkonna suurim haru. • Soome-ugri keelkonda kuulub umbes 23 keelt. • Kõnelejate arv on ligikaudu 23 miljonit. • Ungari, soome, mordva ja eesti keele kõnelejaskond on kokku 21 miljonit, ülejäänud 19 keele kõnelejaskond vaid 2 miljonit. Soome-ugri keelte omavahelised sugulussuhted  Keeled ja nende rääkijad soome 5000000 eesti 1000000 karjala 40000 vepsa 6000 ingeri 300 liivi alla 20 vatja alla 50 saami eri murded 35000 mordva 750000 mari 550000 udmurdi 500000 komi 250000 ungarlased 14000000 handi 13000 Uurali algkodu Uurali keelte algkodu asub suure tõenäosusega Uurali läänenõlvast Obi jõe alamjooksuni. Üks mõjukamaid Uurali algkodu leidmiseks püstitatud hüpoteese on Péter Hajdú hüpotees. Uurali keelte eripära • Suur käänete rohkus võrreldes teiste Euroopa keeltega • Ungari keel on maailma käänderikkaim Kadumisoht Suurem osa soome-ugri keeltest on kadumisohus. UNESCO andmeil on kadum...

Eesti keel → Eesti keel

12 allalaadimist

3

docx

Keeled - Indoeuroopa keelkond

Uurali keelkond: Samojeedi keeled Soome-ugri keeled *Samojeedi keeled: neenetsi, eenetsi, sölkupi, nganassaani, kamassi *Soome-ugri keeled: Läänemeresoome Ugri **ugri keeled: ungari, handi, mansi **Läänemeresoome keeled: Permi Volga Lapi Läänemeresoome ***Permi: komi, udumurdi ***Volga: mari, mordva (ersa+moksa) ***Lapi: lapi e saami ***Läänemeresoome: liivi, eesti, vadja, soome, isuri, karjala, vepsa  Eesti keele eripära ja võrdlus teiste keeltega Kõigi keelte omadused: Kasutatakse suhtlemiseks, teadete edastamiseks. Tekstid koosnevad lausetest, need omakorda sõnadest, sõnad moodustatakse häälikutest. Kõigis on täis- ja/või kaashäälikud. Loov süsteem, milles on võimalik moodustada lõpmatu arv lauseid. Eristatakse nimisõnu ja tegusõnu. Peaaegu kõigis on sõna ainsus- ja mitmusvorm einevad.

Keeled → Keeleteadus

12 allalaadimist

2

doc

Rahvusromantism ja sümbolism põhjamaades

·Th. Kittelsen ·mõjukas kujund muinasjuttude ja legendide tegelastest ·kaks joonistust sarjast ''Must surm'' (katkuepideemia) ·maalikunstnik ja graafik G. Munthe ·eesmärk luua rahvuslik originaalne kujundusstiil, mis toetuks viikingiaja rahvakunstile tutvustas ·tasapinnaline stiil: siluetid üldistatud, nurgelised ·lokaaltoonid, mõjutas Norra arhitektuuri viikingitega · ''Kosilased'' · ''Allmaa hobune'' Soome ·kunst vaimse vastupanu vahend, innustas Karjala ·arhitekt E. Saarinen ·Helsingi raudteejaam ·''Suur-Tallinna'' projekt ·arhitekt L. E. Sonck ·Tampere kirik ·eeskujuks soome puitarhitektuur ja keskaegne maakirik ·tahutud kiviblokkidest massiivsed hooned, nurgeline ornamentika, taimemotiivid, muinasjutulised elukad ·A. Gallen-Kallela ·''Kalevala'' ja ''Kanteletar'' peamine temaatika ·rahvusluulemaailm vajab ornamentaalsemat, tundeküllasemat ja jõulisemat stiili ·''Kullervo needimine''

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

55 allalaadimist

2

docx

Rannikud

Skäärrannik on rannikutüüp, mille puhul keerukalt liigestunud kerkival laugrannikul paiknevad skäärid ­ peamiselt kristalseist kivimeist koosnevad kaljusaared, paljudel juhtudel üle veepinna ulatuvad silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Norra, Kanada ja Karjala rannikule, samuti Laadoga järve rannikule. Pankrannikud võivad kujuneda Rahuliku lasumusega serrekivimite paljandumise korral. Eesti kõrgeim kuni 55 meetrit üle

Geograafia → Geograafia

13 allalaadimist

12

pptx

Eeposed

Käsitletakse ka surma ja surematust. Gilgames otsib surematust, kuid peab leppima sureliku rolliga. Skandinaavia "Vanem Edda" See on kogumik Skandinaavia mütoloogilisest luulest. Autor ei ole teada. Jumalalaulud inimühiskonna tekkimine ja hävimine jumalate ja üleloomulike olendite tegemised jagavad õpetussõnu Kangelaslaulud germaani rahvaste muinaskangelased Soome "Kalevala" Koostas Elias Lönnrot soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal. Keskmes on tegelaste võitlus rikkust ja õnne toova imeveski Sampo pärast. Esmatrükk aastal 1835. Tänan kuulamast!

Kirjandus → Kirjandus

10 allalaadimist

4

docx

Keelesugulus. Maailma keeled

Keeled Keelesugulus.Maailma keeled Maailmas on ligi 7000 keelt, millest 200 on kultuurkeelde. Arenenud kultuurkeel:  Ilukirjandus: romaanid, novellid, luuletused  Kunstid: teatrietendused, ooperid, filmid  Teadus: uurimistööd  Haridus: lasteaiad, koolid, ülikoolid  Ajakirjandus: ajalehed, veebiväljaanded, televisioon, raadio  Arvutitarkvara: programmid, mängud  Riiklik asjaajamine: dokumendid Keeleteadlased arvavad, et tänapäeval kõneldavad keeled on kujunenud kümneid tuhandeid aastaid tagasi kõneldud algkeel(t)est. Suguluses olevad keeled moodustavad keelkonna, mis jaotub vastavalt keelte sugulusastmetele allrühmadeks. Suurte kõnelejate arvuga on Indoeuroopa, Hiina, Altai, Austroneesia ja Afroaasia keelkond. Eesti kuulub soome-ugri keelte hulka, mis koos samojeedi keeltega moodustavad Uurali keelkonna. Suurem osa Euroopas kõneldavate...

Eesti keel → keel ja keeled

23 allalaadimist

4

docx

Keele ülesanded

7. Algkeel, keelkond Algkeel – keel, millest teine keel on alguse saanud. Keelkond – keelerühm. Keelkondadesse kuuluvad sugulaskeeled. 8. Uurali algkeel, jagunemine – Arvatakse, et Uurali algkeel on enam kui 6000a vana. See jagunes soome-ugri ning samojeedi algkeeleks ca 4000a e.m.a. 9. Eesti keele kuulumine keelerühma – eest keel kuulub Soome-Ugri keelkonda ning Läänemeresoome keelte rühma. 10. Eesti keele sugulaskeeled – liivi, vadja, isuri, soome, karjala, vepsa. 11. Suurim keelkond (mitu keelt?), selle allkeelkonnad (mitu?) – Suurim keelkond on indoeuroopa keelkond, sinna kuulub 462 keelt ning allkeelkondasid on 12. Inimkeele kujunemine : 1)Monogeneesi teooria järgi – teooria, mille kohaselt on kõik maalima keeled välja kasvanud ühest ürg-algkeelest. 150 000a tagasi 2)Polügeneesi teooria järgi – hüpotees, mille kohaselt tekkisid

Eesti keel → Eesti keele allkeeled

19 allalaadimist

6

docx

Veljo Tormis

Samas rõhutab ta aga,et ainus võimalus regivärsilise rahvalaulu edasikestmiseks on selle aktiivne kasutamine,ka professionaalses muusikas. Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest).Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend" (1964), kantaat-balleti "Eesti ballaadid" (1980), näidendi- ja filmimuusikat jm

Muusika → Muusika

22 allalaadimist

1

doc

Neoliitikum(Noorem kiviaeg) Eestis

panustega. Suuresti uus ja omanäoline esemekompleks ilmub Eesti alale tüüpilise kammkeraamika kultuuriga (algus u. 4200 aastat e.Kr.). Sellel perjoodil jõudis Eestisse paremini valmistatud savinõude tüüp. Nende välispinda oli oli ilustatud lohukeste ja väiksematest täketest ridadega. Sammuti selle perioodi kivikasutuses annab tooni Volga ülemjooksult pärinev tulekiv ning Läti ja Leedu alalt pärit merevaigu ning Karjala kiltkivi kasutamine. Samuti ilmusid uued täiustatumad tööriistad. Neoliitikumis toimub kiire areng ka tarbekunstis. Hakatakse valmistama kangast riided ja vooliti mõningaid väikseid loomade, lindude, madude inimeste kujukesi, mida kasutati ehetena. Üpris palju on leitud sellest ajastust savinõusid, ehteid (hauapanused), ja tööriistu (nuge, naaskleid, lihvimiskive ja vähem ka puure). Neoliitikumi iseloomustab maaviljeluse ja koduloomapidamise areng, millega kaasnes

Ajalugu → Ajalugu

12 allalaadimist

2

docx

Ülevaade 17.-18. saj sõdade kohta Euroopas.

suurriigiks. Põhjasõda (1700-1721) Põhjuseks oli võimuvõitlus Läänemere piirkonnas, Venemaa tahtis pääsu merele. Selles võitlesid Rootsi vastu Moskva tsaaririik, Taani, Saksimaa, Rzeczpospolita ning hiljem nendega liitunud Preisimaa ja Hannover. Sõda lõppes Rootsi kaotusega, mis vormistati Uusikaupunki rahuga. Rootsi kaotas ülemvõimu Läänemerel ja Venemaa sai suurriigiks, kuni selle ajani oli riigi nimena kasutusel Moskva tsaaririik. Venemaa hõivas Ingverimaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa. Hispaania pärilussõda (1701-1714) Hispaania pärilussõja põhjustas Saksa-Rooma keistri Leopold I ja Prantsusmaa kuninga Louis XIV vaheline vastuolu küsimuses, kes peaks pääsema Hispaania troonile pärast viimase Habsburgide soost Hispaania kuninga surma. Sõjas võitlesid Prantsusmaa vastu Inglismaa ja tema liitlased (Holland, Austria) Ultrechti ja Rastatti rahuga läksid Hispaaniale kuulunud Lõuna-Madalmaad

Ajalugu → Ajalugu

4 allalaadimist

2

docx

Eesti keele KT vastused

Friedrich Reinhold Kreutzwald- propageeris uut kirjaviisi, toetas ühiskirjakeelt ja rikastas sõnavara. 8.  9. Eesti kirjakeel on arenenud Keskmurdest. 10. Eesti kirjakeelele pani aluse esimene eesti keelne piibel. 11. Eesti lähim sugulaskeel on vadja keel. 12. Soomlastel, eestlastel ja ungarlastel on oma riik. 13. Soomeugrilasi on kokku umbes 25 miljonit. 14. Soome-Ugri keeled: Läänemeresoome keeled: Soome Isuri Karjala Vepsa Vadja Eesti Liivi Volga keeled: Mordva Mari Permi keeled: Komi Udmurdi Ugri keeled: Ungari Mansi Handi (ERALDI) Samojeedi keeled: Neenetsi Eenetsi Ngansaani Selkupi

Eesti keel → Eesti keel

18 allalaadimist

4

docx

Erinevate soode tüüpide võrdlus

taigavööni põhjaosale. metsatundravööndile. parasvöötmes nagu Nende peamine Iiri- ja Šotimaal on levikuala on levinud vaipsood, mis Skandinaavia mäestik, katavad ühtlase kihina Kesk-Soome, Karjala kogu maastikku. ja Põhja-Siber. Asend Aabasoo on laiade Künkliku pinnaga soo, Vaipsood hõlmavad älveste ja kitsaste kus turbast küngaste enda alla väga suure piklike või kaarjate tuumikuks on jää. ala, nagu ka nimi rabapeenardega ütleb ta moodustab

Maateadus → Mullateadus

5 allalaadimist

2

docx

Sumbolism

Sümbolism tekkis, kuna tolle aegne haritlaskond oli pettunud oma ühiskonnas ja nad ei osanud ühiskonna vastuolusid parandada ning tõmbusid tagasi oma fantaasiamaailma. Kõige tuntum sümbolist on Norra kunstnik Edvard Munch (LEIAB INTRANETIST). Akseli Gallen- Kallela (1865-1931) Soome maalikunstnik, kes õõpis Helsingis ja pärast Helsingi kunstikooli lõpetamist läks Pariisi, kus puutus kokku prantsuse sümbolismiga. Pärast Karjala külastust hakkas maalima Kalevala teemadel. Tema tööd: ,,Sampo kaitsmine" Mihhail Vrubel (1856-1910) Vene kunstnik. Õppis Peterburi Kunstiakadeemias. Tema töid iseloomustab sätendav ja sillerdav mulje, samuti on inimesed tema töödel kummalisest piinast vaevatud.Valdavalt olid näos suured tumedad silmad. Tausta maalis tuhmilt, helkivana. Tema tööd: ,,Luik tsaaritar" ----------------------------------------------------------------------------------------------- 19

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu

6 allalaadimist

7

ppt

Kalevala

muistsete rahvalaulude peakangelase Väinamöise kohta. · 1829. 1831. aastal avaldas ta runode valikkogu ,,Kannel" , kus ta nö sünteesis runosid nende arvukate teisendite põhjal kunstiliselt ühtseteks runodeks. · Sama meetodit kasutades koostas ta mitu nn väikeeepost, mis koondusid runode tähtsaimate kangelaste ümber. · Runokogu Väinamöisest on nimetatud ka ,,AlgKalevaks". ,,KALEVALA" · On soome, ingeri ja karjala runolaulude põhjal koostatud soome rahvuseepos. · See koosneb umbes 22 000 värsist. · Esmatrükk ilmus 1835. aastal, täiendatud versioon 1849.aastal. · Tegelased : Ilmatar, Väinamöinen, Ilmarinen, Joukahainen, Lemminkäinen, Louhi jt. · Tegevustiku keskmeks on võitlus Ilmarise sepistatud rikkust ja õnne tootva imeveski Sampo pärast. HUVITAVAID FAKTE · Kalevalas on kokku 50 runo. · "Kalevala" on kõige enam tõlgitud soome teos.

Kirjandus → Kirjandus

15 allalaadimist

5

doc

II maailmasõda

Sõja algus... · 1.september 1939 ründasid Saksa väed Poolat. · 3.septembril kuulutavad Inglismaa ja Prantsusmaa Saksale sõja, et Poolat kaitsta. · 17.septembril tungib Ida-Poolasse NSVL. · Septembri lõpus Saksa ja NSVL ühine võiduparaad Brestis ning Saksa-NSVL sõprus-ja piirileping. Baltikumi alistamine... · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga. · Soome keeldub ja algab Talvesõda (1939-1940). NSVL nõrk ­ Soome loovutab ainult Karjala, jäädes iseseisvaks. NSVL tegevus 1940... · Märtsis tehakse Soomega rahu ja saadakse Karjala. · Rumeenialt võetakse ära Bessaraabia ja Lõuna-Bukoviina. · 15.-17.juuni 1940 okupeerib NSVL Eesti, Läti ja Leedu. Läänerinne 1940...  · september 1939 ­ mai 1940 ,,kummaline sõda" Prantsusmaa ja Saksa vahel. Mõlemad pooled kindlustatud (Maginot` ja Siegfriedi kaitseliinid), vähe sõjategevust. · Saksamaa okupeerib Taani ja Norra

Ajalugu → Ajalugu

34 allalaadimist