Keskaegne Eesti - küsimused ja vastused (0)

Keskaegne Eesti

Keskaegne sakraalarhitektuur Eestis

1) Millal ja milliste ajaloosündmustega seoses liitus Eesti Lääne-Euroopa kultuuriringiga?
13. sajandil, Muistse vabadusvõitlusega
2) Milline oli esimene Lääne-Euroopa arhitektuuristiil Eestis?
Romaani stiil.
3) Milline oli põhiline Eestis kasutatud kunstistiil keskajal?
Gootika.
4) Kelle vahel oli Eesti jaotatud Jüriöö ülestõusust Liivi sõjani? Nimeta nende toimumiseaeg?
Saare-Lääne piiskopi, Tartu piiskopi ja Liivi ordu vahel. Jüriöö ülestõus 23. aprillil 1343. aastal, Liivi sõda 1558-1583.
5) Miks arenes väikeses Eestis välja mitu kirikuehituse koolkonda?
Poliitiline killustatus soodustas mitme koolkonna ja kohaliku stiili tekkimist. Üheks põhjuseks oli ka ehitusmaterjal – Põhja-Eestis ja Saaremaal hall paekivi , Lõuna-Eestis punane tellis ja põllukivi.
6) Millised ehitustehnilised uuendused jõudsid nüüd Eestisse Lääne-Euroopast? Kelle kätega ehitati kirikuid?
Müüri, kaarte ja võlvide lubimördi abil ladumine. Algul rändmeistrid oma kaaskonnaga, hiljem kohalikud tsunftimeistrid.
7) Missuguseid piirkondi saab eristada Eesti keskaegsest sakraalarhitektuuris?
Lääne-Eesti ja Saaremaa, Kesk-Eesti, Tallinn ja Põhja-Eesti, Tartu ja Lõuna-Eesti.
8) Millised keskaegsed kirikud asuvad Tallinna vanalinnas? Kas oled märganud seal ka mõnda basiilikat?
Toomkirik , Niguliste, Oleviste ja Pühavaimu kirikud. Toomkirik, Niguliste ja Oleviste ehitati ümber basiilikaks.
9) Uuri välja, kas sinu kodukandi kirikud on ka keskajal ehitatud?
10) Mida erilist on Tartu Jaani kirikus? Mille poolest on ainulaadne Urvaste kirik ?
Tartu Jaani kirik - Ehitatud punastest tellistest ja on kaunistatud rohkete terrakota skulptuuridega.
Urvaste kirik - Lõuna-Eesti maapiirkonnas ainsana säilinud basiilikana ehitatud maakirik.

Keskaegne ilmalik arhitektuur Eestis

1.Milliseid ehitisi hakkasid võõrvalitsejad kõige esimesena Eestisse püstitama?
Võõrvallutajad hakkasid linnuseid püstitama kohe pärast maa alistamist 13. sajandil.
2.Milliseid linnustetüüpe sa tead? Milline neist oleneb eriti maastiku iseärasustest?
Linnuste hulgas saab eristada kolme põhitüüpi:

neemiklinnus, mille müür ehitati piki mäeharja või eraldati müüri ja kraaviga mõni oa suuremast külast. Mäenõlva järgiv müür kulgeb enamasti korrapäratult looklevana.

tornlinnus, mis sobis eriti väiksemale kaitsemeeskonnale.

kastell -linnus oli nelinurkse müüriga piiratud ala.
Paljud Eestis püstitatud linnused olid tegelikult segatüüp, näiteks võisid torn- või kastell-linnuseid ümbritseda loodust järgivad eeslinnused ja vallikraavide süsteemid.
3.Kirjelda konvendihoonet. Nimeta kõige paremini säilinud konvendihoone Eestis.
Konvendi hoone on nelinurkse sisehooviga, mida ümbritsevad neli hoonetiiba. Need on tavaliselt kolmekorruselised. All on majapidamisruumid, üleval kaitsekorrus, teisel korrusel paiknevad kirik, rüütelvendade koosolekuruum (kapiitlisaal), söögisaal (refektoorium), magamissaal (dormitoorium) ja linnusepealiku (komtuuri) eluruumid. Tihti ümbritseb siseõue ristkäik.
Kõige paremini säilinud konvendihoone asub Toompea linnuses.
4.Miks jagatakse sinu arvates linnused kolme liiki: ordulinnused, piiskopilinnused, vasallilinnused?
Linnused jagatakse kolme tüüpi vastavalt nende ehitajatele.
5.Millistest linnusetüüpidest koosnes Toompea linnus? Kas tead mõnda sealset torni nimepidi?
Toompea linnusel ehitati konvendihoone kastell-linnuse sisse. Eeslinnuse nurkadesse püstitati tornid: edelasse kuulsaim Pikk Hermann(45,6m), loodesse ripptorn Pilsticker (Nooleteritaja), kirdesse Landskrone (Maa kroon) ja kagusse Stür den Kerl (Tõrju vaenlast).
6.Kus asus Eesti esimene konvendihoone?
Eesti esimene konvendihoone asus Tallinna linnuses.
7.Kuidas nimetakse tugevasti müürijoonest eenduvaid torne? Milleks neid vajati?
Tugevast müürijoonest eenduvaid torne nimetatakse flankeerivateks tornideks (suurtükitornideks). Neid vajati vaenlase vastu võitlemiseks, tänu neile sai tulistada piki müürijalamit.
8.Milline oli ruumide jaotus Tallinna hilisgooti kaupmehemajas? Mida tähendavad sõnad “ diele ” ja “ dornse ”?
Diele ehk koda, mis oli elamu tähtsaim ruum, see oli võõrastetoaks ja tööruumiks kaupmehel, kes seal kliente vastu võttis, aga ka köögiks ja söögitoaks.
Dornse oli kojatagune tuba, mis oli ainus köetavruum.
9.Millega kaunistati Tallinnas keskajal elamute fassaade?
Elamute fassaade kaunistati kõrge teravkaarse niššiga (petik). Kui maja ukseni viis trepp, seisid selle kõrval nn. etikukivid, mis kandsid omaniku nime, vappi, majamärki, mõnda sümboolset teksti või kujutist. Dekodeeritud võisid olla ka mõned majasisesed ukseavad (siseportaalid).
10.Nimeta eri liiki ühiskondlikke hooneid keskaja Tallinnas.
Keskaja ühiskondlikud hooned Tallinnas on: raekoda, gildi hooned ja kirikud.

Keskaegne kujutav ja tarbekunst

1.Millise stiiliga on seotud Eestis säilinud 13.sajandi kunstiteosed ? Too paar näidet?
13. sajandi kunstiteosed on seotud romaani stiiliga, näiteks Haapsalu ja Ambla kiriku kapiteelid, Valjala kiriku ristimiskivi.
2.Millal hakkas Eestis levima gooti stiil?
Gooti stiil hakkas levima 13. sajandi lõpul, mida esindab vanim säilinud puuskulptuur – Kaarma kirikust pärinev Maarja Jeesus -lapsega.
3.Millistest materjalist skulptuure leidub Eesti keskajast pärit kunstipärandis?
Leidub puu-, kivi- ja terrakotaskulptuure.
4.Millises Saaremaa kirikus leiduvad eriti silmapaistvad skulptuurid ? Keda kujutavad sealsed võidukaaregrupid?
Gooti stiili esimesed silmapaistavad kiviskulptuurid asuvad Karjala kirikus. Sealsed võidukaaregrupid kujutavad Püha Katariina ja Püha Nikolause gruppe.
5.Mille poolest on ainulaadne Tartu Jaani kirik? Milline on olnud selle kiriku saatus?
Tartu Jaani kiriku teeb eriliseks ülirikkalik terrakotast ehitusplastika. Terrakotaskulptuure oli algselt üle 1000. Teise maalimasõja ajal 1944. aastal muutis pommitamisest tekkinud tulekahju kiriku varemeteks, kuid paljastas vahepeal krohviga kaetud ja unustatud keskaegsed skulptuurid. Praegu käib kiriku restaureerimine.
6.Meenuta, mida tähendab pseudotrifoorium?
Pseudotrifoorium on niššide rida.
7.Mis laadi on puureljeefid Tallinna raekoja pinkidel?
Puureljeefid on õpetliku sisuga teos, mille aines võis pärineda tolle aja populaarkirjandusest.
8.Milline on, kus asub ja miks kuulsaim Tallinnas valminud kullasepakunsti teos?
Kuulsaim teos on rohkem kui meetrikõrgune gooti kiriku torni meenutav kullatud hõbedast Ryssenberchi monstrants (armuleiva kogudusele esitlemise riist). Põhjasõja ajal kinkis Tallinna linn selle Peeter I soosikule ja Eesimaa kindralkubernerile Menšikovile ning nüüd asub see Peterburi Ermitaažis.
9.Mis seob Tallinnaga ja omavahel Hermen Rodet ja Bernt Notket?
Tallinna telliti teoseid kahelt lüübeklaselt – Bernt Notke ja Hermen Rode , kes mõlemad juhtisid mitmete abilistega töökidasid. Nende tähtsaim toodanguliik oli tiibaltar, mis meenutas kahekordsete ustega õhukest kappi.
10.Mis on keskaegsete surmatantsumaalide sõnum? Kes maalis Tallinna “Surmatantsu”?
Surmatantsude on elu kaduvus ja kõige surelikkus. “Surmatantsu” maalis Bernt Notke.
11.Kes lõid peaaltari Tallina Pühavaimu ja Niguliste kirikusse?
Tallinna Pühavaimu kiriku peaaltari lõi Bernt Notke. Niguliste kiriku peaaltarid lõi Hermen Rode.