5.okt1939 kirjutas ka Läti alla ja Leedu tegi seda 10.okt. Talvesõda Samal ajal, kui Balti riigid üksteise järel baasidega nõustuma sunniti, avaldas NSVL samasuguse lepingu sõlmisiseks survet ka Soomele. Soome asus läbirääkimisi venitama lootes, et NSVL ei söenda teda rünnata. 30.novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamat piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee kuidagi läbi tungida Karjala kannasele rajatud nn Mannerheimi liinist. Punaarme tõi vägesid ja lõpuks õnnestus neil liinist läbi murda. Soome aga jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa saatsid Soomele abiväge ja see sundis Stalinit Soome vallutamise plaanist loobuma. 12. märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi loovutama Karjala maakitsuse ja andma Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi alles. Balti riigid ja NSVL 1939-1941 Soodne hetk Balti riikide annekteerimiseks saabus 1940
Vanim leivaliik on täisrukkijahuleivad. Lääne Soomes reikäleipä ja Ida Soomes ruislimppu. Reikäleipä küpsetati aastas mõned korrad. Küpsetatud leivad pandi kuivamiseks ja säilitamiseks köögis asuva puupulga külge.Traditsiooniline roog on kalakukko, mis pärineb Savost. Tegemist on sealiha ja rääbisega (teise koolkonna järgi ahvenaga) täidetud leivaga. Küpsemisaeg 5-7 tundi. Mämmi puhul on tegemist iidse rukkijahust ja linnastest valmistatud llihavõteteaegse roaga. Karjala pirukad on algselt olnud täidetud odrakruupidega. 1800ndatest aastatest alates täideti neid tatra ja kartuliga. Hiljem, kaubavahetuse elavnedes Karjalas, pandi täidiseks riisi ja hirssi. Tänapäeval on klassikaliseks täidiseks jäänud riis. Pirukad valmistatakse rukkijahust ja on ovaalsed poollahtiseid. Süüakse meelsasti kuumalt munavõiga. Ka porganditäidisega pirukaid on olemas, kuid neid ei nimetata Karjala pirukateks. Umbes samamoodi valmistatakse ka uuemat, nimepatendi saanud
Sxm Poola ja NSVL Leedu. · Oktoobris 1939 sõjaväebaaside loomine Baltimaades. Balti riikidele esitati ultimaatumid (Eesti 28.09; Läti 5.10; Leedu 10.10), milles nõuti NSVL-i sõjaväebaaside ja sõdurite lubamist enda territooriumitele. Riigid nõustusid. Oktoobris paigutati Eestisse ja Lätisse 25 000, Leedusse 20 000 punaarmeelast. · Talvesõda Soomega(30.november 1939-12.märts 1940) Soomele esitati ultimaatum sõjaväebaaside loomise kohta ja nõuti endale Karjala maakitsust (Soome olevat liiga lähedal Leningradile), kuid Soome ei nõustunud. NSVL alustas sõda, kuid oli halvasti ettevalmistatud ning rünnati soomlaste tugevasti kindlustatud Mannerheimi liini. Soomlased panid visalt vastu vaatamata sellele, et relvastus oli aegunud ja välismaalt demokraatlikud riigid abi ei andnud. Soomet aitas ka külm talv. Veebruaris murdis Punaarmee kaitseliini läbi ja Soome oli sunnitud Moskvas rahu sõlmima:
Ajaloosündmuse nimetuses nimi Suur Prantsuse revolutsioon, suure tähega Kollaste Turbanite ülestõus, Taevase Rahu väljaku protestimiiting Kui üritusel on nimi Tulpide ralli, Rahumaraton, Nimed läbiva suurtähega Sõpruse velotuur, Valgete Ööde ralli Kaubad tooted kohanimi suure India pannkook, Karjala pirukas, tähega Kreeka pähklid, Hollandi juust, Nähtused, murded, objektid, Inglise miil, Rooma õigus, Mulgi araabia number, araabia kiri, mõisted kohanimi suure tähega murre, Rootsi laud, mulgipudru, aleksandrikook Keelerühmitused kohanime Palmiiri keeled, Altai keelkond, soomerootsi keel, soome-ugri keel algkuju suure algustähega Uurali keelkond
ja esemete siluette on kujutatud väga tinglike, üldistatud ja nurgeliste kontuuridega ning lokaaltoonidega. Munthe stiil mõjutas ka teisi Põhjamaid. Norra arhitektid uurisid keskaegseid püstpalkkirikuid ning kasutaisd nende tehnikat ja ornamentikat, näiteks viikingilaevadele omaseid lohepäid uusehituses. Soome sattus 19.sajandi lõpul jõhkra venestamise surve alla. Kunst muutus siis eriti oluliseks vaimse vastupanu vahendiks. Soome kunstnikke innustas Karjala, sest seal oli kogutud suurem osa eepose ,,Kalevala" laule ning sealne elulaad oli kõige ürgsem ja loodus suurejooneliselt metsik. Arhitektid ELIEL SAARINEN (18731950) ja eriti LARS ELIEL SONCK (18701956) kasutasid eeskujudena arhailist soome puitarhitektuuri ja keskaegseid maakirikuid ning võttes omaks ka rahvusvahelise juugendstiili mõjusid, ehitasid rohmakalt tahutud kiviplokkidest massiivseid hooneid. Sageli kaunistas neid nurgeline ornamentika, millesse põimiti
Johannes Brahms (7. mai 1833 Hamburg 3. aprill 1897 Viin) oli saksa helilooja, pianist ja dirigent. Tema viljakaim loomeperiood möödus Viinis, kus ta kujunes väljapaistvaks sümfoonikuks.Brahms'i looming on põhiolemuselt tõsine, kuid seal leidub ka rohkesti tantsulist muusikat. Looming: Sümfoonilised teosed: · 4 sümfooniat · Sümfoonia nr.1 c-moll op.68 · Sümfoonia nr.2 D-duur op.73 · Sümfoonia nr.3 F-duur op.90 · Sümfoonia nr.4 e-moll op.98 · variatsioonid Haydni teemale · 2 serenaadi · Serenaad nr.1 D-duur (1857) · Serenaad nr.2 A-duur (1859) · 2 avamängu · ,,Akadeemiline" op.80 (1880) · ,,Traagiline" op.81 (1880) · 4 kontserti · Klaverikontsert nr.1 d-moll (1859) · Klaverikontsert nr.2 B-duur (1881) · Viiulikontsert D-duur op.77 (1878) · Kontsert viiulile ja tsellole a-moll op.102 (1887) Klaveriteosed: · 3 sonaati · 5 variatsioonitsüklit ...
Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata
Leedu. TEISE MAAILMASÕJA ALGUS Saksamaa sissetung Poolasse 1.septemberil1939. aastal. 3. september kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse ja Stalini Punaarmee. Septembri lõpus tuli poolakatel alla anda. NSV LIIDU LAIENEMINE 10. nov 1939 alustas NSVL sõda Soome vastu, nimetatakse ka Talvesõjaks. Soomel õnnestus säilitada iseseisvus, kuid pidi vastavalt rahule loobuma Karjala maakitsusest. 1940. okupeeris Punaarmee Eesti, Läti ja Leedu. Võttis Rumeenialt Bessaraabia ja Põhja Bukoviina. KOLMIKPAKT Hitler hakkas valmistuma kallaletungiks NSVL'e, seetõttu soojendati suhteid Itaalia ja Jaapaniga. Sügisel 1940 sõlmiti kolme riigi vahel nn Kolmikpakt, millega tõotati üksteist toetada. SAKSAMAA KALLALETUNG NSVL'E MRP järgset mittekallaletungilepingu punkti ei kavatsenud kumbki pool täita. 22. juuni 1941 tungis Saksamaa ootamatult
Johan Skytte ja Tartu Ülikooli asutamine Kes oli Johan Skytte? Mai 1557-25.märts 1645 Johan Skytte õppis Schroderuse nime all Nyköpingis ja Stockholmis, sai 1617. aastal riiginõunikuks, oli aastatel 16221645 Uppsala Ülikooli kantsler, tegutses Põhja- Soome laamanina, oli 16291634 Liivimaa, Ingerimaa ja Karjala kindralkuberner, 1632. aastast Tartu Ülikooli esimene kantsler, 1634. aastast Göta õuekohtu esimene president, saadik Brömsebro rahu sõlmimisel 1645. J. Skytte oli ka Rootsi kuninga Gustav II Adolfi isiklik õpetaja, ning hiljem nõunik. Ta tegeles eriti haridus- ja majandusprobleemidega. Rootsiaegne Tartu Ülikool (1632-1710) Esimesed üliõpilased kanti sisse 20. ja 21. aprillil 1632. Pidulik avamine toimus sama aasta 15. oktoobril. 1690
- Skulptuur: kirikus sees tavaliselt skulptuur ,,madonna lapsega", pikad skulptuurid, ainult nägu ja käed nähtavad. - Maalikunst: olulisim tunnus: kuldne taust. Kalender (pole kuldset tausta), berry hertsog(esimene kunsti metseen), 3 venda Limbourgh'd maalisid selle kalendri. Kasutati ultramariin sinist Eesti gootika - Tähtsamad kirikud: valjala ; karjala (skulptuurid, maalingud altari kohal laes (säärkurat, kolmjalg jne)) ; ridala ; pöide. - Kõik põhja- ja lääne-eesti kirikud on ehitatud paekivist. - Tallinna kirikud: oleviste (kunagi oli maailma kõrgeim) ; toomkirik (eesti peakirik) ; niguliste kirik (suurim eesti kappaltar, notke ,,surmatants") ; pühavaimu
24.september 1939. a. esitati ultimaatum Eesti välisminister Selterile ja Eesti oli sunnitud lubama Venemaal baaside loomist oma territooriumile, sellega algas baasideajastu. 9. Orzeli juhtum Orzel oli Poola allveelaev. Põgenes Tallinna. Eestlased panid paar meest laeva valvama, kuid laev põgenes Rootsi. Eestit süüdistati neutraliteedi rikkumises ja Venemaa esitas Eestile ultimaatumi (baasid). 10. Mannerheim'i liin Karjala kannusele rajatud Soome kaitseliin. 11. Barbarossa plaan Hitleri kinnitatud välksõjaplaan NSV Liidu vastu. Plaani kohaselt pidid Saksa väed Punaarmee kohe sõja algul sisse piirama ning purustama, laskmata neil Venemaa sügavustesse taanduda. NL kavatseti purustada 4 kuuga. 12. Majandusplaan "Ost" koostati koos Barbarossa plaaniga. Nägi ette: · Balti riigid koos Valgevene ja Ukrainaga tuleb liita Saksamaaga · Saksa sõdurid peavad saama maa
Saksamaa liitmist Austriaga nimetati anšlussiks (saksa k ühendamine, liitmine). Sõda algas 1. septembril 1939 Saksamaa ründamise Poolaga. 3. septembril kuulutasid Suurbritannia ja Prantsusmaa Saksamaale sõja. 17. septembril sisenes Poolasse Stalini Punaarmee. 1939. aasta novembri lõpul algas NSV Liidu ja Soome vahel sõda kuna ta ei olnud nõus minema NSV Liidu alla. Soomlased nimetavad seda Talvesõjaks. Kuid peale kolme kuud sõda pidid soomlased loovutama Karjala maakitsuse. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja Bessaraabia. Sama aasta kevadel alustas vallutustöid Saksamaa. Vallutati Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Seejärel võeti suund Prantsusmaa poole. Nüüd astus Saksamaa poolel sõtta ka Itaalia ning seega oli Briti-Prantsuse armee vastupanu murtud ning Prantsusmaa alistus. 22. juuni 1940 sõlmiti Compiegne vaherahu Saksa ja Prantsuse vahel millega läks 2/3 läks Saksa okupatsiooni alla. Okupeerimata
kasepuust. Keeled olid punutud jõhvidest, tänapäeval vask- ja teraskeeled. Keelte arv kasvas järk järgult. Algselt oli näppepill, hiljem hakati kasutama nn katmisstiili. (akordid) Viiul (viulu)- uuem rahvapill, mida on mainitud juba 17 saj kohturaamatutes. Alles 19 saj alguses oli laialdaselt levinud (Ida-Soomes). Eriti populaarne oli pulmapillimeeste seas. Lõõtspill (hanuri)- leiutas berliinlane 1822 aastal. Pill patenteeriti 1829. Esimesed lõõtspillid jõudsid läbi Ingerimaa ja Karjala Venemaalt 19. Saj teise poole alguses kotikaupmeeste ja sõdurite kaudu Soome. Vanimad lõõtspillid olid üherealised, millel sai mängida vaid mažoorseid lugusid. Uuemad pillid olid kaherealised, sai mängida ka minoorseid lugusid. Sai kiiresti populaarseks ning kujunes kergesti mängitavaks tantsu- ja ajaviitepilliks. Akordion (harmoonika)- levis Itaaliast ja Saksamaalt Soome 1910 paiku. Tänapäeval tuntakse akordionit praktilise ja populaarse tantsu-, rahvamuusika- ja kontsertpillina.
1. Rahvapärased ja analüütilised žanrimõisted võivad olla üsna erinevad. Mille poolest erineb arusaam müüdist rahvapärases kasutuses (mida kohtame sageli ka meediatekstides) ja folkloristlikus kirjanduses? Kuigi sõnal “müüt” ei ole kindlat definitsiooni on tänapäeval müüt hoopis teise tähenduse omandanud. Mina defineerin müüti kui narratiiv,mis seletab kuidas miski meie maailma tekkis (mis sarnaneb folkloristliku kirjanduse mõistmisega), kuid tänapäeval peetakse müüti ka kui midagi,mis ei ole tõsi. Tihtipeale kasutatakse viimast müüdi mõistet näiteks ajakirjanduses, kus sõna müüt tähendabki valet. 2. Võrdle Vana-Kreeka ning Euroopa kesk- ja uusaja müüdikäsitlusi. Läbiaegade on müüdikäsitlemine muutunud, sõna ”müüt” Vana-Kreekas tähendas juttu või kõnet. 6 saj eKr muutus müüdi tähendus kui mõistukõneks, millega algas allergoolinine müüdikäsitlus. 5 saj eKr tähendas müüt udujuttu ning 3 saj eKr tärkas euhemerism, mille malle kasutati ka ...
a) Lääne-Euroopa · 4 riigi huvid ristusid Prantsusmaa, Hispaania, Inglismaa ja Hollandi. · Kõige võimsam oli olnud Hispaania ja Holland (???). · Prantsusmaa osales aktiivselt koloniaalvallutustes pakkudes konkurentsi Inglismaale. · Prantsusmaa taotlused Euroopas ülemvõimule. b) Läänemeri: · Võitlus ülemvõimust Taani ja Rootsi vahel. · Sekkusid ka Poola ja Venemaa. · Edu saatis Rootsit, sai endale Liivimaa ja Karjala. c) Kagu-Euroopa · Balkani rahvaste võitlus türklastega. 2. 30 aastane sõda (1618-1648) a) Põhjused: · Vastuolud katoliiklike ja protestantlike riikide vahel. · Prantsuse võimupüüdlused. · Põhivastasteks: Saksi-Rooma ja Prantsusmaa ning Põhja-Saksa riigid protestantliku (???) · Prantsusmaa oli liitriik, võitles protestantlike riikidega ülemvõimu nimel. b) Sõja käik: I BÖÖNI (e Tsehhi) SÕDA
30.nov 1939 ületas NSVL sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Suurele ülekaalule vaatamata ei suutnud Punaarmee läbi tungida nn Mannerheimi liinist (Karjala). Ilm läks väga külmaks, NSVL oli sunnitud pealetungi peatama ning toome juurde lisajõude, mille abil õnnestus Mannerheimi liin lõpuks läbi murda. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12.03.1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala kuid isesisvus jäi püsima. Balti riigid ja NSVL 1940 juunis esitas NSVL ulitmaatumi Leedule, Lätile ja Eestile nõudes luba Punaarmee täiendavate punaväelaste sisselaskmist ning Nõukogude-meelse valitsuse loomist. Balt riigid nõustusid. Alates 17.juuni.1940 Balti riigid täielikult okupeeritud. Sõjasündmused 1941-1944 Saksamaa ja NSVL suhete halvenemine 1940 lõpul kinnitas Hitler sõjaplaani NSVL vastu ja andis sellele nimeks Barbarossa.
30. Novembril 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. Soome osutas Punaarmeele oodatust tugevamat vastupanu. Punaarmee tõi juurde lisajõude, mille toel lõpuks murti läbi Mannerheimi liinist. Soome jätkas endiselt vastupanu, Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit Soome vallutamise kavast loobuma. 12. Märtsil 1940 sõlmiti Moskvas rahu. Soomel tuli loovutada Karjala maakitsus ja anda Hankos Punaarmeele sõjaväebaas, kuid iseseisvus jäi püsima. 8. Mida kujutas endast Saksamaa sõjakäik Lääne-Euroopas? Mida andis talle Taani, Norra, Beneluxi maade ja Prantsusmaa vallutamine? Miks ei õnnestunud vallutada Suurbritanniat? Taani ja Norra vallutamine - Saksamaa eesmärgid: sadamad, kontroll Taani väinade üle, sõjaline kontroll Põhja- ja Läänemere üle. Vaba ligipääs Rootsi rauamaagile. Taani ja Norra alistusid.
Kajastub Põhja-Euraasias ja Põhja-Ameerikas laialt levinud sukeldujalinnu müüt 24. Kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Alguses oli vesi Sukeldumine vee põhja (sealt n-ö maa toomine) Merest hakkas maa kasvama 25. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Eesti/seto: leelo; vanad laulud; pikad laulud; regilaul; tants; tantsulaul; laul Soome/karjala: virsi, laulu, runo; runolaulu (ka Kalevalamittainen laulu) Isuri: lörpötykset Erinevus: Eesti regilaulus ühes reas 8 silpi, Isuri ja Karjala lauludes konkreetne silbisüsteem puudub; Eesti rahvalaulus kordab pääääris palju ridu ja sõnu, teistes mitte eriti Ilmalind leiab pesapaiga, muneb monad ja tuuleiil veeretab need mere ning neist sünnivad (taevas ja
1940 12. märts: Lõppes Soome Talvesõda / 9. aprill: Taani okupeerimine Saksamaa poolt. / Aprill juuni: Norra okupeerimine Saksamaa poolt. / Juuniaugust: Eesti, Läti ja Leedu annekteerimine sõjalise jõuga ähvardades ning inkorporeerimine NL-u / 18. detsember: Hitler kinnitas Barbarossa plaani. 1945 4.11. veebruar Krimmi konverents 8. mai Saksamaa kapituleerus / 17. juuli2. august Potsdami konverents / 6. august USA heitis tuumapommi Hiroshimale / 8. august Nõukogude Liit kuulutas sõja Jaapanile / 9. august USA heitis tuumapommi Nagasakile / 2. september Sõda lõppes Jaapani kapituleerumisega Kummaline sõda- toimus Prantsuse-Briti ja Saksamaa vägede vahel. See sõda kandis sellepärast sellist nime, sest sõda oli välja kuulutatud, aga sõjategevust ei toimunud. Inglaste visa vastupanu sundis Hitlerit loobuma Suurbritannia-vastase meredessandi kavadest, ent nüüd hakati koostama sõjaplaane Nõukogude Liidu vastu. Samas tugevdas Sa...
helikeele on eeskujuks võtnud paljude maade heliloojad. HELILOOMING Suurima osatähtsusega tema loomingus on koorimuusika ning selle olulisem osa seondub eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste igivana rahvalauluga. Tuntumad teosed selles valdkonnas on loits "Raua needmine" ning tsüklid "Eesti kalendrilaulud" ja "Unustatud rahvad" (viimase loomiseks sai ta inspiratsiooni liivi, vadja, isuri, ingerisoome, vepsa ja karjala motiividest). Tormis on eelkõige koorimuusikahelilooja. Suur osa tema loomingust tugineb eesti ja teiste läänemeresoome keeli kõnelevate rahvaste folkloorile, aga ta on kirjutanud palju koorimuusikat ka ilma folkloorse aluseta. Iseloomulik on kooriteoste koondamine ulatuslikesse tsüklitesse. Tormis tõi eesti koorimuusikasse modernse helikeele. Samuti on ta loonud mitmeid instrumentaalteoseid, ooperi "Luigelend"
10% - norra, usa, tsiili. suurimad kalapüügiõiguste müüjad: Atlandi ookeani lõuna osa LAV, angoola, namiibia, argentiina; usa, kanada; vaikse ookeani saare riigid. Maailma metsandus. 1) Metsavarude iseloomustavad näitajad: 1. Metsa pindala %. 2. Puiduvaru m3 s(tihumeetrites) 1 ha-l puude tüvede maht.3. puidu aastane juurdekasv 1 ha-l m3. 2) Puude 5 gruppi liikide järgi: 1. Väärispuud eebenipuu, mahagonipuu, karjala kask. 2. Kõvad lehtpuud tamm, pöök, vaher. 3. Okaspuud tarbepuit; kuusk, mänd. 4. Väheväärtuslikud puud lepp haab, paju. 5. Eri kasutusega puud kummipuu, korgitamm. 3) Metsamajandus metsa istutamine, hooldamine, sanitaar-, harvendusraie. metsatööstus metsa langetamine ja puidu töötlemine. 4) Ekvatoriaalne vihmamets: puidu juurdekasv 50 m3 1 ha-l.
8) Inimeste vaenmine rahvustunnuse järgi II maailmasõja tulemused Pariisi rahukonverents 10.veebruar 1947 kirjutati alla rahulepingule Toimus 1945-1946 Sõlmiti: itaalia, rumeenia, bulgaaria, soome, ungari ja võitjaiigid · Saksamaa liitlased pidid maksma reparatsioni makse ning loovutama võidetud territoorumid · Itaalia kaotaskõik aafrika kolooniad ja alad vahemerepiirkonnast · Albaania iseseisvus · Ungari suruti tagasi 1938 aasta piiridesse · Soome kaotas karjala ja petsamo piirkonna · Kalingrad läks NSVL-le · Määratakse kindlaks saksa-poola piir. Oder ja neisse jõekallast mööda Saksamaal tuli läbi viia demilitariseerimine demokratiseerimine demonteerimine deratifitseerimine
esti RoEotsi ja Vene riigi koosseisus [Õpik ptk 17-19; 21] 1. Milliste riikide vahel ja millal sõlmiti järgmised Eesti saatust mõjutanud (vahe)rahulepingud? Mis oli nende (vahe)rahulepingute sisu? a. Jam Zapolski vaherahu (1582)- Venemaa loobus Liivimaast, Poola loobus venemaal vallutatud linnadest. b. Pljusaa vaherahu (1583)-Rootsi sai Põhja- Eesti, Ingerimaa ja Karjala alad. c. Altmargi rahu (1629)-Poolakad tunnustasid Rootsi võimu kogu liivimaa üle. (Poola loobus Lõuna-Eestist) d. Brömsebro rahu (1645)-Taani oli sunnitud Saaremaa Rootsile loovutama. e. Oliwa rahu (1660)-Rootsi sõlmis Poolaga. Poola kuningas loobus “igaveseks ajaks” oma pretensioonidest Rootsile ja Liivimaale. f. Kärde rahu (1661)- Tärtu lähedal Kärdes. Venemaa loobus Ida-Eestist ja Ida-Läti aladest. 2. Millal osalesid? Ja millised sündmusega algas Põhjasõda
8. Baaside leping (Orzel, leping 28.09.1939) – Poola allveelaev Orzel saabus Tallinna sadamasse, kui kartes väljaandmist NSVL’e põgenes. NSVL kasutas vahejuhtumit oma laevastiku viimiseks Balti merele, blokeerides sellega Eesti merelt. Eesti ja NSVL vastastikuse abistamise leping, mille alusel Eesti territooriumile loodaks NSVL sõjaväebaasid. 9. Soome Talvesõda (millal, tulemus) – nov 1939. Lõpeb 1940 märts. Soome säilitab iseseisvuse, kaotab Karjala ja Viiburi alad. 10.Eesti okupeerimine (millal, kuidas, “töörahva meeleavaldus”, parlamendivalimised, ENSV, vastuvõtt NL-I) – 1940 17juuni. 100 000 punaväelast ja Nõukogude-meelse valitsuse moodustamine. Parlamendivalimised olid ebademokraatlikud. Töörahva meeleavaldusel osalesid pigem punaväelased, kui eestlased ise. 21. Juuli ENSV – Eesti nõukogude sotsialistlik vaariik. 6august võeti Eesti NSVL liikmeks. 11
itelmeeni keel Kamtsatkal vähem kui 20 kõnelejat vanuses üle 60 a ka omavaheline suhtlemine vene keeles keeleteadlased püüavad talletada itelmeeni keelt, koostamaks grammatikaid, sõnaraamatud, et hääbunud keeli elavaka muuta Jätkusuutlikkus minevikus · eesti keel kandub põlvkondlikult hästi edasi on riigikeel Euroopa liidu ametlikke keeli · läänemeresoome keeltest on sama hästi läinud vaid soome keelel karjala, võro, vepsa on tõsiselt ohustatud vadja, liivi hääbunud Eesti keele minevik · Ajaloo jooksul mitmeid kordi ohustatud muistse vabadusvõitluse käigus olevat eestlaste arvukus langenud poole võrra (180 000-lt alla 100 000) pärast liivi sõda ja katkuepideemiat (300 000-lt 120 00-ni) põhjasõja, näljahäda ja katkuga (350 000-lt 150 000 inimeseni) · pärast iga suuremat sõda tuli sisse naaberalade
Vastutasuks nõuti baaside lepingut. 10. okt kirjutati lepingule alla, toodi sisse 20 000 meest. Talvesõda NSVL esitas baaside lepingu ka Soomele, ent see keeldus. 30. nov. 1939 ületas Punaarmee sõda kuulutamata piiri, algas Talvesõda. NSVL ei suutnud ilma lisajõududeta läbi tungida Mannerheimi liinist. Soome jätkas vastupanu. Inglismaa ja Prantsusmaa valmistusid Soomele abivägesid saatma. See sundis Stalinit sõjast loobuma ja 12. märts 1940 sõlmiti rahu. Soome loovutas Karjala ja andis Punaarmeele Hankosse sõjaväebaasi. Teherani konverents Aasta lõpul 1943 - Teherani konverents. Osalesid Roosevelt, Churchill ja Stalin . Stalinile tehti järelandmisi tunnustati NSV Liidu 1941.a. piire. Balti riikidele tähendas see sõja lõpul jälle Moskva võimu alla sattumist. Otsustati, et USA ja Inglismaa avavad teise rinde. NSVL kohustus pärast Saksamaa purustamist välja astuma Jaapani vastu. Otsustati ära Saksamaa jaotamine ja Poola piirid. Pariisi rahukonverents
Kiviaeg (Eesti ajalugu.) · Pikim aeg ajaloos · Vanemkiviaeg ehk paleoliitikum · Keskmine kiviaeg ehk meseoliitikum (pronks) · Noorem kiviaeg ehk neoliitikum (raud) Vanimad asutusjäljed pärinevad aastast 9600 eKr. Pärast jääaja lõppu perioodi nim. Kunda kultuuriks 9000- 5000 a eKr. ~4000- 1800 a. eKr. õppisid inimesed valmistama savinõusid. ~5000 a eKr hakati savinõusid kaunistama. ~4000 a eKr tekkis kammkeraamika. Oletatakse, et kammkeraamika kultuurid rääkisid soome-ungriga murdekeeles(eesti, soome, karjala, liivi, vebsa, isuri). ~2200 a eKr tulid Lõuna-Eesti aladele uued hõimud. Tekkis karjakasvatus ja põllupidamine. Põllud, raud, hõbe 1. Pronksiaeg jõudis eestisse ~3000 a eKr. Kohapeal ei leidunud, toodi kaugelt, oli kallis(kirveid tehti pronksist), tehnoloogiliselt keeruline. 2. Rauaaeg (vastupidavam, kättesaadavam, odav), leidu...
Suurbritannia 1942, 1. jaanuar Ühinenud Rahvaste Deklaratsioon 4. Saksamaa poolt õivatud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Lääne-Poola * Luxenburg * Taani * Belgia * Norra * Holland 5. NSL poolt okupeeritud alad 1939-1940 (alates 1. sept) * Eesti * Ida-Poola * Läti * Besaraabia * Leedu * alad Soomelt, nt Karjala maakitsus 6. Nimetage suuri lahinguoperatsioone II MS-st * Moskva * Pearl Harbor * Stalingrad * Overlord * Kursk * Barbarossa 7. Miks Saksamaa ja tema liitlased kaotasid sõja? * Saksamaa liitlased olid suhteliselt nõrgad * Ressursside puudus * Välksõja nurjumine * Üle-Euroopaline vastupanuliikumine nõrgestas Saksamaad * Korraga tuli sõdida mitmel rindel 8
Baasideajastu Eestis 1939-1940: 1939 septembri teisel poolel NSVL MRP-d ellu viima ka Balti riikides. Eestile esitati 24.septembril nõue sõlmida vastastikuseabistamise pakt ning luua Eestisse NSVL sõjaväebaasid, tagamaks Eesti julgeolekut alanud Teises maailmasõjas. Keeldumise korral ähvardati sõjaga. 28.septembril 1939 sõlmiti Eesti ja NSV Liidu vahel vastastikuse abistamise pakt (nn baaside leping), millega Eesti loovutas Lääne-Eestis ja saartel maid nõukogude sõjaväebaaside loomiseks (25 tuhat punaarmeelast). Mõlemad riigid lubasid hoiduda teineteise vastu suunatud liitudest ning anda sõjalist abi kallaletungi korral. Kasvasid majandusraskused. Vähenesid kontaktid lääneriikidega. Tihenes koostöö Läti ja Leeduga. Tihenesid Eesti välispoliitilised kontaktid Moskvaga. Eesti okupeerimine ja annekteerimine 1940 14.juunil 1940 alustasid NSVL väed agressiooni Eesti vastu: blokeeriti sadamad, seati lahinguvalmis baasides asuvad väed ning too...
AJALUGU II Maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal ja lõppes 2. septembril 1945. aastal. II Maailmasõja puhkemise peamised põhjused olid Saksamaa rahulolematus Versailles'i rahulepinguga, Rahvasteliit ei tulnud rahu tagamisega toime, lääneriikide lepituspolittika oli halvasti ettevalmistatud, sest arvati, et kui teha Saksamaale mõningaid väiksemaid järelandmisi, rahuneb Saksamaa maha ja sõda jääb tulemata. Suureteks põhjusteks oli veel Saksamaa vajadus vallutuste teel eluruumi suurendamine ja NSV Liidu unistus kommunismi laiendamisest maailmas. Teise maailmasõja eel olid poliitilised suhted Saksamaa ja teiste lääneriikide vahel äärmiselt keerulised. 1938. aastal okupeeris Saksamaa Austria, mida nimetati anslussiks. See sai võimalikuks, sest Austerlased ei osutanud sakslastele vastupanu, Austria toetajad ei tahtnud sakslaste vastu sõdima hakata, austerlaste hulgas oli palju neid, kes pooldasid Saksamaaga ühinemist. ...
rahvusvahelised lepingud, mis aitasid kaasa II maailmasõja puhkemisele: 1)Müncheni konverents (1938) oma otsustega. 2) MRP 23. august 1939. millised vastandlikud riikide blokid kujunesid II maailmasõja alguseks- s.t. võitlevad pooled? 1)USA 2)UK 3)Prantsusmaa 4)NSV. nimeta ja oska kaardlilt leida alad, mille okupeeris 1941.a. juunikuuks A.saksamaa, B.venemaa. A:poola-lääne osa, norra,taani, belgia, hollan, luksemburg, 2/3 prantsusmaast. B:ida-poola, valgevene, ukraina, karjala maakitsus, eesti, läti, leedu, bessaraabia. millal ja miks alustas saksamaa NSV liidu vastu sõda kuigi oli sõda kuigi oli sõlmitud MRP? 22.juuni 1941 sest talle tundus et nsv jääb talle vallutustes ette. millistes suundades saksamaa nsv liidule kallale tungis? kuidas nimetati sõjaplaani? miks "välksõda"? leningrad, moskva, stalingrad. barbossa plaan. see tundus kõige kiirem ja lihtsam viis vallutada.
rahuga Austria pärilussõda- preisi ja austia, suurbritannia ja prantsusmaa; koloniaalvallutused, võitlus hegemoonia üle saksamaal 7-aastane sõda- suurbritannia ja prantsusmaa; brittide ja prantslaste konflikt Kanadas asuva koloonia pärast; suurbritannia vallutas kanada ja prantsuse väed indias, preisi ei loovutanud ühtegi ala Põhjasõda- 1700-1721, Rootsi ja Venemaa (+liitlased); Venemaa tahtis pääsu merele; Venemaa hõivas Inglismaa, Karjala, Eesti- ja Liivimaa Hispaania pärilussõda- 1701-1714, suurendas Austria Habsburgide valdusi, austria sai endale, belgia ja osa itaaliast; preisi kuningariigi tähtsuse tõus INIMESED Henri IV- esimene Bourbonide dünastiast; hugenottide juht; valitses absolutistlikult; tema järeltulija oli Louis XIII Louis XIV- ,,RIIK- SEE OLEN MINA", tema valitsusaega loetakse absloutismi kõrgajaks; piiras hugenottide usuvabadust, kõrgemad maksud, vallandati riigiametist, ta oli louis III
Carl Robert Jakobsoni nimeline Gümnaasium Põhjasõda 1700-1732 Koostaja: Glea Habicht Juhendaja: Marika Anissimov 10 a klass 2011 Viljandi 2011 Põhjused · 1699-Taani,Poola,Venemaa liit Rootsi vastu. · Rootsi-Soov muuta Läänemeri sisemereks,kaitsta oma valdusi. · Poola-Soov saada tagasi oma kaotatud alad. · Taani-Soov saada ülemvõim Läänemerel. · Venemaa-Soov saada väljapääs Läänemerele ja tagasi kaotatud alad. Võitlesid · Rootsi · Moskva tsaaririik · Taani · Saksamaa · Rzeczpospolita · Preisimaa · Hannover Peeter I · 1682-1725 · Vene tsaar 1682-1725 http://shrt.st/uuk Karl XII · 1682-1718 · Kuningas 1697-1718 http://shrt.st/uul August II Tugev · 1670-1733 · Saksi kuurvürst al. 1694 · Poola kuningas al. 1697-1...
räägib ainult üks inimene veel emakeelena. 17. millised on suured keeled? Kas eesti keel on suur või väike? Põhjenda. Suured keeled: hiina, hispaania, inglise, araabia, hindi. Eestikeel on väike sest seda kõneleb ainult miljon. 18. Loetle kõik läänemeresoome keeled. Liivi Eesti Vadja Isuri Soome Karjala Vepsa 19. Mille poolest on uurali keeled erilised? Uurali keeltel on väga palju käändeid. 20. Kuidas on keelekontaktid uurali keeli mõjutanud? Sõnavara 21. Selgita, mida tähendab uurali keelepõõsa hüpotees. Sugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja mansid) on kultuuriliselt ja geneetiliselt väga erinevad. Mittesugulaskeeli kõnelevad rahvad (n eestlased ja lätlased) väga lähedased. Võibolla pilegi
TEISTE KEELTEGA • Keelekontaktidest tingitud mõjutused esinevad kõigil keeletasanditel (häälikusüsteemis, vormiõpetuses, lauseõpetuses), kuid kõige selgemini sõnavaras. • Soomeugrilaste seas levis kirjakultuur kiiremini kui Euroopa kultuuriruumis. • Uurali keeltest on ungari keel vanim ja kõige rikkama kirjakultuuriga. • Vanim Soome-ugri keeles kirjutatud tekst on 12.sajandi lõpust pärinev ungarikeelne „Hauakõne“. • Vanim läänemeresoome-keelne tekst on karjala keelne ning pärineb 13.sajandist. SOOME-UGRI KEELTE ELUJÕUD • Ungari, Soome ja Eesti keele elujõud on tugev. • Teiste Soome-ugri keelte väljavaated ei ole nii head. • Tänu stabiilselt kõrgele emakeele oskajate arvule on Venemaa Uurali rahvastest kõige paremate ellujäämisväljavaadatega Marid. • Venemaa soome-ugri keeltele on negatiiveslt mõjunud see, et isegi need rahvad kellel on oma vabariik Vene föderatsiooni koosseisus on jäänud seal vähemusse.
Auguste Rodin 1840-1917 Prantsuse kuulsaim kujur, kes klassitsistlikult siledad pinnad vormis impressionistlikult krobeliseks. Suurimaks eeskujuks oli Itaalia kujur Michelangelo. ,,Suudlus" RAHVUSROMANTISM 19.saj tekkinud kunstisuundumus (Põhjamaades rahvuslik ärkamisaeg), kus kasutatakse rahva ajaloost, rahvaluulest, mütoloogiast pärinevaid süeesid. Akseli Gallen-Kallela 1865-1931 Soome suurim kunstnik, keda inspireeris Karjala ürgne ja võimas loodus. Soome rahvuseepose ,,Kalevala" illustraator. Edvard Munch 1863-1944 Põhjamaade kuulsaim sümbolist, kelle väljendusrikas looming on olnud eeskujuks ekspressionistidele. Norra kunstniku loomingut mõjutasid lapsepõlvemälestused ja inimese hirmud. Eesmärgiks oli väljendada inimese sisemisi, sügavamaid tundeid. ,,Laps ja surnud ema" ,,Karje" NEOIMPRESSIONISM
DAATUMID 1582 sõlmiti Jam Zapolski rahu Poola ja Vene vahel. Venemaa sai poolakate vallutatud linnad tagasi, kuid Venemaa käes olevad Liivimaa linnused pidi andma Poola valdusesse. 1583 sõlmiti Pljussa rahu Rootsi ja Vene vahel. Rootsalased said venelaste Liivi sõja ajal vallutatud maad endale(Narva, Tartu, Ingerimaa, Karjala) 1629 sõlmiti Altmargi rahu Rootsi ja Poola-Leedu ühendatud riigi vahel. Lõpetas Poola- Rootsi sõja. Rootsi säilitas Preisi linnad ja Liivimaa alad, mis olid põhja pool Daugava jõge. 1632 asutati Tartu Ülikool. Gustav II Adolf suri Saksamaal Lützeni lahingus. 1641 Piiskop Joachim Jhering andis välja esimese teadaoleva eestikeelse aabitsa. 1645 sõlmiti Brömsebro rahu Taani ja Rootsi vahel. Rootsi sai Saaremaa endale. Kogu Eestimaa v.a. Setumaa Rootsi käes. 1660 Suri Rootsi kuningas Karl X. Sõlmiti Oliwa rahu Rootsi, Rzeczpospolita, Austria ja Brandenburg margi v...
Veljo Tormis muusikaajalugu SISSEJUHATUS Mina soovisin teha oma töö Veljo Tormisest, kes oli väga andekas eesti helilooja. Lisaks on ta sündinud minu kodukoha lähedal, mistõttu tahtsin tema loomingule ja elutööle tähelepanu pöörata. Tema loominguga olen varasemalt kokku puutunud koorilaulus, muusikakoolis ja muusika tunnis. Samuti olen kursis Kuusalu rahvamajas tegutseva Veljo Tormise nimelise kultuuriseltsi tegemistega. ELULUGU Veljo Tormis sündis 7. august 1930 Aru külas, Kuusalu vallas ja suri 21. jaanuaril 2017. Ta oli üks esimesi nõukogude aja eesti heliloojaid, kelle loomingut hakati esitama välismaal. Aastatel 19371942 elas Tormis Kivi-Vigalas, kus tema isa Riho Tormis töötas köstrina. Nende kodus oli orel, mille peal ta poisina hakkas iseseisvalt mängimist harjutama. Veljo Tormis võttis 12. aastasena August Topmanilt orelitunde ning oli tema oreliõpilane ...
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Põhjasõda (1700-1721) Arys uibo E07 Juhendaja: Teder Olev Vana-Võidu 2008 PÕHJASÕJA ALGUS 17. sajandi lõpuks oli Rootsi kujunenud Läänemerel valitsevaks suurriigiks. Paistis, et hakkab täide minema Rootsi valitsejate unistus muuta Läänemeri Rootsi sisemereks. Kui 1697. a. sai Rootsi troonile 15-aastane Karl XII, lootsid Taani, Venemaa, Saksamaa ja Poola ära kasutada oma vastase noorust ja kogenematust ning sõlmisid Rootsi-vastase sõjalise liidu. Diplomaatilisi niidiotsi aitas liidu loomisel kokku sõlmida Liivimaa aadlik Johann Reinhold v. Patkul, kes oli olnud üks opositsiooni juhte võitluses mõisate reduktsiooni e. tagasivõtmise vastu. Põhjasõda algas Poola kuningaks valitud Saksi kuurvürsti August ...
septembril 1991. Esimesed individuaal-võistkondlikud Eesti meistrivõistlused o-jooksus peeti 27. septembril 1959 Nelijärvel, individuaalsed Eesti meistrimedalid võitsid Riola Koppel ja Ülle Rooba (Kerem-Mõistlik), võistkonnavõidud said Tartu orienteerujad. Esimene Eesti o-suusatamise MV toimus 14. veebruaril 1960 Elvas märkesuusatamises, meistriteks tulid Madis Aruja ja Leili Ruto (Saarse). Eesti koondise esimene maavõistlus peeti 3. juuli 1960 Leningradiga Karjala kannasel Orehhovos (parim meesvõistleja oli Ago Vilo). Aastatel 1960-1999 võistles Eesti koondis tiitli- ja maa-võistlustel kokku 196 korda, MK osavõistlustele on Eesti saatnud oma orienteerujaid 71 korda. Esimesed üleliidulised esivõistlused olid 12.-14. oktoobril 1963 Karpaatides Ugorodi lähedal, Eesti võitis kolm esikohta neljast. Esimesed ametlikud NLiidu meistrivõistlused peeti 4.-6. augus-til 1981 Karjala kannasel Viiburis, kus teatemeeskondadest oli parim Eesti kolmik
sest ta talub halvasti tahma ja heitgaase. Kuusk sobib hästi bonsai tegemiseks. Kask: Kask kaseliste sugukonda kuuluv mitmeaastaste heitlehiste lehtpuude perekond. Rahvapärane nimetus: Kõiv Kased on lehtpuud neid on maailmas vähemalt 30 liiki. Kasepuu mets on kaasik. Eesliitena kasutatakse sõna kask nt seente nimedes. Eestis kasvab neli pärismaist kaseliiki: ·arukask enamlevinud kaseliik eestis. ·sookask ·madal kask ·vaevakask Arukase loodusliku vormina kasvab Eestis ka Karjala kask. Arukask: Puit on tugev, elastne ja hästi poleeritav. Seetõttu kasutatakse seda vineeri-,mööbli- ja suusatööstuses. Eriti kaunist mööblit saab teha karjala kasest, mis on üks arukase vorm, mille puit võib esineda punastes, lillades, roosades, kollastes ja valgetes toonides. Puidust toodetakse ka sütt, äädikhapet, tõrva, atsetooni.Tökatit (kasetõrva) on kasutatud ka ravimina nahahaiguste korral.Koort kasutatakse naha parkimisel
individuaalsetel arvamustel ja eelistustel pole oma kohta (Chalmers 1998, 23). Vähemalt induktivismi seisukoht põhineb sotsiaalse ja subjektiivse tausta kui uurimistööd mõjutava aspekti minimeerimisel. Kui ka M. Remmeli raamatu sisu oleks induktsioonil ja deduktsioonil põhinev ning toetuks vaatlusandmetele vähemalt näib, et just enamik tema järeldusi põhineb vaatlusel (olgu vaadeldavaks siis rõivalõiked, kiviaiad või Karjala petroglüüfid) siis just eriti M. Remmeli raamatu kontekstis ilmneb selgelt induktivismi põhiprobleem: arusaam, et kui eeldused on õiged siis loogilisel teel saadavad järeldused peavad olema samuti õiged. Ometi ei taga aga miski, et eeldused tõepoolest paika peavad (Chalmers 1998, 31). Peale selle peaksid eeldused tulenema usaldatavatest ja kindlatest vaatlusandmetest (Chalmers 1998, 36). Just neid eespool esitatud nõudmisi ja küsitavusi peab M. Remmeli raamatule ette heitma.
Päästeti metsas sõjapaos olnud tsiviilelanikud. 942.a. algul koondati 23 eestlast Soome kaugluuresse. Mehi õpetati välja pikkadeks luurekäikudeks sügavale vaenlase tagalasse. Ainult eestlastest koosnev 13-meheline luuresalk 4 hukkus ülesannet täites 1942. a. septembris-oktoobris Arhangelsk-Vologda raudtee piirkonnas. 1943.a. kevadel ja varem Soomes olnud mehed koondati Karjala maakitsusel võitlevasse 47. jalaväerügemendi ( JR 47 ) III ( Vallila ) pataljoni, mille ülemaks oli Soome marssali Mannerheimi õepoeg major Claes Gripenberg. Pataljon oli vaheldumisi väljaõppel rindetaguses Jalkala laagris ning rindeteenistuses Rajajoel raudtee lõigul. Nemad panid aluse soomepoiste ideoloogiale, võtsid kasutusele moto: "SOOME VABADUSE JA EESTI AU EEST". 1943. a. sügisel Soome põgenenutest astus u. 400 meest Soome Merejõudude teenistusse, kus
lepinguosalise vastu · Käesoleva pakti elluviimine ei tohi riivata kummagi lepinguosalise suveräänsust · Baaside piirkonnad jäävad EV territooriumiks · Pakti kehtivuse aeg 10 aastat, kui aasta enne tähtaja möödumist ei ütle kumbki lepinguosaline sellest lahti, pikeneb pakt 5 aasta võrra · Novembris hakkas Nõukogude Liit survestama Soomet. Hakkas esitama nõudmisi: Leningradi julgeoleku tagamiseks annab Soome Karjala alad ja Nõukogude Liit annab Põhjast territooriumi tagasi.Nõuti ka,et Soome lubaks oma territooriumile rajada Nõukogude Liidu sõjaväebaasid, Soome vastus EI ! · 30.11.1939 Nõukogude Liit alustab sõda Soome vastu · 12.03.1940 sõlmiti rahuleping Moskvas Soome ja Nõukogude Liidu vahel 1.Soome loovutas Karjala koos Viiburi linnaga 2.Pidi lubama rajada Nõukogude mereväebaasi Hanko poolsaarele Eesti okupeerimine NSV Liidu poolt · 14.06
Soome eitab ja teatab, et seda tegid Nõukogude väed. NSVL katkestas Soome Vabariigiga diplomaatilised suhted ning alustas sõjategevust 30.nov. 1939. 1.dets. NSVL algatusel moodustati Terijoki linnas Soome Rahvavalitsus eesotsas O.V. Kuusineniga. Nii loodi Soome territooriumil uus moodustis Soome Demokraatlik Vabariik, kellega NSVL sõlmis vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu. Selles väljendab Soome Demokraatlik Vabariik a) nõusolekut piiri mõningaseks nihutamiseks Karjala maakitsusel Leningradist põhja suunas koos 3970 ruutkilomeetri suuruse territooriumi üleandmisega NSV Liidule b) soovi anda NSV Liidule 30-aastase tähtajaga rendile Hanko poolsaar ja rida saari c)nõusolekut müüa Soome lahes mitmed saared( Suursaar, Tütarsaared jt.) aga ka Põhja-Jäämere rannikul Rõbatsi ja Sredni poolsaare. Nõukogude Liit ja Soome Demokraatlik Vabariik kohustusid osutama üksteisele igasugust abi sõjalise ohu korral
mõrvamine Katõnis 1940. · Baaside lepingud Eesti, Läti ja Leeduga sept - okt 1939. 20-30 tuh punaarmeelast igasse riiki. · 1939. nov - 1940, märts Talvesõda Soomega · Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine ja inkorporeerimine NSV Liidu koosseisu juuni, 1940 · Bessaraabia annekteerimine Rumeenialt 1940 3. NSVL-Soome talvesõda. Põhjused, tulemused. Miks õnnestus soomlastel sõda võita? Moskva nõudis Karjala maakitsusel oleva Soome riigipiiri nihutamist tükk maad lääne poole, et viia Leningrad kahurite laskeulatusest välja. Piiri nihutamise tegelikuks põhjuseks oli vajadus - tagada ohutu varustustee lääneliitlaste abi vastuvõtuks Murmanski sadama kaudu sõja puhkemisel Saksamaaga. Soome lahes nõudis N. Liit Soomelt mõnede saarete loovutamist ning Kalastaja poolsaarel asuva Soome ainsa jäävaba sadama Petsamo rendile andmist. Nõudmiste krooniks oli
aastate II poolel 1935 Kivimäki valitsus deklareeris, et Soome järgib oma välispoliitikas Skandinaavia erapooletuspoliitikat. Välispoliitikas ei toetatud enam Rahvasteliidule 1938. aastast alates. 1935-37 käivitus uus baasrelvastuse hankimise programm: probleemiks rahapuudus. Kava läks läbi parlamendis 1938 (poolt ka SDP). Soome välispoliitiline hinnang oli, et riigi erapooletust ei pea eraldi NL´le kinnitama (kellega ei sõlmitud mittekallaletungileping 1932). Karjala kannase vabatahtlik kindlustamine 1939. aasta suvel. Moskva läbirääkimised okt.-nov. 1939: soomlased viivitavad Molotov-Ribbentropi pakti salaprotokollis Soome jäi NL mõjusfääri (23.8.1939): Poola ja 62 Baltikumi langemise järel sai Soome kutse Moskva läbirääkimistele 5.10.1939. Soome läbirääkijad (Stockholmi saadik) J. K. Paasikivi (KOK, hilisem Soome president 1946-56) ja Väinö Tanner (SDP juht, rahandusminister)
soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Müütide teema/tegevustik jäi samaks. Elu saab alguse veest, merest. Linnud asendatakse jumala ja kuradiga. Näiteks müüt, kus jumal laseb kuradil merepõhjast tuua liiva, et luua maa. Liivast kasvatas jumal maa, aga kurat jättis osa liiva suhu. Ka sellest hakkas maa kasvama seega kurat pidi selle välja sülitama. Sellest said maale mäed. 11. Mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Aluseks ühiskujutlem, et kosmos on sündinud ühest või mitmest imelinnu munast. Ilmalind lendab mere kohal ja otsib kohta pesa tegemiseks. Ta muneb muna või munad, millest kujunevad maa, taevakehad ja muud eluks vajalikud asjad. Eesti: linnuks pääsuke, kes teeb oma pesa ühele kolmest koplis olevast puust. Karjala: Väinämöise põlvele teeb lind (hani, kotkas) pesa. Isuri: lind (pääsuke) muneb vees olevale mättale muna. Munast saavad taevakehad ja muud
müüt. 16. Kirjelda lühidalt, kuidas on seotud varasem uurali rahvaste hulgas tuntud sukeldujalinnu müüt ja soome-ugri rahvaste hilisemad dualistlikud loomismuistendid? Soome-ugri rahvaste loomismüütides on linnud asendatud jumalatega, kuid üldpildis on tegevustik ja tekkimislood samad. 17. Võta lühidalt kokku läänemeresoome rahvaste loomislaulu (laulutüüp “Loomine”) põhisüžee. Kirjelda mille poolest erinevad ja sarnanevad regivärsilise loomislaulu eesti, isuri ja karjala redaktsioonid? Lind otsib munemiseks pesakohta, viimaks leiab selle ning muneb muna(d). Munast (või koorunud poegadest) tekivad maa, taevas, taevakehad ja inimesed. 18. Too (nt Ü. Valgu Vikerkaares ilmunud artiklile toetudes) kolm näidet munast maailmaloomise müüdi kohta maailma rahvastel. Egiptlased kujutasid kuujumal Thoti tavaliselt kas iibise peaga või iibisekujulisena. Hermopolise preestrid austasid teda kui demiurgi, kes jumaliku ühisena (Thotil
Baltiriikide okupeerimine. sai surma 5 punaarmeelast ja NSV Liidu plaan liita endaga Soomet ebaõnnestus. 1940. aasta märtsil sõlmiti Moskvas rahu. Soome pidi NSV · Baaside leping-28. septembril 1939. aastal Liidule loovutama Karjala maakitsuse ja sõlmis NSVL Eestile nn baaside lepingu. Ajendiks oli Tallinna sadamas 15. septembril loobuma Viiburist, kuid võis säilitada interneeritud Poola allveelaeva Orzel iseseisvuse. Seega oli Soome Talvesõja põgenemine. 24 sept toimus kohtumine kus võitnud. Molotov esitas Selterile nõudmise sõlmida val,mille alusel Eesti ter
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
