Teine maailmasõda 1 (5)

TÖÖ ALLIKATEGA
Töö allikaga 1.
NSV Liit esitas Baltimaadele ja Soomele nõude oma sõjaväebaaside rajamise kohta nende territooriumil. 28. septembril 1939. aastal sõlmis Eesti Vabariigi valitsus NSV Liiduga vastastikuse abistamise lepingu.
Tutvu allikmaterjaliga, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele:
„...N.Liit peaks leppima Soome lahe sopiga. 20 aastat tagasi panite meid istuma sellesse Soome „lompi”. Egas te arva , et see nii võib kesta jäädavalt. Siis oli N.Liit jõuetu, kuid vahepeal on ta suurelt kasvanud nii majanduslikult ja kultuuriliselt kui ka sõjaliselt. N.Liit on nüüd suurriik , kelle huvid vajavad arvestamist. Ütlen Teile – N.Liit vajab oma julgeoleku kindlustuse süsteemi laiendamist; ta vajab selleks väljapääsu Balti merele . Kui Teie ei soovi sõlmida meiega vastastikuse abistamise pakti, siis tuleb meil tarvitada oma julgeoleku kindlustamiseks teisi teid, võib-olla järsemaid, võib-olla keerulisemaid. Palun Teid, ärge sundige meid tarvitama jõudu Eesti suhtes. ...”
1. Missuguseid nõudmisi esitas Nõukogude valitsus Eestile baasidelepinguga?
V:Luua Eestisse punaarmee baasid ja väljavahetada Eesti valitsus .
2. Kuidas NSV Liit oma nõudmisi põhjendas?
V: Et need baasid on meile vajalikud ja kaitsevad meid välisrünnakute eest.
3. Kas NSV Liidu nõudmised olid õigustatud?
Põhjenda oma seisukohta:
V:Ei olnud , nad soovisid liiga suurt võimu omada ja kõik otsused pidid olema kooskõlas Venemaaga .
4. Kas baasidelepingu sõlmimine NSV Liiduga oli Eestile vältimatu?
Selgita oma seisukohta:
V:Mingilmääral , kui Eesti poleks seda lepingut sõlminud ,siis oleks meid ees oodanud sõda ,aga Eesti ei soovinud sõda ja meie sõjaline vastupanu oli ka lootusetu(polnud piisavalt mehi ega ka relvastust).
5. Kas baasidelepingu sõlmimine NSV Liiduga oli Eesti valitsuse vaba tahe ?
Selgita oma seisukohta:
V: Jah , neil oli võimalus loobuda ,aga nad ei teinud seda ,kuna ei soovinud sõda .
6. Millisel riigil oli NSV Liiduga vastastikuse abistamise pakt juba sõlmitud? Selgita, miks nimetatud riik lepinguga nõustus?
V:Saksamaal oli NSV Liiduga sõlmitud Molotovi Ribbentropi Pakt . Nõustus ,kuna Saksamaa soovis Venemaaga suhteid parandada ja siis hiljem Vallutada .
7. Kas NSV Liidu agressiivne tegevus Ida-Euroopas oleks olnud võimalik juhul, kui MRP ei
oleks sõlmitud?
Põhjenda oma seisukohta:
V: EI, kuna Venemaad oleks ähvardanud see ,et Saksamaa tungib talle kallale ja ,kuna MRP oli sõlmitud siis polnud Venmaal suuremat ohtu karta .
Töö allikaga 2.
1939. aastal, kui NSV Liit alustas Soome Vabariigi vastu sõda, pöördus Soome valitsus Rahvasteliidu poole nõudega kuulutada NSV Liidu kallaletung Soomele agressiooniks. Rahvasteliidu järelepärimisele vastas NSV Liit telegrammiga, milles õigustati oma tegevust.
Tutvu allikmaterjaliga, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele.
„Nõukogude Liit pole Soomega sõjaseisukorras ega ähvarda sõjaga Soome rahvast. Seetõttu on viitamine Rahvasteliidu põhikirja art 11 väär. Nõukogude Liit on sõbralikes suhetes Soome Demokraatliku Vabariigiga, kelle valitsusega sõlmis ta k.a. 2. detsembril vastastikuse abistamise ja sõpruse lepingu. Selle lepinguga on reguleeritud kõik küsimused, mille üle peeti edutuid läbirääkimisi Soome endise valitsuse saadikutega, milline on praeguseks oma volitused maha pannud .
Demokraatliku Soome Vabariigi valitsus pöördus k.a. 1. dets. deklaratsioonis NSV Liidu valitsuse poole ettepanekuga osutada oma sõjaliste jõudude kaasabi Soome Demokraatlikule Vabariigile, et likvideerida ühiselt võimalikult kiiresti Soome endiste valitsejate poolt loodud üliohtlik sõjakolle. Mainitud tingimustes ei saa hr. Rudolf Holsti pöördumine Rahvasteliidu poole olla Liidu Nõukogu ja Täiskogu kokkukutsumise aluseks, seda enam, et isikud, kelle nimel hr. Rudolf Holsti pöördub Liidu poole, pole Soome rahva tõelised esindajad.”

Millised olid NSV Liidu tegevusmotiivid?
V:NSV Liit ründas Soomet ,kuna Soome polnud nõus oma alasid loovutama ,ega ka piirimuutustega .

Millega põhjendab NSV Liit oma tegevust?
V:NSV Liit põhjendas oma tegevust sellega,et Soome ründas hoopis Venemaad mitte vastupidi .
3. Kas NSV Liidu põhjendused on tema tegu õigustavad?
Selgita, miks Sa nii otsustasid:
V:Ei , kuna esiteks NSV Liit valetas piiritüli kohta ja ,et Soome kavatseb Venemaad rünnata .

Selgita, miks võib Soome Demokraatlikku Vabariiki pidada ebaseaduslikuks?
V:Kuna Soomel ja Venemaal oli eelnevalt sõlmitud mittekallaletungileping ja,kuna Soomlased polnud nõus Venemaa ettepanekuga piiri muuta ja Soome sõjaväebaase ehitada siis süüdistas NSV Liit Soomet ,et Soome suurtükivägi olevat tulistanud Nõukogudue võimu,Soome lükkas selle tagasi ja piirimuutus jäi ära,mis pidanud olema kui see väide oli õige .
5. Tõesta, et antud juhul on tegu agressiooniga. Lükka NSV Liidu õigustused ümber ja näita, et need on oma olemuselt demagoogilised.
V:Siis kui Venemaa süüdistas Soomet ,et Soome suurtükivägi ründas Venemaad ,siis tahtsid Soomlased asja edasi uurida ,aga venelased polnud sellega nõus ,juba see näitab ,et neil on midagi varjata . Hiljem tuli välja ,et Venemaa süüdistused olid asjatud .
6. Miks on kõnesolev sündmus pälvinud paljude ajaloolaste tähelepanu?
V:Kuna Soome oli tugeva Venemaa kõrvalt väike riik ja polnud nii suurt sõjalist varustust(Soomel oli sõjas u 300 000 meest , u 50 tanki ja u 100 lennukit ,Venemaal aga u 500 000 meest ,u 2000 tanki ja u 1000 lennukit),aga suutis Venemaale vastu panna ja iseseisvuse säilitada .
7. Millise otsuse langetas Rahvasteliit ?
V:Rahvasteliit kuulutas Nõukogude Liidu sõja algatajaks ja heitsi Organisatsioonist välja .
8. Kuidas oli Eesti Vabariik Talvesõjaga seotud?
V:Eestis olevaid lennuväebaase kasutasid Venelased Soome ründamisek
9. Kas Eesti Vabariiki võib samuti agressoriks lugeda?
Põhjenda oma seisukohta:
V: Ei,kuna lennuväebaasid ei allunud Eestile,vaid Nsv Liidule ja Nsv Liit otsustas ise millal rünnata.
10. Keda tuleb lugeda Talvesõja võitjaks?
Põhjenda oma seisukohta:
V:Mõlemaid riike (Soomet ja NSV Liitu) ,kuna Soome säilitas iseseisvuse ja NSV Liit võitis endale Soome alasid ( Karjala maakitsuse ja Viiburi linna ja veel muid alasid ) .
LISAKS LAHENDA JÄRGMISED ÜLESANDED!
Mõtle järele ja järjesta sündmused:
2. Hitleri võimuletulek
1. Mussolini võimuletulek
5. anšluss
7. Saksamaa esitab nõuded Poolale
12. sõlmitakse Kolmikpakt
9. algab Talvesõda
6. Saksamaa okupeerib Tšehhimaa
3. Eesti Vabariik ja NSV Liit kirjutavad alla VAP-ile
8. Saksamaa esitab nõuded Leedule
4. algab Hispaania kodusõda
11. NSV Liit okupeerib Bessaraabia
10. Rahvaste Liit heidab NSV Liidu oma organisatsioonist välja.
Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja otsusta, milline väide on õige ja milline mitte ning too põhjenduseks mingi konkreetne argument.
1. MRP sõlmimine NSV Liidu ja Saksamaa vahel oli Teise maailmasõja puhkemisel otsustava tähtsusega.
Õige , sest tänu MRP sõlmimisel võis alata teine maailmasõda
2. NSV Liit oli Teise maailmasõja eel ja algul Saksamaa suurim liitlane.
Õige, sest nad sõlmisid mittekallaletungimiselepingu (MRP)
3.Eesti, Läti ja Leedu okupeerimine NSV Liidu poolt oli nimetatud riikide poliitikute endi süü.
Väär, sest NSV Liit ähvardas ,et tuleb sõda,kui tema nõudmisi ei täideta.
4. Teise maailmasõja põhjused peitusid juba Esimese maailmasõja rahulepingute tekstides.
Õige, sest need riigid ,mis kaotasid kõige rohkem esimeses maailmasõjas(NSV Liit ja Saksamaa ) teadsid juba kohe ,et nad maksavad kätte ja nad ei olnud rahulepinguga rahul
5. Teise maailmasõja süüdlasteks võib õigusega pidada Hitlerit ja Stalinit.
Õige, sest nemad alustasid sõda (sissetungiga Poolasse ) ja sõlmisid omavahel MRP ,tänu millele võis alustada sissetunge .
6. Sõjakolde kujunemisele Euroopas aitas kaasa Suurbritannia lepituspoliitika.
Õige, sest: tänu sellele lepingule sai Saksamaa loa okupeerida Sudeedimaa .
Mõtle järele, võimalusel arutle klassikaaslastega ja vasta küsimustele.

Kes olid J.von Ribbetrop ja V. Molotov ja milliseid riike nad esindasid?
V: J.Von Ribbetrop oli Saksa välisminister ja V.Molotov oli Nõukogude Liidu välisminister .

Millise lepingu ja millal on nimetatud isikud allkirjastanud?
Molotovi-Ribbentropi pakti , 23.augustil 1939 .

Selgita, miks antud lepingu sõlmimine väga kergesti õnnestus
V: Kuna sellele lepingule lisati ka salajane protokoll ,millega nad jagasid Ida-ja Kagu-Euroopa.

Millest juhindus NSV Liit lepingut sõlmides?

Miks eelistas NSV Liit lepingupartnerina Saksamaad Inglismaale või Prantsusmaale?
V: Kuna Saksamaal ja NSV Liidul olid ühised huvid oma territooriumeid laiendada .

Selgita, miks antud lepingu salaprotokolle saladuses hoiti .
V: Selleks ,et keegi ei oskaks valmis olla ,et rünnatakse.

Tõesta, et ütelus - „MRP oli viimaseks teguriks, mis võimaldas Hitleril sõda alustada tema enese kavatsuste kohaselt” - on tõene.
V: Selle paktiga muutis Hitler oma peamise vaenlase –Nõukogude Liidu oma liitlaseks .
8. Kuidas mõjutas MRP sõlmimine Eesti riigi rahvusvahelist seisundit ?
V : Tänu MRP Eesti riik okupeeriti .
9. Milles on Müncheni kokkulepe ja MRP sarnased? Põhjenda oma seisukohta!..
V: Peale nende kokkulepete sõlmimist võisid Hitler ja Stalin võisid vallutusi jätkata üksteist takistamata .