Maailmasõja eelne tegevus (0)

Maailmasõja eelne tegevus , eraldi lepingud ja sõjategevus

1935- tühistas saksamaa versailli rahulepingu ja hakkas uuesti looma lennu ja sõjaväge. Suurriigid teda ei takistanud ja sellest sai saksamaa hoopis hoogu juurde.
1935- ründas Itaalia etioopiat, mille ta ka vallutas, lääneriikide manitsustest hoolimata.
1935- tegi saksamaa ja jaapan kompterni vastase pakti mis oli suunatud nsv liidu vastu, sellega liitus ka itaalia.
1936- hispaania kodusõda, kuna tulid võimule kommunistid , siis ühiskond polariseerus. Marokos algas ülestõus, mid ajuhtis franco.. Euroopa riigid keeldusid hispaaniat varustamast relvadega, lootes nii sõda lõpetada, aga see ei õnnestunud,kuna itaalia ja saksamaa toetasid francot relvade ja meestega. Komuniste toeats venemaa. See sõda kujunes tegelikult kolme suurriigi vaheliseks katsetuseks. Võitis franco ja kehtestas diktatuuri.
1938 – austria ansluss. Algas hitlerimaailmavallutusplaan, kus esitas austriale ultimaatumi nõudes natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa . Austria ei julgenud vastu panna ja nii kadus austria maailmapildist.
Müncheni sobing –
Kolmepoolsed läbirääkimised nsv sb ja prantsusmaa vahel, ei jõutud kokkuleppele. Kuna stalin tahtsi saada suurvõimu ag arahuteel ei saanud ta seda ja kõige mõistlikum oli euroopa sõtta ajada.stalin pidas terve suve läbirääkimisi inglismaa ja prantsusmaaga ning samuti saksamaaga, aga kui ta poleks hitleriga mesti läinud poleks hitler poolat rünnanud j asõda poleks alguse saanud.

Mrp

23.august 1939 Saksamaa ja Nsv Liidu vahel. Mittekallaletungi leping.
Salaprotokoll nägi ette et Saksamaale jääb poola lääneosa ja leedu.
Nsv liidule aga eesti, läti, soome, poola idaosa ja bessaraabia.

Müncheni sobing

Lääneriigid taipasid, et Saksamaad pole nii lihtne maha rahustada, aga sõda nad alustada ei soovinud, sest nad polnud selleks valmis. Samal ajal valmistus Hitler Tsehhoslovakkiat ründama. Kuna aga neil oli leping Prantsusmaaga, siis kalllaletung oleks paisanud terve euroopa sõtta, seega tõi Hitler ettekäändeks, et tsehhid olevat kiusand seal elavaid sakslasi. Hitler nõudis Tsehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist ja ähvardas keeldumise korral sõjaga, aga sellest hoolimata lükkas Tsehhoslovakkia pakkumise tagasi.
Lääneriigid lootsid ikka veel sakslastega kokku leppida ja 29 september 1938 sõlmisid inglismaa, prantsusmaa, itaalia ja saksamaa Mücheni kokkuleppe , millega riigid sundisid Tsehhoslovakkiat sudeedimaad loovutama, aga pidi tagama ülejäänud riiigi puutumatuse. Tsehhid olid vastu, aga kuna nad ei julenud vastu astuda, siis nad alistusid. Lääneriigid olid arvanud, et hoidsid ära sõja, aga tegelikult ründas Saksamaa leedut, siis slovakkiat ja lõpuks oli kogu tsehhoslovakkia nende käes.

Sõja üldine käik sündmuste järjekord aastate kaupa.

1939
Saksa kuulutab poolale sõja , prantsusmaa ja inglismaa kuulutavad saksamaalse sõja, kummalise sõja algus, nsv ründab poola idaosa ja siis soomet
1940
nsv liit võtab endale bessaraabia saksamaa vallutab taani ja siis norra ning sis belgia ja hollandi. Churchill saab peaministriks, itaalia astub sõtta, prantsusmaa alistub, liikumine vaba prantsusmaa, hitler valmistub dessandiks SB vastu, iingilse õhujõud võidavad lahingu, hitler saab esimese tõsisema vastulöögi.
1941
Hitler liidab ungari sumeenia ja bulgaaria , jugoslaavua alistamine, kreeka alistamine.

Baasideleping

Pärast poola vallutamist tõi NSV eesti piiri äärde sõjalaevastiku, et siis kui eesti baaside lepingust keeldub, on kohe hea sõda kuulutada. Ta blokeeris ka eesti mereteed, sest too oli andnud varju poola laevale Orzel . Venemaa tegi ettepaneku allkirjatstada vastase abistamise leping, millega taotleti luba luua riigi territooriumile vene sõjaväebaasid. Eestlased ei soovinud sõda ja kirjutasid alla ilma naaberrikidelt abi palumata. 28 september 1939 allkirjastati baaside leping ja venemaa esitas veel mõningaid nõudmiseid millest enam ei keeldutud, lubati , et baaside eestisse rajamine ei puuduta meie riigi iseseisvust mingil määral, kuid aimati, et see on algus, eesti riiigi kukutamisele.

Talvesõda

Samasugune baaside leping suruti peale ka soomele, aga kuna valitsus arvas , et parlamendis pole seda võimalik läbi suruda, siis nad alustasid venitamistakstikat, arvates, et venemaa teda ei ründa. 30.november 1939 alustas venemaa talvesõda, tungides ilma põhjuseta soomlaste territooriumile. Nsv arvas, et sõda kestab vähe, aga soomlased osutasid suurt vastupanu. Venelased pidid tooma lisavägesid, sest nad polnud harjunud külma ilmaga ja nad polnud sõjaks hästi valmistunud. Kõik olid hämmingus ja isegi Prantsusmaa ja Inglismaa olid nõus oma väed appi saatma . Stalin lõi kartma ja tegi soomega vaherahu . Soome pidi loobuma Karjala maakitsusest ja rajati Hankosse vene sõjaväebaas, aga iseseisvus säilus.

Baltiriikide okupeerimine

Kuna saksamaa tungis sisse prantsusmaale, siis kogu maailma pilgud olid seal ja nsv sai hea võimaluse baltimaade okupeerimiseks. Kõigepealt esitati ultimaatum leedule, kus nõuti punaarmee täiendavate jõudude sisseviimist ja venemeelse valitsuse loomist. 16 juuni 1940 esitati samad nõudmised ka eestile ja lätile. Eestalsed nõustusid vastupanu osutamata ja nii said baltiriigid okupeeritud. Eestisse toodi ždanov, kes hakkas venemeelsst valitsust tegema. Ta tõi tänavatele meeleavalduse, kes nõudsid uue valitsuse moodustamist. Juhiks sai johannes vares barbarus . Korraldati valimised ja nii saigi eestist vene osa.

Suur Isamaasõda

Barbarossa plaan, saksamaa sõjaplaan nsv liidu vastu, kus tuli viia väed otse venemaale ja mitte lasta neil taanduda selle sügavusse. . 21 juuni 1941 algab suur isamaasõda. Rünnakusuunad süd- leningrad , mitte- moskva , nord ukraina . Saksa liitlased, rumeenia , itaalia soome , slovakkia ungari.
1941 pannakse sakslaste pealetung seisma, moskva lahing. Sest halvad ilmaolud ja riietus ning venelased olid toibunud esimesest tagasilöögist.
1942 Stalingradi lahing- sakslased said löögi milest nad enam ei toibunud. Sakslased piirati stalingradis ümber ja ei lastud neid piiramisrõngast välja, ei aidanud ka õhuväed. Lõppes saksamaa kapituleerumisega ja 300 mehe surmaga.
Murrangulahingud: Kursk – sakslased olid toibunudja otsustasid kurski all venlasi rünnata. Vene väed osutusid tugevamaks ja sai selgeks et vene väead on tugevamad.
El-alamein 1942 - sakslased ei saanud varustust ja neid sunniti brittide ja usa poolt taganema tuneesiasse. 1943 andsid sakslased alla, lahingud põhja aafrikas lõppesid.
Midway - saarestikus võitsdi usa jaapanit ja sellest vallutati tagasi maad.

Mis on holokaust ?

Juutide massiline kinnivütmine ja tapmine gaasikambrites ja koonduslaagrites.

Maalimsaõja aegsed konverentsid .

1941 atlandi harta usa ja inglismaa , et taastada kõigi sõja sokupeeritud riikide iseseisvus.
1943 teherani konverents usa, venemaa, inglismaa, teise rinde avamise küsimus ja nsv tunnustati 1941 aasta piirides
1945 jalta konverents samad inmesed, üro asutamise probleem kesk ja idaeuroopa jäeti venemaa alla saksamaa jagamine okupatsioonitsoonideks.
1945-1946 pariisi rahu konverents sõlmiti rahulepingud saksamaa ja tema liitlastega . Pidid maksam reparatsioone ja loovutama territooriume. Saksamaaga rahulepingut ie sõlmitud, küll aga võeti talt reparatsioone ja ta pidi loovutama ida preisismaa. Jaapaniga sõlmisid rahu kõik välja arvatud nsv, poola ja tsehhoslovakkia.

Nürnbergi protsess

Peeti kohut saksamaa sõjapelike üle. Neid süüstistati inmkuritegude vastu ja seda et nad said käske ülematelt arvesse ei võetud. Saksamaale pandi kogu vastutus sõja eest ja mrp salajast protokolli ja nsv osalust arvesse ei võetud. Osad mõisteti surma, osad eluksajaks vanglasse ja osad said tähtajalise.

Maailmasõja lõpp ja tagajärjed

2 september 1945, jaapani kapituleerumine . Suured purustused ja inimkaotused , kokku ligi 60 miljonit inimest. Ei toonud soovituid tulemusi, läänedemokraatia saavutas võidu hitleri üle, aga pidi läbi sõrmede vaatama kommunismile. Tema alla läks kesk ja ida euroopa ja see tekitas teise maailma mis jäi raudse eesriide taha. Algas külm sõda.