Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda (0)

1 Hindamata
Punktid




Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda 1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda.
Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette
ning   asus   demokraatlike   lääneriikide   etteossa.   Nõukogude   Liit   saavutas   ülevõimu   Ida-
Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud
Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus.
2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu?
NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11
Tähtsamad muutused maailmakaardil: ● Muutusid riikide piirid 
● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt 
● Riikide territooriumid vähenesid
● Mõned riigid lõhenesid NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt: ● Soome pidi loovutama Karjala
●  Eesti, Läti, Leedu
● Saksamaa loovutas osa Ida-Breisimaast 
● Poola jäi ilma idapoolsetest aladest 
● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia 
● Rumeenialt võeti Bessaraabia 
● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared) 3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet,
kas   tegemist   on   Ida-Euroopa   iseseisva   sotsialistliku   riigiga   või   NSV   Liidu
liiduvabariigiga.
IDA-EUROOPA AASIA AMEERIKA Poola Mongoolia Kuuba Saksa DV Põhja-Vietnam Tšehhoslovakkia Hiina RV Ungari Põhja-Korea Rumeenia Jugoslaavia Albaania Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu!
4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN,
NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu.
Trumani   doktriin   1947
-     Dokument,   mille   alusel   tuleb   USA-   l   anda   majanduslikku   ja


sõjalist abi riikidele, kelle iseseisvust ohustatakse või püütakse õhutada kodusõda, et teostada
selle käigus riigipöörde.
Marshalli   plaan-    Plaan,   mille   alusel   tuli   sõjast   kannatada   saanud   riikidele   võimaldada
ulatuslikku   majanduslikku   abi,   sest   ajalugu   näitas,   et   kommunistlikke   riigipöördeid   on
võimalik läbi viia riikides, kus rahvas on äärmiselt vaene.
NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon) 1949-  Sõjaline liit, mis moodustati et
kaitsta end NSVL eest. Otsese tõuke andis sellele Berliini kriis.
VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955- Sõjaline organisatsioon, mis loodi NSVL
ja Ida- Euroopa sotsialistlike riikide (va. Jugoslaavia) poolt vastukaaluks NATO-le
VMN (Vastastikune Majandusabi Nõukogu) 1949-  Majanduslik organisatsioon, mis pidi
aitama   sotsialistlikel   riikidel   majandusraskustest   üle   saada   ja   kordineerima   nende
majanduslikku koostööd.
5. Külma sõja avaldumisvormid.
Avaldusvormid:  ● Vaenulik propaganda teise poole suhtes
● Luure ja spionaaž
● Sõjaliste liitude moodustamine
● Võidurelvastumine
● Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika riikide enda poole meelitamine
● Kriisikollete tekitamine 6. Saksamaa pärast teist maailmasõda. Berliini blokaad: millal toimus, blokaadi põhjus,
mida blokaad endast kujutas, kuidas lõppes?
24.juuni 1948-12.mai 1949, 
ajendiks oli rahareform. Oli esimesi suuremaid kriise külma sõja
ajal. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, millesse
haarati ka Berliini lääneosa. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-
Saksamaad   Berliiniga,   et   takistada   sinna   vajalike   kaupade   toimetamist.   Lääneriigid
korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega.
Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati. 7. Miks puhkesid Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides kriisid? Osata nimetada Ungari
ülestõusu 1956 ja Tšehhoslovakkia ülestõus ehk Praha kevadet 1968. Kuidas kriisid
lõppesid? Täpsemalt tuleb teada Berliini kriisi 1961: müüri ehitamise põhjused, müüri
likvideerimine.
Kriiside põhjused
:1) Ei soovitud sõltuda Moskvast
2)Puudusid demokraatlikud vabadused
3)Elatustase oli madalam kui lääneriikides
4)Teisiti mõtlejaid kiusati 
Ungari ülestõus 1956-  NSVL sõjavägi surus maha Ukraina ülestõusu Tšehhoslovakkia ülestõus e. Praha kevad 1968-  Suruti VLO vägede poot maha Berliini kriis 1961- Beriini müür eraldas Lääne-Berliini idaosast. 
1961.a ehitas NSVL Berliini müüri, see oli ümber Lääne-Berliini ehitatud betoonsein, mis
takistas sakslaste põgenemist kommunistlikust Ida-Berliinist Lääne-Berliini. Selle ehitamise


põhjused olid: ● massiline ida-sakslaste põgenemine läände
● lahkujad olid enamasti haritud ja nooremad sakslased
● pidev   Lääne-   Saksamaal   käimine   näitas,   et   kapitalistlik   süsteem   on   edukam   kui sotsialistlik ● loomevabadust piirati Ida-Berliinis
● puudusid demokraatlikud vabadused müüri likvideerimine: Sõja lõppedes ehk 1989. aastal likvideeriti Berliini müür 8. Kriisid külma sõja ajal Aasias ja Ameerikas: Korea sõda, Kariibi ehk Kuuba kriis,
Vietnami sõda, Afganistani sõda.
Teada nimetatud kriiside toimumise aastat, osalenud pooli, põhjusi ja tulemusi, osata leida
kaardilt. KRIIS, AASTA OSALENUD 
RIIGID
KRIISI 
PÕHJUSED
TAGAJÄRG/ 
TULEMUS
Korea sõda
1950-1953 Korea Vabariik, 
Korea RDV, Hiina, 
NSV Liit, USA, 
ÜRO Korea Vabariigi ja 
Korea RDV 
vastasseis, soov 
vastaspoolt endale 
allutada 1)Korea jäi jagatuks 
38. paralleeri mööda
2)Põhja-Korea on 
kommunistlik,
Lõuna-Korea 
demokratiseerub 
aeglaselt
3) Hukkus 5mln 
inimest, neist 3mln 
tsviilelanikku Vietnami sõda
1960.ndad-
1970.ndad Lõuna- ja Põhja-
Vietnam, 
NSVL,USA, Hiina USA ei soovinud, et 
Põhja- Vietnam 
liidaks Lõuna-
Vietnami endaga ja 
muudaks 
kommunistlikuks 1)USA sai lüüa ja 
kogu Vietnam muudeti
kommunistlikuks
2)USA maine 
maailmas langes
3)Keemiarelva 
kasutamise tagajärg 
looduses (sarnanesid 
kiirutustõvele, 
aastakümneid 
hävitatud)
4)USA sõduritel tekkis
nn. Vietnami 
sündroom
5)Hukkus 2mln 
vietnamlast, 
ameeriklasi u 56000 Kariibi kriis
1962 (Kuuba) Kuuba, NSVL, USA NSV Liit viis 
Kuubale 
tuumaraketid, et  1)NSVL viis 
tuumarelvad Kuubalt 
ära ja USA viis oma 


kaitsta võimule 
tulnud (Castrot, kes 
kehtestas Kuubal 
kommunistliku 
diktatuuri) tuumaraketid Türgist 
ära
2)USA lubas,et ei ürita
kukutada F.Castrot 
võimult Afkanistani sõda
1979-1989 Afkanistan, NSV 
Liit  NSV Liit pani 
võimule endale 
kuuleka 
kommunistliku 
valitsuse 1)NSVL tõi enda 
väed Afkanistanis 
ära
2)Sõda aitas kaasa 
NSVL lagunemisele 9. Kas USA alustatud tähesõdade programm õigustas ennast? Põhjenda! 10. Selgita mõisted:
kahepooluseline   maailm
-  Maailm   on   lõhenenud   kaheks   vastandlikuks   süsteemiks-
kommunistlikuks ja demokraatlikuks
külm sõda- NSVL ja idablokk riikide vastasseis demokraatlikele riikidele.
raudne eesriie-  sümboolne mõiste, mis tähendab et Moskva käskude järgi elanud riigid ei
tohtinud suhelda mitte kommunistlike riikidega.
võidurelvastumine- riikide pidev relvastuse uuendamine, et teist poolt üle trumbata.
massihävitusrelvad-  suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine   põhjustab hulgaliselt
purustusi või inimohvreid
tähesõdade programm-  Kava mille alusel tuli kosmosesse paigutada raketitõrje süsteemid
(e.kaitsekilp), et teha kahjutuks vaenlase tuumarakette.
kriisikolle- Mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või
rahvustevaheline,   usuline   või   muu   tüli   ning   mis   võib   põhjustada   suure   (sealhulgas
ülemaailmse) sõja puhkemise.
Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #1 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #2 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #3 Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda #4
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2020-11-26 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 8 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor krln22 Õppematerjali autor

Sarnased õppematerjalid

KÜLMA SÕJA KRIISID
74
ppt

KÜLMA SÕJA KRIISID

jpg HIINA KODUSÕDA 1946-1949  1920.-tel kujunes välja tugev Kommunistlik Partei (sai sõjalist ja maj. abi NSVLiidult), juht Mao Zedong.  Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik Rahvapartei) said abi USA-lt.  Kommunistide võit, riigi lõhenemine.  Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP)  Taiwan – Hiina vabariik (Guomindang) Mao Zedong KOREA SÕDA 1950-1953  1910-1945 Korea Jaapani võimu all.  Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA.  1948 – Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik Vabariik (KP)  1948 – Lõuna-Koreas Korea Vabariik (demokr, turumaj)  1950.a tungisid Põhja-Korea (juht – Kim II Sung) väed Korea Vabariiki.  Põhja-Korea abi: NSVL, Kom.Hiina “vabatahtlikud”.  Lõuna-Korea abi: ÜRO abi, USA väeüksused.  1953.a – sõlmiti vaheru, Korea p-saar ja rahvas jäi jagatuks. Kim Il Sung http://www.flickr

Ajalugu
Külm-sõda
12
docx

Külm-sõda

KÜLM SÕDA (1945-1991) Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri – demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda.

Ajalugu
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda-külma sõja kriisid
5
docx

Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid

Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus 1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel. Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri ­ Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete pingestumisest sai alguse külm sõda. 2

Ajalugu
Ajalugu KT külm sõda
8
docx

Ajalugu KT külm sõda

) Eesmärgid- NL eesmärgid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ja parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. ÜHINE eesmärk: soov vältida III MS oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid nendevahelised suhted. Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. ● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart

12. klassi ajalugu
Ajalugu KT KS
8
docx

Ajalugu KT KS

) Eesmärgid- NL eesmärgid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ja parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv maailma mõjutamiseks. ÜHINE eesmärk: soov vältida III MS oma eesmärkide elluviimisel. Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid nendevahelised suhted. Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma sõja alguseks Berliini kriisi. ● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart

12. klassi ajalugu
II MS ja Külm sõda
30
docx

II MS ja Külm sõda

miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike ideede levikule. Samas pakkus USA abi ka Ida-Euroopa riikidele, millest viimased Moskva survel loobusid. Lääne-Euroopa riikidest ei pakutud abi F.Franco diktatuurile Hispaanias ning majandusabist loobus ise NSV Liidu mõju alla langenud Soome. 5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest. ÜRO 24.10.1945 Tehti Rahvasteliidu asemele, mis ei suutnud täita talle pandud lootusi rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Loodi uue sõja vältimiseks

Ajalugu
Külm Sõda ja kriisid-pingelõdvendus
19
docx

Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus

maikuuni. Ainus mille NSV Liit saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonis Saksa DV. 1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni. Korea sõda. (1950-1953) Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda. Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina, Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad pooled. Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev) Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad

Ajalugu
Mõisted Külm sõda - 11 klass
5
docx

Mõisted Külm sõda - 11.klass

TUNNITÖÖ – KÜLM SÕDA – 11. klass Märgi, millist külma sõjaga seotud terminit on iseloomustatud. •Pärast Teist maailmasõda (1945) jagunes maailm kaheks – vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga ja idablokk ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit – Õ lk 74 (kahepooluseline maailm) •1947. aastal USA presidendi poolt esitatud välispoliitiline seisukoht, mille juhtmõtteks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui välissurve (kommunismi) vastu – Õ lk 6 (Trumani doktriin)

11.klassi ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun