Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda (0)
Kordamine: Rahvusvahelised suhted pärast Teist maailmasõda
1. Poliitiliste jõudude vahekorra muutumine maailmas pärast teist maailmasõda.
Üliriigiks muutus USA, kes läks majandusliku arengu poolest teistest maadest kaugele ette
ning asus demokraatlike lääneriikide etteossa. Nõukogude Liit saavutas ülevõimu Ida-
Euroopas ning suures osas Aasias. Suurriikide seas langes mõneks ajaks välja sõjas kaotanud
Saksamaa, Itaalia ja Jaapan. Vähenes ka Prantsusmaa ja Inglismaa osatähtsus.
2. Millised olid tähtsamad muutused maailmakaardil pärast Teise maailmasõja lõppu?
NSV Liidu territooriumi suurenemine teiste riikide arvelt. Kaart õpik lk. 11
Tähtsamad muutused maailmakaardil:
● Muutusid riikide piirid
● Mõned riigid kadusid maailmakaardilt
● Riikide territooriumid vähenesid
● Mõned riigid lõhenesid
NSV Liidu territoorium suurenes järgmiste riikide arvelt:
● Soome pidi loovutama Karjala
● Eesti, Läti, Leedu
● Saksamaa loovutas osa Ida-Breisimaast
● Poola jäi ilma idapoolsetest aladest
● Tšehhislovakkialt võeti tagakarpaatia
● Rumeenialt võeti Bessaraabia
● Jaapan pidi loovutama Kuriilid ja Sahalini lõunaosa (saared)
3. Osata nimetada sotsialistlikke riike Ida-Euroopas, Aasias ja Ameerikas. Teha vahet,
kas tegemist on Ida-Euroopa iseseisva sotsialistliku riigiga või NSV Liidu
liiduvabariigiga.
IDA-EUROOPA
AASIA
AMEERIKA
Poola
Mongoolia
Kuuba
Saksa DV
Põhja-Vietnam
Tšehhoslovakkia
Hiina RV
Ungari
Põhja-Korea
Rumeenia
Jugoslaavia
Albaania
Nimetatud riigid ei kuulunud NSVL koosseisu!
4. Tähtsamad külma sõja aegsed lepingud: Trumani doktriin, Marshalli plaan, VMN,
NATO, VLO. Lepingute sõlmimise eesmärgid/sisu.
Trumani doktriin 1947- Dokument, mille alusel tuleb USA- l anda majanduslikku ja
sõjalist abi riikidele, kelle iseseisvust ohustatakse või püütakse õhutada kodusõda, et teostada
selle käigus riigipöörde.
Marshalli plaan- Plaan, mille alusel tuli sõjast kannatada saanud riikidele võimaldada
ulatuslikku majanduslikku abi, sest ajalugu näitas, et kommunistlikke riigipöördeid on
võimalik läbi viia riikides, kus rahvas on äärmiselt vaene.
NATO (Põhja- Atlandi Lepingu Organisatsioon) 1949- Sõjaline liit, mis moodustati et
kaitsta end NSVL eest. Otsese tõuke andis sellele Berliini kriis.
VLO (Varssavi Lepingu Organisatsioon) 1955- Sõjaline organisatsioon, mis loodi NSVL
ja Ida- Euroopa sotsialistlike riikide (va. Jugoslaavia) poolt vastukaaluks NATO-le
VMN (Vastastikune Majandusabi Nõukogu) 1949- Majanduslik organisatsioon, mis pidi
aitama sotsialistlikel riikidel majandusraskustest üle saada ja kordineerima nende
majanduslikku koostööd.
5. Külma sõja avaldumisvormid.
Avaldusvormid:
● Vaenulik propaganda teise poole suhtes
● Luure ja spionaaž
● Sõjaliste liitude moodustamine
● Võidurelvastumine
● Aasia, Aafrika ja Ladina- Ameerika riikide enda poole meelitamine
● Kriisikollete tekitamine
6. Saksamaa pärast teist maailmasõda. Berliini blokaad: millal toimus, blokaadi põhjus,
mida blokaad endast kujutas, kuidas lõppes?
24.juuni 1948-12.mai 1949, ajendiks oli rahareform. Oli esimesi suuremaid kriise külma sõja
ajal. Nõukogude juhtkonna pahameele kutsus esile rahareform Saksamaa lääneosas, millesse
haarati ka Berliini lääneosa. Nõukogude sõjavägi sulges kõik teed, mis ühendasid Lääne-
Saksamaad Berliiniga, et takistada sinna vajalike kaupade toimetamist. Lääneriigid
korraldasid õhusilla, mis varustas sissepiiratud linna kütuse ja toiduainetega.
Berliini blokaad ei andnud Moskvale meelepärast tulemust ning mõne aja pärast see lõpetati.
7. Miks puhkesid Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides kriisid? Osata nimetada Ungari
ülestõusu 1956 ja Tšehhoslovakkia ülestõus ehk Praha kevadet 1968. Kuidas kriisid
lõppesid? Täpsemalt tuleb teada Berliini kriisi 1961: müüri ehitamise põhjused, müüri
likvideerimine.
Kriiside põhjused:1) Ei soovitud sõltuda Moskvast
2)Puudusid demokraatlikud vabadused
3)Elatustase oli madalam kui lääneriikides
4)Teisiti mõtlejaid kiusati
Ungari ülestõus 1956- NSVL sõjavägi surus maha Ukraina ülestõusu
Tšehhoslovakkia ülestõus e. Praha kevad 1968- Suruti VLO vägede poot maha
Berliini kriis 1961- Beriini müür eraldas Lääne-Berliini idaosast.
1961.a ehitas NSVL Berliini müüri, see oli ümber Lääne-Berliini ehitatud betoonsein, mis
takistas sakslaste põgenemist kommunistlikust Ida-Berliinist Lääne-Berliini. Selle ehitamise
põhjused olid:
● massiline ida-sakslaste põgenemine läände
● lahkujad olid enamasti haritud ja nooremad sakslased
● pidev Lääne- Saksamaal käimine näitas, et kapitalistlik süsteem on edukam kui
sotsialistlik
● loomevabadust piirati Ida-Berliinis
● puudusid demokraatlikud vabadused
müüri likvideerimine: Sõja lõppedes ehk 1989. aastal likvideeriti Berliini müür
8. Kriisid külma sõja ajal Aasias ja Ameerikas: Korea sõda, Kariibi ehk Kuuba kriis,
Vietnami sõda, Afganistani sõda.
Teada nimetatud kriiside toimumise aastat, osalenud pooli, põhjusi ja tulemusi, osata leida
kaardilt.
KRIIS, AASTA
OSALENUD
RIIGID
KRIISI
PÕHJUSED
TAGAJÄRG/
TULEMUS
Korea sõda
1950-1953
Korea Vabariik,
Korea RDV, Hiina,
NSV Liit, USA,
ÜRO
Korea Vabariigi ja
Korea RDV
vastasseis, soov
vastaspoolt endale
allutada
1)Korea jäi jagatuks
38. paralleeri mööda
2)Põhja-Korea on
kommunistlik,
Lõuna-Korea
demokratiseerub
aeglaselt
3) Hukkus 5mln
inimest, neist 3mln
tsviilelanikku
Vietnami sõda
1960.ndad-
1970.ndad
Lõuna- ja Põhja-
Vietnam,
NSVL,USA, Hiina
USA ei soovinud, et
Põhja- Vietnam
liidaks Lõuna-
Vietnami endaga ja
muudaks
kommunistlikuks
1)USA sai lüüa ja
kogu Vietnam muudeti
kommunistlikuks
2)USA maine
maailmas langes
3)Keemiarelva
kasutamise tagajärg
looduses (sarnanesid
kiirutustõvele,
aastakümneid
hävitatud)
4)USA sõduritel tekkis
nn. Vietnami
sündroom
5)Hukkus 2mln
vietnamlast,
ameeriklasi u 56000
Kariibi kriis
1962 (Kuuba)
Kuuba, NSVL, USA
NSV Liit viis
Kuubale
tuumaraketid, et
1)NSVL viis
tuumarelvad Kuubalt
ära ja USA viis oma
kaitsta võimule
tulnud (Castrot, kes
kehtestas Kuubal
kommunistliku
diktatuuri)
tuumaraketid Türgist
ära
2)USA lubas,et ei ürita
kukutada F.Castrot
võimult
Afkanistani sõda
1979-1989
Afkanistan, NSV
Liit
NSV Liit pani
võimule endale
kuuleka
kommunistliku
valitsuse
1)NSVL tõi enda
väed Afkanistanis
ära
2)Sõda aitas kaasa
NSVL lagunemisele
9. Kas USA alustatud tähesõdade programm õigustas ennast? Põhjenda!
10. Selgita mõisted:
kahepooluseline maailm- Maailm on lõhenenud kaheks vastandlikuks süsteemiks-
kommunistlikuks ja demokraatlikuks
külm sõda- NSVL ja idablokk riikide vastasseis demokraatlikele riikidele.
raudne eesriie- sümboolne mõiste, mis tähendab et Moskva käskude järgi elanud riigid ei
tohtinud suhelda mitte kommunistlike riikidega.
võidurelvastumine- riikide pidev relvastuse uuendamine, et teist poolt üle trumbata.
massihävitusrelvad- suure hävitusvõimega relvad, mille kasutamine põhjustab hulgaliselt
purustusi või inimohvreid
tähesõdade programm- Kava mille alusel tuli kosmosesse paigutada raketitõrje süsteemid
(e.kaitsekilp), et teha kahjutuks vaenlase tuumarakette.
kriisikolle- Mõnda maailma piirkonda haaranud pingeolukord, mille põhjuseks on riikide- või
rahvustevaheline, usuline või muu tüli ning mis võib põhjustada suure (sealhulgas
ülemaailmse) sõja puhkemise.
Sarnased õppematerjalid
74
ppt
KÜLMA SÕJA KRIISID
jpg
HIINA KODUSÕDA 1946-1949
1920.-tel kujunes välja tugev Kommunistlik
Partei (sai sõjalist ja maj. abi NSVLiidult), juht
Mao Zedong.
Hiina valitsusväed (Guomindang e Rahvuslik
Rahvapartei) said abi USA-lt.
Kommunistide võit, riigi lõhenemine.
Hiina mandriosa – Hiina Rahvavabariik (KP)
Taiwan – Hiina vabariik (Guomindang)
Mao Zedong
KOREA SÕDA 1950-1953
1910-1945 Korea Jaapani võimu all.
Pärast II MS põhi – NSVL, lõuna – USA.
1948 – Põhja-Koreas Korea Rahvademokraatlik
Vabariik (KP)
1948 – Lõuna-Koreas Korea Vabariik (demokr, turumaj)
1950.a tungisid Põhja-Korea (juht – Kim II Sung) väed
Korea Vabariiki.
Põhja-Korea abi: NSVL, Kom.Hiina “vabatahtlikud”.
Lõuna-Korea abi: ÜRO abi, USA väeüksused.
1953.a – sõlmiti vaheru, Korea p-saar ja rahvas jäi
jagatuks.
Kim Il Sung
http://www.flickr
12
docx
Külm-sõda
KÜLM SÕDA (1945-1991)
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid,
riikide piire ning inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri –
demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid demokraatiat edendada ning kommunismi peatada
ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada ning maailma juhtida.
Nendevaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete
pingestumisest sai alguse külm sõda.
5
docx
Ajaloo kontrolltöö- Külm sõda, külma sõja kriisid
Ajaloo kontrolltöö - Külm sõda, kriisid külma sõja ajal, pingelõdvendus
1.Rahvusvaheliste suhete pingestumine Euroopas 1940. Aastate teisel poolel.
Teine maailmasõda muutis mitmel pool maailmas jõudude vahekorda, riikidevahelisi suhteid, riikide piire ning
inimeste ümberasustamist. Teise maailmasõja lõpul tekkisid kaks leeri Demokraatlikud lääneriigid, kes tahtsid
demokraatiat edendada ning kommunismi peatada ning kommunistlik NSVL, kes tahtis kommunismi levitada
ning maailma juhtida. Nende vaheline suhete pingestumine sai alguses juba teise maailmasõja lõpul. Suhete
pingestumisest sai alguse külm sõda.
2
8
docx
Ajalugu KT külm sõda
)
Eesmärgid- NL eesmärgid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ja
parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv
maailma mõjutamiseks. ÜHINE eesmärk: soov vältida III MS oma eesmärkide elluviimisel.
Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid
nendevahelised suhted.
Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis
esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas
inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma
sõja alguseks Berliini kriisi.
● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart
8
docx
Ajalugu KT KS
)
Eesmärgid- NL eesmärgid: tagada turvalisus, blokeerida kapitalism, saada mõjuvõim maailmas ja
parandada oma majandust. USA eesmärgid: peatada kommunismi levikut, mis näis mõjuvõimas relv
maailma mõjutamiseks. ÜHINE eesmärk: soov vältida III MS oma eesmärkide elluviimisel.
Põhjused- Stalini soov kommunismi levitada, lääneriikide soov seda peatada, seega pigestusid
nendevahelised suhted.
Algus- sotsialistlikes riikides peetakse külma sõja alguseks Churchilli kõnet (1946), kus ta rääkis
esimest korda avalikult külmast sõjast (alguses hoiti omavahelisii vastuolusid saladuses) ning hoiatas
inimesi NSVL eest ja kutsus osutama vastupanu kommunismi pealetungile. Üldiselt peetakse külma
sõja alguseks Berliini kriisi.
● Raudne eesriie. Riigid ühel ja teisel pool raudset eesriiet. Kaart
30
docx
II MS ja Külm sõda
miljardit $). Plaani eesmärgiks oli Euroopa majanduse kiire taastamine, sest
kehvad majandusolud oleksid võinud olla heaks pinnaseks kommunistlike
ideede levikule. Samas pakkus USA abi ka Ida-Euroopa riikidele, millest
viimased Moskva survel loobusid. Lääne-Euroopa riikidest ei pakutud abi
F.Franco diktatuurile Hispaanias ning majandusabist loobus ise NSV Liidu
mõju alla langenud Soome.
5. Uued rahvusvahelised organisatsioonid II MS järel. ÜRO. NSVLi moodustatud
VMN ja VLO, lääneriikide NATO. Iga organisatsiooni tegevuse kohta paar
iseloomustavat sõna, näiteks loomise põhjustest.
ÜRO
24.10.1945
Tehti Rahvasteliidu asemele, mis ei suutnud täita talle pandud lootusi
rahvusvahelise rahu ja julgeoleku säilitamisel ega ka edukalt kaasata oma
liikmeskonda kõiki rahvusvahelisi suurvõime. Loodi uue sõja vältimiseks
19
docx
Külm Sõda ja kriisid, pingelõdvendus
maikuuni. Ainus mille NSV Liit
saavutas oli see, et Lääne-Berliini ei arvatud loodava Saksamaa Liitvabariigi
koosseisu, vaid jäi iseseisvaks haldusüksuseks. Küll aga tekitas blokaad
Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV,
idatsoonis Saksa DV.
1955.aastal võeti Saksa LV NATO liikmeks, seepeale rajasid NSV Liit ja tema
sõltlased oma sõjalise organisatsiooni Varssavi Lepingu Organisatsiooni.
Korea sõda. (1950-1953)
Pärast II maailmasõda oli Korea jagatud kaheks: põhjas kuulutati NSV liidu
toetusel välja Korea Rahvademokraatlik Vabariik, lõunas USA toetusel Korea
Vabariik. 1950 aastal tungis Põhja-Korea Lõuna-Koreale kallale. Algas Korea sõda.
Sõda kestis kolm aastat, kuni 1953.aastani. Põhja-Koread toetasid NSVL ja Hiina,
Lõuna-Koread USA. Sõjal õiget võitjat polnud, võitjaks pidasid end mõlemad
pooled.
Lähis-Ida pingekolle (1948 – tänapäev)
Osalejad: Iisrael vs. Palestiina ja seda toetavad araabiamaad
5
docx
Mõisted Külm sõda - 11.klass
TUNNITÖÖ – KÜLM SÕDA – 11. klass
Märgi, millist külma sõjaga seotud terminit on iseloomustatud.
•Pärast Teist maailmasõda (1945) jagunes maailm kaheks – vastamisi seisid demokraatlikud lääneriigid eesotsas USA-ga ja idablokk
ehk kommunistlikud riikide leer, mida juhtis NSV Liit – Õ lk 74 (kahepooluseline maailm)
•1947. aastal USA presidendi poolt esitatud välispoliitiline seisukoht, mille juhtmõtteks oli vabade rahvaste toetamine nii sise- kui
välissurve (kommunismi) vastu – Õ lk 6 (Trumani doktriin)
Meedia
Kommentaarid (0)
Kõik kommentaarid