Põhjamaade romantikud (2)

Põhjamaade romantikud

Enne 19 sajandit oli muusika üldine areng puudutanud vähe. Romantism jõudis põhjamaadesse hilise laineteusena.

Sündmused põhjamaades 19.sajandil

Taani

• 1836. Asutati Taani muusikaühing
  
• 1836. Ilmus esimene muusika ajakiri “Musikalsk Tidende”
  
• 1839. Alustas tegutsemist Üliõplistate laululahing
  
• 1846. Asutati Odense ooperiteater
  
• 1867. Kuninglik konservatoorium Kopenhagenis
  
• 1868. Asutati Kammermuusikaühing
  

Norra

• 1810. Asutati Kristianias “Muusikalütseumi” ühingut (eksisteeris kuni 1838. aastani). “Lütseumi” tegevus oli seotud eelkõige norra ja välismuusikute kontsertide organiseerimisküsimustega.
  
• 1814 . Kuulutati Norra pealinnaks Kristianiat.Seal töötas ülikool ja sellest sai norra muusikaelu keskus.
  
• 1821. Asutas Lars Möller Ibsen Vokaalinstituudi
  
• 1827.Avati “Kristiania Ühiskondlik Teater”. Repertuaari kuulusid draamaetendused, laulumängud (Singspiele) ja ooperid .
  
• 1871.Asutati Muusikaühing
  
• 1876.Asutati Kvarteti ühing
  
• 1883.Asutati konservatoorium (L. M. Lindeman)
  

Rootsi

• 1771 . Asutati Stockholmis Kuninglik muusikaakadeemia (19. sajandi lõpul – konservatoorium, 1971 . aastast – Riiklik Kõrgeim Muusikakool)
  
• 1814-16. Valmis rootsi rahvaviiside antoloogia (koostajad A. Afcelius, E. Geier, A. Arvidson)
  
• 19. sajandi keskel sai kuulsaks rootsi laulukunst (J. Lind, K. Nilson jt.)
  

Soome

• 1790. Asutati Turus esimene muusikaühing (sinna kuulusid lisaks orkester, noodikogu ja muusikakool)
  
• 1835. Kirjastati “ Kalevala ” eepose I Raamat (35. runoga) ning 1849. aastal – II Raamat (50 runoga, koostaja Elias Lönnrot, 1802-1884).
  
• 1852 . Valmis esimene soome ooper (Frederik Paciuse „Kaarle Kuninkaan Metsastys” - “Kuningas Karli jaht ”)
  
• 1881. Toimus esimene Jyväskylä festival
  
• 1882. Asutati Helsinki Üliõpilaste koor (Ylioppilaskunnan Laulajat)
  
• 1882. Robert Kajanus asutas Helsinki Filharmoonia orkestri
  
• 1882. asutati Helsingin musiikkiopisto - Helsingis muusikakool (1924. aastast – konservatoorium, 1939. aastast – Sibeliuse Akadeemia). Asutaja Martin Wegelius.
  

Edward Grieg

• Sündis Beregenis
  
• 1858-62 õpis Leipzigi konservatooriumis klaverit , muusikateooriat ja kompositsatsiooni.
  
• 1863-65 õppis Taanis Niels Gade käe all
  
• Abiellus Nina Hagepuriga, kes oli tema inspiratsiooni allikas.
  
• 1866-74 elas Oslos-tegutses eraõpetajana ja dirigendisna.
  
• 1869-70 elas Roomas, tutvus Lisztiga .
  
• Rajas Berengi läheldae villa
  
• Elu viimastel aastatel esitles oma teoseid üle Euroopa
  

Tema muusikate peetakse kauniks, siiraks ja varjundirohketeks.Värvikas helikeel oli inpireeritud rahvusmuusikast, kuid ei kasutanud rahvalauluda tsitaate.Meeleolud olid kord kanged, kord lüürlised, mis kujutasid Norra kordumatut loodust.Kõige enam kirjutas ta miniatuure:140 soololauli, hulk klaveripalu(tsüklid „Lüürlised palad“, „Albumimehed“, „Humoreskid“).Populaarseim teos oli 1968.aastal kirjutatud Klaverikontsert ja Ibseni värsdraamale „ Peer Gynt“ loodud muusika.Kirjutas ka veel instrumentaalset kammermuusikat.
Carl Nielsen

• Sündis 12-lapselises perekonnas
  
• Esimesed viiluli tunnid isalt
  
• Mängis Odense sõjaväeorkestris
  
• 1883. aastal saadeti õppima Niels Gade käe ala Kopenhaageni konservatooriumisse.
  
• 1889.aastal töötas viiuldajana Taani Kuningliku Teatri orkestris
  
• 1915-27 juhatas Kopenhaageni Muusikaühingu orkestrit
  

Nilseni tuntakse enamasti väljapaistva sümfoonikuna.1. sümfoonia tõi talle tunustuse Taanis ja 3.sümfoonia rahvusvahelise tunnustuse .1. sümfoonias kasutas esimest korda nn progressiivset tonaalsust-teos algas ühes ja lõppes teises helistikus.Nielseni esimene sümfoonia valmis 1892 ja viimane 1925.Esimesed 3 sümfooniat olid klassikalised ja romantlised, 4-6 aga viitavad juba uuele ajastule.Alates 4 sümfooniast , mille loomisaeg langeb kokku I maailmasõjaga, muutub helilooja väljenduslaad intensiivsemaks ning muutub negatiivsemaks.Kirjutas ka 2 ooperit „Saul ja Taavet“ ja „Maskeraad“.Samuti kirjutas ka imekauni kandaadi „Kevad Fynis“.Kirjutas ka instrumentaalkontserte ja kammermuusikat.
Jean Sibelius

• 10 aastaselt mängis juba klaverit, 15-selt hakkas võtma viiulitunde
  
• 1885.aastal astus ta Helsingi muusikainstituuti
  
• 1889-91 õppis Berliinis ja Viinis
  
• 1898 hakkas tema teoseid kirjastama Breitkopf & Härtel, millega saavutas rahvusvahelise tuntuse .
  
• 1904. aastal kolis taoma perega Ainolasse
  
• 1908 opereeriti tal kõrikasvaja, millega muutus looming endassesüvenumaks
  
• 1915.aastal tähistas Soome kultuuri üldsus suurejooneliselt tema 50. Juubelit.
  
• 1917 alates Sibelius reisis Euroopas ja Ameerikas.
  
• 1926 lõpetas dirigeerimise ja oli kirjutanud ka oma ulatuslikumad teosed
  

Tunti teda eeplise väljenduslaadiga sümfoonik.Tema 7 sümfooniat kuuluvad 20 sajandi alguse väljapaistvamate heliteoste hulka.Varasem looming oli mõjutatud Viini klassikute, Griegi ja Tšaikovski eeskujul.Alates 3.sümfooniast kujunes välja tema isikupärane stiil.Sibeliuse helikeel muutus ökonoomsemaks ja konsentreeritumaks.Teda iseloomustas hea vormitunnetus, temaatline materjal on napp ja rafineeritud ning selle arendus erakordselt orgaanline.Suur osa Sibeliuse lprogrammlisest sümfoonlisest loomingust on inspireeritud kodumaa loodusest, rahvapärismustest ja muistendidest, mis on koondatud eeposse“Kalevala“.Sinna kuuluvad „Kullervo sümfoonia“, sümfoonlised poeemid „ Finlandia “, „ Saaga “, „Karjala süit“, sümfoonline suit“Lemminkäinen“.Teosest „Finlandiast sai Venemaa ülemvõimu vastane sümbol.Sibelius kirjutas veel viiulikontserdi, kammermuusikat, vokaalsümfoonilisi teoseid, koori-ja soolilaule ning lavamuusikat.
Edvard Grieg - Peer Gynt - Morning Mood
Teos on väga värvikas.Loob emotsiooni kevadest, kevad päikese tõus, looduse tärkamisest ning hommikuse päikse soojusest.Esitamisel kasutatati viiuleid ja flööti. Meloodia on täis postiivsust, rõõmsameelne, avastav.Rütm on mõõdukas, ei ole kiire ega aeglane.Samuti on rahulikumaid ja kiiremaid kohti.Mulle meeldis teos eriti kui kuulda praegu keset talve, kus kevad tundub veel nii kaugel.Seda kuulates tekitab lootuse , et varsti läheb väljas ilmad rõõmsamaks ja soojemaks.
Carl Nielsen: Symphony No. 4
Teose algus on väga kiire ja rütmikas.Loob tunde agresiivsusest, et kohe kohe on juhtumas midgi hirmsat.Muusika muutub ärevaks, samas ka mõndade heldete hetkedega vahepeal .Hiljem on kuulda hääli vaikusest rahust, samas nagu varitseks oht, et varsti midagi hirmsat juhtumas.Nielsen väljendaks teoses oma rahulolematust ja teadmatust, mis sündima hakkab ning suhtub sellesse kurjustavalt või negatiivselt.Teose esitamisel kasutati tervet sümfoonia orkestrit.Teos iseenest oli huvitav kuulata, samas oli liiga palju pesimistlike noote. Kuigi oli meeldiv ja tekitas erinevaid tundeid, mida Nielsen ilmselt väljendada sooviski.
Sibelius - Finlandia
Finlandia tundub väga pidulik ja isamaaline nagu ka nimi viitab.Meloodia on veidi kurvameelne ja rahutu ning on tunda hirmu.Viitab ilmselt, et venemaa on valitsemas Soomet.Tekitab tunde olemusvõitlusest ja soovist saada vabaks.Rütm on väga vahelduv, on kiiremaid ja aeglasemaid kohti.Esitas sümfooniaorkester.Teos meeldis mulle, tekitas isamaalise tunde, isegi kui tegemist ei olnud Eesti teosega.Sobiks kuulata 24.veebruaril.Geniaalne isamaaline lugu.
Edvard Grieg
Raul Hanson 11b