Teine maailmasõda (0)

AJALUGU 9. KLASSILE – KORDAMINE KONTROLLTÖÖKS 
II  MAAILMASÕDA  (1.09.1939-2.09.1945) 
1.  Puhkemise eeldused ja põhjused 
Versailles ’ süsteem oli kokku varisemas, ka  Rahvasteliit  ei suutnud suurriike 
ohjeldada.  Hitler  soovis I maailmasõja järel loodud süsteemi  likvideerida  ning MRP 
sõlmimine  lisas  talle veelgi  kindlust . Stalin   kavatses  laiendada oma  piire  läände. Et 
tagada Saksamaale majanduslik edu, otsustas Hitler arendada sõjatööstust. Ka Stalin 
tahtis arendada sõjaväge ning vajas Punaarmeele tegevust. Hitler tahtis oma rahvale 
juurde eluruumi ning Stalin aga kommunismi mõjuvõimu laiendamist. 
2.  II maailmasõjale  eelnenud  sündmused 
  Hitler okupeeris 1938. aastal Austria. Austerlased vastupanu ei osutanud. 
  Hitler tahtis endale  Tšehhoslovakkia  osasid, kus elasid  sakslased . Chamberlain  
pakkus välja kokkuleppe, lootes vältida sõda. Müncheni kokkulepe 
(29.09.1938) – SB, Prantsusmaa, Saksamaa ning Itaalia. Sellega sunniti ka 
Tšehhoslovakkia nõustuma ning Saksamaa sai loa okupeerida Sudeedimaa. 
  1939 märtsis vallutasid sakslased kogu Tšehhoslovakkia. Kevadel okupeeriti 
Leedule kuulunud  Klaipeda  ning nõuti Poolalt  Gdanski . 
3.  MRP 
23. augustil 1939 sõlmisid Saksamaa ning NL mittekallaletungilepingu. Venemaa poolt 
Molotov  ning Saksamaa poolt Rippentrop. Osapooled lubasid 10 aasta jooksul 
üksteist mitte rünnata. See oli lepingu põhiosa, aga öösel sõlmiti ka salajane 
lisaprotokoll, millega kaks riiki jagasid omale huviirkonnad Ida- ja Kagu-Euroopas. 
4.   Kolmikpakt  
1940. aasta sügisel sõlmisid Saksamaa, Itaalia ja Jaapan lepingu, millega nad võtsid 
endale kohustuse üksteist toetada. Hiljem  liitusid  sellega ka mõned teised riigid. 
5.  Saksamaa  vallutused  1939-1941 
  1. sept 1939 Saksamaa  sissetung  Poolasse 
  1940 kevadel  vallutati  Norra, Taani, Luksemburg, Belgia ja Holland. Ka 2/3 
Prantsusmaast sattus Hitleri võimu alla. Vaatamata Hitleri  paljudele  
kavatsustele vallutada Suurbritanniat, tal see ei õnnestunud.  
  1940 hilissügisel tungisid saksa väed  Kreekasse  ja Jugoslaaviasse 
  1941 juunis tungisid saksa väed koos  liitlastega  NL  aladele . Saksamaal 
õnnestus hõivata suurem osa  NSVL  Euroopa osast. 
6.  NSVL vallutused 1939-1941 
  17. sept 1939 sissetung Poolasse 
  1939 novembris  Talvesõda . Soome pidi loovutama  Karjala  ja  Viiburi . 
  1940. aastal okupeeriti  Baltimaad  ja Rumeenialt võeti Bessaraabia ning 
Bukoviina. 
 
 
7.   Pearl  Harbor 
Kuna maailma tähelepanu oli põratud sõjategevusele Euroopas, kasutas Jaapan seda 
ära ning proovis kehtestada ülemvõimu Ida-Aasias. 7. detsembril 1941. aastal ründas 
Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Hawaii saarestikus Pearl  Harboris  ning 
kuulutas USA-le sõja. Sõda oli nüüd haaranud ka Vaikse ookeani piirkonda, seega oli 
see muutunud tõeliseks maailmasõjaks. 
8.  Murrangulised lahingud 
  Stalingradi lahing 
1942 algas lahing Stalingradi pärast. Punaarmee pidas nelja kuu jooksul 
sakslaste vastu ägedaid kaitselahinguid. 19. novembril 1942 alustas 
Punaarmee vastupealetungi ning umbes 300 000 Saksa  sõdurit  jäi 
piiramisrõngasse. Stalingradi lahingut peetakse murranguks kogu teise 
maailmasõja käigus. Saksamaa ning tema liitlased  Rumeenia  ja Itaalia kaotasid 
ühtekokku 800 000 sõdurit. 
   Kurski  lahing 
1943. aasta suvel üritasid sakslased võtta Kurski linna lähedal Nõukogude 
väed piiramisrõngasse. 5. juulil algas lahing, mis läks ajalukku Kurski lahingu 
nime all.  Seda peetakse üheks maailma suurimaks tankilahinguks. 
Punaarmeel  õnnestus  pealetung  Kurski all peatada ning  mõne  kuuga  vallutas 
Punaarmee Saksamaalt tagasi 2/3 NSVL alasid. 
9.  Teise rinde  avamine  Prantsusmaal Normandias 
Teherani konverentsi otsuse kohaselt avati Lääne-Prantsusmaal Normandias teine 
rinne. Normandias maabusid USA, SB,  Kanada  ja Poola sõjajõud. Esialgu õnnestus 
sakslastel pealetungi küll  pidurdada , kuid pärast ägedaid lahinguid sakslaste kaitse 
langes. Punaarmee ja lääneriikide sõjaline edu elavdas vastupanuliikumist teistes 
Saksamaa okupeeritud riikides.  
10. Olulised konverentsid 
  Atlandi harta 
1941. aasta augustis sõlmisid USA ja SB kokkuleppe, milles sõnastati sõja 
eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted. Veel lubati taastada 
kõikide sõjaajal kaotanud riikide iseseisvused. 
  Teherani  konverents  
1943. aasta novembris toimus  Iraani  pealinnas Teheranis konverents, kus 
esimest korda kohtusid Hitleri vastase koalitsiooni riikide juhid:  Churchill , 
Roosevelt  ja Stalin. Otsustati avada Prantsusmaal teine rinne. Nõukogude Liit 
võttis kohustuse kuulutada pärast Saksamaa  purustamist  Jaapanile sõda. USA 
ja SB  tunnustasid  NSVL 1941. aasta piiride järgi.  
  Jalta konverents 
1945. aasta  veebruaris  toimus Musta mere ääres Jaltas konverents, millest 
võttis osa Churchill, Stalin ja Roosevelt. Seal kooskõlastati, kuidas Saksamaa 
lõplikult purustada ning sõjajärgne maailmakorraldus. Määrati ka  ÜRO  
asutamiskonverentsi aeg ja koht (San  Francisco  24. okt 1945) 
 
 
  Potsdami konverents 
1945. aasta juulis-augustis arutasid USA, SB ja NSVL Saksamaa sõjajärgse 
haldamise  küsimusi . Tähtis oli kokkulepe anda rahvusvahelised sõjaroimarid 
kohtu alla. 
 
 
11.  Holokaust  
Juutide  tagakiusamine  Saksamaal sai alguse juba kohe pärast Hitleri võimuletulekut. 
Mõni aasta hiljem muutus juudi rahva massiliseks hävitamiseks ehk  genotsiidiks . 
Teise maailmasõja ajal tegutsesid okupeeritud aladel SS-politseid, kes asusid 
hävitama  juute . Algul hukati juute kohapeal, hiljem hakati neid  saatma  
surmalaagritesse. Eesmärgiks oli hävitada Euroopas kõik juudid . 
12.  Vastupanuliikumine  
Vallutajate vägivallatsemine põhjustas vastupanuliikumise mitmel pool Euroopas. 
Sakslased ja itaallased olid hädas põrandaaluste vastupanurühmitustega, mis 
tegutsesid pea kõikides maades. Nad häirisid sõjatehaste tööd, katkestasid rindel 
olevate vägede tööd ning  tapsid  olulisi okupatsioonivõimu tegelasi. 
Okupatsioonivõimud üritasid nende vastu võidelda, kuid tulemusi see ei andnud. 
13. Saksamaa purustamine 
Vastavalt Jalta  konverentsil  otsustatu, hakati 1945. aasta kevadtalvel Saksa 
relvajõudude  lõplikku hävitamist.  Saksamaa oli jäänud ilma liitlasteta. Vastaste 
võimsad õhurünnakud purustasid Saksa linnu. Natsi-Saksamaa lõppu tähistas berliini 
vallutamine . 7.-8. mail 1945 kirjutasid Saksa ülemjuhatuse esindajad alla Saksamaa 
tingimusteta kapituleerumise aktidele. Saksamaa jagati SB, USA, Prantsusmaa ja NSVL 
vahel  neljaks  okupatsioonitsooniks ja pealinn Berliin neljaks sektoriks.  
14. Jaapani purustamine 
Pärast Saksamaa alistumist muutus peamiseks sõjatandriks Kaug-Ida.  USA koos 
liitlastega jätkas 1943-1944 vastaste hõivatud alade tagasivallutamist. Jaapani  armee  
olukord oli väga masendav, eriti lennuvägi. Tehnika oli vananenud. Jaapani 
sõjaväejuhtkond otsustas kasutusele võtta kamikazed ehk suitsiidipiloodid. 
Alistumisettepanekud lükati Jaapani poolt tagasi ning seepeale otsustas USA 
kasutusele võtta  tuumapommid . Need heideti  Hiroshimale  ja Nagasakile. Surma sai 
üle 200 000 inimese ning  jaapanlaste  vastupanu oli  murtud . Nõukogude väed tungisid 
Mandžuuriasse ja Koreasse ning purustasid Jaapani miljonilise armee. 2. septembril 
1945 allkirjastasid Jaapani ning USA esindajad Ameerika sõjalaeva  Missouri   pardal  
Jaapani tingimusteta kapitulatsiooniakti . Teine  maailmasõda  oli lõppenud. 
15. Nürnbergi  kohtuprotsess  
Pärast teise maailmasõja lõppu korraldati Saksamaal Nürnbergis rahvusvaheline 
kohus natsijuhtide-sõjasüüdlaste üle. 24 natslikku sõjaroimarit astusid rahvusvahelise 
sõjatribunali ette. Kohtualuseid süüdistati vallutussõdade pidamises, sõjaroimades 
ning kõige rängemates inimsusvastases kuritegudes. 12 natsliku Saksamaa kõrget 
riigiametnikku mõisteti surma, teised said pikaajalise vanglakaristuse. Rahvusvahelise 
sõjakohtu alla anti ka terve hulk Jaapani riigijuhte.