Kanna kaardile Euroopa riigid (0)

Kanna kaardile Euroopa riigid, tähista, kommunistlikud riigid, kanna kaardile raudne eesriie .
Kommunistlikud riigid: NSV Liit, Poola, Jugoslaavia , Rumeenia , Saksa DV, Tšehhoslovakkia, Ungari, Bulgaaria , Albaania ,
Raudse eeriide taha jäid: Poola, SaksaDV, Tśehhosl, Austria, Ungari, Serbia, Rumeenia, Bulgaaria
Külm sõda (1945 – 1989)
Algas 1945 kui USA ning NSVL astusid omavahel vaenujalale. NSVL isoleeris end täielikult muust maailmast. NSVL blokeeris ära kõik maised teed ning lõpuks rajati ka Berliini müür.
Raketikriis: kus NSVL jäi vahele stardiplatvormide ehitamisega 1962. Valmistuti Kuuba platvormide lõhkuma mineuks, tuumasõjaks. Siis andis aja NSVL liider tagasikäigu, et lammutab stardiplatvormi ja viib ära raketi.
USA ja NSVL vahel paranevad suhted ning 1987 lepitakse, et hävitatakse keskmaa tuumaraketid.
1989 anti Ida-EU kommu . riikidele võimalus valida dem. valitsused ning siis lagunes NSVL 15 vabariigiks, millega lõppes ka külm sõda.

• Raudne eesriie: oli läänemaade + kommunistlike riikide vaheline infosulg . Esimesena võttis selle mõiste kasutusele 1945 Chuchill, kes ütles oma telegrammis Trumanile, et ei tea, mis seal teiselpool toimub, sest rootsi suursaadik, kes aitas jute, oli kaduma läinud.
  
• RE. eesmärk: kaitsta kommu. Alasid võõrvõimude eest; vaba teabevoolu takistamin, salapoliitiline kontroll, tsensuur .
  
• See oli Külma Sõja ajal saavutus ja ka meetod. kestiskuni 1990 kui sotsialismileer lagunes.
  

ÜRO: Atlandi Harta (14. august 1941) põhimõtetel olev organsiatsioon.
Atlandi Harta seisukohtadega ühinesid 1. Jaan. 1942 26 riiki
1945. aprilli – juunis: San Franciscos konverents, millest võtsid osa peaaegu kõik Hitleri-vastase koalitsiooni liikmed
eesmärk: rahvusvahelise rahu + julgeoleku + inimõiguste + rahvusvahelise koostöö tagamine + (majandusliku, sotsiaalse, kultuurilite rahvusvaheliste probleemide lahendamine)
Konverentsi viimasel päevalallkirjastasid 51 riiki: ÜRO põhikirja, mis jõustus 24. oktoobril 1945.
Seda päeva tähistatakse ÜRO sünnipäevana.
(1948 võeti vastu Inimõiguste deklaratsioon )
(Eesti liitus ÜROga 17. septembril 1991)
Berliini blokaad (24. juuni 1948 – 12. Mai 1949)
Põhjuseks: L- Berliin oli allutatud maj. Läänele ja NSVL ei saanud seda linnaosa okupatsioonitsooniga majanduslikult siduda. Seega sulges NSVL kõik maismaateed mis ühendasin Ida ning Läänt, mis jättis Lääne ainsaks suhtlusvõimaluseks õhuteed. (Mõte: varustada ise L-Berliini, et saada see maj. NSVL'st sõltuvaks)
Tulemus: Blokaad tekitas Saksamaa lõpliku lõhenemise: kolmes läänetsoonis kuulutati välja Saksa LV, idatsoonides Saksa DV.
Osalejad: NSVL; Inglismaa; Pr.; USA

• 
  

VMN jaan. 1949 asut. NSVL initsiatiivil Vastastikuse Majandusabi Nõukogu.
Eesmärgiks: liikmesmaade majanduse ühtsustamine + vastastikuse koostöö suurendamine.
Asutajaid 6: NSVL, Bulgaaria, Poola, Rumeenia, Tsehhosl, Ungari. Liitus veel – Albaania, SDV, Mongoolia , Kuuba, Vietnam .
VMN-iga koostöökokkuleppeid: Jugoslaavia, Soome, Iraak , Mehhiko.
Igapäevast tööd juhtis: sekretariaat. Iga leping tuli sõlmida läbi Moskva.
Org. lõpetas tegevuse: 1991 (kui idablokk lagunes)

• Trumani doktriin
  
• 1947 tegi USA president Harry Truman kongressil avalikuks doktriini.
  
• USA välispoliitika juhtmõtteks: vabade rahvaste toetamine nii sise-, kui ka välissurve vastu, (lubas Kreeka ja Türgi valitsusele sõjaväelist ja majandusabi).
  

Pidi hoidma ära Kreeka + Türgi NL mõjusfääri langemise.

Kommunismi pidurdamise poliitika Truman: “kui maailmas rikutakse sõjalise surve ja poliitilise sisseimbumise teel status quo´d, siis ei saa USA sellega leppida”. Seda doktriini järgides hakkas Wahington otse või kaudse kommunismi ohtu sattunud riike ja rahvaid abistama.

Marshalli plaan (1948)
Trumani doktriini (poliitilise juhtmõtte) I rakendus oli Marshalli plaan (ka kommu. Pidurdamise I rakendus)

• 1948 Usa abiprogramm: sõjas laastatud riikide aitamiseks (maj. + tehnoloogilist abi) ja kommunsimis pealetungi ennetamiseks (Programm 4a) seda nim ka Euroopa Taastamise Programmiks.
  
• Aitas kaasa kommu. Pudurdamisele + dem. Lemitamisele
  
• 
  
• Hallsteini doktriin
  

1955 oli Lääne-Saksamaa olulisim välispoliitiline doktriin. Põhimõte: Kõiki neid riike, kes sõlmivad diplomaatilised suhted SDV-ga, käsitletakse SLV poolt vaenulikena ja nendega katkestatakse igasugused suhted.
Doktriin lõpetati 1970. aastaks, mil Lääne-Saksamaa poliitika Ida-Saksamaa suhtes muutus.

• Doktriiniga ei tunnustanud Saksamaa LV Sa ksa DV-d, käsitledes end saksa rahva ainuesindajana.
  
• NATO : 1949 loodi Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon (NATO) – Ühise sõjalise juhtimisega ning võimaliku kallaletungi tagasilöömiseks mõeldud lääneriikide kaitseliit .
  
• 1948 allkirjastavad 5 lääne EU riiki Brüsseli pakti: ( Holland ; Belgia; Lux.; Pr ; SB)
  
• Asutajariigid: Brüsseli pakti 5 riiki + Itaalia, Portugal, Taani, Norra, Island , USA, Kanada ; 1952 Kreeka ja Türgi; 1955 SLV; 1982 Hisp
  
• Kõrgeim organ – NATO Nõukogu, mis koosneb välis- ja kaitseministritest.
  
• Peakorter – Pariisis (kuni 1966, mil Pr. Peatab oma liikmelisuse NATO’st)
  
• Peale seda peakorter – Brüsselis Eestist NATO täieõiguslik liige – 29. märtsil 2004.
  

Pariisi kokkulepped (Jõustusid 1955 mai)
Koreast saab 2 riiki
1950 – 1953: Korea sõja puhkemine (II külma sõja kriis)
Põhja-Korea tungib kallale Lõuna-Koreale
ÜRO julgeolekunõukogu otsustas sekkuda USA vägedega Korea sõtta
Pärast Stalini surma 1953 suudeti Koreas rahu säilitada
Aasias polnud NSVL’l enam midagi saavutada – tähelepanu taas EU’sse
SLV (saksa liitvabariik): satub ohtu (NSVL sunnib peale kommunismi)
Otsustati relvastada SLV
1954: sõlmiti Pariisi kokkulepped 1) SLV’s kaotati okupatsioonireziim + võeti NATO liikmeks
2) NATO kontrolli all võis SLV lubada 12 diviisi suuruse armee e. Bundeswehri
VLO - (14. mai 1955 – 1991 Varssavi Lepingu Organisatsioon
Asutati: 1955 Varssavis – vastukaaluks NATO-le (mis oli 1954. aastal hakanud Lääne-Saksamaad uuesti relvastama)
NSVL sotsialismileeri sõjaline bloki ehk VLO
Kuulusid: Albaania; Bulgaaria; NSVL; Poola; Rumeenia; SDV; Tsehhoslovakkia ; Ungari.
NSVL sai enda kasutusse sots- riikide armeed (mida oma huvides ära kasutada)
Hiina kodusõda
Osapooled: Hiina Vabariik (Guomindang) ja hiina Kommunistlik Partei (Mao Zedong )

• II ms lõpuks Hiina: vaesunud . 1946: Hiinas uus kodusõda.
  

Hiinas 2 valitsust: Guomindangi valitsus (abi USA’lt) ning kommunistlik valitsus Mao Zedongiga. (abi NSVL’t)
1945: Põhja-Vietnam kuulutatakse kommu. Riigiks
1912: Hiinast vabariik

• suurem osa: Guomindangi võimu alla
  
• Hiina kommu. Partei eesotsas (HKP): Mao Zedong
  

Pärast II ms HKP ja Guomingdangi koostöö enam ei laabunud
1946: Hiina kodusõda

• Rahvapartei kaotas + pidi taanduma mandri Hiinast
  
• Kuulutatakse Hiina Rahvavabariik
  
• (Taivan’i saartel armee ja HV kullavaruga.)?
  

• Jagatud riigid pärast II MS (Millal ja mille alusel jagatud)
  
• Pariisi rahukonverents 1946- 1947.a. veebruaris. Kirjutati alla rahulepingud Itaalia, Ungari, Rumeenia, Bulgaariaga ja Soomega.
  
• Pariisi rahulepingud (1947)
  
• Soome – loovutas NSV Liidule Karjala , Petsamo
  
• Itaalia - kolooniad ja Trieste* (ÜRO ülemkomissarile alluv vabaterritoorium. 1954 jagatud Itaalia ja Jugoslaavia vahel).
  
• Rumeenia – Bessaraabia ja Bukoviina
  
• Tsehhoslovakkia – Ruteenia
  
• Bulgaaria – 1941.a. piirid
  
• Balti riigid läksid taas NSV Liidu koosseisu: Eesti, Läti, Leedu
  
• Saksamaad idaalad okupeeris NSV Liit.
  

NSV Liidu mõjusfääri läksid: Tsehhoslovakkia, Poola, Ungari, Jugoslaavia, Albaania.