II Maailmasõda (1)

Loo Keskkool
II Maailmasõda
Referaat
Mari Maasikas
9. klass
2008

Sissejuhatus

II maailmasõda oli kõige suurtemate purustustega sõda. I maailmasõda polnud isegi niipaljude ohvritega. II maailmasõja alustaja riikideks on Saksamaa eesotsas Hitler ja NSV Liit eesotsas Staliniga. Maailmasõda on ta sellepärast, et ta haaras kogu maailma. Sõja staatust ei otsustatud mitte ainult Euroopas, vaid ka Põhja – Aafrikas ning vaiksel ja atlandi ookeanil .

II maailmasõda Euroopas

Puhkemise põhjused

1. Poliitilised eeldused
Rahvaste liit ei suutnud enam rahu tagada. 1930. aastate lõpul hakkas olukord teravnema. Eriti sõjakaks läks Saksamaa kui Hitlerile hakkasid kindlust lisama lääneriikide lepituspoliitika , Müncheni kokkulepe, Austria Tšehhoslovakkia vallutamine ning Molotovi– Ribbentropi pakti sõlmimine. Stalin , aga tahtis oma alasid suurendada lääne poole.
2. Majanduslikud eeldused
Hitler otsustas arendada sõjatööstust, et Saksamaad majanduskriisist päästa. Ta võttis suurtööstuste omanikelt laenu ja lubas vastutasuks nende käsutusse anda vallutatud maade tööstuse, tooraineid ja odava tööjõu. Nõukogude liidu majanduspoliitika eesmärgiks oli luua tugev sõjavägi (punaarmee), kuigi oma riigi kodanikud elasid vaesusues.
3. Ideoloogilised eeldused
Hitleri põhiidee oli, et Saksa rahvas vajab eluruumi, mida tuli sõjaga naaberrahvastelt võtta. Järelikult oli välisriikide sõjaline ründamine õigustatud. Stalin, aga unistas kommunismi mõjuvõimu laiendamisest läände. Tänu Molotovi – Ribbentropi paktilejulges NSVL rahulikult Euroopa riike vallutada, sest ta ei kartnud Prantsusmaad ja Suurbritanniat.

II maailmasõja algus

Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939. aastal, kui Hitler tungis oma vägedega Poolasse. Juba 3. septembril kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja, kuna nad kohe sõjategevust ei alustanud ei suudetud Poola vallutamist ära hoida. 17. septembril tungis Punaarmee Poolasse ning septembri lõpuks tuli poolakatel alla anda. Saksamaa ja NSV Liidu vahel sõlmiti sõprus- ja piirileping ning Pool riik kaotati.

Sõjategevuse laienemine

1939. aasta novembri lõpul algas Nõukogude Liidu sõda Soome vastu (Talvesõda). Soomlaste sõjaväejuhiks sai Gustav Mannerheim. Soome säilitas küll iseseisvuse kuid pidi karjala alad Nsv liidule loovutama. 1940. aastal okupeeris Punaarmee Baltimaad ja võttis Rumeenialtära Bessaraabia. Samal aastal vallutas Saksa armee Norra, Taani, Luxenburgi ja alustas pealetungi Prantsusmaale. Saksamaale tuli appi Itaalia. 1941. aastal 22. juunil tungis Saksamaa koos liitlastega Nõukogude Liidu aladele . Algas Suur Ilmasõda. 7. detsembril 1941. aastal ründas Jaapan ootamatult USA mereväebaasi Pearl Harboris. Usa ja Jaapani vahel algas sõda. Hitleri vastu tehti liit, mida hakati nimetama Ühinenud Rahvasteks.

Murrang II maailmasõjas

Peale seda kui sakslased moskvas lüüa said otsustas Hitler lõunapool pealetungi korraldada. Kuid ka seal Stalingradi lahingus said Sakslased lüüa. 1943. aastal lõppes ka Leningradi elanike kannatused, kuna Punaarmee murdis läbisakslöaste piiramisrõngast. USA – Briti vägede edu Põhja – Aafrikas ja Stalingradi lahing olid murranguks Teise maailmasõjas Hitleri – vastase liidu kasuks.
1943 .aasta lõpul toimus Iraani pealinnas Teheranis konverents kus Hitleri – vastase koalitsiooni kolm tähtsamat juhti(Stalin, Roosevelt ja Churchill kohtusid ning mõtlesid välja plaani Saksa vägede vastu.
1945.aasta veebruaris toimus Jaltas uus konverents , kus kuulutati Üinenud Rahvaste Organisatsiooni (ÜRO) asutamiskonverentsi aeg ja koht. Ühiste jõududega purustati Saksamaa lõpetuseks vallutati Berliin. Saksamaa jagati neljaks ja Berliin ka neljaks sektoriks. 1945. aasta juulis-augustis toimus Potsdami konverents, kus peeti nõu sõjajärgse Saksamaa haldamise küsimuste üle.
Jaapan allutati kergemini, kui Saksamaa. USA viskas kahele Jaapani linnale tuumapommi. Nõukogude väed tungisid Mandžuuuriasse ja Koreasse ning purustasid Jaapani miljonilise armee . Jaapan alistati. 2. septembril 1945. aastal aakirjastati Jaapani ja USA esindajate poolt Jaapani kapitulatsiooniakt. Teine maailmasõda oli lõppenud.

Eesti Teise maailmasõja ajal

Omariikluse kaotus

Venemaa hakkas Eestile pealesuruma vastastikuse abistamise lepingut. 28 septembril 1939. aastal kirjutas Eesti Vabariik lepingule alla ning eestisse loodi Punaarmee baasid. Sama tehti ka Lätis ja Leedus. 1940 aastal okupeeris Venemaa Leedu 15. juulil, Läti ja Eesti 17. juulil. 6. augustil 1940 aastal võeti Eesti NSV vastu NSV Liidu koosseisu.

Nõukogude okupatsioonirežiim

Eesti sõjavägi, politsei ja kohtuasutused asendati Nõukogude liidu omadega. Valitsusel ei olnud tegelikult otsustusõigust nad kuulasid Moskva korraldusi. Ainus lubatud partei oli Kommunistlik partei. Käivitati ulatuslikud repsessioonid. Esialgu vangistati või tapeti endised poliitilised liidrid . Repressioonid tipnesid 1941. aasta 14. juuni massiküüditamisega. Vägivaltselt ilma süüdistuse ja kohtuotsuseta viidi välja üle 10 000 inimese. Naised, lapsed ja vanurid viidi siberisse ja mehed vangilaagritesse, kus nad üldjuhul surid. Ühiskondlik- ja kultuurielu allutati rangele kontrollile . Paljud isetegevuslikud seltsid, ajalehed ja ajakirjad suleti. Kõik eraettevõtted riigistati.

Sõjategevus 1941. aastal

22. juunil puhkes Vene-Saksa sõda. Juba kahe nädala pärast jõudsid esimesed Sa ksa sõdurid Eestisse. Samal ajal hakkasid ka metsavennad (Repressioonde eest metsa varju läinud inimesed) Punaarmee vastu võitlema. Nad purustasid raudteid ja hoidsid ära taganevate kommunistide hävitustööd ja ründasid nõukogude asutusi .

Saksa okupatsioonirežiim

Sakslesed ei taastanud loodetud Eesti Vabariiki vaid asendas vene okupatsiooni natsuiliku okupatsiooniga. Eestist moodustati kindralkomissariaat mille üle valitsessakslasstest koosnev tsiviilvalitsus. Sakslaste korralduste elluviimiseks moodustati Eesti Omavalitsus . Selle etteotsa asus Hjalmar Mäe. Keelustati igasugune poliitiline tegevus, kehtestati repressioonid ja range kontroll erinevate eluvaldkondade üle. Alguses vangistati Eestis ainult kommuniste kuid hiljem hakati ka Eestlasi ke ei olnud süüdi vangistama. Eestis mõrvati kõik elanud juudid ja mustlased , siin mõrvati ka mujalt Euroopast toodud juute . Eesti majandusele ei toonus Saksa okupatsioon leevendust. Enamik tööstus- ja põllumajandustoodangut läks saksaarmee varustusse.

Sõjategevus 1944. aastal

Jaanuaris jõudis Punaarmee taanduvata Saksa vägede kannul Eesti piiriäärde. Septembri lõpuks sai kogu Eesti manner Nõukogud Liidu kätte. Tekkis oht, et Nõukogude okupatsioon taastatakse. Paljud inimesed lahkusid kodudest , et kommunistliku režiimi ja sõjadegevuse eest varjuda. Kokku lahkus suure põgenemise käigus Eestist umbes 80 000 inimest, ke lootsid Eesti omariikluse taastudes tagasi tulla.

Katse taastada iseseisvust

1944. aastal alustas Eesti Vabariigi Rahvuskomitee ettevalmistusi Eesti iseseisvuseks. Isessisva Eesti Vabariigi uus valitsus asus ametisse ning kuulutas Eesti sõjas erapooletuks. Relvastatud jõu puudumise tõttu tuli sellest mõttest siiski
Loobuda . Punaarmee saabudes langes enamus liikmeid nõukogude repressiivorganite kätte.

Sõjakahjud

Teises maailmasõjas sai eesti päris palju kannatada: Narva linn oli hävitatud, Tallinn Tartu ja mitmed teised linnad olid suuresti purustatud , enamik sadamadamatest, ühendusteedest ja sideliinidest ei töödanud. Eesti rahvaarv oli peale maailmasõda umbes 200 000 inimese võrra kahanenud.

Eesti mehed

Teises maailmasõjas osales eesti mehi nii Punaarmees, Saksa ja Soome relvajõudude koosseisus ning väiksemate rühmadena ka muude riikide armeedes. Sageli võis juhtuda, et pere meessoost liikmed sõdisid üksteise vastu.

Kõkkuvõte

Teine maailmasõda oli väga julm sõda. Ma arvan et selllepärast, et sõdis mitu riiki kellel olid karm riigikord ja karmid juhid. Sõja vahendid(relvad ja sõidukid) olid palju rohkem arenenud kui varem selletõttu suutsid armeeüksused kiiremini ühest kohast teise liikuda . Kuna sõda algas siis, kui paljudes riikides oli majanduslik seis veel kehv suri palju inimesi lihtsalt toidupuudusesse ning seegi suurendas ohvrite arvu. Eriti julm oli Hitleri juutide tapmine . Teine maailmasõda muutis pooleks sajandiks Eesti riigi olukorda ning piiras vabadust.
7