Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Eesti ajalugu (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Millal algas baltisakslaste õmberasumine Saksamaale- miks ?
  • Mitu baltisakslast lahkus Eestist aastatel 1939-1940?
  • Milline dokument oli 2 Ms puhkemise ajendiks?
  • Milline neist väegruppidest suundus baltikumi poole?
  • Millistes eesti piirkondades tegutsesid metsavennad aktiivsemalt?
  • Kus ja millal toimus 2 Ms Võitjariikide konverents?
AJALUGU
EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1939
  • 1918.a pidasid Eesti poliitikud Petrogradis läbirääkimisi Lääne diplomaatidega (Eesmärk: selgitada välja Lääne suurriikide suhtumine Eesti iseseisvusse.)
  • Eesti Maapäeva saadikud pidasid läbirääkimisi 1918.a alguses välismaal. Otsiti rahvusvahelist toetust.
  • Eesti diplomaatide peakorter asus Stockholmis .
  • 1918.a tunnustasid diplomaatiliselt Eesti iseseisvust (de facto ) Prantsusmaa, Inglismaa, Itaalia.
  • Lääneriigid ei kiirustanud uusi rahvusriike ametlikult tutvustama.
  • 1921.a võeti Eesti Vabariik vastu Rahvasteliidu liikmeks.
  • 1932.a sõlmisid mittekallaletungi lepingu Eesti, Läti, Soome, Poola ja Nõukogude Liidu vahel.
  • Eesti vajas tugevat julgeoleku garantiid .
  • 30-ndatel aastatel tuli Saksamaal võimule Adolf Hitler .
  • Euroopas levis kiiresti fašism.
  • Eesti pakkus huvi teistele riikidele hea strateegilise asukoha poolest.
  • Suurbritannia ja Pranstusmaa ei ilmutanud erilist huvi Eesti käekäigu vastu.
  • Rahvusvaheline olukord pingestus .
  • Balti riigid lootsid luua julgeoleku garantiisid, ( sõjalised liidud).
  • 1934.a loodi Balti Liit. (Eesti,Läti,Leedu)
Eesti rahvas teises maailmasõjas, baaside ajastu
  • 30ndate aastate lõpus valmistusid suurriigid uueks maailmasõjaks
  • Põhjus: Saksamaa ja tema liitlaste soov maailm ümber jagada
    Nõukogude liit ja Stalin lootsid sõja abil läbi viia maailma revolutsiooni
  • 23. August 1939 kirjutati Moskvas alla Nõukogude liidu ja Saksamaa vahel mitte kallaletungi lepingule (MRP leping)
  • Salaprotokollide alusel jagati euroopa mõjusfäärideks
  • 1. Sept 1939 tungisid saksa väed poolale kallale, algas teine maailmasõda
  • Hitler ja Stalin ei hoolinud väikeriikidest
  • Eesti kuulutas end sõja algul neutraalseks riigiks
  • Läheduses toimuv sõda mõjutas kaubandust ja majandust ( esmatarbe kaupade puudus )
  • 28. Sept. 1939 sõlmiti Eesti ja NSV liidu vahel vastastikkuse abistamise leping
  • Nõukogude liit kohustus Eesti siseasjadesse mitte sekkuma
  • Samasugused lepingud suruti peale Lätile, Leedule ja Soomele
  • 1939 toimus laiaulatuslik baltisakslaste ümberasumine saksamaale ( Hitler kutsus kõiki kodumaale vms )
  • Soome lükkas nsv liidu nõudmised tagasi
  • 1939 aasta lõpus algas talvesõda, NSV liit – Soome, see läks üsna kähku, sõda lõppes märtsis 1940
  • Tänu ekstreemsetele ilmastiku tingimustele ja rahvusvahelisele poliitilisele olukorrale Stalin alistus
  • Soome kaotas osa oma territooriumist (Karjala) , säilitas iseseisvuse

Iseseisvuse kaotamine
  • 1940 kevadel saavutas saksa armee suure edu lahingutes
  • Hõivati neutraalsed riigid ( Taani, norra, holland , belgia )
  • NL kasutas tekkinud keerulist olukorda, et likvideerida balti riigid
  • NL süüdistas balti riike balti riike NL vastases koostöös
  • 17 juuni 1940 okupeeriti eesti
  • Rahvusvaheliste õiguste seisukohast olid kõik NL sammud ebaausad
  • Johann Laidoneri sunniti alla kirjutama dokumentidele, millega punaarmee sai kontrolli strateegiliselt tähtsate punktide üle
  • Muudatused : keelustati rahva kogunemised, kaitseliidult ja tsiviilelanikelt korjati relvad ära,
  • Eestisse saadeti moskvast erisaadik, kellel olid kõik õigused, Andrei ždanov
  • Moodustati moskvast sõltuv eesti valitsus
  • Johannes Vares -Barbarus – mingi juht
  • Moskva plaanide kohaselt pidi kõik eestis toimuv jätma välismaailmale seaduslikkuse tunde
  • Enamik rahvast jäi toimuva suhtes passiivseks kõrvalt vaatajaks
  • Eestis viidi läbi uued riigivolikogu valimised
  • 6. Augustil 1940 annekteeris NL eesti lõpplkikult
  • Riigi volikogu muudeti eesti nsv ülemnõukoguks
  • Valitsus nimetati ümber rahvakomissaride nõukoguks
  • Politsei asendati miilitsaga, pangad tööstused ettevõtted riigistati, kroonid vahetati rubladeks, põletati keelatud raamatuid, toimusid pidevad arreteerimised
  • 14. Juuni 1940 toimus kõigis balti riikides massi küüditamine, viidi ära üle 10 tunhande inimese

Iseseisev töö
  • Millal algas baltisakslaste õmberasumine Saksamaale- miks ?
    • Baltisakslaste ümberasumine algas 18. Oktoobril 1939. Kuna Molotovi-Ribbentropi pakt jättis Eesti ja Läti Nõukogude Liidu huvisfääri, siis kutsus saksamaa juhtkond kõik baltisakslased ajaloolisele kodumaale.

  • Mitu baltisakslast lahkus Eestist aastatel 1939-1940?
    • Seitsme kuuga lahkus Eestist ja Lätist üle 60 000 inimese ning baltisaksa rahvusgrupp lakkas olemast.
    • 12 660

  • Milline dokument oli 2. M.s puhkemise ajendiks?
    • Baaside leping

  • Millistes eesti piirkondades asusid Punaarmeel suurimad väekoondised 1939-1949.?
    • Läänemaal ja Paldiski ümbruses, Saared, Narvas

  • Nimeta venemaa piirkondi, kuhu küüditati 1941. a inimesi!
    • Kirovi oblast (1830 inimest); Tomski oblast (3397 inimest); Komi ANSV (3 inimest)

  • Kuidas nim sakslaste kolme suurt väegruppi, mille abil loodeti vallutada NL?

  • Milline neist väegruppidest suundus baltikumi poole?
    • Nord

  • Millistes eesti piirkondades tegutsesid metsavennad aktiivsemalt?
    • Kirde- ja ida Eestis, L-E ka

  • Nimeta väegrupi Nord ülemjuhataja asukohalinn Eestis 1941 a. Augustis?
    • Võru

  • Nimeta suurimad lahingukohad Euroopas ja NL 1943-1944.a.!
    • Narva, Lõuna – Eesti, Tartu, Riia, Leningrad, Pursk, Montecasino?,

  • Kus ja millal toimus 2. Ms. Võitjariikide konverents?
    • 17.07.-2.08.1945 , toimus Potsdamis

    Saksa okupatsioon Eestis 1941 - 1944
  • Saksamaa tungis Nõukogude liidule kallale 22. Juuni 1941
  • Suur edu oli sakslastel baltikumi suunas
  • Peale suur-küüditamist 14. Juunil põgenesid paljud inimesed metsadesse
  • Tekkisid suured metsavendade grupeeringud
  • Osad metsavennad jätkasid võitlust saksa armee vastu
  • Nõukogude aktivistidest ja vabatahtlikest moodustati hävituspataljonid
  • Getter on taun
  • Ma ka vist
  • Suurim kokkupõrge metsavendade ja hävituspataljoni vahel toimus Kautla metsades
  • Okupatsiooni võimud viisid läbi sundmobilisatsioone e. Sunniviisiliselt armeesse võtmist
  • Punaarmee jättis Tallinna maha 1941 august 22
    Uus okupatsioon
    • Eestlased võtsid sakslasi vastu kui vabastajaid
    • Sakslased ei lasnud eestlastel oma riiklust taastada
    • Eestlaste rahustamiseks loodi piiratud volitustega eesti omavalitsus
    • Eestis kehtestati natsi terrorirežiim ( eestis hukati sellel ajal u 7000 kodanikku, kõik mustlased ja juudid)
    • Tööstus ja põllumajandus teenis saksa armeed
    • Koguti sooje riideid , küttematerjale, metalli, riideid, toiduainetele ja tööstuskaupadele kehtis kaardi süsteem.
    • Saksa armee värbas eesti mehi eliitväeüksustesse ( Relva SS ja Eesti Leegion )
    • Paljud eestlased evakueeriti venemaale, kultuuri ja kunsti inimesed koondati Jaroslavli riiklikusse Kunstiansamblisse
    • Kultuuri ja kunsti inimesed koondati riiklikusse kunstiamblasmbisse

    Sõja tegevus Eestis 1944
    • 1944 aasta algul purutstati Saksa väed Leningradi juures
    • Sakslased hakkasid taanduma Läti suunas
    • Saksa väejuhatus otsustas Eestit kaitsta (eesti viidi lbi sund mobilatsioon)
    • Tänu mobiliseerimise peatati puna armee rünnaks 8 kuuks
    • Sakslased ei soovinud eestlaste iseseisvust ega autonoomiat
    • 1944 aasta veebruarist kuni juuni kuuni toimusid ägedad kaitselahingud, Narva lahing
    • 1944 märtsis asus nõukogude lennuvägi massiliselt pommitama eesti linnu 
    • Eesti kaitsmine jäeti põhiliselt eestlaste asjaks
    • Suurim lahing toimus sinimägedes 
    • Sakslaste üldine taganemine eestist algas 1944 aasta septembris
    • Koos saksa vägedega põgenesid tuhanded eestlased läände
    • Punaarmee okupeeris täielikult kogu mandri osa 25 septembriks
    • Sõja tulemused eestile
    • Balti riikides ei taastatud oma riiklust
    • Hukkus umbes veerand elanikkonnast 
    • Rindel hukkus umbes 30000 meest 
    • eestlased olid sunnitud võitlema võõra võimu eest 
    • 1945 aasta algul elas eestis umbes 800 000 elanikku (98%olid eestlased)
    • Kõik edaspidine eestis toimuv otsustati Moskvas
  • Vasakule Paremale
    Eesti ajalugu #1 Eesti ajalugu #2 Eesti ajalugu #3 Eesti ajalugu #4
    Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
    Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-11-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 3 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor BeeZ9 Õppematerjali autor
    EESTI VÄLISPOLIITIKA 1920-1939
    Eesti rahvas teises maailmasõjas, baaside ajastu
    Iseseisvuse kaotamine
    Saksa okupatsioon Eestis 1941 - 1944
    Uus okupatsioon
    Sõja tegevus Eestis 1944

    Sarnased õppematerjalid

    Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas
    5
    doc

    Eesti riik ja rahvas II maailmasõjas

    selle salajasele lisaprotokollile. Salakokkuleppega jagati kogu Ida-Euroopa mõjusfäärideks : Hitler sai vabad käed Läänes, Stalin Soomes, Baltimaades ja Bessaraabias. Poola otsustati omavahel poolitada. Lepiti kokku ka Nõukogude majandusabis Saksamaale, ilma milleta poleks viimane suutnud inglaste-prantslastega sõdida. 1. septembril 1939 tungisid Saksa väed Poolale kallale ja algas II maailmasõda. …JA EESTI Eesti juhtkond tunnetas idast lähenevat ohtu. Et Lääne-Euroopa demokraatlikelt suurriikidelt ja Skandinaaviamaadelt polnud Punaarmee agressiooni korral abi oodata, kalduti 1930-ndate aastate teisel poolel nägema Saksamaas ainsat reaalset vastukaalu Nõukogude Liidule (samas jäi avalik arvamus valdavalt Saksa-vastaseks). See oli lühinägelik, loodeti jõudude tasakaalu püsimisele Moskva ja Berliini vahel ega suudetud ette näha viimaste kokkulepet meie endi arvel

    Ajalugu
    II MAAILMASÕDA-1939-1945
    12
    doc

    II MAAILMASÕDA (1939-1945)

    NSV Liit sai Leedu, Saksamaa Varssavi piirkonna, mis esialgu oleks pidanud minema NSV Liidule. Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Eesti vastastikuse abistamise leping, millega Eesti territooriumile paigutati 25000 punaarmeelast, kes võisid jääda sinna maksimaalselt 15. aastaks. 5. oktoober 1939 10. oktoober 1939 Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Läti vastastikuse abistamise Moskvas sõlmiti NSV Liidu-Leedu vastastikuse abistamise

    Ajalugu
    Ajalugu I kursus
    25
    docx

    Ajalugu I kursus

    * Igapäevased tegevus alad olid korilus, jahindus ja kala püük. * Inimesed elasid kogukondades ja liikusid ringi * (u4000 ekr) Tekkis kamm-geraamika kultuur, oletatakse, et kamm-geraamika hõimud rääkisid SOOME-UGRI KEELT (Eesti, Soome, Liivi, Isuri, Vadja, Karjala, Uepsa). * Uued hõimud olid karjakasvatajad. * Hilisematel aegadel saabusid Eestisse Germaani, Slaavi ja Balti uus asukad. * Meie esivanemad rändasid Eesti aladele erinvatest ilmakaartest ja erinevatel aegadel. Pronksiaeg ja rauaaeg Pronksiaeg Pronksesemed jõudis Eestisse umbes 3000 a.ekr. Pronksi puhtal kujul loodusest ei leitud. Toodi kaugelt, oli kallis. Tehnoloogiliselt raske töödelda. Eestis ei leidunud pronksi valmistamiseks tina ja vaske. Kasutati valikuliselt tarbeesemete valmistamisel. Rauaaeg ­ neoliitikum

    Ajalugu
    Teine maailmasõda
    3
    doc

    Teine maailmasõda

    *Lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Selle lepinguga tunnistas Saksamaa esimese suurriigina Nõukogude Venemaa kommunistlikku riigikorda ning leping võimaldas Saksamaal väljuda Versailles' rahulepingu järgsest rahvusvahelisest isolatsioonist. MRP 23. aug. 1939. Saksamaa ja Nõukogude Liidu vaheline mittekallaletungileping 10 aastaks. Selle salajases lisaprotokollis jagatakse mõjusfääride. NL-le läksid Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ja Poola idapoolne osa. Saksamaale Poole lääneosa ja esialgu ka Leedu. II ms algus *Saksamaa ründas Poolat 1.sept 1939. *NL ründas Poolat 17.sept 1939. *Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutasid 3.sept 1939 Saksamaale sõja, aga reaalselt sõjategevust ei alustanud. Prantsusmaa olukord II ms ajal Prantsusmaa olukord oli ebastabiilne, osa sellest oli okupeeritud (ilmselt Saksamaa poolt) ning osa Saksamaa-sõbralik. Kolmikpakt 27. sept

    Ajalugu
    II maailmasõda
    6
    doc

    II maailmasõda

    läbirääkimisi NSV Liiduga. MOLOTOV-RIBBENTROPI PAKT NSV Liit oli valmistunud sissetungiks Euroopasse. Stalin pidas läbirääkimisi Prantsusmaa ja Inglismaaga, samal ajal kontakte Hitleriga luues. Stalin vajas maailmarevolutsiooniks uut maailmasõda. 23.august 1939 sõlmiti Moskvas Saksamaa ja NSV Liidu mittekallaletungileping Molotov- Ribbentropi pakt (MRP). Lepinguga tuli kaasa ka Salajane lisaprotokoll, kus jaotati Ida- Euroopa. NSV Liit sai Eesti, Läti, Soome, Bessaraabia , hiljem ka Leedu. Poola jaotati pooleks. Poola purustamine-MRP-ga sai Hitler hakata Poolat ründama. Organiseeriti provokatsioone Saksa-Poola piiril. Poolat süüdistati Saksamaa ründamises. 1. sept. 1939 tungis Hitler Poolale kallale. 3.sept. kuulutasid Prantsusmaa ja Suurbritannia Saksamaale sõja. Õhus täieliku kontrolli omandanud Saksa õhujõud pommitas Poolat. Poola armee üritas taanduda idaossa. 17.sept tungis Poolasse aga NSV Liit hõivates Ida-Poola. 6

    Ajalugu
    Ajaloo kontrolltöö mõisted
    4
    docx

    Ajaloo kontrolltöö mõisted

    märts 1940. Soome võit. 9) Teine rinne ­ pärast Teherani konverentsi avatud rinne Lääne-Euroopas, eesmärk Saksamaa olukorda raskendada. 10) Holokaust ­ juutide massiline hävitamine. 11) Nürnbergi kohtuprotsess ­ kohus sõjasüüdlaste üle. Toimus vastavalt Potsdami konverentsi otsusele. 12) Antisemitism ­ juudivastasus. 13) Geto ­ juutidele mõeldud eriline linnaosa. 14) Juunipööre ­ Eestis 21. juunil 1940. aastal Nõukogude Liidu poolt Eesti kommunistide abiga korraldatud riigipööre. 15) Baaside leping ­ NSVL-i, Eesti, Läti ja Leedu vahel sõlmitud leping, mis lubas NL'l oma väed Balti riikidesse sisse viia ja seal baasid teha. 16) Narva diktaat - Eesti Vabariik okupeeriti Nõukogude Liidu poolt, algas Nõukogude okupatsioon. 17) ENSV ­ Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik. 18) Suvesõda ­ Eestis pärast Teise maailmasõja algust 1941. aastal juulikuust kuni 21

    Ajalugu
    Teine maailmasõda aastate kaupa-sündmused-isikud-pildid-kaardid-videod
    200
    pdf

    Teine maailmasõda aastate kaupa: sündmused, isikud, pildid, kaardid, videod

    ❧ Molotovi-Ribbentropi pakt (Russo-German pact / Hitler-Stalin pact) ❧ Lepingule kirjutasid alla NSV Liidu välisasjade rahvakomissar Vjatšeslav Molotov ja Saksamaa välisminister Joachim von Ribbentrop ❧ Saksamaa ja NSV Liit kohustusid 10 aasta jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus ❧ Salajases lisaprotokollis jagasid Saksamaa ja NSV Liit omavahel mõjusfäärid Euroopas (NSV Liidu mõjusfääri jäid Soome, Eesti, Läti ja Bessaraabia ning hiljem ka Leedu) "The Prussian Tribute in Moscow", satirical newspaper "Mucha", September 8, 1939, Warsaw TEISE MAAILMASÕJA ALGUS 1939–1941 ❧ Poola purustamine ❧ Kummalina sõda 1939–1940 ❧ Välksõda läänes ❧ Lahing Inglismaa pärast ❧ Saksamaa vallutab Balkani poolsaare ❧ Sõjategevus maailmasõja teistel rinnetel ❧ Sõda merel ja õhus Poola purustamine ❧ 1. sept. 1939 ründas Saksamaa Poolat

    Ajalugu
    TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945
    34
    docx

    TEINE MAAILMASÕDA 1939-1945

    193  Märts – Leedu loovutas Klaipeda (Memeli) piirkonna Saksamaale; 9 Tšehhoslovakkia likvideerimine.  Teraspakti sõlmimine Saksamaa ja Itaalia vahel.  23.august – Molotov-Ribbentrop pakti sõlmimine.  1.september – Saksamaa ründas Poolat; Teise maailmasõja algus.  3.september – Prantsusmaa ja Suurbritannia sõjakuulutus Saksamaale; Kummalise sõja algus.  28.september – Eesti sõlmis vastastikuse abistamise pakti NSV Liiduga.  30.november – Talvesõja algus Soome ja NSV Liidu vahel. 194  Aprill – Saksamaa alustas Taani ja Norra vallutamist. 0  10.mai – Saksamaa alustas pealetungi läänerindel; Kummalise sõja lõpp.  14.juuni – NSV Liit alustas Eesti okupeerimist.  21.juuni – Nõukogude vägede juhtimisel toimus Eestis nn Juunipööre.  22

    Ajalugu




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun