K.Lepik „Öötüdruk“ (0)

Tallinna Lilleküla Gümnaasium
K.Lepik „Öötüdruk“
Linda Luts
8. c klass

kalju lepik isikuna

Kalju Lepik sündis 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus . Ta omandas alghariduse kodukohas, kust edasi läks ta Tartu kaubanduskooli ja kommertsgümnaasiumisse. ( Geni )
Ta avaldas enda esimesed luuletused 1939 aasta õpilasajakirjades. 1942 a. astus Lepik Tartu ülikooli õppima põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat kuid ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke.(Sõnarine 3)
Õnneks sai ta aasta pärast põgeneda Rootsi kus ta töötas lihttöölisena, raamatupidajana ja ajakirjatoimetajana . 1966. aastal sai ta Stockholmi Balti Arhiivi juhatajaks ja täitis enda ametikohustusi ka pensionärina.(Geni)
Ta õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis. Ta kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse ja aastal 1982 oli ta Välismaise eesti Kirjanike Liidu esimees. (EE 5 ja EE 14)
Lepikul sündis 1961.a. tütar Aino kes omandas juristihariduse ja abiellus Jorma von Wireniga kellega nad moodustasid pere koos enda kahe lapsega. Pärast Eesti taasiseseisvumist sai Wirenide kodukohaks Tallinn ja Aino astus tööle Välisministeeriumisse. (Koeru)
Hiljem käisid Lepikud Koerus sageli kuigi nende elukohaks jäi endiselt Stockholm .(Koeru)
Luuletaja 1999.a. maikuusse kavandatud Koeru külastuse katkestas aga surm Tallinnas, Mustamäe haiglas.(Koeru)
Tema luulet on ilmunud rootsi, soome, inglise, itaalia, karjala , leedu, läti, prantsuse, saksa, ungari ja vene keeles. (Geni)

Kalju lepik „Öötüdruk“

Valisin just selle luulekogu kuna mu isa soovitas seda mulle ja kuna tean ,et isa pakub mulle lugeda ainult parimaid teoseid siis olingi kohe nõus.
Esmamuljed seda luulekogu lugedes on müstilised. Ma pidin mõningaid luuletusi lugema kolm korda läbi ,et nendest aru saada aga nad olid seda väärt. Mulle meeldib ,et luuletused on erineva pikkusega ja neid lugedes tekivad erinevad emotsioonid. Luuletused ei ole selged, mis teeb lugemise huvitavamaks kuna peab kogu aeg aru saama sümbolitest ja isikustamistest.
Tervet luulekogu lugedes on tunda leina ja kurbust . Isiklikult ma arvan ,et kirjanik pani kirja enda elus läbi elatud hetkeid kuna ta mainib mitu korda enda kodukohta ehk Koerut ja mõningad tema luuletuste pealkirjad räägivad sellest, näiteks „Noore poeedi valulaul“. Luuletused räägivad kodumaast, sõdadest aga ka kõige lihtsamatest asjadest või inimestest nagu näiteks luuletus karjapoisikesest või luletus teemaga kuhu lendavad kured.
Kalju Lepiku mõtetest aru saada on päris keeruline kuna tema luuletused on juba parajad pähklid. Seetõttu pole ma täielikult kindel, mis vaatenurgast ta näeb meid ümbritsevat maailma, inimesi ja loodust. Igal inimesel tekib oma arvamus selle kohta. Ja ma ei hakka teiste inimeste mõtteid ja arvamusi ära rikkuma.
Üks luuletus Lepiku kogust tuli mulle väga tuttav ette kuna emotsioone mida Lepik selles luuletuses edasi andis olin ma juba kogenud. Luuletuse nimi on „Koer ja kuumees“ ja see kõlab nii.
„Koer ja kuumees“
Udu tõuseb kadakapuust lüpsikust. Sinna on lüpstud valgete pilvelehmade piim. Metsade mustrohelised saed saevad pimeduse puu halgudeks.
Tuul rabab halud ritta .
Öö musta ahju hõõguva suu ees konutab koer, haugub lahkuvat, kollases kasukas kuumeest.
Luuletus meenutab mulle neid suvesid mida ma veetsin Märjamaal meie armsas talukeses. Ma olin päris pisike nendel aegadel kui kogu suvi sai veedetud maal, kuid mäletan ikka neid kuldseid hetki mil ma seal olin. Autor kirjeldab väga hästi minu maal veedetud suvesid rääkides koerast, lahkuvast kuumehest ja metsade mustrohelistest saagidest.

Erinevad luuletused luulekogust „öötüdruk“

Kõik selle luulekogu luuletused on väga head ja targa mõttega kuid mõned luuletused on mulle eriti meeldima hakkanud. Üks nendest on „Läänemeri“ enda lihtsa sõnumiga. Luuletus on erakordselt lühike ja kerge mõttega. See räägib koolist ja Väikesest Illimarist kelle tindiplekk koolipingil on Läänemeri. Mulle tundub, et autor proovib öelda meile seda, et me arvame, et oleme igal pool käinud ja kõike näinud aga tegelikkuses oleme me kõik ikka väikesed lapsed kes õpivad kogu oma elu. Teine luuletus mis mul jäi silma on „Öötüdruk“. Iga kord kui ma loen seda tekkivad mul uued emotsioonid ja arvamused selle luuletuse kohta. Luuletus on päris sünge ja kurva meeleoluga kuid seda lugeda on minu meelest omamoodi seiklus ja kogemus. Luuletus räägib sünnist, surmast, sõdadest ja suurest leinast. „Kus on mu kodumaa?“ on luuletus mis paneb iseendalt küsima, et kus on mu kodumaa päriselt. Luuletus koosneb küsimustest millele vastuseid ei saa leida ja nad on kõik erinevad. Kord pärib Lepik inmeste kohta kord linnade ja maade kohta.
Üks mulle kõige mõjuvam luuletus on ka luulekogu kõige lühem. Selle nimi on „Lootus“. Lootust isiksustab üks valge lammas kes kõnnib musta ja madala taeva all, mis peaks olema kurjus . Mulle meeldib, et luuletuse sünge aga samas lootust andev mõte on nii lihtsalt ja lühidalt kirja pandud. Kõige armsam luuletus on minu silmis „Suitsupääsuke“ kus on peale luuletuse sõnade ka suitsupääsukese laulud nagu näiteks siinik, viinik, vitter, mutter, viglaki, vaglaki, virrdi! Luuletust on mõnus ja kerge lugeda kuna see on kergelt arusaadav. Kõige vähemütlevam luuletus on minu jaoks „Kõik mis kunagi oli 2“. See räägib lühidalt karjapoisikese riietusest ja haigustest. Luuletus ei anna muule erilist emotsiooni edasi mille tõttu ei ütle mulle see luuletus midagi erilist.
Järgmistes kahes luuletuses tahan näidata erinevaid epiteete ja isikustamisi mida autor kasutab enda luuletustes.
„Lootus“
Külm puhang. Lehtede kabuhirm. Paatjad rohulibled lõdisevad. Ainult üksik lammas, valge vill tal, kõnnib musta ja madala taeva all.
Selle luuletuse epiteedid on külm, paatjad, üksik, valge, musta ja madala. Toon ka välja luuletuse isikustamisi. Nendeks on lehtede kabuhirm ja rohulibled lõdisevad. Võrdlused selles luuletuses puuduvad.
„Tagavaraväelane“
Surm astub lubjaviltides Gulagi Arhipelaagi tagaraväelaseks.
Jääkülm on lihtne: nälg, pridurkad ja nuut .
Selle sünge luuletusel puuduvad võrdlused aga isiksustatud on surma kui lubjaviltides tagavaraväelast, kes astub.
LUULEKOGU VORMISTUS JA KUJUNDUS
Antud luulekogus on ainult tavalised luuletused ehk siin pole ei piltluuletusi ega lausemänge. Luulekogu on jagatud kuueks peatükiks milles on erinevaid luuletusi.
Luuletused on enamasti vabavärsilised aga Lepikule meeldib vahepeal ka paar riimi enda luuletustesse sobitada nagu sõdalasteks ja tapetavateks, sauna ja pauna , õleväljad ja näljad.
Luuletused on erinevate pikkustega. Mõned luuletused on kolm lehekülge pikad ja mõned teised koosnevad ainult neljast värsist. Luuletused jagunevad erineva pikkustega stroofidesse. Lepik ei pane iga uue rea ette suurt tähte vaid ainult siis kui uus lause algab.Luuletaja ei kasuta täheasendusi ja tema luuletusi pole kahjuks viisistatud.
Luulekogu on kujundanud Lepik ise. Luulekogu on illustreerinud Otto Paju. Tema illustratsioonid paiknevad pea kõikidel lehekülgedel . Luuletused on trükitud järjest. Kui luuletus mahub ühele leheküljele, siis see kirjutatakse sinna ja jäetakse ülejäänud leht valgeks.
Minu arvates on selle luulekogu kujundus väga hea, ainukene miinus läheks illustratsioonidele.
MINU HINNANG LUULEKOGULE
Minu arvates on luulekogu vägagi hea ja kindlasti soovitaksin seda teistele inimestele lugeda, kes minu arvates saaks aru sellest. Luulekogu lugedes peaks olema inimene elukogenum ja olema haritud, kuna luuletused on täis isikustamisi ja epiteete, millised ei ole kergelt mõistetavad . Mõned luuletused kipuvad pikaks venima aga see eriti ei peaks häirima.
Loodan, et tekitasin teis soovi seda luulekogu lugeda ja kui see mul õnnestus siis head lugemist.
KASUTATUD KIRJANDUS

(2000). Eesti Entsüklopeedia 14. Tallinn: Eesti Entsüklopeedia kirjastus.

(1990). Eesti Entsüklopeedia 5. Tallinn: Eesti Raamat.

Genealoogia kodulehekülg. Loetud: 17.01. 2016 , http://www.geni.com/people/Kalju-Lepik/6000000006782509560

Kalju Lepiku luulevõistluse kodulehekülg. Loetud: 17.01. 2016 , http://www.koeru.edu.ee/kaljulepik/?leht=kalju

Muru,K.(1933). Sõnarine: Eesti luule antoloogia 3. Tallinn: Eesti Raamat
6