II maailmasõda (0)

II maailmasõda
II maailmasõda algas
1.september 1939 kuni
2.septemberini 1942.
Lühidalt II maailmasõjast
· II maailmasõda oli ülemaailmne sõjaline kokkupõrge,
millesse oli kistud suurem osa maailma rahvastest. Sõja
käigus mobiliseeriti üle 100 miljoni sõjaväelase, mis teeb
selle kogu ajaloo kõige laialdasemaks sõjaks. "Totaalse
sõja" olukorras paigutasid peamised osavõtjad kogu oma
majandusliku, tööstusliku ja teadusliku võimsuse sõja
teenistusse, kaotades tsiviilsete ja sõjaväeliste
ressursside vahe. Sõjas tapeti üle 70 miljoni inimese,
enamik neist tsiviilisikud, mis teeb sellest inimajaloo
kõige verisema kokkupõrke.
II maailmasõja algus
· Teine maailmasõda algas 1. septembril 1939, kui Saksamaa tungis
kallale Poolale. Hitler lootis, et lääneriigid ei sekku, kuid kaks päeva
hiljem kuulutasid nii Suurbritannia kui Prantsusmaa Saksamaale
sõja. Sellele vaatamata ei alanud sõjategevus kohe ning Poola
vallutamist ei suudetud ära hoida. Nende eesmärk ei olnudki niivõrd
Poola kaitsmine, kui Saksamaa purustamine, mida tõendas nende
tegevusetus kummagi Poola ründaja vastu.
· 17. septembril sisenes Poolasse ka Punaarmee, kes vallutas riigi
idaosa. Septembri lõpuks andsid poolakad alla (NSV Liidu
kallaletung Poolale). 28.septembril 1939 sõlmiti NSV Liidu ja
Saksamaa vahel sõprusleping (
), millega Poola, kui riik kaotati, alad
jagati kahe riigi vahel ning Leedu läks MRP lisaprotokolli
muutmisega NSV Liidu mõjusfääri.
Sõja põhjused
· Vaieldakse, kas tegemist oli Esimese maailmasõja jätkuga või mitte.
Saksamaa olukord: sõjale järgnes hüperinflatsioon, Versailles' lepingut peeti
ebaõiglaseks, natsionaalsotsialistiliku partei edu valimistel, mille atag oli
loosungite julgus ja radikaalsus, reperatsioonide osas oldi valmis talle
järeleandmisi tegema. Suurbritannia olukord: Suurbritannia ei tahtnud sõda.
Briti maavägi oli jäetud vaeslapse seisusse, kuigo oldi investeeritud
sõjalaevastikku ning lennuväkke. Sõda tuli samuti vältida, kuna sõjaaegse
esimese peaministri Chamberlaini arvates pidi tulevane sõda igal juhul
taandama Suurbritannia teisejärguliseks võimuks. Chamberlain oli
veendunud, et Hitler on mees kellega saab asju ajada. Prantsusmaa: Teise
maailmasõja eel ei olnud Prantsusmaa valmis midagi ette võtma ilma
Suurbritanniata. Sellisele olukorrale võis kaasa aidata. Prantsusmaa
ebastabiilne sisepoliitilne olukord 1930-ndatelaastatel. Teise maailmasõja
eelprooviks peetakse mõnikord Hispaania kodusõda 1936-1939, mille võitis
kindral Franco juhtimisel konservatiivne-natsionalistlik leer.
Talvesõda
· 1939. aasta 30. novembril alustas Nõukogude Liit sõda Soome
vastu, mida nimetatakse Talvesõjaks. Soomel õnnestus küll
säilitada iseseisvus, kuid ta pidi vastavalt 12. märtsil allkirjastatud
rahulepingule loobuma maa-aladest Karjala kannasel, Laadoga
Karjalas ja Viena Karjalas, kokku umbes 10% kogu Soome
territooriumist. 1940 okupeeris Punaarmee Balt riigid ning võttis
Rumeenialt ära Bessaraabia ja Põhja-Bukoviina.
Jaapani rünnak USA-le ja USA rünnak
Jaapanile
· Jaapan ründab USA-d. Miks? Maailma tähelepanu oli koondunud Euroopale ning Jaapan kasutas
seda ära, et kehtestada oma ülemvõim Ida-Aasias. Nende plaanide vastu oli aga USA ning 7.
detsembril 1941 ründas Jaapan ootamatult Hawaii saarestikus asuvat Pearl Harbori
mereväebaasi. Sellega oli ameeriklastele kuulutatud sõda ning ka Saksamaa ja Itaalia teatasid
oma vastuseisust USA-le. Poole aastaga hõivasid jaapanlased kõik liitlasre tähtsamad
tugipunktid, kuid 1942 juunis toimunud Midway lahind oli jaapanlastele hävituslik.
· Usa jätkas vastaste hõivatud alade tagasivallutamist Ehkki Jaapani olukord oli lootusetu, ei
nõustunud ta kapituleerumisega. Aastal 1945 heitsid Ameeriklased 2 aatompommi Jaapanile.
6.august linna Hiroshima ja 9. august Nagaskile.
Teine rinne
· 6. juunil 1944. aastal algas operatsioon "Overlord". USA,
Suurbritannia, Kanada ja Poola sõjajõud maabusid
Lääne-Prantsusmaal Normandias. See oli Teise
Maailmasõja suurim meredessantoperatsioon, millega
Euroopas avati teine rinne.
Sõja murrang
· 1942. aasta sügisel alustasid Briti väed vastupealetungi Egiptuses ning koos neile appi tulnud
ameeriklastega sunniti Saksa-Itaalia väed Põhja-Aafrikas alistuma. Idarindel oli sakslaste suurim
ebaõnnestumine Stalingradi lahing 1942 lõpul ja 1943 algul. Umbes 300 000 Saksa sõdurit sattus
venelaste piiramisrõngasse ning verisedlahingud lõppesid sakslaste lüüasaamisega; 90 000
meest langes vangi. Pärast Stalingradi lahingus õnnestus Saksa kindral Erich von Mansteinil
rinne taas stabiliseerida. 1943. aasta suvel tegid sakslased katse samuti suurt Punaarmee
koondist ümber piirata. Kurski lahingus tuli esimesel nädalal edukas pealetung siiski katkestada,
kuna USA ja Briti väed olid maabunud Sitsiilias.
· Itaalia kuningas tagandas Mussolini ning uus valitsus sõlmis vaherahu. 1943 sügisel jõudsid
liitlasväed ka Itaalia lõunapiirkondadesse. Saksa jõud hõivasid vastukaaluks Põhja- ja Kesk-
Itaalia, moodustades seal Mussoliniga eesotsas fasistliku vabariigi; Itaalia kuningriik aga kuulutas
Saksamaale sõja. Pärast Kurski lahingut asusid venelased pealetungile. Mõne kuuga vallutas
Punaarmee tagasi kaks kolmandikku okupeeritud NL-i alasid. Nõukogude rünnakud kestsid kogu
suve ja sügise. Kiiev vallutati ning talve saabudes lõid venelased Dnepri paremal kaldal tugialad.
· Potsdami konverents
Winston Churchill, Harry S. Truman ja Jossif
Stalin.
Molotovi-Ribbentropi pakt
· 1939 hakkasid kahe suurriigi omavahelised suhted ootamatult soojenema ning 23.
augustil 1939 kirjutasid kahe riigi välisministrid Vjatseslav Molotov ja Joachim von
Ribbentrop Moskvas alla mittekallaletungilepingule, mida tuntakse Molotovi-
Ribbentropi pakti nime all. Sellega kohustusid nad säilitama erapooletuse, kui teine
lepingupool mõne kolmanda riigiga sõtta astub. Lepingul oli ka salajane protokoll,
millega NSV Liidu mõjusfääri oleks pidanud minema Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa
(Lääne-Ukraina ja Lääne-Valgevene) ning Rumeeniale kuulunud Bessaraabia ja
Põhja-Bukoviina. Saksamaale pidid jääma Poola lääneosa ja Leedu.
· Paktiga olid loodud eeldused uue maailmasõja puhkemiseks.
· Saksamaa kavatses rünnata Poolat, arvestades, et sõtta võivad sekkuda ka
Prantsusmaa ja Suurbritannia, kes olid lubanud Poolat rünnaku korral aidata, kuid
lootis et nad ei sekku. Mittekallaletungileping andis kindla tagala ning puudus oht, et
sakslased peavad sõdima kahel rindel.
· Nõukogude Liidule oli samuti kokkulepe tähtis, kuna ta plaanis NSV Liidu laiendamist
läände, milleks ka pakt võimaluse andis. Kuid ka Nõukogude Liit pidi arvestama
Suurbritanniaga ning seega ka sõjaga, milles Saksamaa erapooletus oleks ainult
kasuks tulnud.
· Hitler ja Stalin võisid teineteist segamata vallutusi jätkata, kuid see ei tähendanud
Saksamaa ja Nõukogude Liidu sõprust, kuna vastuolud kahe ideoloogia vahel säilisid.