Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast (1)

Kokkuvõte Teisest Maailmasõjast
Kirjeldus eelloost, tähtsamad daatumid, põhjused jne.
Rahvusvaheline olukord Teise Maailmasõja eel, võitjad ja kaotajad
1. Austria anšluss – Austria liitmine Saksamaaga aastal 1938
Austria anšluss sai võimalikuks, sest
a) Hitleri positsioon tugevnes iga päevaga ning Mussolini toetas teda
b) Suurbritannia ja seal elavad britid ei osutanud vastupanu, kuna ei tahtnud austerlaste pärast sakslastega tülli minna
c) Prantsusmaa ei julgenud sõtta astuda; polnud põhjust
d) austerlased arvasid, et toimub sõbralik ühinemine, kuna riikidevahelised suhted olid positiivsed; seega olid nad ühinemisega nõus
e) Suurbritannia tundis, et riigi sõjavägi on liiga nõrk
2. Saksamaaga liidetud alad:
Enne Müncheni konverentsi: Reini demilitariseeritud tsoon (1936.a), Saarimaa (1935.a) ja Austria(1938.a).
Müncheni kokkuleppe (29. sept 1938. a) alusel: Sudeedimaa (1. okt 1938.a)
1939 aastal: Tšehhi (16. märts), Klaipeda , mis okupeeriti Leedult (23. märts), Slovakkia => vasallriik
3. 1) Mida tähendas Müncheni kokkulepe Tšehhoslovakkiale?
- Tšehhoslovakkiat nõuti selle lepinguga nõustuma ning nende jaoks olid tingimused väga rasked, iseseisvuse likvideerimist.
2) Milliseid nõudmisi esitas Hitler Poolale?
- Hitler nõudis, et Poola loovutaks Gdanski ja veel teisi alasid, kus elasid sakslased; et likvideeritaks Poola koridor .
3) Miks muutsid lääneriigid 1939. aastal oma poliitikat Saksamaa suhtes?
- Peale Tšehhoslovakkia loovutamist mõistsid lääneriigid, et järeleandmised Hitlerit ei rahulda ning lääneriigid pakkusid igakülgset abi Poolale.
4. Selgita mõiste
- Poola koridor: Saksamaa piirkond (Lääne-Preisimaa), mis Versailles ’ rahulepinguga Poolale anti
5. MRP kirjeldus
23. augustil 1939. aastal sõlmisid (Nõukogude Liidu välisminister) Vjatšeslav Molotov ja Joachim von Ribbentrop (Saksamaa välisminister) Moskvas mittekallaletungilepingu ja selle juurde kuuluva salajase lisaprotokolli. Selle järgi jaotasid Saksamaa ja NSVL Euroopa kaardi järgmiselt: Saksamaa huvisfääri kuulusid Poola lääneosa ja Leedu. NSV Liidu huvisfääri jäid järgmised alad: Soome, Eesti, Läti, Poola idaosa ja Bessaraabia.
6. Selgita mõiste:
Rapallo leping - 16. aprillil 1922. aastal Itaalias Genova eeslinnas Rapallos Vene SFNV ja Saksamaa Weimari vabariigi vahel sõlmitud rahvusvaheline leping, millega taastati riikide vahel diplomaatilised suhted, loobuti sõjakahjude nõudmistest ning lepiti kokku kaubandus- ja majandussuhete arendamises enamsoodustuse põhimõttel. Lepingu salaklausel nägi ette Saksamaa sõjatööstuse ja väljaõppe korraldamise Nõukogude Venemaal.
Kominterni-vastane pakt – Saksamaa (Kolmanda Riigi) ja Jaapani 25. novembril 1936 esitatud ühisdeklaratsioon, milles lepiti kokku ühises võitluses Kominterni (1919. aasta märtsis loodud kommunistlik organisatsioon ) vastu. Järgmisel aastal liitus paktiga ka Itaalia.
Molotovi-Ribbentropi pakt – 23. augustil 1939. aastal sõlmitud mittekallaletungileping Saksamaa ja NSV Liidu vahel
MRP salajane lisaprotokoll - protokoll , milles piiritleti Nõukogude liidu ja Saksamaa huvi-piirkonnad Ida- ja Kagu- Euroopas
Teise Maailmasõja algusaastad (1939-1942).
Euroopa sõjast maailmasõjani
1. Teise Maailmasõja puhkemise põhjused:

• Versailles’ lepingut peeti Saksamaa poolt ebaõiglaseks
  
• Itaalia tahtis taastada suurt riiki
  
• Jaapan tahtis Aasia valitsejaks
  
• Nõukogude Liit vajas rakendust Punaarmeele, tahtis levitada kommunismi
  
• Hitler vajas edukaid vallutussõdu, et võlad ära tasuda
  

2. Mis muutus territooriumide jagamises 1939. aasta septembris NSV Liidu-Saksamaa sõprus- ja piirilepinguga?
- NSV Liidule läks Leedu
3. Kuidas lõppes Talvesõda (30. november 1939 - 13. märts 1940) Soome Vabariigi jaoks?
a) säilitas iseseisvuse
b) pidi loovutama umbes 10% enda aladest
c) kaotas Talvesõjas surnutena 26 662 meest, haavatutena 39 886 meest, teadmata kadunutena ja vangi langenutena 1434 meest
d) Soome rahvas muutus ühtsemaks, armeed hakati jõuliselt arendama
4. Vallutused 1939. aasta september – 1941. aasta juuni.
Saksamaa
NSVL

• sai enda kätte Poola lääneosa
  
• sai Norra ja Taani
  
• Belgia & Hollandi
  
• Luxembourgi
  
• 2/3 Prantsusmaast
  
• abistas Itaaliat Kreeka ja Jugoslaavia vallutamisel
  

• sai enda kätte Poola idaosa (1939. a)
  
• sai Karjala maakitsuse ja Viiburi linna (1939. a – 1940. a)
  
• okupeeris Eesti, Läti, Leedu, Bessaraabia ja Põhja- Bukoviina
  

5. Millised Prantsusmaa alad jäid pärast Compiegne ’i vaherahu (1940) Saksa okupatsiooni alla? 22. juuni 1940
- 2/3 riigist läks Saksamaa alla, ülejäänud (1/3) Saksa-sõbraliku valitsuse alla.
Kust juhiti prantsuse vastupanuliikumist?

• Inglismaalt
  

6. Saksamaa püüdis Suurbritanniat alistada kolmel moel:
a) meredessandi abil
b) linnade pommitamisega lennukitelt
c) Põhja-Aafrikas üritati koos Itaaliaga vallutada Briti asumaid
Miks Suurbritannia vallutamine ebaõnnestus?
- Kuna britid osutasid ägedat vastupanu.
7. Miks tungis Saksamaa NSV Liidule kallale, kuigi oli sõlmitud MRP ja sõpruse- ning piirieping?

• Et hoida ära Nõukogude Liidu poolt kavandatav esmarünnak Saksamaa vastu
  

8. Kuidas muutis Jaapani rünnak USA vastu jõudude tasakaalu Teises maailmasõjas?
- Sõjategevus haaras ka Vaikse Ookeani piirkonna ning Euroopa tagant hakkas välja paistma Ida-Aasia.
9. Selgita mõisted:
1) Kolmikpakt – 27. sept 1940. aastal Berliinis sõlmitud leping, millele allakirjutanud olid kohustatud üksteist igati toetama (Jaapan, Saksamaa, Itaalia); Kolmikpaktiga liitunud riike nimetatakse ka Teljeriikideks
2) holokaust – juutide hirmus saatus Teise Maailmasõja aastail
3) Atlandi harta – 8- punktiline deklaratsioon, milles Roosevelt (USA president ) ja Churchill (Suurbritannia peaminister ) kooskõlastasid ja allkirjastasid kokkuleppe, milles sõnastati sõja eesmärgid ja sõjajärgse maailmakorralduse põhimõtted
Teise Maailmaõja käik aastail 1942-1945.
Hitleri-vastase koalitsiooni võit
1. Teise Maailmasõja oluliseimad sündmused aastatel 1942-1945.
1942

Hitleri-vastase koalitsiooni kujunemine (algas Atlandi hartast, 26 riiki, hiljem kujunes sellest ÜRO)

juunis Midway lahing, USA laevastiku võit, hävituslik Jaapanile

Stalingradi lahing
1943

Stalingradi lahing jätkub, 300 000’st piiratud sakslasest võeti vangi 90 000

Kurski lahing (sakslaste viimane katse)

Leningradi blokaadi lõpp, läbimurre

Teherani konverents

USA ja Briti vägede maabumine Sitsiilias ja Lõuna-Itaalias
1944

Teise rinde avamine Prantsusmaal Normandias ehk operatsioon Overlord (6. juuni)

Prantsusmaa vabastamine

Eesti ja Läti vallutamine Punaarmee poolt
1945

Jalta konverents

NSV kuulutas Jaapanile sõja

Potsdami konverents
2. Tabel Teise maailmasõja ajal toimunud liitlasriikide konverentside kohta.
Konverents
Aasta
Otsused
Teheran
1943
Stalin , Churchill ja Roosevelt

• Otsustati avada teine rinne Normandias (6. juuni 1944)
  
• Peale saksamaa purustamist kuulutab NSV liit sõja Jaapanile
  
• Saksamaa jaotamine Poola piiride suhtes
  

Jalta
1945 veebruar
Stalin, Churchill ja Roosevelt

• Kooskõlastati Saksamaa purustamine
  
• Sõjajärgne maailmakorraldus
  
• ÜRO moodustamine
  

Potsdam
1945 juuli-august

• Arutati USA, Suurbritannia ja NSV Liidu juhtide seas Saksamaa sõjajärgse haldamise küsimusi
  
• Kokkulepe anda sõjaroimarid rahvusvahelise kohtu alla
  

DDD – desarmeerimine (relvastuse ja relvajõudude likvideerimine või vähendamine), demilitariseerimine (mingil teatud maa-alal kindlustuste ehitamise ja sõjaväe pidamise keelamine), demokratiseerimine (rahvavõimu moodustamine). – Nürnbergi kohtu otsus

• Milliseid järeleandmisi tegid lääneliitlased NSV Liidule?
  

• Nad tunnustasid piire , mis olid 1941. aastal; NSV Liidule tagastati alasid.
  

4. Kuidas muutis Teine maailmasõda jõudude vahekorda maailmas?
Saksamaa lüüasaamine näitas maailmale, et ka Kolmikpakti riikidega (Jaapan, Saksamaa, Itaalia) on võimalik edukalt võidelda; sõjaedu hakkas kalduma Hitleri-vastase liidu poole.
5.Kriipsuta alla õige(d) vastus(ed).

Saksamaa tungis NSV Liidule kallale a) 1939. aastal, b) 1940. aastal, c) 1941. aastal.

Saksamaa poolel sõdisid 1941. aastal a) Rumeenia , b) Itaalia, c) Soome, d) Slovakkia, e) Ungari, f) Suurbritannia, g) Hiina.

Jaapani kallaletung USA-le toimus a) Atlandi ookeanis, b) Vaikses ookeanis, c) India ookeanis.

Hitleri-vastase liidu sõlmisid a) Suurbritannia, b) Soome, c) Itaalia, d) Jaapan, e) Prantsusmaa, f) NSVL.

Murrang Teises maailmasõjas sakslaste kahjuks toimus a) Havai saarestikus, b) Stalingradi all, c) Põhja-Aafrikas, d) Moskva lahingus.

Soome Jätkusõda NSV Liidu vastu toimus a) enne Talvesõda, b) pärast Talvesõda.