Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal (1)

Sündmused vahetult enne II maailmasõda ja selle ajal

1935-1936 Itaalia vallutas Etioopia , Rahvasteliit kehtestas küll majandussanktsioonid, kuid need ei takistanud Itaaliat.
1935 tühistas Sks Versailles ’ lepingu, kehtestas üldise sõjaväekohustuse, asus looma lennuväge ja sõjalaevastikku (mis seni keelatud olid). Lääneriigid suhtusid sellesse järeleandlikult.
1935 Saarimaa otsustas liituda uuesti Sks-ga
1935 astus Sks välja Rahvasteliidust ning loobus Locarno lepingu täitmisest (märk, et on plaanis Euroopa riikide piire revideerida (muutma, ümber hindama ))
1936 viis Hitler oma väed demilitariseeritud (kehtestatud väegede keeld) Reini tsooni. Lääneriigid piirdusid vaid protestiga
1936 Komiterni-vastane pakt Sks ja Jaapani vahel NSVL vastu, 1937 ühines Itaalia ja hiljem veel teisigi riike.
1936 tuli Hisp võimule Rahvarinne (kommunistide ja sotsialistide juhitud ), levisid kuulujutud , et kehtestatakse proletariaadi diktatuur. Juulis puhkes Hisp koloniaalväedes Marokos ülestõus, haaras kiiresti kogu Hisp. Vastuhaku juhiks tõusis Francisco Franco . Euroopa riigid ei sekkunud , leping 27 riigi poolt keelamaks Hisp-sse relade vedu. It ja Sks toetasid Hisp relvade ja sõduritega, Rahvarinde valitsust toetas NSVL (võttis üle kogu julgeolekuteenistuse).
1937 Franco väed kontrollisid juba suuremat osa Hisp-st
1938 Hitleri positsioonid Sks-l ja rahvusvahelises poliitikas olid sedavõrd tugevnenud, et alustas maailmavallutusplaanidega. 1938 veeb esitas Austriale ultimaatumi, nõudes vangistatud natside vabastamist ja nende juhi nimetamist valitsuse etteotsa . Austra pidi alistuma. 13. märts marssisid sks väed riiki ja järgmisel päeval teatati Austria liitumisest Ska-ga (anšluss). 4. aprillil korraldati liitumise kinnitamiseks rahvahääletus (sks salapolitsei järelvalve all).
1938 sept nõudis Sks Tšehhoslovakkialt Sudeedimaa loovutamist, ähvardades muidu sõjaga. Tšehhoslovakkia keeldus ja kulutas välja moblilisatsiooni. (Sks ei saanud otse Tšehhoslovakkiat rünnata, sest tal oli leping Pr-ga, Sudeedimaa kaudu sai, sest sai ettekäändeks tuua seal elavate skslaste tagakiusamise). Lääneriigid lootsid Hitleriga Sudeedimaa asjus endiselt midagi kokkuleppida, et sõda vältida. 1938 Ing, Pr, It, Sks sõlmisid Müncheni kokkuleppe, mis kohustas Tšehhoslovakkiat loovutama Sudeedimaa, kuid tagas ülejäänud Tšehhoslovakkia puutumatuse.
1938-1939 NSVL ja Jaapani vägede vahel toimusid Mongoolias sõjalised kokkupõrked, NSVL võit
1939 kehtestati Hisp Franco diktatuur
1939, 23. sept Sks ulitimaatum Leedule (viis väed Klaipedasse)
1939, 14. märts kuulutas Hitleri õhutusel end vabaks Slovakkia, järgmisel päeval hõivasid Sksa ja Ungari väed ülejäänud Tšehhoslovakkia (Lääneriikide mõõt sai nüüd täis). Märtsi lõpul nõudis Hitler endale ka Danzigit (märk, et tahetakse ka Poolat).
1939, 31. märts teatasid Sbr ja Pr, et kaitsevad Poola puutumatust, alustasid läbirääkimisi NSVL-ga, lootes teda Sksa vastu kaasata. Ing hakkas sõjaks valmistuma.
1939, 23.aug Molotov -Ribbentropi pakt (MRP) Sks ja NSVL vahel, mittekallaletungileping , lubati üksteist 10 a jooksul mitte rünnata ega osaleda teisele poolele vaenulikus sõjalises liidus. Salajases lisaprotokollis jagati Ida-Euroopa ära. NSVL Soome, Eesti, Läti, Bessaraabia ( Rumeenia osa), osa Poolat + Varssavi. Sks Lääne-Euroopa, Lääne-Poola, Leedu. Lisaprotokolliga läks Leedu NSVLe ja vastu sai Varssavi.
1939, 1.sept tungis Sks Poolale sõda kuulutumata kallale
1939, 3.sept kuulutasid Pr ja Sbr Sks-le sõja, kuid tegelikult sõtta veel ei sekkunud
1939, 17.sept tungis Poolale kallale ka NSVL (hõivas Ida-Poola)
1939, 24.sept Eesti välisminister Karl Setler kohtumisel Moskvas, Molotov esitas nõudmise sõlmida NSVL-ga vastasikuse abistamise leping, mille alusel loodaks Eesti territooriumile NSVL sõjaveäbaasid. Keeldumise korral ähvardati kasutada jõudu. Palus aega järgi mõelda, nõustuti. Eestit süüdidtati vene kaubaleva põhjalaskmises ja suurendati sõdurite arvu. Eesti polnud nõus, Stalin vähendas natuke arvu.
1939, 28.sept kirjutas Eesti Moskvas Baaside lepingule alla
1939, 5. okt kirjutas Läti baaside lepingule alla.
1939, 6.okt sõjategevus Poolas lõppenud, Poolat enam ei eksisteerinud.
1939, 10 okt kirjutas Leedu baaside lepingule alla, tingimusel, et nad saavad tagasi Vilniuse piirkonna.
1939, 18. okt hakati Punaarmee üksusi Eestisse paigutama.
1939, nov ründas NSVL Soomet
1939, 30. nov algas Talvesõda, Punaarmee ründas Soomet sõda kuulutamata süüdistades teda provokatsioonidega piiril . Mannerheimi liin väga tugev.
1940, 12.märts sõlmiti Soome ja NSVL vahel rahu. Soome pidi loovutama Karjala ja Hankose, iseseisvus jäi püsima. (Ingl ja Pr tahtsid Soomele abivägesid saata, NSVL oli sunnitud)
1940 kevadel halvenesid Balti riikide suhted NSVL-ga
1940, juunis alustati Balti riikide annekeerimisega (teise riigi vägivaldne liitmine oma riigi külge)
1940, 14. juuni esitas NSVL ultimaatumi Leedule nõudes täiendavate üksusste sissemarssi ja uue valitsuse moodustamist. 15. juuni Leedu okupeeriti (teise riigi ala sõjalises valduses hoidma)
1940, 16. juuni ultimaatumid Eestile ja Lätile. Punaarmee võttis enda kontrolli alla lennuväljad, sadamad, postkontorid, omavalitsused. 17. juunist täielikult okupeetitud ja kaotanud iseseisva rigi tunnused.
1940, 21. juuni korraldus organiseerida Tallinnas ja mujal Eestis “töörahva meeleavaldused”, mis pidid okupatsiooni seadustama. Ždanovi juhtimisel. Tsiviilriietuses nõukogude sõdurid nõudsid valitsuse sisseseadmist. Päts kinnitas uue valitsuse ametisse, eesotsas J. Varesega.
1940, 14.-25. juuli lavastati Balti riikide parlamendivalimised
1940, 21. juuli kokku tulnud nikuparlamendid võtsid vastu otsuse kuulutada Balti riigid nõukogude sotsialistlikeks vabariikideks ning paluda neid vastu võtta nõukogude liidu koosseisu.
1940, 3.-4. aug vormistas Nõukogude Liidu Ülemnõukogu Balti riikide annekteerimise ning litis need enda koosseidu.
1939-1940 kummaline sõda Pr-Sks piiril Maginot ja Siegfriedi kaitseliin, kumbki pool erilist aktiivsuse ei ilmutanud. Aktiivsem sõda merel, Sks üritas läbi lõigata Ingl varustusteid (Sks sai tõsiseid kaotusi).
1940, 9.nov hõivas Sks armee vastupanuta Taani ja ründas Norrat (kuningapere sai põgeneda, enamik maad hõivati kiiresti).
1940 võttis NSVL Rumeenialt ära Bessaraabia
1940, 10.mai ründasid skslased Belgiat ja Hollandit (Välksõja plaan), kasutati langevarjuüksusi, ootamatu löök. Soomusjõudude edasiliikumist toetas lennuvägi.
1940, 12.-13.mai ületasid skslased mitmes lõigus Maasi jõe, mis avas tee märkamatult üle Ardennide liikunud tankidiviisile, mis pr kaitse läbi murdsid ja nende tagalasse tungisid. Soomusüksuste edasitungi toetasid lennuvägi, eriti sööstpommitajad Stukad. Inglastel õnnestus suure vaevaga enamiku vägedest Dunkerque’i kaudu Pr-le evakueerida, sõjavarustus jäi skslastele.
1940, 22.juuni sõlmiti Sks ja Pr vahel Compiegne’i metsas vaherahu. 2/3 Pr-st sh Pariis sattus Sks okupatsiooni alla. Pr lõunaosas moodustati saksameelne valitsus.
1940, 16.juuli Hitleri käsk Luftwaffe jõududega Sbr põlvili suruda. Inglastel puudus väjaõppinud pilootidest, lennukeid ka vaähem, aga võrdne hävituslennuk Spitfire . Ingl õnnestus siiski peale jääda. Hitler otsustas dessandi edasi lükata (vägede paiskamine vaenlase maale). Hitler sai esimese tõsise tagasilöögi.
1940, okt oli Itaalia alustanud sõjakäiku Kreeka vastu, kuid sai lüüa. Hitler tuli appi. Ungari, Rumeenia ja Bulgaaria liitusid NSVL-ga (meelitati, sunniti), ka Jugoslaavia (kuni 1941 uus valitsus). Pikk ja kaotusterohke võitlus kreeklaste ja neid toetama tulnud inglaste vastu. Kreeka vallutati.
1940, sept alustas It Libüast rünnakut Egiptuse vastu, kus olid britid. Ei saavutatud edu. 7. dets alustasid britid vastupealetungi, lõid It üksused täielikult puruks, vallutades suure osa Liibüast. Britid ründasid ka teisi Aafrika kolooniaid ja vallutasid need.
1940 alustas Hitler intensiivset allveesõda Atlandi ookeanil, üritades läbi lõigata Ingl varustusteid. Ingl oli sõltuv kaupade sisseveost. 1942. a algul muutus sõda eriti ägedaks, Ingl varustamine oli tõsiselt häiritud. Liitlased ehitasid laevu kiiremini, kui skslased neid hävitada suutsid. Sks salakoodi Enigma murdmine. Lennvägede kasutamine sks vastu. Sks hakkas kandma suuri kaotusi.
1941 saatis Hitler Mussolini palve peale Aafrikasse selleks moodustatud Aafrika korpuse, eesotsas Rommel (Kõrberebane), surusid briti üksused tagasi. Kasutati tankiüksusi, tungides vastase tagalasse ja tekitades seal paanikat. Briti peamine tugipunkt, Egiptus , sattus ohtlikku olukorda.
1942.-1943. liitlaste õhusõda Sks vastu, hakati süstemaatiliselt Sks-d puruks pommitama.