Jossif Stalin (1)

LIIVALAIA GÜMNAASIUM

Andero Mardo

Jossif Stalin

Referaat

Tallinn 2005

 

Elukäik

Jossif Stalin sündis 9. detsembril 1879 . a. Gruusias Gori linnakeses vaese kingsepa Vissarion Džugašvili perekonnas. Stalini õige nimi on Džugašvili, mille ta hiljem vahetas välja varjunime STALIN vastu; tõlkes tähendab see “terasmeest”. Nooruses pidi Stalinist saama õigeusu preester . Nimelt õppis ta vaimulikus seminaris , kust ta aga halva õppeedukuse pärast välja heideti. Hilisemas Stalini ametlikus biograafias on öeldud, et “suur juht” visati koolist välja marksismi propageerimise pärast; õpingute enneaegse katkemise tegelikuks põhjuseks oli “eksamitele mitteilmumine”.
1888-1894.a. õppis ta Gori kirikukoolis, seejärel Tbilisi vaimulikus seminaris, kust visati 1899. a. välja revolutsioonilise meelsuse pärast. Kooliharidust Goba pärast seda enam ei saanud. 1899. a. detsembris töötas Stalin oma ainsal palgatööl, oli Tbilisi observatooriumi kontoriametnik. 1900. a. ühines ta põrandaaluse sotsialistliku liikumisega. Kui see 1903. a. menševikeks ja bolševikeks lõhenes, asus Stalin bolševike poolele. 1902 . a. aprillist 1913. a. märtsini vahistati teda seitse korda mitmesuguste kuritegude eest, mille hulka kuulusid nii illegaalsete trükiste väljaandmine kui ka pangarööv. Iga kord õnnestus tal aga asumiselt  ja vanglatest põgeneda. Kurjad keeled väitsid, et see polnud mitte õnne ja vedamise asi, vaid Stalin oli tsaari ohranka (julgeolekupolitsei) agent .

Lenini surm ning Stalini tegevus enne ja pärast seda

Stalin oli Kommunistliku Partei peasekretär. Kuigi see ei olnud poliitiliselt mõjuvõimas ametikoht, oli sellel üks suur eelis – nimelt kuulus peasekretäri pädevusse kaadripoliitika. See aga tähendab, et Stalini ülesannete hulka kuulus riigi tähtsamate ametnike tööle võtmine ja nende ametist vabastamine. Ja just seda eelist kasutas Stalin selleks, et kõikjal üle Venemaa panna ametisse inimesed, kes teda jäägitult toetaksid.
Kui partei ülejäänud liidrid 1920. aastate teisel poolel selle mängu läbi nägid, oli juba hilja midagi ette võtta.
1922. aastal oli Lenin juba ravimatult haige ja ta kirjutas oma poliitilise testamendi. Avalikkusele on see tuntud Lenini teose “KIRI KONGRESSILE” järgi. Oma testamendis väitis Lenin, et tema järglaseks võiks saada Lev Trotski. Samas tuli Lenin välja mõttega, et Stalini võimu tuleks kärpida; sealjuures viitas bolševismi rajaja “Stalini mõnedele halbadele isloomujoontele”. Venemaa liidriks pakuti veel ka Grigori Zinovjevi. Kui Lenin 1924. aasta jaanuaris suri, otsustas Kommunistliku Partei juhtkond tema testamenti mitte avalikustada, kuna paljud kartsid eelkõige Trotskit kui inimest – ka sellele mehele olid omased diktaatorlikud maneerid . Jossif Stalinis – peeti ju teda vaid “ halliks laiguks” - erilist ohtu ei nähtud. Pealegi andis Stalin lubaduse, et võtab Lenini kriitikat arvesse ja püüab oma iseloomu parandada.
Kõik kulges aga teisiti. Aastatel 1924-1929 suutis Stalin osava kulissidetaguse mängu abil järk-järgult kõrvaldada võimult kõik juhtivad bolševikud. Tema peamiseks märklauaks oli loomulikult Trotski, kes 1929. aastal saadeti Nõukogude Liidust välja. Samal ajal kaotasid oma ametikohad Kamenev, Zinovjev ja Nikolai Buhharin 1888-1938. Kõik nad olid Lenini mõttekaaslased ja palju haritumad kui Stalin. 1930. aastate teisel poolel kõik need inimesed hukati.
Kasutades ära nende inimeste toetust, keda ta ise oli ametisse määranud, kindlustas Stalin oma võimu kogu riigis. 1928. aasta lõpuks oli ta käes täielik kontroll.
Osavate intriigide abiga õnnestus Stalinil 1920. aastate II poolel elimineerida oma põhivaenlane Lev Trotski, kes 1929. a. NSV Liidust välja saadeti. 1940. a. lasi Stalin Trotski mõrvata tema Mehhiko kodus. Pärast Trotski kõrvaldamist läks jäme ots riigis Stalini kätte. 1928. a. algatas Stalin muudatused majanduspoliitikas. Lenini poolt 1920. aastate alguses sisse viidud NEP, ehk "Uus majanduspoliitika " tühistati ning võeti suund kollektiviseerimisele ja industrialiseerimisele.
Selleks, et oma võimu siseriiklikult tugevdada, surus Stalin jõuliselt maha igasuguse opositsiooni, nii tegeliku kui ka kujutletava. 1930. aastate II poolel viis ta ÜK(b)P-s läbi suurpuhastuse, mille käigus ülevalt alla hävitati sisuliselt kogu parteiladvik nii Moskvas kui ka kohtadel. Avalikel suurprotsessidel mõisteti väljamõeldud kuritegudes süüdi ja hukati sellised tuntud tegelased nagu Buhharin, Zinovjev, Kamenev jt. Hävitati sõjaväeladvik eesotsas NSV Liidu marssali Tuhhatševskiga. Ühtekokku arvatakse aastail 1936-1938 mõrvatud olevat kuni 7 miljonit inimest. Enamik neist hävitati igasuguse kohtu ja enesekaitsmise õiguseta. Samaaegselt täitusid stalinlikud koonduslaagrid, kus vange äärmiselt ebainimlikes ja alandavates tingimustes hoiti . Halb toit ning ülejõukäiv töö kurnasid, hävitasid tervise ning tapsid veel miljoneid . Enamik repressioonides hukkunuid ning kannatanuid olid mittemilleski süüdiolevad lihtsad inimesed.
Toimus konflikt Saksamaa ja NSV Liidu vahel, mille tagajärjel hakkas toimuma sõjategevus
1939. aasta augustis sõitis Moskvasse Saksamaa välisminister, et koos Nõukogude Liidu välisministriga kirjutada alla ühele lepingule. Nõukogude Liidus kui ka Saksamaal kehtestasid võimulolijad hirmuvalitsuse. Paljud inimesed hukati või saadeti vangilaagrisse.
23.augustil 1939. aastal sõlmisid Saksamaa ja Nõukogude Liit lepingu, millega need kaks riiki lubasid teineteist mitte rünnata. Lepingul oli ka salajane osa, kus oli juttu sellest, et Saksamaa ja Nõukogude Liit jagavad Euroopa riigid omavahel ära.
Stalini eesmärk Saksamaa sõttalubamisel oli lihtne: las lääneriigid kurnavad end sõjas välja, siis langevad nad seda kergemini NSV Liidu saagiks. Kui aga selgus, et Saksamaa oma rivaale kiiresti võitis, alustas Stalin kiiruga sõjaettevalmistusi, et mitte lasta Saksamaal veelgi tugevamaks muutuda. Hitler sai Stalini plaanidest haisu ninna ning alustas omakorda sõjaettevalmistusi.
1939. aasta, mil hakkas toimuma sõja tegevus Euroopas
1.september. Saksamaa hakkab pidama aktiivsemalt sõda. Saksamaa tungib üle poola piiri.
3.september. Poola liitlased Inglismaa ja Prantsusmaa kuulutavad Saksamaale avalikult sõja.
17.september. NSV Liit tungis Poola idaalasse ning Poola valutati umbes nädalaajaga.
30.november. NSV Liit hakkas vallutama uusi alasid. Stalini käsu järgi toimus lahing Soome ja Punaarmee vahel, mille nimeks sai Talvesõda.
1941. a. suve alguses toimus dramaatiline võiduajamine: kumb suudab enne paigutada oma sõjaväe pealetungipositsioonile ning rünnata esimesena. Stalin oli alustanud varem, Hitleril oli aga käsutada täpne, kiire ja distsiplineeritud Saksa sõjamasin. Hitler võitis Stalinit arvata nädala-kahega. Kuna Punaarmee polnud valmistunud kaitseks, vaid rünnakuks, tabas sakslaste jõuline pealetung 21. juuli varahommikul neid täiesti ootamatult ning ettevalmistamatult. Stalin sattus paanikasse ega toibunud sellest enne kui 1943. a. lõpul.
1940.aasta. Toimusid uued rünnakud, kuid toimus ka vaherahu
12. märts. Soome ja NSV Liite sõlmivad rahu ning Soome loovutab Karjala kannase NSV Liidule.
9.aprill. Saksamaa vallutab Taani ja Norra. Taani tunnistab ennast tingimusteta võidetuks.
10.juuni. Itaalia kuulutab Prantsusmaale sõja.
See on ilmselt põhjus, miks Stalin sakslastele kunagi ei andestanud, nad sundisid teda mitme aasta jooksul tulutult Hitlerilt rahu lunima .

NSV Liidul hakkab sõjategevus juba paremini minema

Isegi pärast Stalingradi lahingut oli Stalin veel valmis sakslastega mis iganes tingimustel separaatrahu sõlmima.
1945.aasta. Saksamaa annab alla. NSV Liidu suur võit
30. aprill – Hitler teeb Berliinis enesetapu.
7.mai. Saksamaa annab alla.
2. september – Jaapan annab alla. Sõda oli lõppenud.
Võit Saksamaa üle tuli talle nagu kingitus. NSV Liit oli korraga saanud maailmariigiks, unistus sõjalisest võimsusest oli täitunud. Suurem osa Ida-Euroopast oli langenud NSV Liidu mõjusfääri ega olnud kedagi, kes oleks suutnud sundida NSV Liitu millestki loobuma . Pärast seda, kui NSV Liit 1949. a. ka oma tuumapommi sai alustas Stalin uusi sõjalisi ettevalmistusi. Tema arusaamist mööda pidi sõda olema kaasaegses maailmas liikumapanev jõud ning maailmarevolutsiooni edasiarendamiseks otse möödapääsmatu.
Stalini surm:
Varsti tehti rahvale teatavaks, et Stalin on väga haige. Kell neli hoomikult 6 märtsil aastal 1953, teatati Nõuguliidu rahvale, et nende suurel isal Stalinil lakkas süda töötamast. Jossif Stalin, 73 aastat elanud, suri ajuverejooksu tagajärjel kell 9:50 06.03.1953
Stalini laip pesti õdede poolt ning tassiti valgesse autosse , sellega sõideti Kremli surnukuuri. Seal teostati lahkamine. Peale lahkamist, anti Stalini surnukeha üle palsameerijatele.
Stalini keha viidi ajutiseks vaatamiseks „Hall of Columns“.
Tuhanded inimesed kogunesid lumesajus Stalini surnukeha vaatama. Rahvas oli nii kokku surutud, et mõned inimesed tallati jalge all surnuks , teised aga lämbusid surnuks. On hinnatud, et 500 inimest said hukka Stalini surnukeha vaatama minnes.
9 Märtsil, 9 sõjaväelast viisid Stalini surnukeha „Hall of Columns“-ist sõjaväeauto peale.
Tseremonaalselt viidi Stalini säilmed Lenini haua kõrvale Punasel väljakul.
Ainult kolm kõnet peeti – esimene Georgy Malenkov-i poolt, teine Lavrenty Beria poolt ja kolmas Vyacheslav Molotovi poolt. Stalini puusärk kaetuna punase-musta siidiga viidi hauakambrisse.
Stalini auks kõlasid : viled , kirikukellad, püssilasud, sireenid.
6