Kalevala sisu (0)

Kalevala sisu
1.-2. Runo
Ilmaneitsi laskub merre, kus ta tuule ja vee poolt rasedaks tehtuna saab vee emaks . Part teeb pesa ja muneb vee-ema põlvele. Munad veerevad pesast, purunevad ja tükkidest saab maa. Väinämöinen sünnib vee-emast. Sampsa Pellervoinen külvab puid. Üks nendest kasvab nii suureks, et tema oksad takistavad kuu ja päikese paistmist. Väike mees tõuseb merest ja raiub tamme. Kuu ja päike pääsevad jälle paistma.
3.-4. Runo
Joukohainen läheb teda oma tarkusega võitma, kuid kaotab. Väinämöinen laulab Joukohaise sohu. Viimases hingehädas lubab ta oma õe Aino Väinämoisele naiseks .Aino uputab enda.
5.-7. Runo
Väinämöinen läheb Joukohaise õde merest püüdma ja saab ta tundmatuks kalaks muutununa õnge otsa, kuid kala lipsab käest merre. Ta läheb kosima Põhjala neidu. Kättemaksuhimuline Joukohainen tabab noolega Väinämöise hobust. Väinämöinen kukub vette. Kotkas näeb teda ja kannab ta Põhjala randa, kust Põhjala emand Louhi ta oma koju viib ning teda hästi kohtleb. Väinämöinen igatseb siiski koju ja lubab koju jõudes saata sepp Ilmarise Sampot taguma. Mõõgatagujale lubatakse tasuks Põhjala neid.
8.-9. Runo
Tagasiteel kohtab Väinämöinen Põhjala neidu ja palub teda endale naiseks tulla. Tüdruk seab aga tingimuseks mitmete raskete ülesannete täitmise. Venet raiudes lööb Väinämöinen kirvega endale põlve. Vanajumal paneb oma loitsudega tema verejooksu kinni.
10. Runo
Väinämöinen saadab võlujõudu kasutades Ilmarise vastu selle tahtmist Põhjalasse. Ilmarinen taob Sampo valmis ja Põhjala emand kätkeb selle Põhjala kivimäkke. Siiski peab ta koju pöörduma ilma talle tasuks lubatud mõrsjata.
11.-12. Runo
Lemminkäinen läheb Saare suursugust neidu kosima, heidab nalja tüdrukutega ja röövib Kylliki. Lõpuks hülgab ta Kylliki ja läheb kosja Põhjala neiule. Ta laulab iga mehe Põhjala mehe toast välja; ainult ühe, karjase, jätab ta laulmata.
13.-15. Runo
Lemminkäinen kosib Louhi tütart, kes käsib tal kinni püüda Hiie hirve, siis tulisuise Hiie ruuna ja kolmandaks luige Toonela jõelt. Kättemaksu haudunud karjane tapab Lemminkäise ja heidab ta Toonela jõkke. Ema saab märgi oma poja surmast ja läheb teda otsima. Ema riisub poja tükid Toonela jõest kokku, sobitab need kohale ja äratab poja loitsude ning võiete abil uuesti ellu.
16.-17. Runo
Väinämöinen hakkab venet ehitama ja käib Toonelas palumas vene ehitamiseks vajalikke sõnu, mida talle aga ei anta. Väinämöinen saab puuduvad sõnad surnud teadjamehe Antero Vipuse kõhust ning ehitab vene valmis.
18.-19. Runo
Väinämöinen purjetab oma uue venega Põhjala neidu kosima. Ka Ilmarinen läheb kosjateele. Põhjala neid valib Sampo taguja. Ilmarinen saab hakkama kolme võimatuna tunduva katsega: künnab esmalt üles ussipõllu, toob koju Toone karu ja Manala hundi ning lõpuks püüab ka suure haugi Toonela jõest. Louhi lubab oma tütre Ilmarisele.
20.-25. Runo
Põhjalas tehakse ettevalmistusi suureks pulmapeoks. Lemminkäinen üksi jäetakse kutsumata. Peigmees oma kaaskonnaga saabub Põhjalasse. Külalisi kostitakse rikkalikult. Väinämöinen laulab ja tänab pererahvast. Mõrsjat valmistatakse minekuks ja jagatakse nõuandeid tulevaseks eluks. Ka peigmehele antakse head nõu. Mõrsja jätab jumalaga oma kodustega ja läheb Ilmarisega Kalevalasse. Saabutakse Ilmarise koju, kus külalisi jälle kostitatakse. Väinämöinen esitab tänulaulu.
26.-27. Runo
Lemminkäinen saabub kontvõõrana Põhjala pittu ning nõuab endagi kostitamist. Talle pakutakse rästikutega täidetud õllekannu. Peale loitsu- ja mõõgavõitlust tapab ta peremehe.
28.-30. Runo
Lemminkäinen põgeneb sõtta tõusnud Põhjala väe eest, peidab end Saarde ja elab Saare neidudega, kuni on sunnitud põgenema Saare armukadedate meeste eest. Lemminkäinen leiab oma kodu mahapõletatuna ja ema kaugelt laanest peidupaigast. Ta läheb Põhjalasse kättemaksuretkele, kuid peab peagi koju pöörduma.
31.-34. Runo
Untamo tõstab sõja oma venna Kalervo vastu ja Kalervo soost jääb järele poeg Kullervo. Üleloomulike jõudude abil suudab ta nurjata kõik temale antud tööd. Untamo müüb poisi Ilmarisele orjaks. Ilmarise emand paneb Kullervo karjaseks ja küpsetab pilkeks temale kivi leivapätsi sisse. Kullervo murrab oma noa kivi vastu. Kättemaksuks ajab ta karja sohu ja metsaelukad karjana koju. Lüpsma minev emand kistakse tükkideks. Kullervo põgeneb. Ta leiab metsast oma vanemad, kuid kuuleb , et õde on kadunud.
35.-36. Runo
Isa saadab Kullervo maksusid viima. Tagasiteel kohtab ta oma õde, keda ta ära ei tunne ja võrgutab tolle. Kui asi välja tuleb, uputab õde end jõkke. Kullervo läheb kättemaksuteele. Kui Untamo vägi on surmatud, pöördub ta koju, kuid leiab oma omaksed surnuna. Kullervo tapab end.
37. Runo
Ilmarinen leinab kaua oma surnud naist ja taob siis endale kullast naise. Kuldneitsi on siiski külm kui jää. Väinämöinen hoiatab noorsugu kulda kummardamast.
38. Runo
Ilmarinen saab korvi Põhjala noorimalt tütrelt ja röövib tolle. Tüdruk kiusab Ilmarist kuidas jaksab ja Ilmarinen laulab ta lõpuks kajakaks. Ilmarinen jutustab Väinämöisele, millist rikkust Sampo Põhjalale toonud on.
39.-41. Runo
Väinämöinen, Ilmarinen ja Lemminkäinen lähevad Põhjalast Sampot röövima. Reisimehed jõuavad kosele, kus nende vene suure haugi selga kinni jääb. Väinämöinen tapab haugi ja ehitab selle lõualuust kandle, mida paljud katsuvad, aga keegi ei suuda mängida. Väinämöinen võlub oma mänguga kõik elusolevused ära.
42.-43. Runo
Põhjalas uinutab Väinämöinen kandlemänguga kogu Põhjala väe ja Sampo viiakse venesse. Põhjala vägi ärkab ja Louhi saadab mitmesuguseid takistusi röövijate teele. Siiski pääsevad nad kõikidest takistustest läbi, kuid kaotavad kandle merre. Põhjala emand varustab sõjavene ja läheb Sampo-viijaid taga ajama ning muudab end hiigelkotkaks. Võitluse keerises Sampo puruneb ja selle tükid langevad merre. Osa Sampo tükkidest jääb mere saagiks, osa uhub meri randa kogu Soome rikkuseks. Louhile jääb vaid paljas kaas ning näljapajuk.
44. Runo
Väinämöinen otsib asjata merre kadunud kannelt. Lõpuks ehitab ta selle asemele kandle kasepuust, mille mänguga ta lummab jälle kogu eluslooduse.
45.-46. Runo
Louhi saadab Kalevala rahva hävinguks mitmesuguseid tõbesid, kuid Väinämöinen suudab neist kõigist jagu saada. Louhi saadab karu karja murdma aga Väinämöinen tapab tolle. Peetakse kombekohased karupeied.
47.-48. Runo
Põhjala emand peidab kuu ja päikese ning varastab tule. Ülijumal Ukko lööb tuld uueks kuuks ja päikeseks, kuid tuli kukub suure kala kõhtu. Väinämöinen püüab Ilmarise abiga kala ja paneb tule inimesi teenima.
49. Runo
Ilmarinen taob uue päikese ja kuu, kuid ei jõua panna neid valgust andma. Peale võitlust Põhjala väega pöördub Väinämöinen tagasi, et tellida Ilmariselt võtmed, mille abil päike ja kuu Põhjala mäest vangistusest valla päästä. Ilmarise töötades laseb Louhi kuu ja päikese tagasi taevasse.
50. Runo
Marjatta saab palukamarjast poja, kes sünnib metsas. Poiss kaob kohe, kuni ta leitakse soost. Väinämöinen mõistab isata lapse surma, kuid poolekuune poiss hurjutab teda väära kohtumõistmise pärast. Poiss ristitakse Karjala kuningaks. Väinämöinen lahkub vaskse venega ennustades, et teda veel kord igatsetakse uue Sampo saatjana, uue päeva päästjana ja uue laulu lauljana.