majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. 19.Puhkused; - Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; - Puhkus aegub 2 aasta jooksul; - Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega; - Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul; - Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 20.Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel:
teenustelt, mida kasutatakse maksustatava käibe tarbeks Piiratud maksukohustuslane on isik, kellel on õigus osta kaupu teisest liikmesriigist 0% määraga, kuid kes ei kasuta sisendit maksustatava käibe tarbeks ega küsi käibemaksu tagasi Käibemaksukohustuslasel on õigus olla registreeritud kui tegeleb ettevõtlusega ja kohustus kui tegeleb ettevõtlusega ja täitub käibe piirmäär 16000 eurot alates kalendriaasta algusest. Üldine käibemaksumäär on 20 % kauba või teenuse maksustatavast väärtusest. 9% madaldatud määr, mis laieneb raamatutele, ravimitele, majutusele, perioodilisele väljaandele jne 0% ekspordile ja ühendusesisele käibele, rahvusvaheline transport,tehingud vabatsoonides, maksuladudes jne Maksuvabkäive millele ei pea maksu lisama, aga ei ole ka õigust küsida tasutud käibemaksu tagasi: · postiteenus · tervishoiuteenus · enamus koolitusi
1. Spordiklubi kui MTÜ moodustamine ja ühingu registreerimiseks vajalikud toimingud ? Mittetulundusühingu võivad asutada vähemalt kaks isikut. Mittetulundusühing on eraõiguslik juriidiline isik. Mittetulundusühingu õigusvõime tekib mittetulundusühingu kandmisega mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse (edaspidi register) ja lõpeb mittetulundusühingu kustutamisega registrist. Mittetulundusühingu asutamiseks sõlmivad asutajad asutamislepingu. (2) Asutamislepingus tuleb märkida: 1) asutatava mittetulundusühingu nimi, asukoht, aadress ja eesmärk; 2) asutajate nimed ja elu- või asukohad, samuti asutajate isiku- või registrikoodid; 3) asutajate kohustused mittetulundusühingu suhtes. 4) juhatuse liikmete nimed, isikukoodid ja elukohad. (3) Asutamislepingu sõlmimisega kinnitatakse selle lisana ka mittetulundusühingu põhi...
makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. 16. Puhkused; - Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; - Puhkus aegub 2 aasta jooksul; - Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega; - Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul; - Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 17. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid järgmistel juhtudel:
tootmiskulutustest ja muudest kulutustest, mis on vajalikud varude viimiseks nende olemasolevasse asukohta ja seisundisse. Varude mahakandmine toimub realiseerimismeetodil. 9 Varud hinnatakse bilansis lähtudes sellest, mis on madalam, kas soetusmaksumus või neto realiseerimisväärtus. 5.4 Varude inventeerimine Varude inventeerimine toimub kord aastas, kalendriaasta teisel poolel. Raamatupidamisprogrammist lastakse välja inventuurileht, millele märgitakse reaalne laoseis. Hiljem võrreldakse programmis olevat laoseisu reaalse saadud laoseisuga. Inventuurilehe alusel tehakse vastavad korrektuurid. 6 KINNISVARA INVESTEERINGUD XXXX OÜ-s ei esine kinnisvara investeeringuid. 7 MATERIAALSE PÕHIVARA ARVESTUS 7.1 Materiaalse põhivara liigitus Põhivarana võetakse arvele alates 10 000 kroonist olevad masinad ja seadmed või muu materiaalne põhivara
2. kui muutub dokumendiliigile kehtestatud säilitustähtaeg 3. avaliku arhiivi motiveeritud ettepaneku alusel. Uus loetelu kehtestatakse siis, kui asutuse struktuuris või ülesannetes toimuvad ulatuslikud muudatused, mille tagajärjel muutuvad asjaajamiskord ja dokumentide koosseis Asjaajamisjuhend e asjaajamise kord Asutuse juht kehtestab asjaajamiskorra, milles sätestatakse: · asutuse asjaajamisperiood või perioodid, milleks võib olla kalendriaasta, majandusaasta või muu periood lähtuvalt asutusele seadusega pandud ülesannetest. Komisjonide ja muude ajutiste üksuste asjaajamisperioodiks võib olla kogu nende tegevusperiood; · asutuse dokumendiringluse kord või skeemid; · dokumendi plangid ja nende kasutamise kord; · registreeritavad dokumendiliigid, registreerimise kord ja dokumentide tähistuste (indeksite) süsteem; · dokumentide või toimingute kohta dokumendiregistrisse kantavate andmete loetelu;
maksustatavalt summalt ja töötuskindlustushüvitiselt on 13 protsenti maksustatavalt summalt. [5] Töötuskindlustusmaks - Töötuskindlustusmaksu makstakse töötajale välja makstavalt palgalt ja seda arvestatakse kahes erinevas summas, millest ühte nimetatakse kindlustatu- ja teist tööandja töötuskindlustusmakseks. Maksmise kohustus on tööandjal. Töötuskindlustusmakse määrad järgmiseks kalendriaastaks kehtestab Vabariigi Valitsus hiljemalt jooksva kalendriaasta 1. detsembriks. Töötuskindlustusmakse määra ei saa tähtaja kulgemise ajal vähendada. 2010. aastast alates on töötaja maksemäär 2,8% ja tööandja maksemäär 1,4% 21. Raamatupidamise seadus I Raamatupidamise seadus (uuendatud) (RT I 2002, 102, 600) kehtib 01.01.2003. Seaduse eesmärgiks on õiguslike aluste loomine ja põhinõuete kehtestamine rahvusvaheliselt tunnustatud põhimõtetest lähtuva raamatupidamise ja finantsaruandluse korraldamiseks.
KORDAMISKÜSIMUSED Õiguse tekkimine- Koos riigi tekkimisega toimusid muutused ühiskondlikes käitumisreeglites. Ühiskonnas tekkisid uued juhtimissuhted, mis vajasid reguleerimiseks ka uusi norme. Kogu riigivõimu organisatsioon oli rajatud sugukondliku võimuga võrreldes põhimõtteliselt erinevatele aluste, seetõttu ei saanud seni kehtinud tavad riigi vajadusi rahuldada. Uued, riigi vajadusi rahuldavad käitumisreeglid kujunesid kahtviisi: 1) riik aktsepteeris tavasid, mis talle sobisid, ja hakkas nõudma nende täitmist (tavaõigus); 2) riik alustas ise sisult uute normide loomist ja kehtestamist (riigi õigusloome). Mõlemal viisil kujunenud õigusnormide täitmist asus tekkiv riik tagama tema käsutuses olevate sunnivahenditega. Oli tekkinud tavadega võrreldes uus sotsiaalsete normide liik, mida nende kogumis on hakatud nimetama õiguseks. Riigi mõiste- erilisel viisil organiseerunud rahvas, kes teostab teataval territooriumil suveräänset võimu. T...
kuidas need tunnid jaotuvad 7 päeva peale.N: 30h/week 6h/day ja L ja P puhkepäevad. 24h/week 8h/day ja tööpäevad E,K,R. Tööpäeva algus, vahepausid ja puhkepäevad. Töö tegemise koha kindlaks määramisega on töötaja jaoks olulise tähtsusega. Töö tegemise koht lepitakse kov täpsusega. Teatud tööd eeldavad töötaja igapäevast ringisõitmist, kas teatavas eesti piirkonnas või terves eestis. Sellisel juhul tuleb kirjutada vastav piirkond või kogu eesti. Puhkuse kestus kalendriaasta kohta. Põhipuhkuse 28 kalendripäeva. Pikendatud põhipuhkus 35 kalendripäeva on ettenähtud alaealistele jaa töövõimetus pensionitele. Haridus ja teadus 50 päeva. Põhipuhkuse hulka ei arvata riigi pühi. Võib ka pikemas põhipuhkus kollektiivlepingus. Lisapuhkust ei näe ette. Alates esimesest juulist 2009 toimub kalendriaasta alusel. Puhkust andakse töötatud aja eest. Tööle asumise aastal on töötajal õigus saada puhkustvõrdeliselt töötatud ajaga
Tallinnas, (Kaarli pst 3) Harjuoru võimlas. Võistlustel osales 20 meeskonda. 1929. aastal ilmusid esimesed eestikeelsed käsipalli võistlusmäärused.9 Kuni 1990. aasta 24. novembrini nimetati käsipalli väravpalliks. 10 Samal aastal rajati Eesti Käsipalliliit (EKL), mille presidendiks valiti Andres Aruvald. Praegu on EKL president Oliver Kruuda ning liikmed Ilmar Kütt, Ain Pinnonen ja Kaupo Kolsar. 11 EKL hooaeg algab jooksva kalendriaasta 01. augustil ja lõpeb järgmise kalendriaasta 31. juulil.12 Hooajal 2010/2011 mängivad Eesti meeste meistriliigas HC Kehra, Põlva Serviti, Viljandi HC, CB/Viimsi, SK Tapa, Aruküla/Tallas.13 1.3 Käsipall Kehras Kehras alustati käsipalli mängimisega 1960. aastal Elmar Reieri eestvedamisel. 1967. aastal lõpetas Elmar Reier käsipalliga tegelemise ning poiste treeneriks sai Heino Ojasoo. 1971- 1973. aastal töötas Ojasoo kõrvalt samuti käsipallitreenerina Peeter Kiilmaa, kes mängis samal ajal ka Eesti koondises. 1973
Hasartmängumaks; Aktsiisid; 11,3% 34,6% 0,3% Aktsiisid Kütuseaktsiis ca 50% Käibemaks; 26,9% Alkoholiaktsiis ca 29% Tubakaaktsiiis ca 19% Allikas: 2019.aasta riigieelarve seletuskiri KÄIBEMAKS VALUE ADDED TAX - VAT LISANDUNUD VÄÄRTUSE MAKS Kui maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates 40 000 eurot, tekib kohustus end maksukohustuslasena registreerida (registeerida saab ka vabatahtlikult) ning tekivad kohustused, sh: • lisama võõrandatava kauba või osutatava teenuse maksustatavale väärtusele käibemaksu • arvutama tasumisele kuuluva käibemaksusumma (KMS § 29) • tasuma käibemaksu (§ 38) • säilitama dokumente ja pidama arvestust (§ 36 ) • esitama nõuetele vastavaid arveid (§ 37) KÄIBEMAKSUMÄÄRAD
Sisukord Sissejuhatus............................................................................................................................2 Düsleksia definitsioon............................................................................................................3 Lugemis-kirjutamisoskuse arengu etapid.............................................................................. 4 Lugemisraskuse riskile viitavad kõne-ja keelearengu iseärasusesed koolieelses eas............5 Düsleksiaga toimetulemine....................................................................................................8 Kokkuvõte............................................................................................................................13 Kasutatud allikad:................................................................................................................ 14 Sissejuhatus Valisime oma referaadi teemaks lugemisraskuse...
c looduslikud ja tehislikud vaatamisväärsused ning nende haldajad; d reisiteenuste korraldajad – reisikorraldajad ja reisibürood; e reisisihi korraldajad – avaliku, era- ja kolmanda sektori organisatsioonid ja asutused. Maailma Turismiorganisatsiooni (World Tourism Organisation) määratluse järgi loetakse turismiks inimeste reisimist väljapoole nende igapäevast elukeskkonda puhkuse, äri või muudel eesmärkidel kestusega kuni üks kalendriaasta. Määratlusele vastavaid reisijaid nimetatakse külastajateks ja nad jagunevad ühepäevakülastajateks ja turistideks. Turism jaguneb väljaminevaks, sissetulevaks ja siseturismiks. 2 Turist- ehk ööbimisega külastaja on isik, kelle reis väljapoole oma igapäevast elukeskkonda hõlmab vähemalt üht ööbimist sihtkohas. 3 Ühepäevakülastaja- on isik, kes külastab väljaspool oma igapäevast elukeskkonda asuvat paika seal ööbimata.
kilogrammi plastpakendeid. Pakendiaktsiisi seaduse mõistes on tegemist pakendi täitmisega ning ei eristata kas pakend antakse kliendile tasuta või müüakse. Põllumajandusettevõtjatele on problemaatiline silorullide pakkekile aktsiisiküsimus. Aktsiisimaksja võib oma kohustused kirjalikus lepingus fikseeritud kuupäeval üle anda pakendiettevõtjate asutatud ja keskkonnaministri akrediteeritud taaskasutusorganisatsioonile. Sel juhul on maksustamise periood kalendriaasta ning aktsiisideklaratsiooni sh taaskasutamise andmed esitab taaskasutusorganisatsioon. Kohustuste üleandmine ei vabasta aktsiisimaksjat pakendi arvestuse pidamisest ja aruandluse esitamisest taaskasutusorganisatsioonile. Käesolev materjal on mõeldud kasutamiseks informatiivsel eesmärgil ja ei ole vaadeldav siduva õigusliku või majandusliku nõuandena ega soovitusena teatud viisil käituda või otsustada. Eesti seadusandlus on dünaamiline, mistõttu tuleb enne otsuste langetamist tutvuda
Range arvestamine. · Puhkused: 1. Kollektiivpuhkus. 2. Vanemate puhkus. 3. Õppepuhkused. 4. Palgata puhkused. 5. Tööpuhkus. · Puhkuste kestvus: on töötajatele 28 kalendripäeva; alaealistele 35 kalendripäeva; avalikud teenistujad ehk ametnikud 35 kalendripäeva; haridustöötajad: õpetajad, pedagoogid neil on 56 kalendripäeva. · Täiskasvanute koolituse seadus: TäKS · Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted: 1. Puhkus antakse kalendriaasta kohta. 2. Puhkus antakse kalendripäevades. 3. Puhkus andmine ja kasutamine on kohustuslik.Puhkust kasutada saab 1 aasta. 4. Puhkust antakse üldjuhul katkestamatult: Ühes terves jaos. Võib puhkust võtta ka osade kaupa, aga tingimus on see, et ühe osa pikkus peab olema vähemalt 14 kalendripäeva. Ülejäänud aega võib ise teha. Tööandja võib teha nii, et peab võtma vähemalt 7 päeva. 5
Samas oleks vale arvata, et osa toiduainete puudumine muudaks muslimite road vähem maitsvaks. Islam Islami kalender on moslemite ajaarvamist kajastav kalender. Selle alguseks loetakse kristliku ajaarvamise 16.juulit 622. aastal ehk prohv, et Muhamedi põgenemise aega Mekast Mediinasse. Erinevalt läänes kasutatavast päikesekalendrist on islami kalender kuukalender.See põhineb kuu liikumisel,sisaldades 12 kuud. Islami kalendriaasta pikkuseks on 354 päeva ehk ta on Gregoriue kalendriaastast ligi 11päeva võrra lühem. Islami aasta umbkaudse Gregoriuse kalendri vastavuse leidmiseks tuleb islami kalendri aastaarv korrutada 0,97ga ja tulemusele lisada 622. 8. detsembril 2010 algas islami aasta 1432, 26. novembril 2011. algab islami aasta 1433. Nädal algab pühapäevaga ja lõpeb laupäevaga. Reede on islami kalendris ametlik pidupäev, aga mitte nädala viimane päev. Päev algab eelmise
(kokkuleppel võib ka sagedamini), majandustulemustelt makstav tasu pärast osa kindlaksmääramist. 23. Puhkused; Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja;Puhkus aegub 2 aasta jooksul;Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega;Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul;Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. 24. Leppetrahvide mõiste, mille kohta võib kehtestada; Leppetrahv - lepingut rikkunud lepingupoole kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. ;Seadusandja on andnud võimaluse töösuhte puhul kokku leppida leppetrahvis vaid
ARVESTUSTE ALUSED 7-8 nädal BILANSI VÄLJAVÕTE Lühiajalised kohustused Laenukohustused Võlad ja ettemaksed Lühiajalised eraldised Pikaajalised kohustused Pikaajalised laenukohustused Muud pikaajalised võlad Pikaajalised eraldised Omakapital Aktsiakapital või osakapital nimiväärtuses Ülekurss Oma osad või aktsiad (miinus) Kohustuslik reservkapital Muud reservid Eelmiste perioodide jaotamata kasum (kahjum) Aruandeaasta kasum (kahjum) KOHUSTISED - mõisted Kohustis on hetke kohustus, mis on tekkinud möödunud sündmustest ja mille hüvitamisega arvatakse kaasnevat ettevõttele majanduslikult kasulike ressursside väljaminek. Lühiajalised kohustised on kohustised, mida loodetakse hüvitada ettevõtte normaalse talitlustsükli jooksul; tuleb hüvitada 12 kuu jooksul arvates bilansipäevast. Kohustised, mis ei ole lühiajalised, on pikaajalised. Kohustiste liigitus ...
ei ole kohustuslik. Raamatupidamise aastaaruanne koosneb põhiaruannetest (bilansist, kasumiaruandest, rahavoogude aruandest ja omakapitali muutuste aruandest) ning lisadest. Majandusaasta aruanne esitatakse elektrooniliselt. n Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla lühem n Asutamisel ja lõpetamisel võib olla pikem, kuid mitte üle 18 kuu 3 n Majandusaastaks on kalendriaasta, kui ettevõtja ei ole otsustanud teisiti Põhiaruanded Bilanss on raamatupidamisaruanne, mis kajastab teatud kuupäeva seisuga ettevõtte finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali). Bilansiskeem Varad n Raha n Nõuded ja ettemaksud n Varud Kokku käibevara n Immateriaalne põhivara n Materiaalne põhivara Kokku põhivara Kokku varad Kohustused ja omakapital n Laenukohustused n Võlad ja ettemaksed Kokku lühiajalised kohustused Pikaajalised kohustused
Ostja: vähendab võlga tarnijale, ostetud vara ja sisendKM KÄIBEMAKSU ARVESTUS Käibemaksukohustuslane on ettevõte, kes on end EMTA juures registreerinud käibemaksukohustuslaseks, saanud käibemaksukohustuslase registri numbri(KMKR NR) ja kes peab oma Eesti riigis saadud käibe pealt tasuma käibemaksu. Käibemaksukohustulaseks registreerimise kohustus tekib Eestis kui riigisisene käive ületab 16 000 eurot kalendriaasta algusest arvates. Arvutamine: 1)kui on vaja KM summale lisada, siis peab korrutama summa 0,2ga ja saab summa koos KM'ta 2)kui on vaja KM summast maha arvutada, siis peab jagama summa 1,2ga ja saab summa ilma KM'ta. KMD aruanne: iga kalendrikuu kohta MTA'le. Kajastatakse: ettevõtja poolt teostatud tehingud(eraldi 20%,9%,0% määraga tehingud); arvestatud KM teostatud tehingutelt; sisendkäibemaks; maksuvaba käibe suurus jm vajalikud märkused DIVIDENDIDE ARVESTUS
ulatuses või siis suurendada töötasu vastavalt võimalustele ja arvestades muutunud olusid. 79 3. ptk T öötaja ja tööandja kohustused § 37 3. Tööandja võib töötaja töötasu vähendada kuni kolmeks kuuks 12-kuulise ajavahemiku kohta. Töötasu vähendamisperiood ei ole seega kalendriaasta, vaid 12 kuud. Seadusest tulenevalt ei pea tööandja töötasu vähendama kolm järjestikust kuud. Kui TLS §-st 37 tulenevad eeldused on täidetud, võib töötasu vähenemine jaguneda 12-kuu- lise perioodi peale ning aluseks võib võtta asjaolu, et keskmiselt on kuus 30 kalendripäe- va. Tööandjal on 12-kuulise perioodi jooksul seega õigus töötaja töötasu vähendada 90 (3*30 ehk kuude arv korrutatuna keskmise kalendripäevade arvuga kuus) kalendripäeva ulatuses
november 2013.a. osanike otusustega. 1. Osaühingu ärainimi: OSAÜHING MÖÖBLIPIONEER. 2. Osaühingu asukoht on Eesti Vabariik Harju maakond Tallinn. 3.Osaühingu miinimum kapital on 2500.- (kaks tuhat viissada) eurot ja osaühingu maksimumkapital on piiramatu. 4. Osade eest võib tasuda rahalise sissemaksega. 5. Osaühing vastutab oma kohustuste täitmise eest kogu oma varaga, osaniku vastutus on piiratud tema osamaksu suurusega. 6. Osaühingu majandusaasta on kalendriaasta, majandusaasta algab 01. jaanuaril ja lõpeb 31. detsembril. 7. Osaühing on asutatud määramata tähtajaks. 8. Osaühingu reservkapitali suurus on 10% osakapitali suurusest. 9. Osaühingu osanike koosolekul, samuti koosolekuta otsustamisel annab osaühingu iga osa 1 euro ühe hääle. 10. Osaühingu juhatus valitakse tähtajatult ning juhatuse liikmete arv on 1 kuni 3. Juhatuse liikmed valitakse ja kutsutkse tagasi osanike poolt. 11
· Töötaja valmis kokkulepitud tingimustel tööandja korralduse alusel tööülesandeid täitma asuma · 1/10 ulatuses kokkulepitud töötasust PUHKUSED · Põhipuhkus · Rasedus- ja sünnituspuhkus · Isapuhkus · Lapsendaja puhkus · Lapsehoolduspuhkus · Lapsepuhkus · Tasustamata lapsepuhkus · Õppepuhkus PÕHIPUHKUS · 28 kalendripäeva · 35 kalendripäeva alaealine töövõimetuspensionär · 56 kalendripäeva Haridus- ja teadustöötaja PÕHIPUHKUSE ANDMINE · antakse kalendriaasta eest ja kasutatakse kalendriaasta jooksul · põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate mõistlikke soove puhkuse ajakava · osadena üksnes poolte kokkuleppel vähemalt 14 kalendripäeva puhkust järjest lühemaks kui 7-päevaseks osaks võib tööandja keelduda · ajakavas märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja kirjalikult ette 14 kalendripäeva PUHKUSETASU · makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust
vahel sõlmitavalt lepingult, kohaldatakse tasu maksmisele võlaõigusseaduse § 679–682. 27. Mis on põhipuhkus ja kui pikk see on? Millal aegub põhipuhkus? Puhkusetasu maksmine. Põhipuhkus (§ 55) Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Põhipuhkuse andmine (§ 68) Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel. Vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Tööandjal on õigus keelduda põhipuhkuse jagamisest lühemaks kui seitsmepäevaseks osaks. Kasutamata puhkuseosa viiakse üle järgmisesse kalendriaastasse. Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse.
Puhkuse õiguslik korraldus. Töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Kõikide põhipuhkuste hulka ei arvata rahvuspüha ja riigipühi. Alaealise põhipuhkus on 35 kalendripäeva. Töövõimetuspensioni alusel töötava isiku puhkus on 35 kalendripäeva. Haridus- ja teadustöötaja põhipuhkus on kuni 56 kalendripäeva. Õigus puhkusele. Iga töötatud kalendriaasta eest on töötajal õigus saada põhipuhkust täies ulatuses. Põhipuhkus, selle kestus ja andmise kord. Põhipuhkus tuleb kasutada kalendriaasta jooksul. Poolte kokkuleppel võib puhkust anda ka osade kaupa, kusjuures vähemalt 14 kalendripäeva puhkust peab töötaja kasutama järjest. Puhkust antakse puhkuse ajakava alusel, kusjuures puhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötaja soove, mis on mõistlikult ühitatavad ettevõtte huvidega.
Tööraamatusse ei kanta. 20.distsiplinaarkaristuste täideviimine 1)noomitus ühekordne akt, käskkiri 2)rahatrahv kalendriaastas ei tohi seda kasutada üle 20 päevapalga. Pool palgast peab töötajale miinimumpalgast ja 70% raseda naise palgast. Trahvi kinnipidamist tuleb alustad hiljemalt 2. palgast ja mitte rohkem kui 3 kuud järjest. Trahv katkeb, on karistus läbi. 1)töölt kõrvaldamine palga kinni pidamisega Tohib rakendada maksimaalselt 3 korda kalendriaasta jooksul ning mitte üle 20 päeva. Seda karistust ei tohi määrata: 1)rasedatele 2)alla 3 aastase lapse vanematele 3)lapsinvaliidi vanematele, eeskostjatele 4)tööseisaku ajal Rakendamine äärmiselt ebaotstarbeline. 1) töölepingu lõpetamine 20.distsiplinaarkaristuste kustumine ja kustutamine Kustuvad ära 1 aasta jooksul alates karistuse kohaldamisest (allkiri käskkirjal). Karistuste kustutamine (enne kui aasta möödub) töötaja on end igast küljest hästi näidanud. Ku
aruande koostamisel, kinnitamise ja esitamisel. Äriühinguks on täisühing, usaldusühing, osaühing, aktsiaselts ja tulundusühistu. Töös sõnastatakse lahti, millised kohustused on seoses aastaaruandega juhatusel, nõukogul ning aktsionäridel ja osanikel. Samuti nende otsustamisala ja kinnitamise õigused. Äriühingu üks olulisimaid ülesandeid on koostada igal majandusaastal aastaaruanne. Majandusaasta pikkuseks on 12 kuud ja reeglina on selleks kalendriaasta. Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud koostama ja esitama majandusaasta aruande ning muud finantsaruanded raamatupidamise seaduses ja teistes õigusaktides sätestatud korras. Seoses majandusaasta aruannete esitamisega äriregistrile on alates 1.jaanuarist 2010.a. sisse viidud muudatused. 3 1. Majandusaasta aruande üldsätted Majandusaasta aruande koostamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama
c. 144 € kuus ja 1728 € aastas Õige 15. b Question 15 Kui pikk on riigi eelarveaasta? Vali üks vastus. a. 18 kuud Väär b. 12 kuud Õige c. määratakse kindlaks eelarve vastuvõtmisel Väär Põhiseaduse 8. peatükk "Rahandus ja riigieelarve" Riigieelarve aastane kehtivus Enamikes riikides võetakse eelarve vastu sarnaselt Eestiga üheks aastaks. Eelarveaasta ei pruugi kokku langeda kalendriaastaga, Eestis on nii riigi kui omavalitsuste eelarveaastaks kalendriaasta. Eelarve puhul on tegemist tähtajalise seadusega, mis hakkab kehtima eelarveaasta algusest, mis võib toimuda ka tagasiulatuvalt, ning kaotab kehtivuse eelarveaasta möödumisel. Riigieelarve seaduses on jäetud võimalus teatud kulutuste tegemiseks ka eelmise aasta eelarves ettenähtud kulutuste arvel, näiteks kapitaalmahutusteks või teatud soetusteks (§ 33 lg 2). Aastase kehtivuse range printsiip välistab kulude ülekandmise järgnevateks aastateks. 16. b Question 16
juhatuse liikmeks olemise keeld Saadikute võrdsuse põhimõte • Fraktsiooni mittekuuluvatel liikmetel vähem õigusi • Eelnõu esimesel ja kolmandal lugemisel saab läbirääkimiste käigus esineda sõnavõttudega vaid fraktsiooni esindajad (RKKTS §98 lg 5; § 111 lg 1) Riigikogu liikme sotsiaalsed tagatised • Riigikogu liikmetele makstakse palka kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse alusel (RKLS §29) • Kõrgeim palgamäär indekseeritakse iga kalendriaasta 1. aprilliks kõrgeima palgamäära indeksiga, mille väärtus on 50% tarbijahinnaindeksi aastase muutuse ja sotsiaalmaksu laekumise aastase muutuse aritmeetilisest keskmisest. • Kõrgeim palgamäär on 5298 eurot ja 80 senti • Indekseerides kõrgeima palgamäära ja korrutades selle koefitsiendiga, saame Riigikogu liikme palga, mis on 3444 eurot ja 22 senti • Kuludokumentide alusel tööga seotud kulutused kuni 30% riigikogu liikme ametipalgast (RKLS § 30)
sünniga või laste olemasoluga. 3) Palgata puhkus: siis kui töötajal tekib vajadus puhkusele 4) Kollektiivpuhkus: võimaluse korral kasutatakse, tähendab seda, et kogu kollektiiv lähevad ühel ajal puhkusele 5) Õppepuhkus: kes töötab ja õpib samal ajal. Õppepuhkuse reguleerib eraldi seadus "Täiskasvanute koolituse seadus" TäKS Puhkuse andmise ja kasutamise põhimõtted: 1) puhkus antakse kalendriaasta eest; 2) puhkus antakse kalendripäevades (28 kalendipäeva), va riigipühad ja rahvuspühad 3) puhkuse andmine ja kasutamine on kohustuslik 4) puhkus on võimalik ära kasutada ühe aasta jooksul 4 5) ametnikele on ettenähtud puhkus 35 kalendipäeva, samuti alaealistele, õpetajad, õppejõud ja kasvatajad 56 kalendripäeva
Põhipuhkuse pikkus on täistööaja ja osalise tööajaga töötajatel ühepikkune. Pikem põhipuhkus võib olla sätestatud ka töölepingu seaduses või eriseadustes. Näiteks on pikem puhkus (35 kalendripäeva) alaealistel, töövõimetuspensioni saavatel töötajatel, laevapere liikmetel. 8.2 Puhkuse ajakava Puhkuse ajakava eesmärk on anda mõlemale poolele võimalus tööd ja puhkust ette planeerida. Tööandja peab koostama puhkuse ajakava iga kalendriaasta kohta, võttes arvesse töötajate mõistlike soove. Tööandja peab arvestama, et töötajal oleks võimalik puhkus ära kasutada enne aegumist. Puhkust neile sobival ajal on õigus nõuda alljärgnevatel isikutel: o naisel vahetult enne ja pärast rasedus ja sünnituspuhkust või vahetult pärast lapsehoolduspuhkust; o mehel vahetult pärast lapsehoolduspuhkust või naise rasedus- ja sünnituspuhkuse ajal;vanemal, kes kasvatab kuni 7-aastast last;
äriregistrisse kandmist ühingule võetud kohustuste tõttu. Nimetatud nõude aegumistähtaeg on viis aastat ühingu äriregistrisse kandmisest. 4.MIDA VEEL ON VAJA TEHA PEALE ASUTAMIST? 4. 1. Käibemaksukohuslaseks registreerimine Käibemaksukohuslaseks on ettevõtlusega tegelev isik, kes on registreerinud või kohustatud registreerima end maksukohuslasena. Kohustus registreerida käibemaksukohuslaseks tekib 250 000 kroonise käibe piiri ületamisega kalendriaasta algusest. Käibemaksu tuleb arvutada alates registreerimise päevast. Registreerimiskohustust ei teki, kui isiku kogu maksustatav käive on 0% maksustatav, ei ole käive või on maksuvaba käive (va kauba ühendusesisene käive). Väiksema käibe puhul on registreerimine vabatahtlik. Kas registreerida oma ettevõte käibemaksukohuslaseks enne 250 000 kroonise käibe täitumist sõltub ettevõtte tegevuse iseloomust. Üldjuhul tasub ettevõte
Ajateenija või asendusteenistuja lapse toetus Eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus Elluastumistoetus Seitsme ja enamalapselise pere vanema toetus Vanemahüvitis Vanemahüvitise seadus jõustus 2004. aasta 1. jaanuaril ja selle eesmärk on hüvitada väikelapse kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse hüvitise määra suurune sissetulek. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust. Vanema hüvitise määr (2014) on 320 Maksimaalne hüvitis (2014) on 2378,25 Riiklikud sissetulekust sõltuvad toetused Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi puuduses inimestele. Toimetulekutoetuse arvestamise aluseks on üksi elava isiku või perekonna kõigi liikmete eelmise kuu netosissetulek, jooksval kuul tasumisele kuuluvad eluruumi alalised kulud ning kehtestatud toimetulekupiir.
Öötöö ja riigipühal töötamine - ööajal kell 22.00-6.00 tasustatakse 1,25-kordselt; - tööaeg riigipühal tasustatakse 2-kordselt. Põhipuhkus eelduslikult 28 kalendripäeva, erandid alaealised, töövõimetuspensioni saav töötaja ja haridus-teadustöötaja; ·Puhkus aegub 2 aasta jooksul; ·Puhkuste ajakava määrab tööandja, arvestab töötaja soove, mis on mõistlikud ettevõtte huvidega; ·Puhkuste ajakava koostatakse ja tutvustatakse kalendriaasta I kvartali jooksul; Puhkuste ajakavasse märkimata puhkuse kasutamisest teatab töötaja tööandjale 14 kalendripäeva ette kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. ·Puhkusetasu makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui tööandja ja töötaja ei ole leppinud kokku teisiti. Kokkulepe, mille alusel puhkusetasu makstakse hiljem kui puhkuse kasutamisele järgneval palgapäeval, on tühine.
250 000 krooni, vaid alles järgmisel aastal. · Tekkepõhiselt raamatupidamiselt tagasi kassapõhisele enam minna ei saa. Kassapõhise raamatupidamise puhul on ainukeseks aruandeks tuludeklaratsioon. Seega tuleks kassapõhise raamatupidamisega FIE-del suhtuda oma raamatupidamisse ennekõike kui maksuarvestusse. Kassapõhise raamatupidamise registriks on päevaraamat. Selles registreeritakse kõik ettevõtja kalendriaasta jooksul sooritatud majandustehingud. Tekkepõhine arvestusprintsiip on majandustehing, kus kajastatakse tehinguid, kui need on toimunud, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või tasutud. Aruannete koostamisel tehakse reguleerimis- ja lõpetamiskanded, mis võimaldavad määratleda aruandeperioodi tulud ja kulud. FIE jaoks on majandusaastaks kalendriaasta. Ettevõtluse alustamise ja lõpetamise aastal on tema majandusaasta lühem kui 12 kuud
Pensionisüsteemid- ja skeemid · Vanaduspensioni põhiosa - 1.04.2009.a.1793,44 kr · Staaziosak - kui palju on pensioniõiguslikku staazi. Need aastad lähevad arvesse kuni 31.12. 1998. Ühe staaziaasta väärtuseks on 67,81 kr (1.04.09) · Kindlustusosak - kui palju on alates 1.01. 1999.a. makstud sotsiaalmaksu. Kindlustusosaku suuruse arvutamise aluseks on pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa. Aastakoefitsient - inimese töötasult kalendriaasta jooksul tasutud sotsiaalmaksu suhe riigi keskmiselt töötasult tasutud sotsiaalmaksu. · Aastakoefitsient keskmiselt tööasult - 1,0. Pensionisüsteemid- ja skeemid · Kohustuslik kogumispension põhineb eelfinantseerimisel - töötav inimene kogub pensioni ise, makstes oma brutopalgast 2% pensionifondi. Riik lisab (I-sest pensionisambast) sellele töötaja palgalt arvestatava 33% sotsiaalmaksu arvelt 4%. Kogumispensioniga liitunud isiku riikliku pensioni
käive, mis kantakse käibemaksudeklaratsiooni) Müügimaksu makimum väärtus on 1% eelnimetatud müügihinnast. Müügimaksuga maksustamise periood on kvartal- kvartaalnemaks. Tasumise tähtaeg on kvartalile järgneva kuu 20. kuupäevaks vastavalt deklaratsioonile. PAADIMAKS Maksavad tehnilisele ülevaatusele kuuluvate kuni 12 meetri pikkuste paatide, kaatrite ja jahtide (väikelaevad) omanikud. Maks tasutakse väikelaeva asukohajärgse omavalitsuse eelarvesse. Maksustamisperiood on kalendriaasta. Omavalitsus kehtestab maksmise tähtpäeva. Seadus ütleb, et vaid kord aastas. Kui registreeritakse väikelaev peale maksustamisperioodi algust, siis toimub maksustamine järgmisest kuust. Sama põhimõte kehtib ka väikelaeva võõrandamise korral ning tasutud ettemaksu saab maksumaksja tagasi küsida. Maksumäära kehtestab omavalitsus. Võib difrentseerida, vanale paadile madalam, uuele kõrgem määr. Kõik kohalikud maksud võimaldavad kohalikul omavalitsusel teha soodustusi.
kättesaadavaks tegemise või teenuse osutamise või saamise ajaks maksustamisperiood, mil lõpeb ajavahemik, mille kohta arve esitatakse või mille kestel saadud kaupade või teenuste eest tasumine on kokku lepitud, kuid mitte hiljem kui 12 kalendrikuu möödumisel. Teenuse, mille puhul maksukohustus tekib teenuse saajal, regulaarsel osutamisel pikema ajavahemiku jooksul kui üks aasta, loetakse käive tekkinuks teenuse osutamise algusest arvates järgmise kalendriaasta 31. detsembril, kui selle perioodi jooksul ei ole teenuste eest tasutud ning teenuste osutamist ei ole lõpetatud. Käibe, kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatav väärtus Käibe maksustatava väärtuse ning kauba ühendusesisese soetamise ja saadava teenuse maksustatava väärtuse moodustavad kauba või teenuse müügihind ning kõik muu tasuna käsitatav, mille kauba võõrandaja või teenuse osutaja kauba ostjalt, teenuse saajalt või
iganädalase puhkeaja kasutamise võimalus, on tühine. § 51 lg 1 alusel peab päevas olema v. 11 tundi puhkeaega, valveaeg peab olema sellest eraldi, see ei ole puhkeaeg. 4. Puhkused 23. Millega on põhjendatud haridustöötajate pikem põhipuhkuse kestus (vt ka VVM 112/2009)? - 25 24. Töötaja D. sai 1. septembril 18-aastaseks. Kui pikk on tema vastava kalendriaasta puhkus ning kuidas see kompenseeritakse? - § 55: Eeldatakse, et töötaja iga-aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. § 56: Eeldatakse, et alaealise töötaja iga-aastane puhkus on 35 kalendripäeva (alaealise põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti. Tuleks arvestada proportsionaalselt
Raamatupidamisteenuse pakkumise valdkonda reguleerivad alljärgnevad olulisimad õigusaktid: Raamatupidamise seadus, Rahvusvaheliste Finantsaruandluse Standardid või Eesti hea raamatupidamistava, ühtlasi lähtutakse äriseadustikust, majandusregistri seadusest, tarbijakaitse seadusest, töölepingu seadusest. Ettevõte peab end registreerima majandustegevuse registris. Käibemaksukohustuslasena registreerimise piirmäär (maksustatav käive ületab kalendriaasta algusest arvates) aastal 2012 on 16 000 EUR. Käibemaksukohuslasena registreerumise vajaduse osas lähtutakse käibe suurusest. 3.2 Makromajanduslikud tendentsid - mõjud antud tegevusalale Antud tegevusalale sisenemist mõjutab hetkel peamiselt toitlustusasutuste majanduslik olukord, kuna inflatsiooni tõttu on mõjutatud nii hinnad kui tarbijate ostukäitumine. Teisalt sunnib olukord toitlustusasutusi tegema ümberkorraldusi kontseptsiooni ning töökorralduse
Tööaja lühendamine (§ 53). Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja 3-tunni võrra. 6.Puhkus. Põhipuhkus. - Põhipuhkus 28 kalendripäeva (§ 55). - Põhipuhkuse erisused alaealine 35 klp (§ 56), töövõimetuspensionär 35 klp (§ 57), haridustöötaja kuni 56 klp (§ 58). - Põhipuhkuse arvestus kalendriaastas (§ 68 lg 3). - Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (§ 68 lg 6). - Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel ning vähemalt 14 p puhkust peab töötaja kasutama järjest (§ 68 lg 5). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 9 - Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikud (§ 69 lg 1). Ajakava tuleb koostada esimeses kvartalis (§ 69 lg 2). Ajakavasse
ÕIGUSÕPETUS II TEOORIATÖÖ ASJAÕIGUS 1. Mis on asjaõiguse reguleerimisobjekt? Reguleerimisobjektiks on varalised suhted. 2. Kuidas liigitatakse asju ja milline õiguslik tähendus on asjade liigutusel? 1. Kinnis- ja vallasasjad 2. Asendatavad asjad 3. Äratarvitatavad asjad 3. Mis on valdus ja kuidas ta tekib? Valdus on tegelik võim asja üle. Valdus omandatakse tegeliku võimu saamisega asja üle või abinõude üle, mis võimaldavad seda võimu. Omandamiseks piisab senise valdaja ja omandaja kokkuleppest. 4. Mis on omand ja millised on selle liigid? Omand on isiku täielik õiguslik võim asja üle. · Vallasomand · Kinnisomand · Ühine omand o Kaasomand o Ühisomand 5. Kuidas tekib ja lõpeb vallasomand? Vallasomand tekib: üleandmisega, hõivamisega, leiu omandamisega, peitvara leidmisega, asja ümbertöötamisel jne, igamisega, loodusvilja omandamisel. 6. Mis on ja kuidas tekivad kinnisomandi kitsend...
2008. aastal neid jälgima. Läbi albumi kaheksa elunädala oli ,,Fearless" müünud 338467 allalaadimist, mistõttu on tal enimmüüdud digitaalne kantrialbum ajaloos. Teisel kohal on tema debüütalbum ,,Taylor Swift", mis on müünud üle 236046 allalaadimise 18. apprilli 2009. aasta seisuga. Albumi esimesel nädalal oli 7 lugu sellelt Billboard Hot 100 edetabelis. Koos ,,White Horse" 13. kohaga edetabelis, andis see Taylor Swiftile tema kuuenda top 20 debüüdi 2008. aastal. See oli 2008. kalendriaasta rekord ükskõik mis artisti hulgas Billboard Hot 100 edetabeli ajaloos. ,,Fearless" albumilt 13 loost 11 on olnud Hot 100 edetabelis. ,,Chance", lugu albumilt, oli valitud osaks soundtracist, mis toetas Team USA tiimiliikmete pingutusi Olümpial. Põhisingel albumilt, ,,Love Story" avaldati 12. septembril 2008. aastal. ,,Fearless" albumil on ka ,,Love Story" muusikavideo, mis põhineb Roomeol ja Juulial. Lugu jõudis 2. kohale iTunes Store Top Downloaded Song ja 4
- 5 kalendripäeva, kui leping vähem kui 1 aasta 4) kui asud õppima, tervislikud probleemid, asud kodus hooldama invaliidi, siis ette teatamine 5 kalendripäeva 4. tööandja algatus 1) ettevõtte likvideerimine 2) ettevõtte pankrotistumine 3) koondamine 4) töötaja mittevastavus oma ametikohale (tööoskused kasinad) 5) katseaja mittesooritamine 6) töötaja pikaajaline töövõimetus (puudunud 4 kuud järjest või 5 kuud kalendriaasta jooksul) - tuberkuloosi puhul on see 8 kuud. 7) töötaja poolne töökohustuste rikkumine 8) töötaja on usalduse kaotanud 9) töötaja on teinud vääritu teo Viimased kolm lähevad distsiplinaarvastutuse alla. Koondamine töötajal ei ole tööd pakkuda. Töömahu vähenemine. Ette teatamine kirjalikult, sõltub selles, kaua samas asutuses töötanud. Töötanud alla 5 aasta: ette teatada 2 kuud Töötanud 5-10 aastat: ette teatada 3 kuud
maailma teraapiana. Eelkõige selleks, et taastada kaotatud side eluga, aga ka selleks, et ületada tänapäeva inimese enesekesksus. 1. LINNUVAATLUS. KIRJANDUSE ÜLEVAADE. 1.1. Kes on linnuvaatleja? Eestis on lindude vaatlemine aina populaarsemaks muutumas. Praegu on see juba nii kaugele jõudnud, et koostatakse igasuguseid liiginimekirju ja edetabeleid ning korraldatakse võistlusi. Kõige populaarsemateks liiginimekirjadeks on riikide ja kalendriaasta nimekirjad. Kalendriaasta rekord on meil Eestis 2009. aastast Uku Paali käes, kes vaatles siis Eestis 267 linnuliiki. Taustainfoks seda, et Eestis on kokku registreeritud 382 linnuliiki, kellest 210 on regulaarsed haudelinnud, ülejäänud on enamasti läbirändajad või talikülalised, aga umbes 115 liiki on eksikülalised, kes satuvad meile väga harva. Aktiivne linnuvaatleja, kes külastab kogu aasta jooksul regulaarselt parimaid linnuvaatluspaiku üle Eesti, registreerib aastaga umbkaudu 220-230
Peamised allikad töö koostamisel on A. Le Coq Tartu Õlletehase arvandmeid ja sealt talletatud informatsioon. 3 1.MAJANDUSAASTA ARUANDE KOOSTAMINE Majandusaasta Majandusaasta pikkus on 12 kuud. Raamatupidamiskohustuslase asutamisel, lõpetamisel, majandusaasta alguskuupäeva muutmisel või muul seadusega ettenähtud juhul võib majandusaasta olla lühem või pikem kui 12 kuud, kuid ei tohi ületada 18 kuud. Majandusaastaks on kalendriaasta, kui raamatupidamiskohustuslase põhikirjas või muus raamatupidamiskohustuslase tegevust reguleerivas dokumendis ei ole sätestatud teisiti. Majandusaasta aruande koostamine Raamatupidamiskohustuslane on kohustatud lõppenud majandusaasta kohta koostama majandusaasta aruande, mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest ja tegevusaruandest. Majandusaasta aruandele lisatakse audiitori järeldusotsus, kui audiitorkontroll on kohustuslik, ja äriühingute puhul majandusaasta kasumi jaotamise
Ella Käi OT169 RIIGIÕIGUS kordamisküsimused __________________________________________________________________________________ I Riigiõiguse mõiste ja allikad 1. Mõiste „õigus“ erinevad tähendused (objektiivne õigus; subjektiivne õigus; positiivne õigus; loomuõigus ) ja õiguse määratlus. Õigus on kehtivate normide ja printsiipide kogum, mis on suunatud korra loomisele inimkäitumises. ● Positiivne õigus ehk objektiivne õigus on kirjutatud kujul esitatud õigusnormide kogum. Mõistet kasutatakse sageli vastandina tavaõigusele või loomuõigusele ● Subjektiivne õigus on positiivsest õigusnormist õigussubjektile tul...
Laenuintress. Majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Kui intressimäär ei ole lepingus kokku lepitud, eeldatakse, et selleks on harilik määr, mis on tavaline sama liiki laenude puhul ajal ja kohas, millal ja kus laen saadi, hariliku määra puudumisel aga käesoleva VÕS §-s 94 sätestatud määr. Intress arvestatakse ja tuleb tasuda iga kalendriaasta lõpul. Kui laen tuleb tagastada enne aasta lõppu, tuleb intress tasuda laenu tagasimaksmise ajal. 26. Emissiooni mõiste ja liigid. Osaühing võib suurendada osakapitali osaühingu omakapitali arvel sissemakseid tegemata (fondiemissioon). Fondiemissiooni võivad osanikud otsustada pärast majandusaasta aruande kinnitamist ja kasumi jaotamise otsustamist aruande ja kasumi jaotamise otsuse alusel.
Tööaja lühendamine (§ 53). Uusaastale, Eesti Vabariigi aastapäevale, võidupühale ja jõululaupäevale eelnevat tööpäeva lühendab tööandja 3-tunni võrra. 6.Puhkus. Põhipuhkus. - Põhipuhkus 28 kalendripäeva (§ 55). - Põhipuhkuse erisused alaealine 35 klp (§ 56), töövõimetuspensionär 35 klp (§ 57), haridustöötaja kuni 56 klp (§ 58). - Põhipuhkuse arvestus kalendriaastas (§ 68 lg 3). - Põhipuhkuse nõue aegub ühe aasta jooksul selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse (§ 68 lg 6). - Põhipuhkust antakse osadena üksnes poolte kokkuleppel ning vähemalt 14 p puhkust peab töötaja kasutama järjest (§ 68 lg 5). Pärnumaa Kutsehariduskeskus 9 - Põhipuhkuse aja määrab tööandja, arvestades töötajate soove, mis on mõistlikud (§ 69 lg 1). Ajakava tuleb koostada esimeses kvartalis (§ 69 lg 2). Ajakavasse
saada lapsepuhkust üks tööpäev kuus kuni lapse 18-aastaseks saamiseni, mille eest tasutakse keskmise töötasu alusel. (3) Lapse kolmeaastaseks, 14-aastaseks ja 18-aastaseks saamise aastal antakse lapsepuhkust olenemata sellest, kas lapse sünnipäev on enne või pärast puhkust. (4) Lapsepuhkuse õigust ei ole, kui vanemalt on vanemaõigused ära võetud või kui laps elab hoolekandeasutuses. (5) Lapsepuhkuse nõue aegub selle sissenõutavaks muutumise kalendriaasta lõppedes. Õppepuhkus (1) Töötajal on õigus saada õppepuhkust täiskasvanute koolituse seaduses ettenähtud tingimustel ja korras. (2) Töötajal on õigus saada tasustamata puhkust sisseastumiseksamite tegemiseks. 4. Mille eest antakse põhipuhkust? (1) Põhipuhkust antakse töötatud aja eest. 5. Kui pikk on põhipuhkus? 28 kalendripäeva 14 6. Millal võib kasutada põhipuhkust?
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
