Eesti karistusseadustikus on olemas head ning selged terminid nagu ,,hädakaitse" ja ,,hädaseisund". Erinevalt teistest karistusseadustiku terminitest avavad need sõnad oma tegeliku sisu üsnagi adekvaatselt. Hädakaitse moodustub sõnadest ,,häda" ning ,,kaitse". Seega tuleb eeldada, et kõigepealt peab olema käes ,,häda" ja alles siis saame hakata rääkima õigusest ,,kaitsele" ehk häda likvideerimisele. On teada, et hädakaitses toimepandud tegu, sealhulgas ka ründajale kahju tekitamine ei ole õigusvastane tegu. See on õiguspärane kui ei ületanud hädakaitse piire. Kuid kas hädakaitse on seaduslik või mitte? Heaks näiteks siinkohal on Ida-Virumaal toimunud pussitamine, kus majaperemees tekitas kehalisi vigastusi kolmele öösel tema majja tunginud mehele, kellest üks hiljem haiglas suri. Selle loo puhul tundub enamikule inimestele ilmselge, et vangi peaks minema majaperemees,
Kontrolltöö 1. Riskianalüüsi eesmärk …eesmärgiks on leida töökeskkonnas kõik ohud, mis võivad tekitada kahju töötaja tervisele või keskkonnale, hinnata taolise sündmuse tekkimise tõenäosust ja tekkiva kahju suurust ning lõpuks mõelda, mida saaks ette võtta, et see oht kunagi ei realiseeruks. 2. Tulemused aluseks omavalitsuses Riskianalüüsi tulemused on aluseks kriisireguleerimisplaanide koostamisel, maakonnaplaneeringute koostamisel, valla ja linna üld- ja detailplaneeringute koostamisel, ehitiste ja rajatiste projekteerimisel ning kriisireguleerimisalase koolituse planeerimisel ja korraldamisel. 3. Teostamise tasandid I TTK II linnad, vallad (linna- ja vallaomavalitsused)
õnnetusjuhtumite kindlustus jt. Kohustuslik kindlustus -isik on seadusega kohustatud sõlmima kindlustuslepingu. Nt liikluskindlustus . Sundkindlustus - on seadusega sätestatud kohustus tasuda kindlustusmakset või maksu ja hüvitamise kohustus on pandud riigile, näiteks sotsiaalmaksu vahenditest finantseeritav ravikindlustus. Kindlustusleping - kindlustuslepinguga kohustub kindlustusandja kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Kindlustusvõtja kohustub tasuma kindlustusandjale kindlustusmakseid. Kindlustuse tüüptingimused - kindlustuslepingu tüüptingimusteks võivad olla nii üldtingimused kui ka eritingimused. Kindlustustingimused on teataval määral läbiräägitavad. Üldjuhul kindlustustingimuste sisus siiski eraldi kokku ei lepita
Põlva Ühisgümnaasium Janek Kiss 10b 2007/2008 Põlva Must Raamat Invasiivne Inimtegevus Võõrliikide mõju loodusele Võõrliikide jaotus (5) Soontaimed Sosnovski ja Hiidkaruputk Sissetoomise põhjus Välimus Oht loodusele, inimesele Tõrje Veeloomad Karpkala Sissetoomise põhjus Välimus Elukoht Oht loodusele, inimesele Maismaaselgrootud Vaaraosipelgas Välimus Levik Kahju inimesele Tõrje Linnud Kodutuvi Eestisse sattumine Välimus Levik Vältimine Imetajad Mink Eestisse sattumine Välimus Elukohad Kahju loodusele Kokkuvõte Inimtegevus Oht loodusele, inimesele Vähemuuritud liigid Eestis Tõrje Tänan tähelepanu eest!
teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda Võlasuhe võib tekkida Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; (näiteks üürin kellegi teise maja välja) 4) käsundita asjaajamisest; (väidan olevat kellegi asjaajaja) 5) tasu avalikust lubamisest; (see kes teatab, kes varastas selle või selle asja ära/ kes annab infot, mis viib jüri tapmiseni) 6) muust seadusest tulenevast alusest. Mittetäielik kohustus (1) Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda.
2. Õiguskindlus Õigus peab regulatsiooni kaudu looma kindla õiguskorra me teame, mis on lubatud, mis on keelatud jne. Õiguskindlus tähendab teisest aspektist ka õiguse püsimajäämist, toetab usalduse ja kaitse põhimõtet. See sisaldab ka tagasiulatuva jõu keeldu, eriti siis, kui ta tunnistab varasema legitiimse käitumise õigusvastaseks. Kuid teatud juhtudel on see siiski lubatud (eriti, kui isikutele antakse täiendavaid soodustusi). Muudatuste tagajärjel tekkinud kahju tuleb isikutele hüvitada. Kui antakse soodustav haldusakt, on problemaatiline selle kehtetukstunnistamine. Seda printsiipi ennast ei ole PS nimetatud. Kuid §-st 10 võib selle tuletada, demokraatliku õigusriigi põhimõttest. 3. Proportsionaalsuse printsiip Seda saab tõlgendamise teel tuletada PS §-st 11. Piirangud peavad olema vajalikud ega tohi moonutada normaalseid suhteid. Selle printsiibi jaoks on olemas kolmeosaline test: 1
astme orkaaniks tugevnes vaid mõni tund enne ranniku tabamist kolmanda kategooria orkaanina 29.augusti hommikul KaguLouisianas. Vesi ulatus rannast 1019 kilomeetri kaugusele. Hukkunute arv: 1,836 Ligikaudne varaline kahju kokku $81 miljardit, aga üleüldine majanduslik kahju võib ületada $150 miljardi piiri! $105 miljardit kulu Bushi valitsusele 526 091 hektarit mestamaad hävines $5,000,000,000 kahju metsatööstusele · 80 päeva hinnanguline ajajärk, mis kulus USA sõjaväel kogu New Orleansi alalt vee ära
( 1,08 ) ) 8 + ( 1,08 )8 ≈ 827600,83 € Kuna homset kupongmakset ei ole veel toimunud, siis V = 827600,83 + 50000 = 877600,83€ a. Leidke, kui palju Teie investorina kandsite päeva jooksul kahju juhul, kui arvestades kõrgenenud riskitaset on investorite oodatav tulu võlakirjadelt hetkeliselt tõusnud 16%-ni aastas. Leiame võlakirja väärtuse tingimustel, et 4 järgnevat plaanitud intressimakset tasutakse võlakirja kustutamisel, oodatav tulumäär on tõusnud 16% ning ülejäänud maksed tasutakse plaanipäraselt. Andmed: CF = 50000 € r = 16% (nõutav tulumäär) t=4 (aastat) FV = 1000000 (nimiväärtus)
asja üleandmisega. Kes on mootori omanik? Omandireservatsioon (juriidiline õigus kui summa on makstud siis asja üle antakse) Müügileping -Omandiõigus ei läinud sest kogu summa ei ole makstud -müüjal on õigus nõuda asja tagasi -pumb ei ole pankrottivara sest firmal ei olnud omandiõigust -kasutusõigus on ostjal, omandiõigus on müüjal -1000 eur kuulub tagasimaksmisele 5. Iisraeli kodanik T. Marty nõuab Eesti riigilt 2, 5 miljoni euro suuruse kahju hüvitamist, sest olevat kaotanud nii suurt kasumit tõotanud teemandiäri, kui politsei teda alusetult vahi all hoidis. Marty veetis kaheksa päeva Pärnu arestimajas. Kaks kuud hiljem lõpetas politsei asja uurimise ning tunnistas oma eksimust. Kas ja kui suure kahjuhüvitusnõude saab T. Marty Eesti Vabariigi vastu esitada? -politsei eksimus -kodanikul on õigus nõuda kahju hüvitamist 6. AS Koolitaja tegeleb juhtimisalase koolituse korraldamisega. 17. septembril oli
Samas erinevad inimesed ka selle poolest, kuidas nad samadele stressoritele reageerivad. Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest -kui palju kahju see inimesele tegi näiteks äsja töö kaotanud mehe enesehinnang võib langeda või ta kogeb tugevat häbitunnet oma tööasju kokku pakkides -kui palju kahju see veel teha võib näiteks töö kaotanud mees võib mõelda probleemidele, mida sissetuleku alanemine võib põhjustada talle ja tema perele -samas võib negatiivseid sündmusi hinnata ka väljakutse aspektist, ehk millist kasu sündmus endaga kaasa võib tuua näiteks töö kaotanud mees tunnistab,
Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus. Uuendus 1 suhe asendatakse teisega; tasaarvestus; loobumine; aegumine; surm. Lepinguõigus
(haldusakt); poole kokkulepe (leping); – lubab haldusaktide täitmise tagamiseks rakendada – lubab täitemenetlust üldjuhul alles pärast haldussunnivahendeid (sunniraha ja kohtuotsuse olemasolu asendustäitmine, teatud juhtudel vahetu sund, ilma – kahju tekitamisel vastutab reegline kahju et oleks eelnevalt aset leidnud kohtumenetlus). tekitanu; – ülesannete täitmisel tekitatud kahju eest vastutab – vaidlusi üldjuhul maa- ja linnakohtutes. halduse kandjal – juriidilisel isikul (riigivastutus); – vaidlused õiguspärase tegutsemise üle halduskohtutes. Haldusõiguse üld- ja eriosa Haldusõiguse olulised
töökohale sobimatuse või kohanematuse tõttu, mis ei võimalda töösuhet jätkata (töövõime vähenemine); 3) on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi; 4) on tööandja hoiatusest hoolimata viibinud tööl joobeseisundis; 5) on pannud toime varguse, 6) on põhjustanud kolmanda isiku usaldamatuse tööandja vastu; 7) on tekitanud süüliselt ja olulisel määral kahju tööandja varale või lõi kahju tekkimise ohu; 8) on rikkunud saladuse hoidmise või konkurentsipiirangu kohustust. Enne töölepingu ülesütlemist, eelkõige punktides 1 ja 2 nimetatud alusel, peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja pakub töötajale teist tööd, sealhulgas korraldab vajadusel töötaja täiendusõppe, kohandab töökohta või muudab töötaja töötingimusi, kui muudatused ei põhjusta tööandjale ebaproportsionaalselt suuri kulusid. 4
Näiteks eesseisev eksam põhjustab mõnes tugeva eksamihirmu teine aga suudab selles olukorras rahulikuks jääda. Stressi võib tekkitada ka suur töökoormus. Nimelt kardetakse, et ei suudeta toime tulla . Individuaalne stressikogemus sõltub inimese hinnangutest: 1) Sündmusele endale Sündmusi võib hinnata positiivseteks, neutraalseteks või negatiivseteks oma tagajärgede poolest. Negatiivse hinnangu saanud sündmust hinnatakse selle poolest -kui palju kahju see inimesele tegi näiteks eksamil põrunud õpilase enesehinnang võib langeda või kogeb ta häbitunnet , kui tema halvasti läinud tööd klassi ees ette loetakse. -kui palju kahju see veel teha võib näiteks näiteks eksamil läbikukkunud õplane mõtleb , mida tema vanemad nüüd arvavad ja mis probleeme see talle võib põhjustada . -samas võib negatiivseid sündmusi hinnata ka väljakutse aspektist, ehk millist kasu sündmus
volitust, mida tavainimene ei saa omada, on tegemist AÕ. Hea haldus: põhimõte, mis hõlmab endas teisi haldusõiguse põhimõtteid. Koosneb alapõhimõtetest, millest haldusorganid peavad oma igapäevatöös juhinduma- seaduslikkus, eesmärgipärasus, läbipaistvus, isikute kaasamine ja ärakuulamine, otsuste põhjendamine, viisakus ja abivalmidus, menetluse toimumine mõistliku aja jooksul, õigus ligi pääseda oma toimikule, õigus saada hüvitist ametiasutuste tekitatud kahju korral st haldusorgan peab käituma isikusõbralikult kõige laiemas mõttes. Seaduslikkuse põhimõte. Haldusmenetluses võib piirata isiku põhiõigusi ja -vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Õiguskindluse põhimõte nõuab, et asutus oleks oma tegevuses järjekindel ja et kord antud haldusaktidele ja lubadustele saaks ka tulevikus tugineda. Võrdne kohtlemine: Sisulise võrdsuse idee seisneb selles, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja
1 24 Välisõhu kaitse põhistruktuurid 28 25 Jäätmete alase regulatsiooni põhistruktuurid 29 2 1 Keskkonnaõiguse üldiseloomustus Materjal: Loeng, Õpik1 lk. 13 - 26 Keskkonnaalaste ebakindlate riskidega tegelemiseks on põhimõtteliselt kaks strateegiat: kahju hüvitamine (ex post ) kahju ennetamine (ex ante ) Nende põhjal võib tinglikult eristada kolme mudelit keskkonnakaitses: tagajärgedele suunatud mudel (curative model ) vältimisele suunatud mudel (preventive model ) ettevaatuspõhimõttel põhinev mudel (anticipatory model ) Need mudelid ei ole rangelt teineteisest eristatavad ja teineteisele keskkonnaõiguse ajalises arengus järgnevad. Tänapäevane keskkonnakaitse on pigem segu nendest kõigist.
teisele isikule (käsundiandja) teenuseid (täitma käsundi), käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud. Käsundisaaja hoolsus käsundi täitmisel · Käsundisaaja peab käsundi täitmisel tegutsema käsundiandjale lojaalselt ja käsundi laadist tuleneva vajaliku hoolsusega. · Käsundisaaja peab täitma käsundi vastavalt oma teadmistele ja võimetele käsundiandja jaoks parima kasuga ning ära hoidma kahju tekkimise käsundiandja varale. Oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev käsundisaaja peab lisaks sellele toimima üldiselt tunnustatud kutseoskuste tasemel. Käsundiandja juhised · Käsundisaaja peab käsundi täitmisel järgima käsundiandja juhiseid. Kui käsundisaaja peab käsundi täitma oma erialastele teadmistele või võimetele tuginedes, ei või käsundiandja anda üksikasjalikke juhiseid käsundi täitmise viisi ega tingimuste suhtes
EV ÕIGUSKAITSESÜSTEEM PRINTSIIBID Jaanus Konsa TMK 2011 1. Legaalsuse printsiip PS § 3 lg 1 Moodustamine, ülesehitus, toimimine Kõrgeim printsiipide hierarhias 2. Ökonoomsuse printsiip Kulutuste ja tulemuste tasakaal Tegevuskulud ja menetlusosaliste kulud HMS-i ökonoomsuse põhimõte 3. Kahju vältimise printsiip PS § 25 õigusvastaselt tekitatud materiaalse ja moraalse kahju hüvitamine Eesmärk panna kahju saaja sellisesse olukorda, mis oli enne kahju tekkimist Mat. kahju füüs. ja jur isikud Mor. kahju ennekõike füüs. isikud Mor kahju kannatused, hingelised üleelamised Mor kahju ei pea alati rahas hüvitama kohtu poolt fakti tuvastamine 4. Avalikkuse printsiip PS § 24 kohtuistungid on avalikud Õigusemõistmise läbipaistvus, erapooletus, avalikkuse kontroll (demo põhimõte)
pärast seda, kui neid loa alusel juba kasutatakse või kasvatatakse. Suur roll on Euroopa Liidu seadusandlusel, kuna Eesti peab EL liikmena aktsepteerima kõiki EL-s välja antud GMOde kasutamise ja kasvatamise lube ja lähtuma ka oma seadusandluse kehtestamisel EL õigusaktidest. Seetõttu on oluline tunda nii EL seadusandlust kui ka selle rakendamise praktikat teistes liikmesriikides. GMO-temaatikaga seonduvalt on olulised keskkonnaõiguse üldpõhimõtted: "saastaja maksab" printsiip, kahju vältimise printsiip ja ettevaatusprintsiip. Ettevaatusprintsiip on üks kaasaegse keskkonnaõiguse aluspõhimõtteid, mis kohustab võtma teatud tegevuste suhtes ettevaatusmeetmed tarvitusele ka siis, kui puuduvad lõplikud tõendid tegevuse kahjulikkuse kohta. Tegemist Euroopa Liidu keskkonnapoliitika aluspõhimõttega, mis on sätestatud Euroopa Liidu asutamislepingus. GMOde puhul tähendab ettevaatusprintsiip
Juhatus tagab vajalike abinõude rakendamise, eelkõige sisekontrolli korraldamise, et avastada võimalikult varakult aktsiaseltsi tegutsemist ohustavad asjaolud Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama aktsiaseltsile pärast maksejõuetuse ilmnemist aktsiaseltsi poolt tehtud maksed, mille tegemine selles olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega Juhatuse liikmed, kes on oma kohustuste rikkumisega tekitanud kahju aktsiaseltsile, vastutavad tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg on viis aastat. Osaühingu osanike pädevuses ja vastutus: põhikirja muutmine osakapitali suurendamine ja vähendamine nõukogu liikmete valimine ja tagasikutsumine kui ühingul ei ole nõukogu juhatuse liikmete valimine ja tagasikutsumine majandusaasta aruande kinnitamine ja kasumi jaotamine osa jagamine
ühendusest Varssavi ja Berliiniga ei saa tegelikult veel rääkida). Kui aga hakata mõtlema negatiivsetele asjadele, on need palju suuremad ning muret tekitavamad, kui positiivsed. Mõtleme nüüd nendele küladele, mis on väga ammu asustatud ning elujõulised- seal pole senini olnud suuri maanteid või raudteid. Ma ei usu, et positiivsed on ülekaalus, sest see projekt tekitaks küll materiaalse ja vaimse kahju Eesti elanikele ning tekitaks ka järgmisetele põlvedele. Seepärast oleks vaja trassialternatiivide võrdlemisel täpsemalt läbi arvutada projekti mõju just kohalikele inimestele ja kogukondadele ning nende elukeskkonnale ja arvestada seejuures iga pere, ettevõtte ja mittetulundusühinguga. Sellised sajanditeks Eesti maastikku pöördumatult mõjutavad otsused tuleks teha väga läbikaalutletult ja kõiki ühiskonna osapooli kaasates, mitte
Need on osa-ehk partisiaalsed obligatsioonid. 2. Iga kreeditor nõub obligatsiooni täitmist tervikuna ja iga deebitor peab seda tervikuna täitma. Solidaarsed ehk korreaalsed obligatsioonid Regressiõigus-võla tasunud deebitor nõuab kaasdeebitoridelt nende osa sisse Obligatsiooni objektiks võib olla mitmesugune samme: Dare- midagi andma Facere- midagi tegema Praestare-tasuma tekitatud kahju Kõik samed peavad olema võimalikud, sest võimatu kohta ei saa olla obligatsioone.Sisu peab olema seadusega lubatud ja obligatsioon peab olema kindlaks määratud. Objekt peab olema majandusliku väärtusega-rahasse ümberhinnatav. Oblikatsioone võib objekti järgi liigitada: 1. Lihtobligatsioon- ainult üks objekt(rahasumma maksmine) 2. Alternatiivne obligatsioon-võimalus valida üks mitmest objektist(kas anda teatav asi v maksta rahasumma) Objekti jagatavuse järgi: 1
Samuti spetsialiteedi ehk määratletuse põhimõte, dispositiivsuse põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte. Kaasus 1 Üürnik ja üürileandja sõlmivad lepingu, esemeks on elamu. Kuukese pärast üürileandja teatab, et katuse tõttu on vaja alustada kap.remonti ning pakub üürnikule 1-toalist korterit. § 283. Üürniku talumiskohustus (1) Üürnik peab taluma asja suhtes tehtavaid töid ja muid mõjutusi, mis on vajalikud asja säilitamiseks, puuduste kõrvaldamiseks, kahju ärahoidmiseks või selle tagajärgede kõrvaldamiseks. Asja suhtes tehtavate tööde ja muude mõjutuste talumise kohustus ei välista ega piira üürniku õigust tööde või muude mõjutuste tõttu alandada üüri ega nõuda kahju hüvitamist. AGA! Kui vaid kuu aega on üürnik sees elanud, siis nii lühikese aja jooksul peaks üürileandja juba ammu kursis olema sellise suure veaga majas. Üürileandja peab üürnikut teavitama kõigest ette. Kaasus 2
tekivad võlgnikule kohustused ning nende kohustuste rikkumine toob endaga kaasa võlausaldaja võimaluse kasutada kohustuste rikkumisest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Võlausaldaja (kahjustada saanud isik) võib valida ise nende õiguskaitsevahendite vahel, mida ta otstarbekaks ja eesmärgipäraseks peab: · nõuda kohustuse täitmist; · oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; · nõuda kahju hüvitamist; · taganeda lepingust või öelda leping üles; · alandada hinda; · rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kui kahjustada saanud isik soovib kohustust rikkunud isiku suhtes kohaldada õiguskaitsevahendeid (N: kahju hüvitamist), peab ta esiteks kontrollima kas lepingupool rikkus oma kohustusi. Teiseks tuleb kontrollida, kas kohustuse rikkumise käigus tekkis kahju ja
1. Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded 2. Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid. 3. Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid. 4. Nimeta plastiidid, nende värvus, pigment, ülesanne. 5. Kirjelda kloroplastide ehitust. 6. Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. 8. Kuidas seened toituvad? 9. Kuidas seened paljunevad? 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? 12. Kuidas seeni kasutatakse? 13. Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse? 14. Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid. 15. Nimeta bakteri kujurühmad. 16. Nimeta bakterite paljunemisviisid. 17. Kirjelda bakteri pooldumist 18. Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus? 19. Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust. 20. Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad? 21
1. Miks on oluline kaitsta põhjavett ? Põhjavesi on olnud senini meie majanduse peamine joogi ja olmeveeallikas. Puhas magevesi on hindamatu väärtusega loodusvara. 2. Miks on jõelammid head põllumajanduspiirkonnad ? Kaevandamise jaoks on hea piirkond. 3. Miks Niilusel ei toimu enam üleujutusi, mis muutsid tuhandeid aastaid jõeäärse maa viljakaks ? On rajatud kõrgpaisude ja veehoidlaid. 4. Millist kasu ja kahju inimesele põhjustavad jõed ? Kasu- kasutatakse kaevanduses ja tööstuses ning elektri tootmiseks. Kahju- paljudesse jõgedesse suubuvad reoveed, mis lähtuvad nii kodustest majapidamistest, tööstusest ning põllumajandusest. Inimesed võivad tänu sellele tarbida reostunud vett. 5. Kas on õige väide, et jõe voolureziim sõltub kliimast ? Too konkreetne näide. Sõltub kliimast. Sõltub ka sademetest, jää- ja lume sulamisveest, põhjaveest, ala kliimast ja pinnamoest.
Üldnõuded uurimistööle (2) Uuringus osalemine peab olema rangelt vabatahtlik. Uuritaval peab alati olema õigus loobuda osalemisest Uuritavate isikuandmete anonüümsuse tingimusi tuleb kindlalt järgida Uuritavatelt saadavate andmete ja materjalide kasutamiseks peab olema nende nõusolek Üldnõuded uurimistööle (3) Uuring ei tohi põhjustada uurimisega otseselt või kaudselt seotud isikuile ei füüsilist, vaimset, moraalset ega materiaalset kahju Eetilised küsimused sotsiaalteadustes Kui uuritakse inimesi ja ühiskonda, siis tuleks olla tähelepanelik oluordades, kus: osalejad võivad saada kahju infoallikad ei nõustu uuringus osalema (`informeeritud nõusolek') esineb privaatsuse rikkumist on oht pettuseks Informeeritud nõusoleku (informed consent) saamiseks peab uuritav teadma(1): 1. Uurimisprojekti sihti, tingimusi ja lähtealuseid antud uurimuse läbiviimiseks 2. Piisavalt selgelt uurimise käigust ja
rhuda Ella kui Antsu elukaaslase igustele, siis ei leia kaitse htki punkti, mis viksid Antsu sd tendada. Ants ja Ella polnud abielus, seega ei ole Eesti Vabariigi seadusre alusel Ellal mingit igust nuda tagasi raha, mis ei kuulunud alguprast talle ning millele tal seega igust polnud. Siinkohal saab hoopis rhuda Antsule kui kannatajale, kes langes omakasupdliku ja ahne isiku manipleerimise osaks. Vttes arvesse vrteoasja aluse ja tendite puudumist ja Antsule tekitatud moraalset kahju, siis palub kaitse auvrset kohtunikku thistada sdistus vrteoasjas ning mrata Ellale trahv phiseaduse 32 rikkumises. Kohtunik: Kuulates ra nii sdisja kui kaitse seisukohad, judis kohus otsusele, et piisav alus vrteo ja ka kriminaalasjaks siiski puudub, kuna sdistaja ei suuda testada internetipanga paroolide meelevaldset kasutamist kohtualuse isiku poolt ning tekitatud kahju on seega seaduse alusel phjendamata.
14. Iseloomusta kahetiivalisi, too näiteid. 15. Kirjelda kodumesilaste eluviisi (pere koosseis, ülesanded, toit, mee valmistamine, paljunemine, areng, sülemlemine, suhtlemine, orienteerumine, talvitumine). 16. Kirjelda sipelgate elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine, suhtlemine, kasulikkus ). 17. Kirjelda herilaste elu (pesa, pere koosseis, ülesanded, toit, paljunemine, talvitumine ) 18. Nimeta inimkaaslejaid putukaid, kus elavad ja millist kahju tekitavad. 19. Nimeta parasiitputukaid, millist kahju tekitavad? 20. Milles seisneb putukate tähtsus looduses ja inimesele, kasu ja kahju. Õpik lk. 137 - 161 Putukad elavad Mullas näit. .............................................. Taimedel näit. .......................................... Vees näit. ................................................. Loomadel näit. ........................................ Inimese juures näit. ........................
-le informatsiooni andma ja teenuse kvaliteeti kontrollima restorani toitlustusjuhi. OÜ kohustus andma teenuste osutamiseks järgmist informatsiooni, vahendeid ja materjale: iga kalendrikuu alguses uldinfo (töögraafiku) selle kuu planeeritud tegevuste ja töömahtude kohta; info teenuse vajaduse kohta - võimalikult kiiresti peale tellimuse selgumist; kaitseriietuse ja töövahendid. A. kohustus osutama kokkulepitud teenust vastavalt lepingule, oma teadmistele ja võimetele ning ära hoidma kahju tekkimise. A. pidi täitma OÜ juhiseid ning vastutas töövahendite heaperemeheliku ja säästliku kasutamise eest. A. oli kohustatud kinni pidama keskkonnaalastest käitumisjuhistest hädaolukorras tegutsemiseks, keskkonnajuhtimissusteemi meelespeadest, keskkonnanõuetest, tööohutusjuhenditest ja teenindusstandardist. Lepingu kohaselt esitas A. OÜ-e iga kuu viimaseks kalendripäevaks aruande osutatud teenuste mahu kohta ja muu olulise informatsiooni. OÜ maksis A
4. Vulkaanid lk 6, 7, 8 5. Tornaadod lk 9 6. Kokkuvõte lk 10 7. Kasutatud allikad lk 11 8. Pildid lk 12 Saateks Me elame planeedil, mis on täis ohte. Maavärinat inimtühjas kõrbes või keeristormi asustamata piirkonnas ei peeta katastroofiks ning äärmisel juhul nimetatakse toimunut looduse vaatemänguks. Loomulik sündmus muutub katastroofiks alles siis, kui see tekitab suurt ainelist kahju ning nõuab arvukaid inimohvreid. Isegi katastroofi kriteerium on täpselt paika pandud: kui aineline kahju on üle miljoni dollari või hukkub rohkem kui 100 inimest. Kuid laastav maavärin suurlinnas või tihedalt asustatud piirkonda tabanud ja suurt materiaalset kahju tekitanud keeristorm avaldab muljet ka nendele, kes elavad loodusjõududest laastatud piirkondadest eemal. Seda eriti meie päevil, mil info SAT TV vahendusel antakse edasi üle kogu maailma.
Päevaliblikad Päeval lendavad liblikad nt admiral, väike-koerliblikas Toitumine Liblikal on spiraalne imilont, millega ta imeb õienektarit Arenemine Arenevad täismoondega Nad munevad oma munad sellistele taimedele, millest toituvad nende röövikud. Liblikakujulist vastset nimetatakse röövikuks. Vastsed kasvavad kuid nende välimus oluliselt ei muutu. Röövikust areneb nukk, nukust areneb liblikas Kasu Kahju Taimede Liblika röövikud on tolmeldajad taimekahjurid Toiduks teistele Mõned liblikaliigid kahjustavad 1.riideid-koid 2.kuivaineid- leedikud Kasutatud kirjandus 8.klassi õpik Google
· Praktikas kasutatavad agenteerimislepinguid ja isegi rahvusvaheliste merendusorganisatsioonide (INSA, BIMCO, FONASBA) poolt soovitatavad tüüplepingud kujutavad endast erinevate lepinguliikide segavariante. · Agenteerimislepingust ja muudest dokumentidest tulenevad kommerts- ja õigussuhted on sisuliselt kolmandate poolte (sadamad, kontrollorganid jne) osalusega. · Agent ei kanna vastutust kolmandate isikute ees neile tekitatud kahju eest juhul, kui ta tegutseb ametlikult laevaomaniku nimel. Kuid see ei välista agendi vastutust laevaomaniku ees regressi korras sellise kahju tekitamise eest. · Agent kannab vastutust kolmandate isikute ees viimastele tekitatud kahju eest juhul, kui ta tegutseb enda nimel. · Oma tegevust võib agent teostada nii printsipaali korralduste alusel kui ka vajalikke otsuseid iseseisvalt vastu võttes.
Osaühing vaidles hagile vastu, põhjendades oma vastuväiteid asjaoluga, et juhatus on teabe andmisest keeldunud, kuna hageja esitab teabe saamise nõudeid iga päev ning ei lase juhatusel täita oma põhikohustusi ühingu juhtimisel. Kuidas peab vaidluse lahendama kohus? ÄS § 166 keeldumise alus on üksnes § 166 lg 2: juhatus võib keelduda teabe andmisest ja dokumentide esitamisest, kui on alust eeldada, et see võib tekitada olulist kahju osaühingu huvidele- kas see et ei lasta põhitegevusega erii tegeleda on kahju tekkimise aluseks? No see on pigem kaalutlusotsus ja peaks vaatama alusnormi ja vb sõna kahju §166 pole mitte kõige parem sõna ja siikohal on kahju kahjustamise täheduses aga mitte vaid selles tähenduses et peaks konkreetselt määratlema kahju või et tegu oleks kahju hüv alusega. Teabe väljaminek peab olema kuidagi vastuolus oü huvidega!
................................................................................................ 3 Kellest ja millest koosneb tööturg....................................................................3 Tööpuudus ja tööjõupuudus.................................................................................... 5 Tööpuudus........................................................................................................ 5 Tööpuuduse otsene ja kaudne kahju................................................................6 Tööjõupuudus................................................................................................... 6 Riigi roll tööturul ja tööhõivepoliitika......................................................................6 Mis on tööhõivepoliitika?.................................................................................. 6 Riigi roll tööturul.................................................
Põhjenda oma vastust. – Näiteks põllumajanduse tarbeks masinaid, kuna Eestis on väga palju talumehi, põlde on palju. Kättesaadavus vajalikkudele masinatele, tõstaks tööjõu suurust ja samas jällegi suureneksid meie toiduvarud. Eestis pole mõtet arendada näiteks sõiduautodetööstust, kuna meie väikses Eestis pole enamjaolt jõukaid inimesi, kellel on võimalik osta auto uuena. See tooks rohkem kahju kui kasu, kuna turgu ei pruugi sellele olla. Samuti ei ole meil selleks vajadust. 4. Võrdle erinevates sektorites töötavate inimeste osakaalu erinevates riikides kasutades graafikul toodud andmeid. – Suurbritannias on selgelt näha, et põllumajandus on sealt vähe arenenud, samas kui teenindusega tegelevad inimesed kuni 70% ulatuses. Pole siin midagi imestada, kuna näiteks Indias on majandus tunduvalt vähemarenenud ning paljud inimesed elatavad ennast ise ära, käies
käsunduslepingVÕS §-d 619- 634; maaklerileping VÕS §-d 658-669; agendileping VÕS §-d 670-691; Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; 6. muu seadusest tulenev alus; Võlasuhte olulised põhimõtted: seaduse dispositiivsuse põhimõte ( VÕS § 5) hea usu põhimõte ( VÕS § 6); mõistlikkuse põhimõte ( VÕS §7); Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule
Kuritöö kui protsess Mis on kuritegu? Mida me nimetame kuriteoks, mida selle all mõtleme ja kuidas see on seaduse ning eetika vormidega seotud? Kuriteo kui mõiste all mõtleme iga väiksemat tegu, mille käigus tekitatakse kellelegi kas vaimset, füüsilist, materjaalset või muud kahju ning selle korda saatjat karistatakse selle eest vastavat seadusega ettenähtud korras. Kuritegu on mõistmatult lai mõiste, mida defineeritakse väga erinevatel viisidel ja mida on võimalik uurida mitmete erinevate vaatenurkade alt. Seaduse järgi kuuluvad kuriteo alla sellised tegevused nagu pisivargus, vargus, avalik vargus, rööv, relvastatud rööv, kallaletung, vägistamine, tapmine, tahtlik ja tahtmatu materjaalse kahju tekitamine, füüsilise vägivalla
TÖÖTAJA VARALISE VASTUTUSE EELDUSED JA VASTUTUSE PIIRANGUD Kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Uus töölepingu seadus lubab tööandjal kohaldada töötaja suhtes asjaoludest sõltuvalt järgmisi vastutuse viise: · leppetrahv (§ 22, 26 ja 77) · töötasu alandamine (§ 73) · kahju hüvitamine (§ 74) · varalise vastutuse kokkulepe (§ 75) · vastutus kolmandate isikute ees (§ 76) Leppetrahvis võivad töötaja ja tööandja kokku leppida kolmeks juhtumiks: · koos saladuse hoidmise kohustusega töötaja peab saladuses hoidma tööandja tootmis- ja ärisaladust nii töösuhte ajal kui pärast töösuhte lõppemist. Pärast töösuhte lõppemist säilib kohustus põhjendatud ulatuses; · koos konkurentsipiirangu kokkuleppega selles määratakse kohustus, mille
asjal tekkiv puudus ja asja kasutamise takistus Kui üüritud asjal tekib lepingu kehtivuse ajal puudus, mille eest üürnik ei vastuta ja mida ta ei pea oma kulul kõrvaldama, või kui asja lepingujärgne kasutamine on takistatud, võib üürnik: 1) nõuda üürileandjalt puuduse või takistuse kõrvaldamist vastavalt käesoleva seaduse §-s 279 sätestatule; 2) nõuda üürileandjalt kolmanda isikuga õigusliku vaidluse ülevõtmist; 3) nõuda üürileandjalt kahju hüvitamist; 4) alandada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 296 sätestatule; 5) hoiustada üüri vastavalt käesoleva seaduse §-s 298 sätestatule. Üürnik võib ise parandada eskavaatori, kuid aga pärast seda teatamist üürileandjale. Kui ehitusettevõte ei nõustu tasaarvestusega, kas on tegemist alusetu rikastumisega? Alusetu rikastumise mõiste: isik peab käesolevas peatükis sätestatud alustel ja
ebaseaduslikud, ei sobi vabatahtlikule tema ea tõttu või on ebaeetilised; 3.3. täidab Seltsimajas huvijuhiga kokkulepitud ülesannet isiklikult kindla perioodi vältel, 01.04.2014 - 30.04.2014; 3.4. väldib olukordi, millega võib sattuda ohtu tema ja teiste isikute tervis või vara; 3.5. teavitab Seltsimaja huvijuhti viivitamatult asjaoludest, mis võivad mõjutada ülesande täitmist. 4. Vastutus 4.1. Vabatahtlik vastutab Seltsimajale tekitatud varalise kahju eest juhul, kui vabatahtliku tegevus kahju tekitamisel oli tahtlik ning vabatahtlikul oli võimalus käituda selliselt, et kahju ei oleks tekkinud; 4.2. Pooled järgivad lepingu ja ülesande täitmisel lisaks kehtivatele õigusaktidele ka vabaühenduste eetikakoodeksit ning vabatahtliku tegevuse head tava. 4.3. Pooled võivad lepingu igal ajal ennetähtaegselt üles öelda. 5. Lõppsätted 5.1 Leping jõustub allakirjutamisest ja kehtib kuni pooled on oma kohustused täitnud või lepingu
KESKKONNAÕIGUSE TUNNUSJOONED: Printsiibid Avalikkuse kaasamine (ajalehed, raadio, TV) Rahvusvaheline roll (konverentsid- Stockholmis 1972) Seos Euroopa Liiduga (erinevad nõuded) Teemavaldkonnad (kliimamuutused, vesi, metsandus, jäätmed, GMO jm) Terviklikkus (looduses peab valitsema tasakaal) Põhiprintsiibid: Jätkusuutlik (säästev) areng et tulevastel põlvedel oleks samaväärne elu. Integreerimine - SMK Kahju vältimine kui on teada, et tegevused toovad kaasa kahju, teada kuidas kahju vältida, siis tuleb õigesti toimida. Ettevaatus risk olemas, tõenäosus väike. Saastaja maksab saastetasu. Keskkonna kaitstuse kõrge tase tagada ühtne keskkonnakvaliteet kõigile. Kaasamine passiivne ja aktiivne, Eestis enamasti passiivne, teavitatakse, et midagi toimub ja oleme kaasatud. Keskkonnahäiring- inimtekkeline negatiivne keskkonnamõju
–18. sajandil. a) sõjad, surmatoovad haigused b) arstiabi kehv kättesaadavus 1.2. Millised Eesti ajaloo pöördelised sündmused on põhjustanud suuremaid rahvaarvu vähenemisi? Valige üks pöördeline sündmus ja selgitage, kuidas see mõjutas rahvaarvu vähenemist. Pöördeline sündmus: Liivi sõda Selgitus: Sõda kestis 25 aastat. Paljud alevikud, külad ja linnad said rüüstatud. Suur hulk inimesi sai surma. Peamist kahju tekitaski sõjarüüste, mis oli väga ulatuslik, selle järel põhjustasid hävingut näljahädad ja haiguspuhangud. Kahju kannatasid eri piirkonnad erinevalt. Kergemini pääsesid saared ning ka Tallinn, mida ei vallutatud.
kohustus töösuhte lõppemisel ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks. Erinevalt TLS1992-st ei ole töösuhtejärgseks saladuse hoidmise kohustuseks vajalik tööandjal eritasu või muude hüvede maksmine. Saladuse hoidmine ei takista töötaja valikut töökoha otsingutel ega vähenda seoses sellega sissetuleku saamise võimalusi erinevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest. TLS näeb ette võimaluse kokku leppida leppetrahv saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel ja kahju hüvitamise nõudeõiguse. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata. Saladuse hoidmise kohustuse oluline rikkumine võib TLS alusel olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Olenemata ülesütlemisest võib tööandja nõuda töötajalt leppetrahvi tasumist, milles peab olema eelnevalt kokku lepitud. Kui pooled ei ole leppetrahvi maksmises kokku leppinud, on tööandjal õigus
omanikud olid hispaanlased. Riikide vahel jaotatud kalanduskvoodid, oli kasulikum olla UK lipu all. UK võttis vastu õigusakti, et laevad tuleb ümber registreerida, uute tingimuste kohaselt 75% kalalaevade omanikest aktsionäridest või osanikest peavad olema UK kodanikud. Asutamisvabaduse vastane- iga liikmesriigi kodanikul teises liikmesriigis õigus tegutseda, nende tegevust ei tohi piirata. Kas kohtul oli kohustus esialgset õiguskaitset rakendada? (kui olemasolev tegevus tekitab suurt kahju, kohtulahendi lõpuni läheb aega ja vahepeal võib sündida korvamatu kahju, kuniks kohtuvaidlus lõppenud, võib kohus peatada mingisuguse õigusakti või lepingu toimimise). Kuigi UK enda õiguskaitsevahendites niisusugust võimalust ette nähtud ei olnud, (siseriikliku õiguskaitse autonoomia põhimõte). Kas EL õigusest tulenevalt tuleks see tekitada? EL Kohtu otsus: siseriiklik kohus peab tagama isiklikud õigused, sealhulgas esialgse õiguskaitse, normi mis seda kasutada keelas ei tohi
UK võttis vastu õigusakti, et laevad tuleb ümber registreerida, uute tingimuste kohaselt 75% kalalaevade omanikest aktsionäridest või osanikest peavad olema UK kodanikud. Asutamisvabaduse vastane- iga liikmesriigi kodanikul teises liikmesriigis õigus tegutseda, nende tegevust ei tohi piirata. Kas kohtul oli kohustus esialgset õiguskaitset rakendada? (kui olemasolev tegevus tekitab suurt kahju, kohtulahendi lõpuni läheb aega ja vahepeal võib sündida korvamatu kahju, kuniks kohtuvaidlus lõppenud, võib kohus peatada mingisuguse õigusakti või lepingu toimimise). Kuigi UK enda õiguskaitsevahendites niisusugust võimalust ette nähtud ei olnud, (siseriikliku õiguskaitse autonoomia põhimõte). Kas EL õigusest tulenevalt tuleks see tekitada
Tallinn 2012 OÜ Arvutipood AKT 15.mai 2012 nr 1-2/3 KINNITAN Tallinn (allkiri) Tööandja nimi Juhataja 16.mai 2012 Varalise kahju hüvitamine Akt on koostatud selle järgi, et töötajal K-l, tekkis 15.05.2012 kassast puudujääk 2000 krooni. Töötaja ei tunnistanud oma süüd. Asjaolu tingib TLS § 75 rakendamise. Töötajaga K-ga oli sõlmitud kirjalikult varalise vastutuse leping vastavalt TLS§ 75. Tööandja otsus toetub järgmistele TLS§ 75 punktidele: 1.Varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2.See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3
OÜ Arvutipood AKT 15.mai 2012 nr 1-2/3 KINNITAN Tallinn (allkiri) Tööandja nimi Juhataja 16.mai 2012 Varalise kahju hüvitamine Akt on koostatud selle järgi, et töötajal K-l, tekkis 15.05.2012 kassast puudujääk 2000 krooni. Töötaja ei tunnistanud oma süüd. Asjaolu tingib TLS § 75 rakendamise. Töötajaga K-ga oli sõlmitud kirjalikult varalise vastutuse leping vastavalt TLS§ 75. Tööandja otsus toetub järgmistele TLS§ 75 punktidele: 1.Varalise vastutuse kokkulepe on sõlmitud kirjalikult 2.See on ruumiliselt, ajaliselt ja esemeliselt mõistlikult ning töötajale äratuntavalt piiritletud 3
5.3. Anna ja Mati olid kaaskäendajad VÕS § 150 kohasel. Lepingus ei olnud kokku lepitud osavastutuses (kuna ei olnud selgelt kindlaks määratud kummagi poole osa, vaid oli kirjas, et käendajad vastutavad solidaarselt), seega nad § 150 kohaselt vastutavad nad võlausaldaja ees solidaarselt, isegi kui nad ei andnud käendust ühiselt. 6. Vastuväited 6.1. Võlgniku vastuväited käenduslepingust (VÕS § 142 lg 6) - tuginemine võlgniku kahju hüvitamise nõudele, mis tuleneb vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumisest (-) - tuginemine tasaarvestusele laenuandja nõudega, kuid ise ta võlgniku nõuet tasaarvestuseks kasutada ei saa (-) - muud võlgnikule kuuluvad vastuväited va VÕS § 149 lg 2, kuid ei saa kasutada ise võlgniku õigust tühistada, taganeda, tasaarvestada (st kujundusõigused) (-)
ta juhiluba polnud tunnistatud. Kihutamise eest võib karistada, käesoleval juhul pole abi vahetust õigusmõjust. Autoproblemaatika: võiks konfiskeerida nii juhiloa kui ka karistada kiiruseületamise eest. Kui on võimalik tõestada, et vaid juhiloa pärast, siis peab olema õigus auto tagasi saada. Auto müüdi vanarauaks, mistõttu pole võimalik seda enam tagasi saada. Eelnevale analüüsile tuginedes, võib kõne alla tulle kahju hüvitamise nõue. Kahju hüvitamise eeldused: ▪ Õigus (+) – direktiivist tulenevalt on olemas õigus, mille kohaselt juhiluba tunnustatakse terves Euroopa Liidus ▪ Riigi JÄME rikkumine (+) – riik ei võtnud direktiivi üldse üle, see on alati jäme ▪ Kahju (+) – KK kaotas oma auto ▪ Põhjuslik seos kahju ja rikkumise vahel (+) – juhul, kui riik oleks direktiivi kohaselt ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
