Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Taimed, seened ja bakterid (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas seened toituvad?
  • Kuidas seened paljunevad?
  • Milles seisneb seente tähtsus looduses?
  • Millist kahju tekitavad seened inimesele?
  • Kuidas seeni kasutatakse?
  • Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse?
  • Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus?
  • Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest kuidas toituvad?
  • Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
  • Millist kasu toovad organismis elavad bakterid?
  • Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele?
  • Millest sõltub Elukeskkonnast Spooride moodustumine Kuidas toimub?
  • Mitu bakterit ühest spoorist tekib?
TAIMED, SEENED, BAKTERID
  • Nimeta taimeraku osad, nende ülesanded
  • Kirjelda taimede rakukesta ehitust ja ülesandeid, too näiteid.
  • Kirjelda vakuoolide sisaldust ja ülesandeid.
  • Nimeta plastiidid , nende värvus, pigment , ülesanne.
  • Kirjelda kloroplastide ehitust.
  • Kirjeldage seente ehitust, rakkude iseärasusi.
  • Nimeta seente põhirühmad, too näiteid.
  • Kuidas seened toituvad?
  • Kuidas seened paljunevad?
  • Milles seisneb seente tähtsus looduses?
  • Millist kahju tekitavad seened inimesele?
  • Kuidas seeni kasutatakse?
  • Kui suured on bakterid ja mis määrab nende suuruse?
  • Kirjelda bakteri raku ehitust ja rakuosade ülesandeid.
  • Nimeta bakteri kujurühmad.
  • Nimeta bakterite paljunemisviisid .
  • Kirjelda bakteri pooldumist
  • Millest sõltub ja kui suur võib olla paljunemiskiirus?
  • Kirjelda spooride moodustumist, nende tähtsust.
  • Kuidas jagunevad bakterid toitumise poolest, kuidas toituvad?
  • Milles seisneb bakterite tähtsus looduses?
  • Millist kasu toovad organismis elavad bakterid?
  • Kuidas on võimalik baktereid kasutada, too näiteid.
  • Millist kahju võivad tekitada patogeensed bakterid, too näiteid.
    SEENED
    Seenekeha on seeneniidistik e mütseel
    Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen
    hulktuumsed näit. nutthallik
    Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik , kukeseen
    Hüüf – seeneniit
    Mütseel – seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust)
    Seenerakud
    Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised
    Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise
    Osad: rakukest , rakumembraan , Golgi kompleks , vakuool, tsütoplasmavõrgustik, lüsosoomid , mitokonder, tsütoplasma , ribosoomid , tuumakesed , tuum
    Rakukesta iseärasused: õhem ja elastsem kui taimeraku oma
    Toitumine
    Heterotroofid
    • Biotroofid - toituvad elusast orgaanilisest ainest

    Sümbiondid – sümbioosis puudega – kuuseriisikas kuuskedega, kaseriisikas kaskedega
    Parasiidid – elavad teiste organismide kulul teda kahjustades – vamm, torikulised, rõngasmädanik, nahaseened
    • Saprotroofid – lagundavad surnud orgaanilist ainet – šampinjon , hallitusseened

    Toitu saavad seeneniidistikuga , mis imeb vedelaid toitaineid (sünteesitud orgaanilist ainet)
    Paljunemine
    Mittesuguliselt – eosest areneb seeneniidistik, mis valmistab uusi eoseid
    Vegetatiivselt niidistikuga
    Suguliselt – eosest arenev niidistik peab ühinema teise sobiva niidistikuga, et moodustuksid uued viljakehad
    Põhirühmad
    Kandseened – puravik, kuuseriisikas, pilvik, sampinjon
    Kottseened – pintselhallik , kevadkogrits, pärmseened
    Ikkesseened – nutthallik, täpphallik, sõnnikuhallik
    Milles seisneb seente tähtsus looduses?
    Kasu

    Kahju
    • Kahjustavad puid
    • Haigused loomadel ja taimedel (parasiidid)

    Milles seisneb seente kasulikkus ja kahjulikkus inimesele?
    Kasu
    • Toiduainetööstuses
    • Farmaatsiatööstuses ( antibiootikumid )
    • Söögiks
    • Loomakasvatuses söödaks
    • Mikrobioloogias ensüümide kasvatamiseks

    Kahju
    • Kahjustavad tarbepuitu
    • Tekitavad seenhaiguseid nahal
    • Mürgitused

    BAKTERID
    Ainuraksed, prokarüoodidkoosnevad ühest rakust, milles puudub membraaniga piiritletud tuum
    Suurus: mõõdetakse nano- ja mikromeetrites
    Kujurühmad: kerabakterid e kokid, pulkbakterid e batsillid, spiraalsed bakterid e spirillid , keeritsbakterid e spiroheedid , jätketega bakterid, niitjad bakterid
    Rakuehitus (osade iseloomustus, ülesanded)
    Rakumembraan – valgud , lipiidid ; kaitse, kuju, ainevahetus
    Rakukest – sahhariidid , valgud, lipiidid; kaitse
    Karvakesed – katavad kesta, kinnitavad bakteri kasvupindadele
    Viburid – aitavad bakteril liikuda
    Limakapsel – kaitse, hõlbustab liikumist
    Tuumapiirkond (nukleoid) – üks DNA molekul ; asendab tuuma, pärilikkuse säilitamine
    Plasmiidid – väikesed DNA rõngad ; sisaldavad geene, mis on vajalikud bakteri kasvukeskkonna eripärast tulenevate ensüümide sünteesiks
    Tsütoplasma – ühendab rakuosi, täidab rakku
    Ribosoomid – valkude süntees
    Gaasivakuoolid – aitavad vee pinnale tõusta ja püsida
    Paljunemine
    Pooldumine : a) Rõngaskromosoom kahekordistub
    b) Rõngaskromosoomid liiguvad teineteise raku otsa
    c) Raku keskele moodustub vahesein
    d) Kaks tekkinud rakku eralduvad teineteisest
    Teisi paljunemisviise – niidikeste teel, spetsiaalsete paljunemiskehakeste abil, pungumine
    Paljunemiskiirus – soodsates tingimustes 30min , heades 1-2h, looduslikult kord ööpäevas
    Millest sõltub? Elukeskkonnast
    Spooride moodustumine
    Kuidas toimub? a) Bakter satub eluks mittesobivasse keskkonda
    b) Väljutab kuni kolmandiku tsütoplasmas olevast veest
    c) Organellide arv väheneb
    d) Ruumalalt vähenenud bakter kattub tiheda kestaga
    Miks? Kuna ainevahetus on aeglustunud, on see hea ellujäämisvõimalus halbades tingimustes, sest bakter saab elada spooride kujul toitaineteta aastasadu, kaitsekohastumus
    Mitu bakterit ühest spoorist tekib? Ühes spoorist areneb üks bakter
    Toitumine
    Heterotroofid – kasutavad valmis org. ainet
    • Saprotroofid – lagundavad surnud org. ainet
    • Biotroofid – elavad teiste organismides sümbiontide, kahjutute kaaslejatena (sümbiondid) või parasiitidena (patogeenid)

    Autotroofid – valmistavad ise org. ainest anorg. ainet
    • Fotosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks valgusenergiat (tsüaanobakterid)
    • Kemosünteesijad – kasutavad org. ainete sünteesiks keemiliste reaktsioonide energiat (väävlibakterid, rauabakterid, nitrifitseerijad jne)

    TÄHTSUS
    Looduses (ka teistes organismides)
    KASU:
    • Lagundajad
    • Mulla viljakuse tekitajad
    • Osalevad aineringetes
    • Sümbioos teiste taimede ja loomadega
    • Ergutavad immuunsust
    • Toiduahelates ( algloomad toituvad bakteritest)

    KAHJU:
    • Põhjustavad bakerhaiguseid

    Tähtsus inimesele
    KASU
    • Võtavad võimaliku elukoha kahjulikelt bakteritelt
    • Aitavad seedida toitu
    • Moodustavad vitamiine
    • Ergutavad immuunsüsteemi

    KASUTAMINE
    • Toiduainete töötlemine ja alkoholi saamine
    • Hapendamine (juust, keefir , jogurt, juurviljad )
    • Biotõrje, väetised , loomasööt
    • Seenhaiguste tõrje
    • Metallide röörlemine
    • Valguliste ensüümide tootmine
    • Insuliini, antibiootikumide, vaktsiinide tootmine

    KAHJULIKKUS
    • Põhjustavad bakterhaiguseid (teetanusebakter, botulismibakter)

    TAIMED
    Ehitus
    Rakukest – koosneb tselluloosist ja petiinist, vananedes suureneb nende sisaldus, kest ei lase enam aineid läbi, rakk sureb , lahustunud ained läbivad rakukesta difusiooni või osmoosi teel
    Ülesanded:
  • Tugifunktsioon – tugikoerakud
  • Kaitse – katte koerakkude sinad (noortel taimedel õhemad)
  • Transport – juhtkoerakud (muutuvad seest tühjaks, moodustavad torusid
    Plastiidid
  • Kloroplastid – rohelised, pigment klorofiil, fotosünteesimine, leidub lehtedes
  • Kromoplastid – kollane, oranz , punane, pigment karotiin, soodustab tolmendamist ja paljunemist, leidub õites ja viljades
  • Leukoplastid – värvusetud, pigment puudub, varuainete säilitamine, leidub juurtes, mugulates ja sibulates
    Kloroplasti ehitus – ümbritsetud kahe membraaniga
  • Lamellid - moodustavad lamellide kogumikke, kotjad moodustised, sisemuses on klorofülli molekulid, DNA, RNA ja valgu molekulid
  • Ribosoomid – sünteesivad eluks vajalikke valke
  • Väline membraan , sisemine membraan
  • Strooma ja graanid (klorofüll)
    Vakuoolid
    Ehitus – membraaniga ümbritsetud põiekesed , sisaldavad rakumahla , muutuvad elu jooksul (väikesed vakuoolid ühinevad omavahel suureks tsentraalvakuooliks)
    Koostis – vesi, toitained, jääkained , suhkrud, happed , mõruained , mürgid , pigmendid
    Ülesanded:
  • Turgori tekitamine (raku siserõhk ), annavad kindla kuju
  • Leviku soodustamine
  • Varuainete kogumine ja säilitamine 4) Kaitse (mõruained)
    Taime siserõhk on turgor . Veepuudusel kasutab taim ära vakuoolides oleva vee ja taim vajub longu, sest vakuooli siserõhk langeb. Taime vette pannes läheb vesi uuesti vakuoolidesse ja turgor taastub.
    Alkaloidid – aluseliste omadustega keemilised ühendid, moodustavad sooli , mürgised
    Antotsüaanid – looduslikud värvipigmendid, annavad taimeosadele värvused

  • Vasakule Paremale
    Taimed-seened ja bakterid #1 Taimed-seened ja bakterid #2 Taimed-seened ja bakterid #3 Taimed-seened ja bakterid #4 Taimed-seened ja bakterid #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2018-03-12 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Krizzzuu Õppematerjali autor
    Kokkuvõte taimed, seened ja bakterid 9. klassi bioloogia

    Sarnased õppematerjalid

    Taimed-seened-bakterid
    3
    odt

    Taimed, seened, bakterid

    SEENED Seenekeha on seeneniidistik e mütseel Üherakulised: ühetuumaga näit. pärmseen hulktuumsed näit. nutthallik Mitmerakulised: (enamus) näit. puravik, pilvik, kukeseen Hüüf ­ seeneniit Mütseel ­ seeneniidistik (ka viljakeha koosneb seeneniidistikust) Seenerakud Kuju: ümarad, piklikud, silindrikujulised Iseärasused: rakukestades suured poorid, organellid võivad liikuda ühest rakust teise

    Bioloogia
    TAIMED-SEENED-BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED
    2
    doc

    TAIMED, SEENED, BAKTERID KORDAMISKÜSIMUSED

    Iseärasused: üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 7. Nimeta seente põhirühmad, too näiteid. kandseened (kõik kübarseened): nt pilvik, kasepuravik, kottseened: kevadkogrits, pärmseened, ümarmürkel, ikkesseened: nutthallik, täpphallik, vetikseened: samblikud 8. Kuidas seened toituvad? Toituvad valmis orgaanilisest ainest(niidistikuga) 9. Kuidas seened paljunevad? eostega(mittesuguliselt/suguliselt), vegetatiivselt(niidistikuga). 10. Milles seisneb seente tähtsus looduses? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 11. Millist kahju tekitavad seened inimesele? - Sisaldavad mürgitust tekitavaid mükotoksiine.

    Bioloogia
    Viirused-Bakterid-Seened
    5
    pdf

    Viirused, Bakterid, Seened

    Seened 1. Milles seisneb seente tähtus looduses? - lagundajad - kääritajad - sümbiondid 2. Kuidas kasutavad inimesed seeni toiduainetööstuses? juust, alkohol, leiva ja saiatooted, ensüüme lõhna ja värvainetena 3. Kuidas kasutavad inimesed seeni farmaatsiatööstuses? ravimite tootmiseks kasutatakse metaboliite(vaheproduktid) (n. penitsiliin +teised antibiootikumid) (eritavad toksiine ­ lipaas pesupulbrites) 4. Millist negatiivset mõju võivad seened inimestele tekitada (3)? - nahakahjustused (seenhaigused) - seenemürgitus - elukoha kahjustamine (majavamm, hallitus) 5. Kirjelda seeneraku ehitust. - tuum (üks või mitu) - rakumembraan - rakukest (koosneb kitiinist ja teistest süsivesikutest) - mitokonder (varustab rakku energiaga) - tsütoplasmavõrgustik - Golgi kompleks - lüsosoomid - ribosoomid 6. Kirjelda seente mitmekesisust seene hüüfide erinevuse alusel? Too näiteid (hulkraksed ja ainuraksed seened).

    Bioloogia
    Taimerakk-seenerakk-bakterid
    5
    doc

    Taimerakk, seenerakk, bakterid

    BIOLOOGIA TÖÖ 3. Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid).

    Bioloogia
    Raku ehitus ja talitlus
    9
    doc

    Raku ehitus ja talitlus

    rakkude ehitus ja talitus on omavahelises kooskõlas. · Selgitage Virchowi tsütoloogiaalaseid põhiseisukohti. Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel. RAKKUDE MITMEKESISUS Rakkude ehtius Päristuumne rakk ehk eukariootne rakk. Jaguneb taime,-looma-, ja seenerakk. Nimetatakse ka protistide riigiks, sest neid ei suudeta täielikult rühmitada. Eeltuumne rakk: bakter o Nimetage organisme, kes kuuluvad üherakuliste hulka. Kingloom o Tooge näiteid kõige väiksemate ja kõige suuremate rakkude kohta.Kõige väiksem on amööb ja kõige suurem on viirus o Miks on kõik üherakulised organismid väikesemõõtmelised? Rakumembraani ja sisekeskkonna suhte tõttu. Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne.

    Bioloogia
    Bioloogia 1-kursus II osa
    20
    doc

    Bioloogia 1. kursus II osa

     Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel 3. Rakkude talitlus ja ehitus on omavahel kooskõlas  A. van Leekwenhork – valmistas 17. saj II poolel mikroskoope ja uuris ainurakseid. Arvatavasti esimene, kes nägi mikroskoobis baktereid  K. E. von Baer – avastas imetaja munaraku ja järeldas, et sellest saab alguse loomorganismi areng  Schneider – uuris taimeliikide kudede ahitust, jõudis järeldusele et taimed koosnevad rakkudest  Faber – Andis 17. saj teisel poolel mikroskoobile nime (kr.k – micron=väike, scopein=vaatama) Uurimismeetodid 1. Mikroskoopia a) Valgusmikroskoobid – 1300x suurendus (0,2*10-6m)  Mitu objektiivi ja okulaari, omavad iseseisvat valgusallikat ning võimaldavad uuritavat objekti fotografeeria  Binokulaarne mikroskoop – võimalik vaadelda preparaati 2 silmaga

    Bioloogia
    Bioloogia küsimused-IV töö
    2
    docx

    Bioloogia küsimused IV töö

    mütseeli. 9. Too näiteid kott- ja kandseentest. Kandseened - pilvikuid, sampinjonid, puravikud. Kottseened- pintselhallik 10. Kirjelda seeneraku ehitust. Üherakulised pärmseened on ümarad, kuid hulkraksete seente hüüfe moodustavad rakud on pikad ja silindrikujulised. Mõnede seeneliikide rakkudel otsmised rakuvaheseinad puuduvad ja seetõttu koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 11. Seente tähtsus looduses ja inimtegevuses. Seened on surnud orgaanilise aine lagundajad, osalevad mulla tekkes,aitavad omastada toitaineid. Inimtegevuses : Söögiseened, toiduainetööstuses kasutavad seened, ravimitööstuses kasutatavad seened, hooneid ning kultuurtaimi kahjustavad seened, inimesel haigusi põhjustavad seened. 12. Kirjelda bakteriraku ehitust. Bakterirakk on kaetud rakumembraani, rakukesta ja limakapsliga. Limakapsel kaitseb bakterit kuivamise eest.Bakterirakus puudub rakutuum

    Bioloogia
    Elusorganismide aineline koostis-rakuõpetus
    12
    doc

    Elusorganismide aineline koostis, rakuõpetus

    Energiat vajatakse igasugusteks liikumisteks ja ainete sünteesiks rakkudes. Keemiliste sidemete energia on kasutatav ülekande molekulide abil, mida moodustatakse rakkudes lõhustamisprotsesside kaudu. Ülekande molekulid- energiarikkad makroenergilised molekulid. (1 molekul glükoosi annab 38 makroenergilist ühendit, 38ATP- universaalne). Keemilise sideme energiast suudab organism rakus ära kasutada makroenergiliste molekulide moodustamiseks umbes 40 %, 60% on soojus kadu. Taimed talletavad energiat päikeselt tulevast valgusenergiast sünteesides lihtsuhkruid(glükoos, fruktoos). 5.)Paljunemisvõime- endasarnaste järglaste saamine. Paljunemiseliigid: 1.)Suguline ehk generatiivne - toimub sugurakkude abil 2.)Mittesuguline ehk vegetatiivne- organismi osade abil, valdavalt taimed, madalamad loomad(kingloom), bakterid, lihtsamad seened. 6.) Elusorganismid omavad pärilikkust kandvat ainet DNA-d- DNA paikneb raku tuumas kromosoomidena

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun