"Kuritöö ja Karistus" (6)

Kuritöö kui protsess –
Mis on kuritegu ? Mida me nimetame kuriteoks, mida selle all mõtleme ja kuidas see on seaduse ning eetika vormidega seotud? Kuriteo kui mõiste all mõtleme iga väiksemat tegu, mille käigus tekitatakse kellelegi kas vaimset, füüsilist, materjaalset või muud kahju ning selle korda saatjat karistatakse selle eest vastavat seadusega ettenähtud korras. Kuritegu on mõistmatult lai mõiste, mida defineeritakse väga erinevatel viisidel ja mida on võimalik uurida mitmete erinevate vaatenurkade alt. Seaduse järgi kuuluvad kuriteo alla sellised tegevused nagu pisivargus, vargus, avalik vargus, rööv, relvastatud rööv, kallaletung, vägistamine, tapmine , tahtlik –ja tahtmatu materjaalse kahju tekitamine, füüsilise vägivalla kasutamine, kehaliste vigastuste tekitamine ja veel palju muud. Levinud on rahva seas sageli kasutatav kõnekäänd, et ükski heategu ei jää karistamata. Selle all peetakse silmas, et tihtipeale tehakse kellelegi heategu mille vastutasuks on ebameeldiv üllatus või halvakspidav käitumine teiste poolt, laim ja tagarääkimine. Loomulikult esineb ka selliseid kuritegusid , kus selle toime paneja ei tahtnud tekitada mitte kellelegi kahju ning ei osanud ette näha oma tegevuse tagajärgi.
Enne kuritöö sooritamist on olemas ajendid , mis sunnivad või suunavad sellele halvale teele paratamatult. Kuritöö toimepaneku põhjuseid on tohutult palju, nendeks loeme üldiselt ahnus , kättemaksuhimu, sotsiaalsed majandusraskused eludes, pere või armastuse probleemid. Võtame näiteks antud käsitleva raamatu „Kuritöö ja karistus ” peategelase Raskolnikov ’i, kes elas Peterburgis ja olin tol ajal üliõpilane. Tema sooritatud kuritöö ajendiks võime lugeda sotsiaalset majanduskriisi ja samuti võib nimetada põhjuseks ka ahnust rikkuse ja jõukuse järele. Põhjuseid ei pea alati olema liialt palju, vaid võib piisata ka ühest ainsast, kuid väga tõhusast, mis automaatselt paneb inimese mõistuse kuritöö poole töötama. Kui Raskolnikov parajasti baaris oli, istusid temast eemal kaks noormeest, kes rääkisid aina mõrvast ja tapmisest. Raskolnikov oli mõelnud mõrvast juba pikemat aega, ning kui ta kuulis , kuidas need noormehed mõtlesid ja rääkisid samast asjast, tekkis tal aina suurem tahtmine ja soov tappa see vanainimene ning panna toime karm kuritegu. On teada, et kui kiidetakse kellegi ideesid ja tegemisi, siis juba järgmisel korral see julgustab seda inimest, ning kahtlus aina väheneb. Raamatu järgi võttes, leidis Raskolnikov sel samal päeval seal baaris olles, et ta ei ole ainuke, kellele on tulnud pähe tappa vanainimene seal korterelamus. Noormehed, kes viibisid seal samas lähedal, võisid aga selle üle naljatada, kuid Raskolnikovile hakkas see aina meeldima, pealegi jõudis ta juba ammu selgusele, et selle inimese tapmine ei teeks kahju kellelegi, sest tema arvates polnud kasu vanainimesest tollal olevale ühiskonnale.
Peale põhjuste avastamise ja nendes selgusele jõudmisele on peamine osa siiski, selle tahtliku kuritöö sooritamine . Kuritegu on kui koolieksam , mitte miski ei saa minna valesti ja kõik peab olema läbimõeldud ning täpipealt paigas. Kuriteo sooritamise ajal ollakse pinges ja närviline, samuti ka eksamil olles. Süda sees puperdab, mõistus teeb üht aga keha teist. Kuritöö lõpuni viimiseni on aga pikk teekond, mille käigus tuleb aga ohvrit tundma õppida. Tundma õppimine on juba omaette kunst, tapja peab teadma tähtsaid fakte mida ei ole üldse kerge avastada . Raskolnikovi kohalt oli aga probleem lahendatud, ta teadis täpselt kus see raharöövel elas, millega tegeles ja kes olid tema lähedasemad inimesed. Kuritegu tuleb mõelda hoolikalt otsast lõpuni läbi, et ei tekiks ootamatuid olukordi , kus võib kõik kannapöörde teha ja sinu planeeritud tegu hoopiski kaduda igaveseks . Näiteks raamatus oli selline olukord, kus peale mõrva sooritamist, tuli aga ootamatu tegelase välja ilmumise tõttu Raskolnikovil sooritada veel üks mõrv, mis aga paiskas tema peas olevad mõtted kõik laiali. Kuritöö kõige keerulisem osa on siiski jäljetult kadumine ja tõestusmaterjalide kaotamine. Iga väiksemgi maha unustatud tõend võib paljastada kurjategija koheselt.
Selge on aga see, et kuriteo sooritamine on suur töö ja vaev, millega igaüks hakkama ei saaks ealeski. Ilmselgelt ei ole kuriteo toimepanek üldsegi mitte õige tegu, sest selle tagajärjed võivad olla ootamatud ning kannatusrikkad, millest ei pruugi kunagi enam üle saada. Kuritegu on kui võluvägi, millest üle astuda ei saa, kuid nii nagu väitis ka Raskolnikov, et on olemas erilised ehk mitte harilikud inimesed, kelle jaoks ei ole piire , ning kelle jaoks kuriteo piiri ületamine pole probleem. Mõtlemata otsused ja samuti ka tapmine on kerge tulema , teise inimese tapmine on lihtne, kuid karistuse mõistmine ja selle kandmine on aga juba teine asi.