VII seminar Kahju hüvitamine 7.1. Kahju hüvitamise nõue 7.2. Kahju mõiste ja hüvitamise eesmärk 7.3. Materjaalsed ja formaalsed eeldused 7.4. Kahju hvüitamise nõude sisu 7.5. Kahu hüvitamise ulatus Tudeng peab teadma: 1. Mis on kahju hüvitamise eesmärk ja kuidas see seondub kahjuhüvitise suurusega? Mida tähendab diferentsihüpotees ja kuidas mõjutab see kahju hüvitamise nõude sisu? 2. Miks eristatakse lepingu rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet deliktilise kahju hüvitamise nõudest? Mida tähendab nõuete konkurents? 3. Kahju mõiste, kahju liigid? 4. Mida tähendab varaline kahju, saamata jäänud tulu? 5. Millistel eeldustel saab nõuda saamata jäänud tulu? Tõendamiskoormis? Mida tähendab puhtmajanduslik kahju? 6. Mida tähendab usalduskahju? Suur kahjuhüvitamise nõue ja väike kahju hüvitamise nõue? 7
Enamik maailma noori käib koolis. Mõnel läheb seal paremini, mõnel halvemini, mõnel aga lausa nii halvasti, et on vaja appi võtta kõrvalised vahendid tööde läbimiseks - spikrid. Spikker on miski, mis aitab õpilasel töö ära teha, ilma, et enda ajurakke väga vaevama peaks. Abivahendiks võib olla nii telefoni trükitud tekst või pildistatud pilt, paberilipik valemite, aastaarvude või muu vajalikuga ja veel palju muud. Kas spikerdamine toob kaasa pigem kasu või kahju? Spikerdamise kasulikkus peitub osaliselt spikri valmistamises. Õpilane enamasti teeb spikri kirjutades või trükkides läbi teksti, mida tal järgmises tunnis vaja läheb ja seda tehes jääb paratamatult siiski midagi meelde ka. Hiljem, tunnis tunneb ta juba selle valemi ära või meenub, mis mõne sõna definitsioon on. Teiseks heaks pooleks õpilasele on see, et kui hinded pole korras, siis võib tulla probleeme vanematega, kuid spikker aitab oskusliku kasutamise korral ära hoida
MERE KULUTAV MÕJU RANNIKULE Töö teostaja: Eesmärk: Saada aru protsessidest mis toimub rannas mere tegevusel tagajärjel ja kuidas see mõjutab randa. Minu töö on tehtud peipsi ranna kohta. Peipsi rannas uurisin ja vaatlesin kuidas on ranna olukord, milline on lainetus, kuidas lainetus mõjutab randa. Lisaks, millised on sealsed hoovused ja milline rannanõlva reljeefi . Peipsi rand kuulun laugrannikute hulka, kuna seal on lauge reljeefiga rannik, kus meri läheb aegamisi sügavaks (joonis 1). Laugrannikutel on ülekaalus laienete kuhjav tegevus. Enamasti toimub sellistes randades setete edasikanne ja kuhjumine rannale, tugeva tormilainetuse tõttu. [1] Antud joonisel (joonis 1) on näidatud kuidas toimub liiva ümberpaigutamine lainetuse mõjul laugrannikul. [1] [2] Joonis 1 Laugrannik [1] VAATLUSE TULEMUS Peipsi randa mõjutab enamasti ainult tugevad tuuled, mille mõjul toimub setete ümberpaigutamine ühe...
Tallinna Tehnikaülikool HALLITUSSEENTE KAHJU TERVISELE Referaat Õppeaine: Ehituskeemia KCM0014, 1 semester Õpilase nimi ja õpilaskood: Maria Aria, 206985EATI Tallinn 2020 SISSEJUHATUS Hallitusseened on mikroskoopilised seened, mis moodustavad seeneniidistike, kuid mitte silmaga nähtavaid viljakehi. Et struktuure eristada tuleb kasutada mikroskoopi. Hallitusseeni võime leida kõikjal meie ümber – mullas, vees, taimedel ja surnud või kõduneval orgaanilisel
keeldu või on vastuolus heade kommetega. Tühine tehing ei ole tühine iseenesest tehing tühistatakse avalduse tegemisega teisele poolele või avalikkusele seaduses sätestastatud tähtaja jooksul. Tühistatavateks on tehingud, mis on sõlmitud eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul. KAHJU Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Õigusrikkumise objektiks on õigushüved, mille vastu õigusrikkumine on suunatud. Õigushüvedeks on näiteks elu, tervis, omand. Õigusrikkumise käigus võivad õigusrikkujad kellegi õigushüvesid kahjustada. Kahjuna käsitletakse näiteks: Varalist kahju- mis seisneb vara väär'tuse vähenemises või vara hävinemises kui ka saamata jäänud tulus. See on rahad hinnatav ja kuulub reeglina alati hüvitamisele.
ümbrikupalk ja "must" palk päris sama mõiste esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka, s.t. selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. Eraldi neid käsitlema ma siiski ei hakka, probleemid jäävad samaks olenemata mõiste täpsusest. Aga millest siis tuleneb see, et ümbrikupalkades nähakse korraga nii kasu kui kahju? Kahju põhjustatakse kindlasti riigile ja ettevõtlusele üldiselt, sest ümbikupalkade maksmine avaldab negatiivset mõju ettevõtlusele ja konkurentsikeskkonnale. Sellise palga pealt ei maksta makse ja nõnda jääb riigil saamata tohutuid summasid, mida võiks kasutada ettevõtlusele ja töötajatele paremate tingimuste loomiseks või mõnel muul kasulikul viisil. Konjunktuuriinstituudi tehtud uuringute põhjal võib öelda, et
RP14 Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga. Ümbrikupalkade maksmine on aastaid kestnud probleem, millele ei näi lahendust tulevat. „Musta“ palga maksmist on maksuametil raske tuvastada, kuid ettevõttel mugav maksta ja sageli ka töötajal kasulikum vastu võtta. Tegelikult ei ole ümbrikupalk ja „must“ palk päris sama mõiste- esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgraha makstakse mustalt. Teise all aga
Essee Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Ümbrikupalk on palk mida makstakse inimestele kes on tööl mitteametlikult. Tuleb eristada kahte mõistet ,,must" palk ja ümbrikupalk. Esimese all mõistetakse olukorda, kus töötajale makstakse ametlikult miinimumpalka või selle lähedast palka ja ülejäänud palgaraha makstakse mustalt. Teise all aga seda, et inimene saab ainult "musta" palka ehk selle pealt ei maksta sentigi riigimakse. (1) Ümbrikupalkade maksmine on aastaid olnud probleemiks.
Ümbrikupalgad: kasu ja kahju korraga Enamus inimestele on iseenesest mõistetav, et palk laekub igakuiselt arvelduskontole ja sealt on maha arvestatud kõik tasumisele kuuluvad maksud. Nagu paljude seaduste/reeglitega ikka, siis on ka siinpuhul neid, kes hiilivad kohustustest kõrvale või hoiduvad nendest sootuks. 2010. aastal tuvastas Maksu- jaTolliamet, et deklareerimata ja tasumata jäeti 63 miljonit eurot makse. Heaks näiteks siin kohal on ettevõtted, kes maksavad oma töötajatele palka täielikult ümbrikupalgana või makstakse maksud miinimumpalgalt. Miski pole üdini hea ega halb, nii ka ümbrikupalk. Kõige suurem kasu ümbrikupalgast on otseselt töötajale endale ja tööandjale. Töötaja saab tunduvalt suuremat tasu tehtud töö eest. Kõrgemalt tasustatud töötaja on rohkem motiveeritud ja teeb oma tööd paremini. Tööandjad saavad maksta rohkem boonuseid, mis innustavad töötajaid veelgi. Ettevõttel on väik...
ALKOHOL Alkoholi sisaldus veres. Kõige rohkem mõjub alkohol peaajule ja tema toime on narkootiline. Alkoholi akuutsest toimest sugenevate psüühikahäirete ulatus sõltub esmajoones alkoholi kontsentratsioonist (sisaldusest) veres ning kudedes. Olulist rolli etendab ka kesknärvisüsteemi tolerantsus ehk taluvus veres ringleva alkoholi suhtes. Alkoholi tarvitamisel oleneb tema sisaldus veres mitmetest teguritest. Määravaks on tarvitatava alkoholi hulk : mida suurem on joodud alkoholi annus, seda kõrgemale tõuseb tema sisaldus veres. Oluline on ka joomise tempo: sama annus lühikese ajavahemiku vältel jooduna põhjustab kõrgema kontsentratsiooni veres kui pikema aja jooksul vähehaaval juues, sest viimasel juhul alkoholi lagunemine ja eritumine piirab tema sisalduse tõusu. Tühja kõhuga imendub alkohol kiiremini ja täielikumalt kui täis kõhuga, näiteks rasvad ja valkained võivad alkoholi imendumist vähendada ...
· neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini · hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku · näljatunne väheneb Tõrv Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3...20 mg. Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Kas keegi jooks vabatahtlikult ära tassitäie pigi? Kahju, kuid nii ligikaudu kolmandik eestlastest teeb. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele.
Juhtimissituatsiooni kirjeldus ja analüüs Sissejuhatus Ettevõtte omanikud otsustasid ühe osa oma ettevõttest maha müüa suurele euroopa kontsernile.Vana tegevjuht ei tulnud uude firmasse kaasa.Emaettevõtte otsustas palgata firmasse tööle uue tegevjuhi.Muu personal jäi samaks. Probleemse juhtimissituatsiooni osalised on tegevjuht ja finantsjuht.Probleem seisnes selles, et finantsjuht näeb, et tegevjuhi tegevus viib ettevõtte pankroti ja ta teeb vastava sisulisi märkuseid tegevjuhile.Tegevjuht ei võta finantsjuhti kuulda, jätkab oma samalaadset tegevust, samas tekivad suhtlemis probleemid finantsjuhiga isiklikul tasandil.Tegevjuht hakkab finantsjuhti taga kiusama, eirates tema soovitusi ning nõuandeid ja kehtestab ennast agressiivselt finantsjuhi suhtes.Selle surve tulemusena finantsjuht lahkus oma töökohalt. Probleemi määratlemine Tegevjuht saades ametipostile otsustas alustada suuri renoveerimis töid ettev...
Alkoholitarvitamise mõju inimesele meie ühiskonnas. Irina Raha Alkohoolsete jookide tarbimine on tänapäeval laialdaselt levinud ning saanud probleemiks terves maailmas. Eesti on lausa teisel kohal seoses nende tarbimisega. Tänavalt võib leida palju alkohoolikuid. Kuid millist mõju avaldab alkohol inimesele? Põhjuseid miks üldse hakatakse alkoholi jooma on palju. Noorte seas kehtib selline ütlus, et tahetakse olla kellegi moodi või lihtsalt samamoodi käituda nagu nende sõbrad ning nii hakataksegi juba varajases koolieas jooma. Eriti lastel saavad ajurakud kiiremini kahjustatud kui täiskasvanutel, kuna nad on veel kogenematud ja tundlikumas. Nad ei tea veel seda piiri, kui palju võib juua. Täiskasvanud joovad tihtipeale pidudel seltskonnas. Vahel juuakse nii palju, et ei mäletata mis üldse tehti sel päeval. On olemas inimesi, kes pole kunagi joonud. Ka nemad võivad hakata oma probleeme al...
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? 1939. a avastasid Otto Hahni ja Fristz Strassmann ahelreaktsiooni, mis avas tee tummaenergia kasutusele, seda hakati kiiresti realiseerima. Tänapäeva maailmas on tuumaenergia väga levinud. Tuumalõhustumise energia abil toodetakse lausa 17% kogu maailma elektrist. Kolmekümnes maailma riigis on elektritootmisel käigus 439 tuumareaktorit ning see hulk aina kasvab. Kuid mida on selle tohutu energia kasutus inimkonnale kaasa toonud? Kas inimesed teadvustavad endale sellega kaasnevaid ohte?
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes või autoga sõites vajame energiat, kütust. Tuumaenergiaga elektri tootmine on tänapäeval üldlevinud: Lääne- Euroopa riikides moodustab tuumaenergia teel saavutatud elektrienergia umbes 78% üleriigilisest tootmismahust. Kuid tuumaenergeetikal on ka miinused- avarii korral juhtunud keskkonnakatastroof rikub piirkonna elanikele kasutuskõlbmatuks aastateks. II
Lõbusalt saeb inimene oksa, millel ta ise istub Kavuhoonegaasid, osoonikihi hõrenemine, prügireostus, õhusaaste, pagulaskriisid, saastunud joogivesi, näljahädad, müra, jäätmete ületootlikkus. Eelnevalt loetletud probleemid mängivad tänapäevamaailmas meeletult suurt rolli. Me kõik teame, et meie koduplaneet on tegelikult iga päevaga sammuvõrra lähemal hävingule, kuid, kas, mida ja kui palju me teeme omaltpoolt, et seda vältida? Esimese teemana soovin käsitleda maailmas laialtlevinud probleemi - jäätmekäitlust. Siinkohal ma ei saa väita, et igas maailmajaos probleemi tõsidus võrdväärne teiste maailmajagudega on, aga ku siinkohal võtta meie koduplaneeti kui ühtset tervikut ja geograafia kõrvale jätta, siis on ilmselge fakt, et probleem on tõsine. Olgugi, et aeg-ajalt kuradme oma riigi ja selle valitsuse üle, kuid piisab vaid lühiajalisest viibimisest kuskil arengumaades, et osata hinnata meie kodukoha puhast ve...
kaitsmine *1973 aastal avati Louvre *paljud raamatud pääsesid hävitamisest, sest otsustada hoida alles 12 eksemplari igast väljaandest nö inimlikust rumalusest *raamatukogude võrgu loomine 1794 *1793 pandi alus Rahvuslikule Arhiivile *võrdsus: sinatati üksteist või öeldi kodanik *moelooja roll läks õukonnalt üle kodanlikele daamidele/naised hakkasid kandma pükse *ühiskonna moraali parandamine *tekkis klassitsistlik kunst Kes said revolutsioonist(selle ajal) kahju? *kirikult võeti ära maad,mitmesugused ühiskondlikud funktsioonid,suleti enamus kloostreid,vähendati vaimulike arvu à tõi kaasa vaimulikkonna lõhenemise. Vaimulikele määrati palk ja nad pidid andma vande uuele korrale *dekristianiseerimise käigus hävitati religioosseid sümboleid, riik võõrandas kirikute väärtasjad,hävitati ka skulptuure,maale ja epitaafe *kiriku lahutamine riigist,kirik jäeti välja ka riigieelarvest
Kas prantsuse revolutsioon tõi prantsuse rahvale pigem kasu või kahju? Suure Prantsuse revolutsiooni alguses levisid monarhiavastased väljaastumised üle Prantsusmaa. Arvatavasti pani see ka aluse kõigele järgnevale. Toimus mitmeid ümberkorraldusi erinevates valdkondades , kus osa neist olid positiivse ja osad negatiivse mõjuga. Nimelt sisaldas see revolutsioon muutusi nii religioonis, majanduses ,ühiskonnas , poliitikas jne. Revolutsioon kui selline puhkes tulenevalt riigi ebastabiilsest olukorrast ning vana korra ja tavade eitamisest ning tahtes neid muuta . Rahvas mängis suurt rolli kõige algatamisel ning tegelikult nad ka saavutasid üht-teist. Hakati mõtlema üha rohkem kodanikele ning nendele kui riigi tulevikule. Rõhku pandi haridusele millega kaasnes mitmete koolide rajamised. Täpsemalt siis iga 1000 elaniku kohta tuli asutada kool , kus on õpetus tasuta ning mille õpetajad saavad palka riigilt. Nii võimendati riigi tööjõud...
Õigusaktid Õigusnormidele peab olema antud mingi väljendusvorm, mille kaudu nad jõuavad inimeste teadvusse. Sellisteks väljendusvormideks on olnud õiguslik tava, kohtupretsedent, õigusteadlaste arvamus, leping ning normatiivne akt. Neist tähtsaimal kohal on normatiivne ehk õigustloov akt. Õigusaktid on dokumendid, milles riigiorganid vastavalt oma pädevusele kehtestavad ühiskondlikest suhetest osavõtjatele õigusi ja panevad kohustusi. Normatiivsed aktid kehtestatakse erinevate riigiorganite poolt. Iga riigiorgan omab õigusloomeks teatud pädevust, sõltuvalt riigiorgani kohast riigiaparaadis, tema funktsioonidest ja tema kompetentsi ulatusest. Vastavalt riigiorgani asendile riigiaparaadis erineb ka õigustloovate aktide juriidiline jõud. Kõige kõrgemaks organiks kõikides riikides on parlament(meil siis Riigikogu), kellele kuulub ka seadusandlik võim. Õigusakte jagatakse 1. üldaktid e normatiivaktid e õigustloovad aktid - sisaldavad üld...
Kindlustusleping Erik Sehtman MM11 Sooviavaldus + kindlustustingimused+kindlustuspoliis KINDLUSTUSLEPING Osapoolte vaheline kirjalik leping kindlustusriski ülevõtmiseks ja riski realiseerumisel kahju hüvitamiseks Kindlustussuhte olulised mõjutajad · Kindlustushuvi · Heausksus, vastastikune usaldus · Lepingutingimuste vastastikune aktsepteerimine Kindlustuslepingu osad Kuidas suhted reguleeritakse ja jäädvustatakse Kindlustusleping Sooviavaldus POLIIS Üldised kindlustustingimused Muud materjalid riski hindamiseks Kindlustustingimused
Tuumajaam Eestis kahju-ja kasutegurid Eestit ja kogu maailma on ees ootamas tõsine katastroof taastumate energiaallikate, nagu seda on näiteks nafta ja põlevkivi, varud on otsakorral ja lõppu ennustatakse juba üsna pea lähenevat. Eestis on peamiseks energiaallikaks põlevkivi, mida kaevanatakse kõige ulatuslikumalt Ida- Virumaal. Meie põlevkivivarusid hinnatakse väga väikesteks ja on inimesi, kes usuvad, et juba aastaks 2017 on põlevkivi otsakorral. Spetsialistid vaatavad lootusrikkalt taastuvate energiaallikate poole, kuid sellega on kahjuks pisut hiljaks jäädud. Eesti pole riik, kus meil oleks palju valikuid taastuvate energiaallikate kasutusele võtuks. Näiteks populaarse päikeseenergia kasutuselevõtt oleks Eesti tingimustes välistatud, sest meie riigis pole piisavalt päikesevalgust. Järgmine taastuv energiaallikas oleks tuuleenergia ja tõsi, esimesed tuulegeneraatorid on Eestis juba olemas ning töötavad, aga arvutuste kohaselt ...
puudused, ning seda kuni ajani, mil teine pool ei ole lepingut lõpetanud, eeldusel, et ta teatab oma heastamise soovist mõistliku aja ette ning teine pool heastamisele vastu ei vaidle või teisel poolel ei ole õigustatud huvi heastamisest keelduda ning talle ei põhjustata sellega põhjendamatuid ebamugavusi ega kulutusi ega viivitust. Põhimõtteliselt annab heastamise teostamine rikkunud poolele võimaluse vältida hiljem tema vastu õiguskaitsevahendite kasutamist, v. a. tekitatud kahju hüvitamist (§ 104 lg. 4). Heastamise teate saamisest kuni heastamise lõppemiseni (või ajani, mil saab selgeks, et heastamist ei toimu) võib teine poole keelduda omapoolsete kohustuste täitmisest, muudest õiguskaitsevahenditest saab kõne alla tulla ilmselt vaid viivise maksmise nõudmine. 2. Millal saab nõuda kahju hüvitamist ning millele tuleb tähelepanu pöörata kahju suuruse kindlaks määramisel?
oma väärtusest püüavad raha omanikud seda mitte enda käes hoida, vaid seda investeerida ettevõttesse uut raha tegema, et ta säiliks vähemalt endises ulatuses. Inflatsioon võib osutuda kasulikuks ka teatud inimeste gruppidele. Tehes teatud perioodil suuri võlgnevusi võib inflatsioon talle kaasa tuua kergendust odavama raha näol. Üldiselt mõjub inflatsioon negatiivselt. Ta mõjutab turujaotust, säästude ja tarbimise suhet, majanduslikku tegevust ja toob kaasa kahju ühiskonna heaolule. Seega , inflatsiooni mõju tarbijale on erinev, sõltub sellest kui suur on inimese sissetulek ja millised on tarbimisharjumused ja võimalused. Mõne majanduse heaolu võib inflatsiooni tulemusena suureneda, samal ajal teise oma väheneda. Näiteks võin tuua pangalaenu, mille tagasimaksmine väheneb inflatsiooni võrra , säästud kaotavad aga oma väärtuse. Riigil on oma roll mõjutamaks inflatsiooni suurust järgides Maastrichti kriteeriumeid.
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Inimkond on alates tule avastamist pidevalt kasutanud energiat. Esialgu küll ainult soojusenergiat. Mida rohkem aega edasi, seda enam on otsitud erinevaid viise, kuidas energiat saada. Päikese-, tuule-, hüdroenergia, kivisöe (jm fossiilsed kütused) põletamisest saadud energia ja ka tuumaenergia. Kas aga tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia on kindlasti vähemalt hetkekski lahendanud inimeste energiavajaduse. Fossiilsed kütused saavad paratamatult mingi hetk otsa. Elu aga peab edasi käima, kõiksugused tööstused vajavad ka pärast nafta, kivisöe jne otsa lõppemist energiat. Esialgseks lahenduseks ongi tuumaenergia. Väikesest kütuse kogusest saab suurel hulgal energiat. Seega tuumajaamade ehitamine lahendab vähemalt mingiks ajaks inimkonna energiavajaduse.
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Tänapäeva kiiresti kasvava populatsiooniga maailmas on vaja aina vähemast üha rohkem kätte saada, olgu see põllumajandus, ehitus või energeetika, et kogu ühiskonna vajadusi rahuldada. Fossiilsed kütused, mille kasutamine 20. sajandi jooksul hüppeliselt kasvas, ei taastu ning on varsti ammendumas. Et energiakriisi vältida, tuli leida alternatiiv kütusele, millest sõltub enamiku maailma majandus. Kuna uraani on maakoores külluses ning seda
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on toonud rohkem kasu või kahju? Iga päev puutume kokku energeetikaga: lampi põlema pannes vajame energiat. Teadagi, energia ei teki iseenesest ja maailmas hakkab tasapisi tekkima energiakriis. Selle peatamiseks otsivad teadlased alternatiive energia tootmiseks. Üks avastatud energia genereerimismeetod on tuumaenergia. Selle tootmine võib olla tõhus ja energiatootlik, kuid kuidas selle tootmine on mõjutanud loodust ning mis saab tuumajäätmetest?
Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte? Tänapäeval on tööstusettevõtlus läinud väga laiahaardeliseks. Ehitatakse aina rohkem vabrikuid ja üritatakse teha neid keskkonnasõbralikumaks, kuid siiski see ei takista mürgiste ühendite pääsemist keskkonda. Me elame loodusega siiski kooskõlas ning selle säilitamine peab olema meile väga tähtis. Tööstusettevõtted tekitavad keskkonnale probleeme ning kahjusi, mis halvimal juhul on pöördumatud. Millist kahju võib tuua üks tööstusettevõte? Ühe tööstusettevõtte kõige suuremaks kahju tegurik on keskkonna saastamine. Erinevate toodete tootmise käigus eraldub erinevaid mürkaineid, mis kahjustavad rängalt meie ümber olevat. Näiteks võime tuua erinevad tehased, kus toodetakse riideid. Tööstusettevõtted ei reosta ainult maismaad vaid ka erinevaid veekogusid. Veekogude peamisteks saasteallikateks peetaksegi tööstusettevõtteid ning põllumajandust sellepärast, et
Paberivalmistamine on pika ajalooga kunst, mis on alguse saanud 2. sajandil Hiinas. 14. sajandiks töötas Euroopas juba arvukalt paberiveskeid, eriti Hispaanias, Itaalias, Prantsusmaal ja Saksamaal, kus paberit valmistati kuni 18. sajandi lõpuni peamiselt linastest kaltsudest. Tööstuslikust suuremahulisest tootmisest võib aga rääkida alates 19. sajandist, mil võeti kasutusele uus tehnoloogia: paberi tooraineks sai puit. Sellega kaasneb aga ilmselge kahju loodusele, kuna puit - kuigi taastuv maavara - ei ole siiski lõpmatu. Seetõttu peab paberitootmisel järgima keskkonna säilitamisega seotud seadusi, nt säästva arengu seadust, mille § 3.1 ütleb: “ Eesti Vabariigi põhiseaduse järgi on igaüks kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hoiduma sellele kahju tekitamast.” Loomulikult ei saa seda tänapäeva ühiskonnas enam täielikult teha, kuna inimesed on harjunud mugava eluga ning selleks peab loodust kahjustama
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kujutab endast elektrijaamades tuumade lõhustumise tagajärjel vabanevat energiat. Esimene tuumareaktor käivitati 2. detsembril 1942. aastal Chicagos. Tänapäeval etendab tuumaenergiast toodetud soojus ja elekter väga suur rolli maailma energeetikas. Kuid, kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia positiivse poole pealt tuleb kindlasti välja tuua tema energiamahukuse st. saab toota väga suurtes kogustes. Samuti on see erinevalt mõnest energiaallikast ökonoomne ja õhusaastevaba. Uuringud näitavad, et tuumaenergiast saadud elekter on söest toodetust isegi odavam. Samas on väga oluline ka energia saamise mitmekesisus: see väldib võimaliku paanika, mis tekiks peamise energiaallika kadumisega. Maailma uraanivarud pole küll väga
Kas tuumaenergia kasutuselevõtt on inimkonnale toonud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia on üks kõige laialdasemalt levinud energia viis mida inimkond kasutama on õppinud. Tänu sellele on energia vajadus rahuldatud paljudes suurlinnades, megalopolites ja paljudes muudes kohtades. Kuna maailma populatsioon kasvab üha enam, seda suuremat rolli hakkab mängima meie elus tuumaenergia. Tuumaenergia on üks ohutumaid energia liike, vähemalt minu arvates. Energia kogused on suured ent tootmisega kaasnevad ka mõned riskid, näiteks: katastroof
Maavärinad ning nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maarja-Liis Salumäe Audentese e-gümaanisum 2013 Tallinn Maavärinad ja nende poolt maailmas tekitatud kahju aastatel 2000-2011 Maavärin on maapinna lühiajaline järsk kõikumine või rappumine, mis on seismilistest lainetest põhjustatud ning vastavalt tugevusele võivad põhjustada tohutuid kahjustusi ja katastroofe. Maavärina võimsuse hindamiseks kasutatakse Richteri skaalat. Maavärinad võivad toimuda ükskõik kus, kuid ei toimu igal pool sama tihedalt, suurim tõenöosus on maavärina tekkeks seal kus on tektoooniliste laamade liitumiskohad Keskmiselt toimub maal väga tugev
Viljandi Ühendatud Kutsekeskkool Iseseisev töö Töötasu tagastamine. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine Rauno Kesti VAK10 16.02.2011 Töötasu tagastamine Tööandja nõue töötasu ja muude töösuhtest tulenevate rahaliste nõuete tagastamiseks aegub 12 kuu jooksul arvates ajast, mil töötaja on saanud töötasu või töötasu ettemakse. Töötaja kulude ja kahju hüvitamine
Arvamusavaldus: Kas tuumafüüsika arengust on inimkonnale olnud rohkem kasu või kahju? Tuumaenergia kasutamise plussideks võib nimetada seda, et CO2 ei ole tuumaenergia kasutamise jääkaine, sellest tulenevalt hävitatakse osoonikihti vähem. Lisaks tuumajaamades tekkivad jäätmekogused ja tuumaenergia tootmiseks kuluv kütusekulu on väike. Tuumaenergia kasutamine soojuselektrijaamades tagab suurele hulgale inimesele vajaliku hulga energiat. Tuumaenergia kasutamise peamisteks miinusteks võib pidada seda, et tuumajaamade rajamine on
1. Keskkonnaõiguse lähtealused, koht õigussüsteemis ja eesmärgid EESMÄRK keskkonnahäiringute vähendamine võimalikult suures ulatuses, et kaitsta keskkonda, inimese tervist, heaolu ja vara; säästva arengu edendamine, et kindlustada tervise- ja heaoluvajadustele vastav keskkond praegusele põlvele ja tulevastele põlvedele; loodusliku mitmekesisuse säilimine ja kaitse; keskkonna hea seisund; keskkonnale kahju tekitamise vältimine ja keskkonnale tekitatud kahju heastamine. 2. Keskkonnaõiguse kesksed mõisted – a. Keskkonnahäiring Keskkonnahäiring on ebasoodne, vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese elule, tervisele, varale ja kultuuripärandile, sh ebasoodus keskkonnamõju, mis ei ületa arvulist normi või on arvulise normiga reguleerimata. b. keskkonnarisk
Kui töötaja kvalifikatsioon ei vasta töökoha nõudmistele(struktuurne tööpuudus). Selleks, et seda vähendada, peaks prognoosima, milliseid teadmisi ja oskusi vaja läheb, koolisüsteem peab võimaldama hiljem ümber- ja täiendõpet. Transpordi ja infrastruktuuri parandamine. Tsükliline tööpuudus on tingitud majanduslangusest. Siirdetööpuudus ehk selline, mis tekib ümberõppega, töövahetusega, sesoonne töötus. 4)Milline on tööjõupuuduse kahju majandusele, milline on sotsiaalne kahju? Kahju majandusele töötute poolt tootmaga jäänud toodang. Rakendamata ressursid on raiskamine. Sotsiaalne kahju Pikaajaline tööpuudus muudab inimese tööharjumusi, võib kaotada oskused ja teadmised. Siis on tal raske tööd leida. Tööpuudus suurendab kuritegevust (inimesed proovivad raha teenida illegaalsel teel) 5)Milles seisneb passiivne tööturupoliitika, kuidas toimib aktiivne tööpoliitika? Kumb
Virtuaalmaailma võlu ja valu Viimasel ajal räägitakse aina rohkem arvutitest ja internetist ning sellest kas need tulevad meile kasuks või mitte. Ma arvan, et arvutid ise ei ole süüdi ja kogu kahju saab vältida. Arvutid on inimkonnale väga kasulikuks ja tänapäeval lause vajalikuks osutunud. Peaaegu kõik igapäevased tegemised käivad läbi nende. Internetis saab tuttavatega kiiresti suhelda, saab lugeda uudiseid üle kogu maailma ja enda meelt lahutada videode ja mängudega. Tänapäeval on aina suurem probleem interneti kaudu küberkiusamine, näiteks hiljuti tegi üks tüdruk enesetapu kuna teda kiusati ask.fm-is. Lapsevanemad, kelle lapsed
Kuritöö ja karistus Kuritegu on lai mõiste, mille alla kuuluvad nii väiksemad vargused, materiaalse kahju tekitamised kui ka näiteks kellegi tapmine. Iga päev sooritatakse lugematul arvul kuritöid, ainuüksi Eestis keskmiselt üle saja päevas. Maailmas ei leidu kohta, kus keegi oleks täielikult kaitstud kellegi poolt talle kahju tekitamisest. Inimesed on ettearvamatud kunagi ei tea, mis toimub vastutuleva inimese mõtetes. Kui kuritöö sooritaja on teada, võib järgneda talle karistus. Eesti ühiskond on juba pikemat aega arutlenud liiga leebete karistuste üle. Kas sellel on alust? Võttes luubi alla rasked kuriteod ja nende toimepanemise arvu mitte vähenemist, siis tundub antud arutelul isegi mingisugune tõepõhi all olevat. Tänapäevases ühiskonnas on juhtumeid,
suhtumist karastusjookidesse, nende eelistusi ja maitseid. Viia läbi ankeetimine ning töödelda andmeid. Tõestada, et karastusjoogid sisaldavad keemilisi aineid, mis mõjuvad halvasti inimese organismile. Olid määratud järgmised ülesanded: Vaadata läbi ja koguda andmeid karastusjookide (Coca-Cola, Fanta, Sprite) kohta. Uurida mis on nende jookide koostis ja omadused. Selgitada andmeid karastusjookide kahju kohta. Uurida mida on karastusjookides rohkem, kas kahju või kasu. Uurida TTRK õpilaste suhteid, eeldusi ning maitset (ankeetide küsimuste abil) välja. Töö olulisus: Gaseeritud joogid on kättesaadavad meie ajal. Nende tarvitamine sai väga populaarseks. Hüpotees: karastusjoogid toovad endaga rohkem kahju kui kasu, kuid inimeste seas nad on väga populaarsed. Meetod: sotsioloogiline küsitlus, analüüs, katsed.
küberkiusamine Rapla Ühisgümnaasiumi gümnaasiumiosa noorte hulgas. Lähtuvalt oma eesmärgile püstitasin uurimusküsimused millele tahtsin oma uuringutes vastuseid saada: 1. Milline küberkiusamise viis on kõige levinum? 2. Kas küberkiusamine on Rapla Ühisgümnaasiumis väga suur probleem? 3. Milline on kiusamisjärgne käitumine? 3 1 Kiusamine Kiusamine on selline tahtlik teisele inimesele haiget või kahju tegemine, mille iseärasuseks on see, et tegevus toimub korduvalt pika aja jooksul ning osapoolte suhted pole võrdsed, vaid kiusaja omab ja näitab ülekaalu ning ohver tunneb ennast alaväärsena, kusjuures kiusamist on mitut liiki füüsiline (näit. löömine, tagumine, tõukamine), psühholoogiline (näit. narritamine, nöökimine, negatiivsete hüüdnimedega nimetamine) või suhetega seotud (näit. grupist väljaarvamine, tõrjumine (Kõiv, 2008)
nõudeid. Rikkumine leidis aset Hiiumaal Kõpu looduskaitseala Ristna piiranguvööndis. Kohalik jahimees, kes pidas augustikuus Harjumaal Keila vallas linnujahti, küttis seadusevastaselt ühe suurkoovitaja. Suurkoovitaja puhul on tegemist kolmanda kaitsekategooria alla kuuluva linnuliigiga, kelle küttimine on keelatud. Jahimehel tuleb looduskaitseseaduse rikkumise eest maksta 960 krooni trahvi ning lisaks sellele hüvitada keskkonnale tekitatud kahju 5000 krooni. (17.sept.2009) Keskkonnainspektsioon on kohalike omavalitsuste esindajaid seaduserikkumiste eest ka trahvinud. Näiteks määrati Rannu vallavanemale 12 000 kr trahvi selle eest, et ta laskis rajada teatrilava kaitse all olevasse Rannu parki ilma kaitseala valitseja nõusolekuta.(2009) Täname kuulamast!
Kas valetamine on paratamatu? Kui inimene valetab, siis arvatakse, et inimene on halva iseloomuga ning teda ei saa usaldada, kuid see ei pruugi alati nii olla. Õigustatud valede pärast ei tohiks minu arust inimest halvustama hakata. Vassimine võib muidugi ka olla halb ning tuua kaasa palju kahju. Kõik oleneb, millest inimene valetab ja kas see vale on õigustatud või mitte. Ilma valetamiseta ei saa elus hakkama, sest inimene peab väärt rääkima varem või hiljem elus. Kui kogu aeg rääkida tõtt, siis võib elu minna väga halvasti ning endale kaasa tuua kahju. Kui keegi röövib inimese ära, siis ei saa ju inimene rääkida röövlile ainult tõtt, sest tõe rääkimise tagajärjel võib saada inimene surma või haavata
4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened ühed peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin) 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. Kokkuvõte
elatakse paariti ning pesakond rajatakse veekogu äärde looduslikku varjulisse paika. Pesakond koosneb tavaliselt umbes 10-st huntidest ja hundikutsikatest. Hundi pesakond. Toitumine Eesti metsades on susi tippkiskja ehk ta on kiskja, keda ei ohusta mitte ükski teine organism. Talvel toitub ta uluksõralistest, väiksematest kiskjatest ja jänestest. Suvel aga koduloomadest (nt lammastest, millega ta toob kahju inimestele rahaliselt), konnadest, hiirtest, putukatest ja linnumunadest. Vitamiinivajaduse rahuldab ta taimse toiduga nagu näiteks marjadest ja kõrrelistest. LK 2 Toidupuudumisel esineb kannibalismi, mis tähendab, et ta sööb enda liigi kaaslasi. Hundile on lammas heaks toiduks, inimestele aga toob hundi jahtimised talumehe lammaste peale kahju. Sigimine Jooksuaeg toimub hundil jaanuari ja veebruari vahel.
toiduainete jaotusaparaadi ülessannet. 5. Milline on imiusside närvisüsteem ? - Imiusside närvisüsteemi moodustavad närvitänk ja närviväät, mis viib ärritust kogu kehasse laiali. 6. Kes on paeluss ? - Paelussid ehk tsestoodid on lameusside hõimkonda kuuluv parasiitsete loomade klass. 7. Kus elavad paelussid ? - Suguküpsed paelussid elavad selgroogsete seedetraktis. Noorjärgud elavad aga erinevate loomade, eriti lülijalgsete, kehas. 8. Mis kahju teeb paeluss inimesele ja kuidas on võimalik paelussi kehas hävitada ? - Paeluss põhjustab inimsele haigust , mida nimetatakse paelussitõveks ehk tsestodoosiks. See ei ole surmav haigus ja on tänapäeval hästi ravitav. Paelusside vastu saab abi maarja- sõnajalast. See halvab paelussi lihased ja ta ei suuda enam iminappadega soole seinast kinni hoida. Paar tundi pärast rohu sissevõtmist on vaja tingimata võtta lahtistit. Kogu soolesisu koos paelussi ja
Tööleping), alljärgnevas: 1. Töötaja võtab endale täieliku varalise vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara, mille hulka kuuluvad muuhulgas __[üle antava vara loetelu ]___ (edaspidi nimetatud Vara) ja selle väärtuse säilimise eest, kohustudes hüvitama Tööandjale kogu kahju, mis tekib Vara puudujäägi, hävimise, rikkumise, riknemise, lõhkumise, kaotsimineku, purunemise vms asjaolu tõttu. 2. Töötaja vastutab Tööandja vara säilimise eest süüst sõltumata. Töötaja vastutuse rahaline ülempiir on ___[ summa ] ___ eurot. Tööandja maksab Töötajale Lepinguga võetud kohustuste täitmise eest hüvitist Töölepingus sätestatud ulatuses. 3
.............................................................................8 KASUTATUD MATERJALID........................................................................................................9 SISSEJUHATUS Tahan teada mis on ÖKOMAJA ja milleks ta on oluline. 3 ÖKOMAJA Ökoloogiline mõtteviis levib üha laiemalt paljud on aru saanud, et elukeskkond peaks olema võimalikult tervislik, sest loodusele ja endile me ilma järelmaksuta kahju teha ei saa. Arukamad ei soovi enam igal juhul odavaimat varianti, vaid panustavad kvaliteedile tehtud vigade eest tuleb reeglina hiljem hakata maksma palju hullemat hingehinda. Pealegi, öko ei ole vaid tare- tareke, vaid võib sobida ka linnakeskkonda. Täitsa palk ja põhumaja Muinasjutupõrsas Niff-Niff, mäletate, tegi põhust onni, mille hunt pikali puhus. Nüüd on mõned täie mõistuse juures olevad inimesedki hakanud ürgsel kombel põhu- ja isegi savimaju püstitama
1) nimeta ämblike kolm põhitunnust lüliline taga keha, 8 lülilist jalga, 8 lihtsilma emane ämblik koob võrgust kookoni 2)leia sobivad sõnapaarid ja moodusta laused lülilised jäsemed neli paari kaitse - kitiinkest lõugtundlad saagi haaramiseks lõugkabjad - kompimiseks 4) võrdle ristämbliku ja süüdiklesta süüdiklest Elupaik naha peal Kehaosad - millest toitub ? inimese nahast ristämblik elupaik puu kehaosad tagakeha toitumine - putukad 5) millist kahju tekitavad.. Laanepuuk - võib põhjustada puukensefaliiti Jahulest rikub jahu saadusi sõstra-pahklest tekitab sügelisi 6) kes on linnutapik ja millest ta toitub? Maailma suurimad ämblikud troopilistes vihmametsades ja kõrbetes. Nad toituvad tigudest, väikestest sisalikest, hiirtest ja lindudest, eriti linnupoegadest. 7)koosta neljalüliline toiduahel mille üheks lüliks on koibik Taimeleht Tigu koibik varblane 1) nimeta lülijalgsete kolm põhitunnust
Analüüsib tehisintellekti arengut ja ksautusi tänapäevases maailmas. Alates ajast, kui loodi esimesed arvutid ja robotid on inimesed fantaseerinud täieliku tehisintellekti loomisest. Sama palju on ka spekuleeritud erinevate tsenaariumite üle, kus arvutid saavutavad iseseisvalt või inimese abil täieliku teadvuse ja autonoomsuse, ning otsustavad maailma vallutada. Kui tõenäoline on aga selline tsenaarium ja kas tehisintellekti arendus võib maailmale tuua rohkem kahju kui kasu?
pakku. b) Nelikliit Venemaa, Preisimaa, Austria ja Inglismaa. Suurriigid peavad perioodiliselt arutamiseks mõeldud kokkusaamisi, et arutada ühiselt suur ja ühiseid probleeme. Viini Kongressil mõisteti ka orjapidamine/kaubandus hukka, kui inimõigustega ja üldiste tsivilisatsiooniga vastuolevat tegevust. Otsustati et ka kultuuriväärtuste, mis sõjasaagina olid saadud, ei tulnud tagastada. Kas Prantsuse revolutsioon tõi pigem rahvale kasu või kahju? Ühiskond: * Kadus absolutism (positiivne) * tekkis vabariik (positiivne) * seisuste kaotamine (positiivne) * jakobiinide diktatuur (negatiivne) Inimõigused: * pandi otseselt kirja (positiivne) * toimus valimisõiguse laiendamine (positiivne) * varaline tsensus (negatiivne) Majandus: * tsunftide kaotamine (positiivne) * feodaalsuhete kaotamine (positiivne) [talupojast sai omanik] * maksimumhindade kehtestamine (positiivne) 13
Moraalitut tegu ei heasta ka aeg Elus on ette tulnud palju selliseid olukordi, kus inimesed mõistavad teineteist valesti, või on mõõdarääkimisi teatud asjades. Kõik mis on olnud, ei saa muuta paremaks, olgu see tahtmine nii suur kui tahes Väide, et moraalitut tegu ei heasta ka aeg, peab üsnagi paika. Kui keegi on millegi väära ja mõtlematu teoga hakkama saanud, mis on kellelegi moraalset, või füüsilist kahju tekitanud, siis olen veendunud, et seda tegu ei heasta ka aeg. Palju on inimesi,kes ei näe oma tegude tagajärgi ette, või ei mõelda enne kui midagi õeldakse. On tuua palju näiteid elust, kus inimene elab koos ,,musta plekiga" terve elu." Musta pleki" all pean silmas inimese mainet, mida ta ise omale kujundanud on. Inimese mainest sõltub tema elu väga palju. Kui tuleb aeg omale töökoht valida, siis paljudele seab piirid ette nende nooruspõlves tehtud vead, ja
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
