· sündmustest ja muudest seaduses sätestatud toimingutest; · õigusvastastest tegudest. Tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sündmus on asjaolu, mis ei sõltu inimese tahtest (nt surm) või mille tekkimine oli küll inimese tahtest sõltuv, kuid mis kulgeb sõltumata inimese tahtest (nt vigastusest tekib ettenägematu tervisekahjustus). Õigusvastane tegu kahju õigusvastane tekitamine (nt võõra asja kahjustamisel tekib kahjustajal kohustus hüvitada omanikule tekitatud kahju). Muud seaduses sätestatud toimingud, nt üleskutse, teade jms. Tsiviilõigussuhte subjektid ehk tsiviilõiguste- ja kohustuste kandjad on isikud. 4. Tsiviilõigussuhte subjektid. Füüsiline isik. Tsiviilõiguslik õigus- ja teovõime. Otsustusvõimetus. Deliktivõime. Füüsilise isiku elukoht. Isiku teadmata kadumine. Isiku surnuks tunnistamine. Isikud on:
Võlasuhe võib sellega ka piirduda. 3 1. VÕLAÕIGUSSEADUSE OSAD Võlaõigusseadus koosneb 11nest osast, mis omakorda jagunevad peatükkideks, jagudeks ja jaotisteks. Kokku on seaduses 1068 paragrahvi. 1.1 Üldosa Antud osa keskendub üldsätetele, milles kirjutatakse seaduse kohaldamisest, võlasuhte mõistest ja võlasuhte tekkimise alustest. Võlasuhe võib tekkida näiteks lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest, muust seadusest tulenevast alusest. Teine peatükk räägib lepingutest. Leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste
Ühiskonnas on läbi aegade olnud küsimus, kas inimesed saavad muutuda või mitte. Oscar Wilde tõestab oma teoses, et see on võimalik. Autor püstitab lugejatele küsimuse, missugune muutus toimub peategelasega, kas hea või halb? Dorian Gray võis muutuda paremaks inimeseks, aga mitte teistele, vaid iseendale, sest ta elab naudingu nimel ja alati ka saavutab seda. Kuid nagu portree näitab, võib teiste inimeste elu hukkamõistmine iseenda hingele ja südemetunnistusele kahju tuua. Doriani hing hävineb järk-järgult lõbutsevat elu elades. Hedonistlikku naudingut otsides rikub ta ka oma tuttavate mainet ja on mõne surma põhjuseks. Isegi sõber Basil väidab, et Dorian on seotud elude rikkumisega. Halward ütleb talle: ,,Inimest saab hinnata selle järgi, mis mõju ta oma sõpradele avaldab. Teie (Doriani) omad on kaotanud igasuguse aususe, heatahtlikkuse ning rikkumatuse ja sina oled nad selleni viinud." Sibyl tapab ennast, sest
Art 56 Mis siis, kui riik rikub lepet? Teised peatavad lepingu; või ei pea rikkunud riiki enam osapooleks. Rikkujal riigil leppe peatamiseks (lõpetamiseks) õigust ei ole. Kui rikub, kannab vastutust rikkumise eest. Kui rikutakse, ei saa rikkuja riik öelda, et antud lepet ei ole oelmas. See õigus on aga teistel riikidel. RIIKIDE VASTUTUS RAHVUSVAHELISEL TASANDIL Kui rikutakse teise riigi õigusi, riik vastutab. Kui tekitatakse kahju kohustus heaks teha, hüvitada. Lahendatakse läbi diplomaatiliste kanalite. Kui vaja, läbi kohtute. Eneseabi ei tohi olla vägivaldne. 10 Aktide eest, mis on toime pandud juriidilise isiku, riigi aparaadi poolt, riik vastutab, kui riik on seotud kuidagi selle isikuga (rikkujaga). Ka eraisikute suhtes vastutus siis ei vastuta riik, kuid kui tegu on riigiaparaadi töötajaga vastuatb riik.
Kas vulkanism on ainult kasulik või ka kahjulik loodusnähtus? Peamised vulkaanidega seotud ohud on laavavoolud, vulkaaniline tuhk, lõõmpilved, mudavoolud, maalihked, vulkaaniline gaas, tsunamid ja kliimamuutus. Nende tagajärgedeks võivad olla materiaalne kahju hävitatud hoonete, infrastruktuuri ja põllumaa näol, nälg, veereostus, haiguste levik, uppumine, lämbumine jne. Kõige ohtlikumad on lõõmpilved ja mudavoolud. Lõõmpilved koosnevad tulikuuma gaasi ja tefra segust, mis kiirusega kuni 700km/h vulkaani nõlva mööda alla kihutab, hävitades oma teel kõike. Näide: 1902. aastal hävines lõõmpilves täielikult Martinique'i saare pealinn Saint-Pierre (umbes 30 000 inimesest jäi ellu vaid üks).
Essee: Narkosõltuvuse ennetamine Eestis Narkosõltuvuse ennetamise põhieesmärk Eestis on kujundada ühtne narkomaania ennetamise poliitika. Taolise poliitika rakendamise tulemusel väheneb narkootikumide pakkumine ja nõudlus. Toimib ravi ja taastusravi süsteem sõltlastele ning väheneb tarbimisest tulenev kahju nii ühiskonnale kui ka üksikisikule. Narkomaania ennetamise riikliku strateegia on ette valmistanud Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakond koostöös Siseministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Tervise Arengu Instituudi ja teiste asjaomaste institutsioonidega. Narkomaania ennetamise strateegia koostamisel on arvestatud EL uimastistrateegia eesmärkidega ja samuti on tagatud vastavus EL narkovaldkonna acquis'le.
loomadele kes seal parajasti elavad. Leian, et teema on vägagi päevakajaline, kuna naftareostusest tuleb suhteliselt palju uudiseid ning see on globaalne probleem. Isegi meie pisike Eesti pole siinkohal erand, kuna läbi Soome lahe sõidab suurel hulgal tankereid Venemaa sadamatesse. Eesmärgiks on tuua välja, miks on naftareostus niivõrd ohtlik loomadele ning kui palju see elusloodusele ja loodusele üldse kahju teeb. Oma referaadis toon välja naftareostuse tekkepõhjused ning siis toon välja selle tagajärjed eri liiki elusolendite jaoks. 2. Naftareostusest üldiselt Nafta on orgaaniline süsinikurohke loodusvara. Inimesele näib haisev, kleepuv ja määriv nafta ääretult mürgise ja ebamaise vedelikuna. Tegelikult on see tekkinud niisama looduslikult nagu turvas ja ravimuda. Nafta koosneb valdavalt orgaanilistest ühenditest (süsivesinikud, happed,
Metsa JaanusPeatekunagelane,tugev ja kartmatu. Oodo Loo alguses väike poiss kellega Jaanus kohtub.Loo lõpus Jaanuse suurim vaenlane. Emmi Loo alguses väike tüdruk kelle vennaga koos nad said tuttavaks Jaanusega.Loo lõpus üks Jaanuse vähestest sõpradest.(Sõjamehed välja arvatud) Rüütel Kuuno Emiilia poisssõber.Ennasttäis ja uhkustav.Aga samas hea sõber Emiiliale. Prohvet Pärt Ettenägija kes elas metsa sees.Koopas. Maanus Väike poiss kellest Jaanusel väga kahju oli. 2.Kuidas sai Vahur vabaduse? Metsas tuli Vahurile ja Piiskopile vastu karu.Vahur lubas karu tappa,kui Piiskop ta peale seda vabaks laseb.Piiskop nõustus ja Vahur tappis karu. Mida ta ütles oma surivoodil? Vahur ütles Jaanusele oma surivoodil,et mitte väga palju näidata oma vabadust. 3.Kirjelda Tambeti ja vana mõisahärra suhteid! Nad olid omavahel väga head tuttavad ja sõbrad. 4.Iseloomusta Oodot, kuidas Oodo iseloom mõjutas sündmuste käiku? Oodo oli ülbe ja ennasttäis
1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4. Analüüsige, millistel juhtudel ja korras toimub ametniku ametisse nimetamise tühistamine. Vastused 1. Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi töötavad ministeeriumi osakonnad osakonna
(kohvi, sisaldab kofeiini, energiajoogid, kofeiin ja suhkrud, piim, limonaadid, mahlad) 6. Millistes olektes võib vett leida? (gaasilise-veeaur, vedela-vesi ise ja tahkena- jää) 7. Tänasel päeval sureb veega seotud haigustesse iga sekund 21 last, kõigest mõni aasta tagasi oli see arv 15 last sekundis. Üks põhjus on kõhulahtisus, see on alla viie aastaste laste surmade põhuseks teine haigus maailmas. Miks tekitab see haigus nii palju kahju. (Sest selle haigusega ei taha keha omastada toitu ja vedelikku ning ilma meditsiinilise ravita (paljutes maailma piirkondades see puudub) surevad lapsed dehüdratsiooni) 8. Mida tehakse tänapäeval, et aidata inimesi aafrikas? (Annetatakse raha, et parandada sealsete laste elu järge)
g Sissejuhatus Söömine on tähtis osa inimese igapäevaelust. See annab energiat, ülejäänud päevaks, hoiab inimest rõõmsameelsena ja toetab immuunsüsteemi. Levinud on üks toitumis viis milleks on nimelt tervislik toitumine. Osad arvavad, et see aitab hoida tervist ja teised jälle, et see on hea kaalulangetamisviis. Tervislik toitumine ei ole nii kerge kui see paistab ja valseti sõões võib tulla hoopis kahju. Tähtis osa on ka vee tarbimine ja liikumine. See referaat tutvustab natuke täpsemalt ülatoodust. Kuidas tervislikult toituda Kui tervisliku toitumisega alustada ei pea loobuma söökidest ja jookidest mis on meeldima hakanud. See ei tähenda, et sööma peab ainult juurikaid vaid peab sööma nii, et organism saab kõik vitamiinid ja mida ta ülejäänud päevaks vajab. Vähem või rohkem süües võib olla
1. Defineerige Eesti õiguskorra alusel mõiste „riigivastutusõigus” ning selgitage, mis on Eesti riigivastutusõiguse eesmärgid. Liis Riigivastutusõigus on riigi kehtestatud käitumisnormide kogum, mis sätestab avalik-õiguslikes suhetes avaliku võimu kandja poolt volituste rakendamisel ja muude avalike ülesannete täitmisel rikutud õiguste kaitse ja taastamise ning tekitatud kahju hüvitamise alused ja korra. (RVastS § 1 lg 1 ja lg 2). Riigivastutusõiguse eesmärkideks on õiguste kaitse, õiguste taastamine ja kahju hüvitamine. Riigivastutusõigus konkretiseerib PS § 25 sätestatud kahju hüvitamise põhiõigust. Riigivastutus kõige laiemas tähenduses on vastutus avaliku võimu teostamisel tekkinud ebaõigluse eest ja kohustus ebaõigluse kõrvaldamiseks. Ebaõigluse all mõistetakse igasuguseid
Laiendatud skeem Delikti üldkoosseisu (VÕS §-d 1043-1055) elemendid: 1. Objektiivne teokoosseis: 1.1 Tegu 1.2 Kahju 1.3 Põhjuslik seos (vt VÕS §-d 127 lg 4 ja 138): § 127. Kahju hüvitamise eesmärk ja ulatus (1) Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. (4) Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg (põhjuslik seos). § 138. Ühine vastutus kahju eest (1) Kui tekkinud kahju eest võivad vastutada erinevad isikud ja on kindlaks tehtud, et kahju võis tekitada neist igaüks, võib kahju hüvitamist nõuda neilt kõigilt. (2) Kahju hüvitamiseks kohustatud isik vabaneb vastutusest, kui ta tõendab, et tema kahju ei tekitanud.
Aine nimetus: Võlaõigus (lepinguvälised võlasuhted) II Lektorid: Tambet Tampuu, Janno Lahe, Tanel Saar Kordamisküsimused 2. kontrolltööks (teemad 6.) Kontrolltöö toimumise aeg: 22. ja 23.04.2008, 10. seminari ajal (5 küsimust, vastamiseks aega kokku 45 minutit) NB! Kõikide küsimuste juurde tuleb osata tuua näiteid (küsimustele lisatakse ülesanne tuua näide või näited)! Deliktiõigus: Deliktiõigus reguleerib õigusvastaselt ja lepinguvväliselt tekitatud kahju hüvitamist. VÕSis on reguleeritud kolm deliktilise vastutuse liiki: 1) deliktiline üldvastutus (vastutus delikti üldkoosseisu alusel) - §-d 1043-1055 2) riskivastutus §-d 1056-1060 3) tootja vastutus §-d 1061-1065 Lisaks võib deliktiõigus olla reguleeritud ka teistes seadustes. VÕSi 53. peatükis on reguleeritud vastutuse tekkimisega seonduvad küsimused. Vastutuse ulatus on reguleeritud VÕSi 7. peatükis § 127 jj. Vastutuse ulatuse sätted kehtivad nii
Kordamisküs 2. KT-ks (teema 6.) Deliktiõigus: regul vastutust õigusvastaselt tekitatud kahju eest. Eristatakse delikti üldkoosseis § 1043-1055 (kahju põhjustaja süü), riskivastutus § 1056-1060, tootja vastutus § 1061-1065. Eriseadusetes tuleb silmas pidada kas viide DÕ-le või DÕ erikoosseis. Nt AÕS § 84 lg 2 on deliktilise vastutuse erikoosseis. Sõltumata vastutuse alusest tuleb vastutuse ulatuse küs juures kohald VÕS üldosa kahju hüvit sätteid § 127-140. DÕ suhted riigivastutuse õ-ga. 40-16: kas ametnik kui selline, kes on põhj oma teenistusül raames kahju, vastutab isikikult? Ametnik ei vastuta isiklikult tekitatud kahju eest, kui seadus ei näe ette teisiti, sest ametnik kardaks pidevalt, et teme tegevusele järgneks isilik vastutus, pärsiks see tema tegevust liialt. DÕ võiks näha ette teisiti. 1. Mis hetkest muutub sissenõutavaks õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamise nõue ja mis
Erinevalt laiemas tähenduses kaitse mõistest, mille puhul võib nii kaitsja kui see, kelle eest kaitstakse, olla riik, ei hõlma kitsamas tähenduses kaitseõigus kunagi kaitset riigi eest, vaid alati on õigus riigipoolsele kaitsele. Vastavalt sellele on õigus kaitsele põhiõiguse kandja õigus sellele, et riik teda kolmandate isikute rünnete eest kaitseks. PS § 25. Igaühel on õigus talle ükskõik kelle poolt õigusvastaselt tekitatud moraalse ja materiaalse kahju hüvitamisele. Üldine kaitseõigus on sätestatud kui igaühe õigus saada riigilt ja seaduselt kaitset. Põhiõigusel kahju hüvitamisele on oluline roll muude põhiõiguste kaitsele suunatud õiguste süsteemis, täiendades õiguste tagamiste kohustust (PS § 14) ning õigust kohtulikule kaitsele (PS § 13, 14 ja 15). Erilise kaitseõigusena tuleb kõne alla PS §-s 25 sätestatud õigusvastaselt tekitatud materiaalse ning moraalse kahju hüvitamise nõudeõigus
II kontrolltöö küsimused Deliktiõigus reguleerib vastutust õigusvastaselt ja lepinguväliselt tekitatud kahju eest. Kui vaadata VÕSi ülesehitust, saame eristada deliktilist üldvastutust (ka vastutus delikti üldkoosseisu alusel) (§§ 1043-1055). Teiseks reguleerib VÕS riskivastutust, mis on süüst sõltumatu vastutus (§§ 1056-1060). Kolmandaks on tootjavastutus ehk vastutus puudusega toote eest (§§ 1061-1065). Lisaks nimetatutele võib eraõigusest leida ka deliktilise vastutuse erikoosseise, mis on samuti deliktiõiguse alla kuuluvad normid (nt
Tööõigus Kaasusülesanne 192. Autojuhi hooletuse tõttu toimus liiklisavarii, milles purunes auto. Remont kestis kolm päeva. Garaaziülem andis korralduse autojuhi töötasust kinni pidada nii remondikulud kui ka auto seisakust tingitud kahju. Raamatupidaja pidas need summad kinni. Autojuht pöördus töövaidluskomisjoni ja nõudis kinnipeetud summade tagastamist. Lahendage kaasus? Auto purunes ja tekkis 2 erinevat kahju. § 128. Hüvitatava kahju liigid (VÕS) (1) Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline. (2) Varaline kahju on eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. (3) Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas
SÕIDUKI KINDLUSTUS Vabatahtlik (Kasko) Kohustuslik (kõik mootorsõidukid,trammid, trollid, traktorid,haagised) Liikluskindlustuse kindlustusjuhtumi puhul on eeldatud, et kahju on tekkinud teeliikluses. Teeliiklus on liikluskindlustuse seaduse kohaselt sõiduki kasutamine Eestis, välja arvatud liiklus 1) hoones, v.a hoones asuvas parklas; 2) sõidukis (autoveo treiler,laev,lennuk) 3) võistlusteks või treeninguks eraldatud ja tähistatud kohas; 4) tegutseva lennuvälja liikluseks suletud osal. Liikluskindlustuse seaduses on teeliiklusel tavapärasest laiem tähendus. Sellest tulenevalt on näiteks eravalduses, hoovis, asutuse
kohustusega. VÕS § 100 definitsioonist tuleneb, et kohustuse rikkumine võib olla kahesugune: 1) võlasuhtest tulenevat kohustust ei täideta üldse 2) kohustus küll täidetakse, aga täitmine ei ole kohane VÕS § 101 toob õiguskaitsevahendid, mida võlausaldaja võib kohustuse puhul kasutada, kui võlgnik on kohustust rikkunud. Võlausaldaja võib: 1) nõuda kohustuse täitmist 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda 3) nõuda kahju hüvitamist 4) taganeda lepingust või öelda leping üles 5) alandada hinda 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Nimetatud loetelu ei ole täielik, sest õiguskaitsevahendeid võib sisalduda ka lepingutes ja muudes seadustes. Võlausaldaja vastutus enda käitumise eest VÕS § 101 lg 1 annab alused, mida kohustuse rikkumisel kannatanud poolt võib rakendada, kuid kui rikkumine on tingitud tema enda käitumisest, siis nimetatud sätteid kasutada ei saa
2. 2 ringkonnakohut: Tallinn, Tartu – eraldi halduskolleegiumid; 3. Riigikohus asukohaga Tartu – halduskolleegium. Halduskohtu pädevusse kuuluvad avalik-õiguslikud vaidlused, v.a need, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Halduskohtu pädevusse kuulub - haldusaktide ja toimingute peale kaebuste ja protestide lahendamine, - halduslepinguga seotud vaidluste lahendamine, - avalik-õiguslikus suhtes kahju hüvitamise üle otsustamine, - haldustoiminguks loa andmise otsustamine (nt väljasaatmiskeskusesse paigutamine). Halduskohus lahendab vaidlusi isik versus haldusorgan (üldreegel) isik esitab kaebuse; haldusorgan versus haldusorgan vaid siis, kui seadus näeb ette protesti esitamise õiguse; haldusorgan versus isik vaid seaduses ette nähtud erandjuhtudel. Kaebuse liigid: tühistamis-, kohustamis- ja tuvastuskaebus (kaebuse liigist sõltub ka
(3 õiget) a) Hoolikalt jälgida hügieeninõudeid b) Mitte süües c) Liha enne toidu valmistamist loputada kuuma veega d) Külmutatud linnuliha sulatada külmkapis 10) Kui pikad võivad olla laiussid? a) 5m b) 20m c) 30m d) 18m 11) Millele tuleb käte pestes erilist tähelepanu pöörata? a) Sõrmevahedele b) Vee temperatuurile c) Seebi koostisele d) Mitte millelegi 12) Millisel määral võivad juuksed kahju tekitada? (2 õiget) a) On bakterite kandjad b) Lähevad segamini c) Võivad kukkuda toidu sisse d) Võivad kliendile mitte meeldida 13) Miks ei tohi kanda parfüümi? a) Võib pudeneda toidu sisse b) Võib kliendile mitte meeldida c) Võib rikkuda toitu d) Võib ajada südame pahaks 14) Milleks kantakse kaitseriietust? a) Selleks, et töötaja näeks hea välja b) Selleks, et kaitsta toitu saastumise eest
1. Milles väljendub tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja võlaõigusseaduse dispositiivsus ja imperatiiv- sus lepinguväliste võlasuhete reguleerimisel? Võib väita, et lepinguvälised võlasuhted ei olegi imperatiivsemad kui lepinguõiguse normid (v.a. tootjavas- tutus). Dispositiivsus väljendub isikute võimaluses lepinguvälist võlasuhet eelnevalt või pärast tekkimist lepinguga reguleerida. Nt. A ja B lepivad kokku, et kui A B-le kahju tekitab, siis vastutab ainult tahtluse/raske hooletuse korral ja ainult summani 10 000 EURi. 2. Missuguseid tsiviilseadustiku üldosa seaduses ja võlaõigusseaduse üldosas sätestatud üldist liiki lepinguid võidakse sõlmida seoses lepinguväliste võlasuhetega? On võimalik sõlmida tingimuslikke lepinguid lepinguvälise võlasuhte tekkimise puhuks. Võimalik ka sõlmida lepingu pärast võlasuhte tekkimist.
(pakkuja) teeb tarbijale pakkumuse või ettepaneku asuda läbirääkimistesse lepingu sõlmimiseks. Tarbija võib koduukselepingust taganeda 14 päeva jooksul. Kohustuse rikkumine on võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Kahju hüvetamine Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Hüvitava kahju liigid Hüvitamisele kuuluv kahju võib olla varaline või mittevaraline
Kes hüvitab löökaugukahju? Eesti Päevaleht 9.04.10 Juhtumi kirjeldus Löökaugu ette asetatud liiklusmärk ei vabasta teeomanikku kohustusest hüvitada tee ebarahuldavast seisundist tekkinud kahju, kirjutab vandeadvokaat Indrek Sirk Teeseaduse kohaselt peab tee seisund võimaldama ohutult liigelda. Tee omanik on kohustatud pidevalt jälgima tee seisundit, hoidma tee korras ja viivitamatult kõrvaldama liiklust ohustavad või segavad takistused. Tee kasutuskõlbmatuse tõttu või ettenähtud nõuetele mittevastavuse tõttu tekitatud kahju peab hüvitama tee omanik. Eesti teedel on mitu vaenlast. Esimesele kohale seaksin halva ehituskvaliteedi ja ebapiisava hoolduse
ta pole suuteline midagi tõlkima. Andke ministeeriumi esindajale nõu: Mida saab Justiitsministeerium Maire Kuusikult nüüd (26. oktoobril) nõuda? 1. Kas Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist? VÕS § 101 (1) - Kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja: 1) nõuda kohustuse täitmist; 2) oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda; 3) nõuda kahju hüvitamist; 4) taganeda lepingust või öelda leping üles; 5) alandada hinda; 6) rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. V: Jah, Justiitsministeerium saab nõuda Maire Kuusikult lepingu täitmist, kuna kohustuse täitmine on nimetatud Võlaõigusseaduse §101 kohaselt õiguskaitsevahendina. 2. Kas Justiitsministeerium saaks Maire Kuusikuga sõlmitud lepingust taganeda?
Antud printsiibi kasutamisel loodetakse maailm panna mõistma, et eelistada tuleb endi heaoluks keskonnasäästlikumaid lahendusi. Antud printsiip on EL keskkonnapoliitika aluspõhimõte ja paljud siinsed keskkonnaliikumised keerlevad selle ümber. "Saastaja maksab" printsiip võeti Eestis kasutusele alles 2007 aastal, kusjuures enamustes teistes Euroopa riikides oli see varemalt juba kasutuses. Seaduse eelnõu eesmärgiks tollal oli tagada keskkonnale tekitatud kahju tegelik heatamine, kuid nüüdseks on seda seadust laiendatud ning selle mõiste on samuti täienenud. Näiteks veekogu seisundi olulisel halvendamisel ei tasu kahju tekitaja mitte rahalist hüvitist, vaid rakendab meetmeid, et veekogu seisund reaalselt paraneks. Keskkonnakahjuks seaduse mõttes loetakse vaid kahju, mis puudutab riigisiseselt või EL tasandil kaitstavaid elupaiku; linnu-, looma- ning taimeliike; looduskaitseseaduse alusel kaitstavaid alasid; pinna- ja põhjavett ning pinnast.
järgi sõita, lepiti kokku, et V laseb printerid transportida E-le kuuluva saeveski kontorisse, mis asus E põhitegevuskohast mõnekümne kilomeetri kaugusel. V sai enda kätte kontori võtmed ja tõi kokkulepitud päeval printerid sinna kohale. Mõned päevad hiljem murti kontorisse sisse ja varastati muu hulgas ka mõlemad printerid. Sissemurdja F tabati, kuid selgus, et printereid tema käes enam ei ole. Kes võib nõuda F-ilt õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist? Kahju hüvitamist võib nõuda E, sest printerid kuulusid tema omandisse. Omandiõigus läks V- lt E-le üle ostu-müügilepingu alusel ja AÕS § 92 alusel, mis sätestab, et vallasomand tekib vallasasja üleandmisega, kui võõrandaja annab asja valduse üle omandajale ja nad on kokku leppinud, et omand läheb üle omandajale. E-l on õigus nõuda õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamist VÕS § 1043 (Õigusvastaselt tekitatud kahju hüvitamine) järgi, mis sätestab, et
Kindlustusvõtjaks saab olla iga kindlustushuviga isik (autot kasutav sõber, sugulane jmt), mitte ainult sõiduki omanik. 6. Kui kaua tohib olla sõiduk ilma sundkindlustuseta? Sundkindlustuseta periood hakkab olema 24 kuu asemel 12 kuud. Aasta möödumisel teeb LKF kindlustamata sõidukitele automaatselt sundkindlustuse. Sundkindlustuse tariifid kehtestab rahandusminister. 7. Kui suure trahvi (omavastutus) peab kindlasti maksma isik, kes põhjustas kahju kindlustamata sõidukiga? Kindlustamata sõidukiga kahju põhjustaja peab igal juhul maksma 640-eurost omavastutust. 8. Kuna on kindlustusandjal õigus avarii põhjustanud juhilt kahju tagasi nõuda – nimetage vähemalt 3 võimalust ? Kindlustusandjal on täienevad tagasinõude õigused sõidukijuhi vastu lisaks senistele alustele (nt purjus juhtidele, kiiruseületajatele, politsei eest põgenejatel jne). 9. Liiklusregistris kõik sõidukid peavad olema kindlustatud
võrdsus, aga ei pruugi alati nii olla), võlasuhe on seotud väärtuste vahetamisega ühe hüve vastu antakse teine hüve. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Lepingulised ja lepinguvälised võlasuhted. Mittetäielikud ja täielikud kohustused. Mittetäielik on kohustus, mille võlgnik võib täita, kuid mille täitmist ei saa võlausaldaja temalt nõuda. Mittetäielik kohustus on:
see menetluse ökonoomia seisukohalt ebaõige, sest võib esineda juhtumeid, kus pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta taotlus/vaie/kaebus kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, kui nad leiavad, et rikkumine on väheoluline ja see ei mõjutanud haldusakti sisulist õiguspärasust. See tähendab, et selline haldusakt jääb kehtima, kuigi tegelikult on ta (formaalselt) õigusvastane. Seetõttu võib ta olla aluseks kahju hüvitamise nõuetele, kui menetlus- või vorminõuete rikkumise läbi on tekitatud kahju. Haldusorgan võib sellise (formaalselt õigusvastase) haldusakti omal initsiatiivil ise kehtetuks tunnistada, et parandada viga. 1.7. Haldusakti kehtivus Haldusakti kehtivuse algustähtpäev HMSi § 60 lg 1 sätestab: ,,Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt." Seega on oluline määrata haldusakti kehtivuse algus- ja lõpptähtpäev
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+)
1. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille alusel hüvitatakse: -vara- ja isikukahju liiklusõnnetuses kannatanule (+); -kõigi liiklusõnnetuses osalejate ravikulud raviasutusele (+); -liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduki remondikulud (-) 2. Liikluskindlustuse seaduse järgselt hüvitab kahju: -kannatanu kindlustusandja, kui kannatanu seda soovib (-) -õnnetuse põhjustanud sõiduki kindlustusandja (+) -Eesti Liikluskindlustuse Fond, kui liiklusõnnetuse põhjustaja sõiduk oli kindlustamata (+) 3. Liikluskindlustus on kohustuslik vastutuskindlustus, mille objektiks on: -sõiduki juhi (valdaja) vastutus; (+) -kindlustusvõtja sõiduk; (-) -kannatanu sõiduk; (-) 4. kindlustusvõtjaks on liikluskindlustuses alati: -sõiduki omanik; (+)
SEENED, SAMBLIKUD KORDAMISKÜSIMUSED. 1. Kirjelda seente ehitust, toitumist ja paljunemist. 2. Kirjelda hallitusseent (ehitus, toitumine, paljunemine, kahju, kasu inimesele, tähtsus looduses). 3. Joonista pärmseen märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist, kasutamist. 4. Miks kergitab pärm tainast? 5. Joonista kübarseen, märgi juurde osad, kirjelda nende toitumist ja paljunemist. 6. Too näiteid mürgistest, kupatatult söödavatest, värskelt söödavatest ja lihtsalt mittesöödavatest seentest. 7. Kuidas eristada valget kärbseseent ja arusampinjoni? 8. Miks kasvavad seened just vihmase ilmaga? 9
Võlaõigus on eraõiguse osa, mille reguleerimisobjektiks on võlasuhted. Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlakohustuse täitmise eest tuleb võlgnikul vastutada. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. 2. Võlasuhete liigid ja nendest tekkivate kohustuste liigid. Võlasuhete liigid: lepingulised ja lepinguvälised. Võlaõiguslik kohustus võib olla täielik või mittetäielik. Täielik kohustus on kohustus, mille täitmist võlausaldaja võib võlgnikult nõuda, tuginedes õigusele
Töötasu vähendamine -Kui tööandjal ei ole võimalik töötajale kokkulepitud ulatuses tööd anda, on tal õigus töötasu vähendada. -Tasu tohib vähendada kuni kolmeks kuuks riikliku alammäärani, üks kord 12 kuu jooksul Kahjude hüvitamine - Kui töötaja on teinud praaktööd, võib talle vähem maksta. -Tasu tohib alandada ainult siis, kui praak selgub töö vastuvõtmise ajal ja kui praaki ei ole võimalik parandada. -Tööandjal on õigus nõuda, et töötaja hüvitaks kahju, mille tekkimises ta süüdi on. -Hüvitamist tohib nõuda ainult siis, kui süü on välja selgitatud. -Kui on sõlmitud varalise vastutuse kokkulepe, siis tööandja töötaja süüd välja selgitama ei pea. Töökorraldus, töö- ja puhkeaeg -Tööandjal on õigus muuta tööpäeva algust, lõppu ja puhkepauside aega, aga ta peab seejuures arvestama töötajate huvidega. -Tööandjal on õigus nõuda ületunnitöö tegemist, aga ainult ettenägematute asjaolude tõttu.
pärast kehtetuks tunnistamist tuleks sama sisuga haldusakt uuesti anda. Neil on õigus jätta taotlus/vaie/kaebus kehtetuks tunnistamise nõudes rahuldamata, kui nad leiavad, et rikkumine on väheoluline ja see ei mõjutanud haldusakti sisulist õiguspärasust. See tähendab, et selline haldusakt jääb kehtima, kuigi tegelikult on ta (formaalselt) õigusvastane. Seetõttu võib ta olla aluseks kahju hüvitamise nõuetele, kui menetlus- või vorminõuete rikkumise läbi on tekitatud kahju. Haldusorgan võib sellise (formaalselt õigusvastase) haldusakti omal initsiatiivil ise kehtetuks tunnistada, et parandada viga. 1.7. Haldusakti kehtivus Haldusakti kehtivuse algustähtpäev HMSi § 60 lg 1 sätestab: ,,Õiguslikke tagajärgi loob ja täitmiseks on kohustuslik ainult kehtiv haldusakt." Seega on oluline määrata haldusakti kehtivuse algus- ja lõpptähtpäev ning akti kehtivuse ja õiguspärasuse seos
suri. Politseivalitsuse sisejuurdlus leidis, et Muraka tegevus vastas mitmele süüteokoosseisule, Tent järgis olukorda lahendades eeskirju ja taktikalisi soovitusi. Fuchs ei tohtinud elektrisokirelva kasutada, kuna selle tüübikoolituse tunnistus oli kuu aega varem kaotanud kehtivuse ja värskenduskoolitust Fuchs ei olnud läbinud. Hageja seisukoht Hageja leiab, et tema abikaasa Muraka surma põhjustas politsei ettevaatamatus ning sellega on talle tekitatud nii varalist kui ka mittevaralist kahju summas 500 000 raha. Esmalt tekib küsimus, kas politsei toimis ettevaatamatult. Kohustiste seaduse §324 lg 2 kohaselt käitub inimene ettevaatamatult, kui ta toimib vähema hoolsusega kui samas olukorras oleks üles näidanud mõistlik inimene. Lisaks sellele, et iga sarnane mõistlik isik oleks taibanud vaadata, ega Muraka võimaliku kukkumisraadiuse suunas auto ei sõida, polnud Fuchs politseivalitsuse sisejuurdluse kohalselt õigustatud
Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Suhteliselt määratletud sanktsioon (fikseeritud on sunnivahendi minimaal- ja maksimaalpiirid, nendes piirides kohaldab karistust õigusnormi rakendav isik). § 104. Keskkonna kahjustamine sõjapidamisviisina Sõjapidamisviisina keskkonna teadliku mõjutamise eest, kui sellega on tekitatud suur kahju keskkonnale, – karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. 6 Lihtne hüpotees (normi rakendamise tingimusena on esitatud üksainus faktiline asjaolu). Kirjeldav dispositsioon (iseloomustab keelatud käitumist lähemalt ja annab selle olulised tunnused); Kriminaalõiguslik sanktsioon; Alternatiivne sanktsioon (võimaldab õigusnormi rakendajal valida kahe sunnivahendi hulgast, rakendades vaid ühte neist). § 105
TÖÖÕIGUS. ÜLESANNETE KOGU Ülesanne 201 · Missugust vastutust kannab laohoidja? Vastavalt TLS § 75 lg 2 varalise vastutuse kokkuleppe kehtib üksnes juhul, kui see on sõlmitud kirjalikult. See tähendab seda, et töötaja ja tööandja on sellise kokkuleppe sõlminud eraldiseisva dokumentina ja on sellele omakäeliselt alla kirjutatud. Kuna laohoidjaga ei olnud sõlmitud varalise vastutuse kokkuleppet, siis ei kanda ta vastutust kahju eest. · Kuidas toimub kahju sissenõudmine? Kahju eest vastutab juhataja ainult siis, kui tema töölepingus oli kirjutatud, et ta peab kontrollima eelmise juhataja tööd, kuna vastavalt TLS § 1 lg 1füüsiline isik (töötaja) teeb teisele isikule (tööandja) tööd töölepingu alusel. Juhul, kui juhataja töölepingus selline kirjand puudub, kannab kogu vastutust tööandja, kuna ei kontrollinud eelmise juhataja tööd ennem, kui läks töölt ära. · Kas vastutab ka äriühingu juhataja?
Süsteemina on ta suunatud riskidega seotud majanduslike kahjude katmiseks, ettenägematute ja ootamatult esinevate kahjude hüvitamiseks eelnevalt kokkulepitud alusel. 3. Millised on kindlustusandja põhikohustused lähtuvalt võlaõigusseadusest ja tüüptingimustest? § 422 lg 1 sätestab, et Kindlustuslepinguga kohustub üks isik (kindlustusandja) kindlustusjuhtumi toimumisel hüvitama kindlustusjuhtumi tõttu tekkinud kahju või maksma kokkulepitud rahasumma ühekordselt või osadena või täitma lepingu muul kokkulepitud viisil (kindlustusandja täitmise kohustus). Swebanki tüüptingimustest lähtudes: Kindlustusandjal on ka teatamiskohustus, mis tähendab, et kui kindlustuslepingu kehtivuse ajal muutub kindlustusanda nimi, õiguslik vorm, aadress või selle kontori aadress, kus kindlustusleping sõlmiti, või kindlustusjärelevalve aadress, teatav
Võlaõigus (üldosa) Eliise Kass Tartu Kommertsgümnaasium 11.A 2013 Mis on võlaõigus? Võlaõigus on õigusvaldkond, mis reguleerib lepingulisi ja lepinguväliseid võlasuhteid. Põhjused tekkeks Lepingust Kahju õigusvastasest tekitamisest Alusetusest rikastumisest Käsundita asjaajamisest Tasu avalikust lubamisest Jagunemine Leping Leping on tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele kohustulik. Müügileping Asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või
käsutustehing välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist. Tühine on ka täitemenetluses, hagi tagamiseks või pankrotihalduri poolt tehtud käsutus, mis välistab või piirab tingimusega seotud õigusliku tagajärje saabumist (TsÜS § 106). Edasilükkava tingimusega tehingu puhul võib tehingupool, kelle õiguse tekkimine on seotud tingimusega, nõuda tingimuse saabumisel tehingu teiselt poolelt kahju hüvitamist, kui tingimusega seotud õigus ei teki või ei teki ettenähtud kujul teisest poolest tuleneva asjaolu tõttu. Äramuutva tingimusega tehingu puhul on kahju hüvitamise nõudeõigus tehingupoolel, kelle kasuks endine õiguslik olukord oleks pidanud taastuma (TsÜS § 107). Tingimuste kokkuleppimisel tuleb silmas pidada, et kokkulepitavad tingimused ei oleks võimatud ega seadusevastased. Võimatu on tingimus, mille kohta on tehingu tegemise ajal teada, et see ei saabu
Leppetrahvis kokkuleppimine võib olla vajalik eelkõige tööandjale, kes peab töötajat enne tööle asumist koolitama või kelle jaoks on töö iseloomust tulenevalt eriti oluline, et töötaja ei lahkuks ette teatamata töölt (näiteks tekib risk teiste töötajate turvalisusele või kannab tööandja töötaja lahkumisega seoses suuri kulutusi). Leppetrahvi olemasolul ei pea tööandja töötajapoolse kohustuse rikkumise korral tõendama tekkinud kahju ja selle suurust ning võib leppetrahvi nõuda tegelikust kahjust sõltumata. Leppetrahvis on lubatud kokku leppida vaid tööleasumisest keeldumise või omavolilise töölt lahkumise korral, samuti saladuse hoidmise kohustuse või konkurentsipiirangu kokkuleppe rikkumise puhuks. Seadus ei näe ette leppetrahvi suurust. Leppetrahv peab olema töösuhet arvestades mõistlik. Töötaja võib nõuda leppetrahvi vähendamist, kui see on kohustuse rikkumist
Orkaan Katrina Orkaan Katrina oli troopiline tsüklon, mis tekkis Atlandi ookeanil augustis aastal 2005. Räägitakse, et see oli Ameerika Ühendriikide ajaloo suurim loodusõnnetus, nii rahalise kahju kui ka kui ka inimkaotuste poolest. Oma tugevuselt oli see orkaan Atlandi ookeanil tekkinud orkaanidest läbi aegade kuuendal kohal. Troopiline tsüklon kujunes peagi laastavaks orkaaniks ning kõigepealt asus see rüüstama Bahama saari, seda 23. augustil 2005. Alles kolmekümnendat augustit peetakse selle looduskatastroofi lõpukuupäevaks, kuid vahepeal jõudis orkaan kahju teha mitmetes linnades ja osariikides: Lõuna-
Vastastikused e vastastikkuse sõltuvussuhtega on lepingud, millest lepingupooled omandavad vastastikkuses sõltuvussuhtes olevad kohustused- ühe lepingupoole kohustuse alus ja kehtivuse eeldus on teise lepingupoole kehtiv kohustus. (nt üüritud eluruumide üleandmise kohustus ja üüritasu maksmise kohustus). (nt müügileping, rendileping, töövõtuleping) § 3. Võlasuhte tekkimise alused Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. On olemas lepingulised võlasuhted, lepingu sarnased võlasuhted ja lepingu välised võlasuhted. Lepingu sarnane võlasuhe-õigussuhe, mille puhul isikute vahel leping puudub, aga võlasuhtel on lepingu iseloom. Nende puhul lähtutakse lepingu kohta käivatest sätetest. Juhatuse liikme leping on oma iseloomult käsundusleping.
1. Võlasuhte mõiste ja tekkimise alused Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb võlgniku kohustus teha võlausaldaja kasuks teatud tegu või jätta see tegemata ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: lepingust; kahju õigusvastasest tekitamisest; alusetust rikastumisest; käsundita asjaajamisest; tasu avalikust lubamisest ja muust seadusest tulenevast alusest. 2. Dispositiivsus, hea usu põhimõte ja mõistlikkuse põhimõte Seaduse dispositiivsus tähendab, et võlasuhte poolte või lepingupoolte kokkuleppel kõrvale kalduda, kui seaduses ei ole otse sätestatud või sätte olemusest ei tulene, et seadusest kõrvalekaldumine ei ole lubatud või kui kõrvalekaldumine oleks vastuolus
rahvusvaheliste lepingute õiguse konventsioon, et iga kehtiv leping on kohustuslik tema osalistele ja nad peavad seda täitma heas usus. Lepingute sõlmimisel ja täitmisel tuleb alati lähtuda hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest. Hea usu põhimõte (bona fidei) tähendab, et lepingupooled peavad igal juhul jälgima ühiskonnas üldlevinud ja heaks kiidetud printsiipe. Seaduse (tsiviilseadustiku üldosa seadus § 138 lg 2) järgi ei tohi oma õigusi teostada eesmärgiga tekitada kellelegi kahju. Hea usu põhimõte tõuseb päevakorrale siis, kui poolte vaidlus taandub küsimusele, kas nii on õiglane ja eetiline. Praktikas tasub vaidluse korral hea usu põhimõttele tugineda siiski viimases järjekorras, kuna pahausksust on sageli keeruline tõendada ning ka siis peab kohus langetama väärtusotsuse, mille ennustamiseks tuleb kohtuniku mõtteid lugeda. Näiteks ei ole hea usu põhimõtte rikkumine, kui asi müüakse harilikust hinnast oluliselt kallimalt, kuigi võib tekkida tunne, et
vastuolus loodusseadustega); Novaatorlik (rajaleidja – avatud menetlused, avalikkuse osalemine, juurdepääs õigusemõistmisele, ettevaatusprintsiip); Tavaliselt eristatakse kolme keskkonnaalase regulatsiooni mudelit: Esimese mudeli puhul on õigusliku reguleerimise sihiks keskkonnaohtliku tegevuse tagajärgede likvideerimine või leevendamine. Teise mudeli puhul lähtutakse sellest, et parem on kahju tekkimist vältida, kui tegeleda sellega tagantjärgi. Kolmas, ettevaatuse mudel, on jällegi seotud teadmiste arenguga. On aru saadud, et keskkond on palju keerulisem, kui arvata võis ja teadus ei ole suuteline avastama kõiki keskkonnaohte. 2. Keskkonnaõiguse ajalooline areng – Õpik lk. 42 – 46 , Loeng Keskkonnaalastele õigustele on keskkonnaõiguses viimaste kümnendite jooksul üha enam tähelepanu pööratud
Viirused Arvutiviirused Viiruseks nimetatakse programmi, mis on suuteline tegema endast koopiaid ja rakendada neid erinevasse arvutisüsteemi ja võrku. Seejuures säilitavad koopiad võime edasiseks paljunemiseks. Viirused Viirused Troojad Programmsed Makro- Posti- Spioonid Destruktiivsed Arvutiviirused Trojan.Pirlames W32.Aizu.G Trojan.Peacomm O97M.Darksnow Quiver MyDoom Trojan.Pirlames Riskitase 1: Väga madal Avastatud: 23. Veebruar 2007 Tüüp: Trooja Nakkuse suurus: 21,507,732 baiti Süsteemid, mis võivad nakatuda: Windows 2000, Windows 95, Windows 98, Windows Me, Windows NT, Windows XP. Leviku tase: Madal Nakkuste arv: 0 49 Geograafiline levik: Madal Viiruse vaoshoidmine: Kerge Eemaldamine: Kerge Looja: Mircea Ciubotariu Kahju tase: Keskmine Kahju failidele: Vahetab teatud arvutifailid jäljendi...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
