Vabatahtliku noore töö leping (1)

Lõik failist

Sarnased õppematerjalid

35

docx

TEENUSTE OSUTAMISE LEPINGUD

asjaoludele pidada käsundi täitmiseks vajalikuks. Tasu maksmine käsunduslepingu lõppemise korral Kui käsundisaajale tuleb tasu maksta pärast käsundi täitmist või käsundi täitmiseks antud tähtaja möödumist ja käsundusleping lõpeb enne käsundi täitmist või selle täitmiseks antud tähtaja möödumist, on käsundisaajal õigus mõistlikule osale tasust. Sel juhul on käsundisaajal õigus saada kogu tasu üksnes juhul, kui leping lõppes käsundiandjast tuleneva asjaolu tõttu ja tasu maksmine on asjaolusid arvestades õiglane. Tähtajatu käsunduslepingu korraline ülesütlemine Kumbki lepingupool võib tähtajatu käsunduslepingu kuni käsundi täitmiseni igal ajal üles öelda (630) kuid siiski üksnes tingimusel, et käsundiandja võib käsundi esemeks oleva teenuse saada või tehingu teha muul viisil

Riigiõpe

202

rtf

LEPINGUTE KOGUMIK

I Estada 1 2002 2 SISUKORD Agendileping Maaklerileping Litsentsileping Garantiikiri Garantiileping Hoiuleping Käendusleping Käsirahaleping Käsundusleping Komisjonileping Laenuleping Faktooringuleping Fransiisileping Müügileping Ettevõtte üleandmise leping Vahetusleping Kinkeleping Eluruumi üürileping Eluruumi allüürileping Mitteeluruumide rendileping Ehitise ajutise kasutamise leping Tasuta kasutamise leping Liisinguleping Nõude loovutamise leping Kohustuse ülevõtmise leping Töövõtuleping Veoleping Ekspedeerimisleping Seltsinguleping 3  LEPINGUTE NÄIDISED AGENDILEPING

Õigus

136

doc

KASUTUSLEPINGUD

Valdus tähendab tegelikku võimu asja üle. Oluline on meeles pidada, et üürilepingu alusel ei lähe üürnikule üle käsutusõigust, st üürnik ei saa mõjutada asja õiguslikku staatust. Näiteks üürnik ei saa üüritud asja vabalt võõrandada teistele isikutele. Üürilepingu sõlmimine. Selleks, et üürnikul tekiks seaduslik alus asja vallata ja kasutada tuleb isikute vahel sõlmida üürileping. Tulenevalt VÕS § 9 lg 1 loetakse leping poolte vahel sõlmituks, kui pakkumus on saanud nõustumuse. Samas ei tohi unustada, et lepingu sõlmimiseks tuleb isikutel saavutada kokkulepe lepingu olulistes tingimustes. Millised tingimused on aga olulised, seda tuleb hinnata igas olukorras eraldi, sest see on fakti küsimus ja seega peavad lepingupooled 1 omavahelise kokkuleppe kaudu kindlaks määrama lepingu olulised tingimused. Seadusandja on VÕS § 271 ette

Õigus

81

pdf

Lepinguo�igus kollokviumid

Lepinguõigus kollokviumid MÜÜGILEPING Müügilepingu mõiste ● Müügileping VÕS § 208 lg 1 järgi: ○ asja müügilepinguga kohustub müüja andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja kohustub müüjale tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu ○ müügileping kui võlaõiguslik leping ning kohustustehing ● Kohustustehing – võlaõiguslik leping, mille alusel tekib lepingu objektiks oleva vara võõrandamise kohustus. ○ Müügileping on kohustustehing, millega luuakse lepingu poolte vahel müüdud asja ja selle omandi üleandmise ja vastuvõtmise kohustus. ● Käsutustehing – toimub võõrandatava vara omandiõiguse ülekandmine ○ TsÜS § 6 lg 3

Lepinguõigus

78

doc

Lepinguõiguse I KT kordamisküsimused

isikule üle anda. Eraõiguses võib aga isik reeglina valida poole, kellega ta õigussuhtesse astub, arvestades seejuures seadusest tulenevaid piiranguid. Lepinguõigus võlaõiguse osana Võlaõigus koosneb lepinguõigusest, lepingusarnastest suhetest (käsundita asjaajamine jt.) ning lepinguvälistest õigussuhetest. Lepinguõigus on see võlaõiguse osa, mida iseloomustab lepingu olemaolu. Sellisel juhul reguleerib leping poolte õigusi ja kohustusi määral, mis ei ole seaduse imperatiivse normiga vastuolus. Lepinguõiguse iseloomulikud tunnused ja üldprintsiibid Seaduse dispositiivsus Kõik, mis pole keelatud, on lubatud. Kõige olulisem võlaõiguse põhimõte. Seadusest võib kõrvale kalduda, kui see pole vastuolus avaliku korra või heade kommetega ega riku isiku põhiõigusi. Kõrvalekaldumine pole lubatud kohustuslike normide puhul.

Lepinguõigus

28

docx

TÖÖÕIGUS

KATSEAJA EESMÄRK JA TÖÖLEPINGU ÜLESÜTLEMINE KATSEAJAGA MITTETOIMETULEKU TÕTTU Katseaja eesmärgiks on hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel. § 86. Töölepingu ülesütlemine katseajal (1) Tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. (2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises. (3) Tööandja ja töötaja võib kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu üles öelda katseaja jooksul, mis ei või olla pikem kui pool lepingu kestusest.

Tööõigus

345

docx

Äriõiguse alused kontrolltöö 1 jaoks full konspekt

kanne (ÄS § 21 lg 2). Prokuura piirangud kehtivad kolmandate isikute suhtes vaid siis, kui need on kantud äriregistrisse. Näide: Kui osaühingu prokuristil on lubatud teha tehinguid summas üle 200 000 krooni üksnes osanike nõusolekul, siis prokuristi poolt tehtud 220 000 väärtusega tehing on kehtiv ning prokurist vastutab sisesuhte alusel. Äriühingud Täisühing TÄISÜHINGU ASUTAMINE Täisühingu asutamiseks tuleb sõlmida asutamisleping (ÄS § 82 lg 1). Leping on vormivaba (siiski oleks ilmselt soovitav võimalike hilisemate vaidluste vältimiseks sõlmida leping kirjalikus vormis) ning selle muutmine on võimalik üksnes kõigi osanike nõusolekul (kui lepingus endas ei ole ette nähtud küsimusi, millal lepingut võib muuta häälteenamusega). Täisühingul ei ole põhikirja, ühinguga seotud küsimused on reguleeritud seaduses ja ühingulepingus. Ühingulepingus nähakse ette osanike sissemaksete suurus ja tasumise aeg, kui

Õiguskaitseasutuste süsteem

108

docx

TÖÖÕIGUS

TÖÖÕIGUS LOENG 1 Eesti Vabariigi Töölepinguseadus jõustus 1. juuni 1992. aasta. Oluline muudatus, mida tuleb silmas pidada: Euroopa tööõiguse mõju. Tööõiguse valdkonnas on hästi palju direktiive. Töövaidlusi lahendatakse laias laastus neljas etapis:Töövaidluskomisjon-maakohus-ringkonnakohus-riigikohus. Töövaidlsukomisjonidel on oluline osa, sest nad võtavad kohtute töö mahust palju enda kanda. Kehtinud TLS oli vastu võetud 1992, milles oli lähtutud paljuski ENSV Töökoodeksi redaktsioonist, mis vajas muutmist. Iseloomulik oli, et TLS-s puudus töösuhete paindlikkus. Eelduseks oli, et töösuhted on kindlatüübilised ja jäigad. MUUDATUSED:  Eesti Vabariigi liitumine Euroopa Liiduga, mille õiguse põhimõtteid tuli liikmesriigil kohaldada ka oma siseriiklikus õiguses.

Tööõigus

Kommentaarid (1)