Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Musta raamatu esitlus (0)

1 Hindamata
Punktid
Vasakule Paremale
Musta raamatu esitlus #1 Musta raamatu esitlus #2 Musta raamatu esitlus #3 Musta raamatu esitlus #4 Musta raamatu esitlus #5 Musta raamatu esitlus #6 Musta raamatu esitlus #7 Musta raamatu esitlus #8 Musta raamatu esitlus #9
Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2008-09-30 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 13 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Janekk Õppematerjali autor
Powerpointi esitlus mustast raamatust

Sarnased õppematerjalid

thumbnail
20
docx

Võõrliigid maismaal ja meres

Sisukord Sissejuhatus..................................................................................................2 Võõrliigid.......................................................................................................3 Võõrliikide keskkonda sattumine..................................................................3 Hinnangud võõrliikidele, teadusuuringud ja andmekogumine......................4 Võõrliikide kahjulikus....................................................................................5 Mõned Eestis elavad võõrliigid.....................................................................5 Võõrliikide ohjamine......................................................................................8 Kokkuvõte.....................................................................................................9 Kasutatud kirjandus:.....................................................................................9 Sissejuhatus Referaadis

Loodus
thumbnail
17
docx

INVASIIVSETE VÕÕRLIIKIDE MÕJU BIOLOOGILISELE MITMEKESISUSELE

Odavaim ja tõhusaim viis on taime juured läbi raiuda, künnimaadel pidev ümberkünd. Vegetatsiooni ajal on vaja taime pritsida herbitsiididega mitu korda, et vältida õitsemise ajal seemnete levikut pannakse taimele kott ümber. Tõrjet peab kordama mitme aasta jooksul, kuna seemnevaris mullas on idanemisvõimeline kuni seitse aastat. (Kangur jt 2005:8-9) Järsku üleminek loomadele? Mink (Mustela vison) ehk ameerika naarits (joonis 2) on väike tuhkrusuurune tiheda tumeda pruunika kuni musta karvastikuga sale ja vilgas kiskja. Omapärane on loomakese silmatorkav valge laik alalõual, mis tavaliselt ulatub kurgu alla ja alapoolele. Võrreldes 7 Euroopa naaritsaga on mingi pealiskarv pikem ja kohevam ning seetõttu paistab ta just kui jässakam. Mink on üsna viljakas ning saab suguküpseks 10-11 kuuselt, pesakonnas on 4-9 (erandina 17) poega. Loom on poolveelise ja valdavalt öise eluviisiga väga hea ujuja, sukelduja

Bioloogia
thumbnail
33
docx

Taimekahjustajad ja nende tõrje

Mis on taimekaitse? Kompleksne teadus taimekahjustajatest ja nende tõrjeviisidest Ülesandeks on taimekahjustajatest tulenevate kahjustuste ärahoidmine või vähendamine Taimekaitseseadussätestabtaimekaitseliste abinõude riikliku süsteemi ­ Kindlustada taimede ja taimsete saaduste kaitse kahjustajate eest ­ Vältida karantiinsete kahjustajate levikut riikide vahel ja riigi sees ­ Tagada tk vahendite kasutamise ohutus elanikele ja keskkonnale Saagikadu · 35% võimalikust saagist jääb saamata ­ Kahjurid 14%­ Haigused 12%­ Umbrohud 9% · Sõltub ( ­ Kasvatatava kultuuri geograafilisest asukohast ( ­ Klimaatilistest tingimustest ( ­ Kasvatatavast kultuurist ( ­ Agrotehnika tasemest (korralikult harimata põllul esineb rohkesti haigusi, saavad paljuneda kahjurloomad

Taimekahjustajad ja nende tõrje
thumbnail
7
docx

Looduskaitse eksamiks kordamine

Looduskaitse- inimtegevuse kahjuliku mõju vähendamine ning selle mõju tagajärgede likvideerimine, biol.mitkekesisuse ja looduse iseregulatsioonivõime säilitamine ja loodusvarade säästliku kasutamise korraldamine. Point on tagada Maa toimimise jätkumine. Looduskaitsebioloogia- teadusharu, mis uurib eluslooduse mitmekesisuse kaitsmise võimalusi, interdistsiplinaarne st ühendab bioloogiat, antropoloogiat, klimatoloogia, geograafiat jne Looduskaitsebioloogia olemus ja eesmärgid: dokumenteerida biol,mitkekesisust, uurida inimetegevuse mõju biol.mitmekesisusele, rakendada võtteid neg.inimmõju peatamiseks/leevendamiseks (sh liikide surma peatamine, geneetika säile, ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitse, taastamine) Keskkonnaeetika - uurimib inimese ja looduse vahelised suhted, r rakenduslik pool püüab neid suhteid reguleerida, metaeetiline välja selgitada, milline on üleüldse looduse väärtus, et sellest lähtuvalt tuletada reeglid inimeste jaoks Elurikkuse isevä

Looduskaitse
thumbnail
6
odt

Looduskaitse, referaat

Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast. Looduskaitse on pidevalt arenev valdkond. Kui klassikaline looduskaitse sai alguse eelkõige üksikobjektide kaitsest, siis viimastel aastakümnetel on üha enam hakatud tähelepanu pöörama elupaikade ja kasvukohtade kaitsele. looduskaitse lähtub vajadusest loodust hoida ja säilitada. Ka kõige lihtsamat elu

Bioloogia
thumbnail
58
ppt

Põllumajanduse mõju keskkonnale

Põllumajanduse mõju keskkonnale Koostaja: Ülle Liiber Avaldatud Creative Commonsi litsentsi „Autorile viitamine + jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0)“ alusel, vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee/ Avaldatud Creative Commons litsensi „Autorile viitamine+ jagamine samadel tingimustel 3.0 Eesti (CC BY-SA 3.0) alusel vt http://creativecommons.org/licenses/by-sa/3.0/ee Terry Sohl , U.S. Geological Survey Põllumajandusliku maa suurenemine – loodusliku mitmekesisuse vähenemine • Linnastumise, teedeehituse ja metsade lageraie kõrval on põllumajandus üks peamisi maastike muutjaid. • Põllumaade laienemisega kaasneb loodusliku mitmekesisuse vähenemine. • Selle tagajärjel halvenevad ökoloogilised tingimused. • Looduslik taimkate säilib vaid majan

Geograafia
thumbnail
36
docx

Loodusgeograafia, loodus, geograafia, maastik

Lühivastused A-osa: 1. Mis on maastik? Millest tuleneb selle dünaamilisus/muutlikus? Maastik - geokompleks, mille koostisosad (taimkate, muldkate, veestik, loomastik jne.) on vastastikku seotud nii oma arengus kui ruumilises paiknemises. Maastikku käsitletakse tavaliselt neljamõõtmelisena: kolmele ruumimõõtmele lisandub ajamõõde. 2. Selgita maastike liigituse (hierarhia) põhimõtteid. Paik - väikseim geokompleks, mille piires kõik maastikukomponendid on esindatud oma kõige väiksemate territoriaalsete alajaotustena. Paigas - ühel mesoreljeefivormil – künkal, nõos, väikeses orus või ligilähedaselt ühesugusest ainesest pinnakattega tasandikul kujunenud geokompleks. Paigastik - geokompleks, mis on valdavalt ühe loodusliku teguri (mere, tuule) mõjul kujunenud pinnavormistikul (mõhnastikul). Maastikurajoon - reljeefi suurvormil (kõrgustikul, lavamaal) või selle oluliselt erineva geoloogilise ehitusega osal kujunenud geokompleks. 3. Selgita Eesti suure liigilis

Geograafia
thumbnail
39
doc

Keskkonnakaitse KT

Esimene looduskaitseinspektor oli doktor Gustav Vilbaste. 15. Millisel perioodil ei olnud riiklikku looduskaitset kehtiva looduskaitseseaduse tõttu ning kuidas rakendus sel ajal looduskaitse ja loodushoid? Ajajärgul, mil Eesti vabariik oli vastsel okupeeritud kuni 1957. aastani ei olnud riiklikku kehtivat looduskaitseseadust. Tollel ajal rakendati loodushoiu eeskirju, mida oli järgitud kuni 1940. aastani. 16. Kes ja millal koostas esimese Eesti punase raamatu? Erik Kumari initsiatiivil 1979. aastal 17. Kes esindab maailma looduse fondi eestis? Maailma Looduse Fondi esindab Eestis Eestimaa Looduse Fond (ELF). 18. Millal ja kus moodustati esimene looduskaitsering Eestis? Kes selle moodustas? Esimene looduskaitsering moodustati Tartus 1958 aasta märtsikuus. Selle moodustasid üliõpilased, seltsi juhtis ja idee algatas botaanika ja õppejõud jaan Eilart. 19. Milliseid looduskaitsega tegelevaid valitsusväliseid organisatsioone teate ja

Keskkonnaohutus




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun