kõikidele käesolevas seaduses või muudes seadustes nimetatud lepingutele, muu hulgas töölepingutele. VÕS § 2 lg 1- võlasuhte mõiste Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. Võlasuhte tekkimise alused (VÕS § 3) : 1. leping; 2. kahju õigusvastane tekitamine; 3. alusetu rikastumine; 4. käsundita asjaajamine; 5. tasu avalik lubamine; Eristamine teistest õigussuhetest ■ avaliku teenistuse õigussuhtest- avaliku teenistuse seadus ■ äriühingu juhatuse liikme kohustuste täitmisest- äriseadustik Töölepingu mõiste • Töölepingu mõiste- TLS § 1 lg 1- töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile
Nõude eeldused: 1. Kehtiv kohustus. • VÕS § 9 lg 1: lepingu sõlmimine. • VÕS § 23 lg 1: lepingupoolte kohustuste allikad. 2. Kohustuse rikkumine. • VÕS § 100: rikkumise definitsioon. • VÕS § 76: kohustuse täitmise kirjeldus. • VÕS § 77: kohustuse täitmise nõutav kvaliteet. 3. Võlgniku vastutus. • VÕS § 103 lg 1: eeldatakse, et võlgnik vastutab. • VÕS § 103 lg 2: ainult siis, kui rikkumist tingis vääramatu jõud. 4. Kahju olemasolu. • VÕS § 128: erinevate hüvitamisele kuuluvate kahjude definitsioonid. • VÕS § 129: surma põhjustamine. • VÕS § 130: tervisekahjustus ja kehavigastus. • VÕS § 131: vabaduse võtmine ja isikuõiguste rikkumine. • VÕS § 132: asja kahjustamine ja hävitamine. • VÕS § 133: keskkonnaohtlik tegevus. • VÕS § 135: hinnavahe hüvitamine. • VÕS § 134: mittevaralise kahju tekkimine. 5. Rikkumise ja kahju vahel põhjuslik seos.
teed andma 20.Milliste tuledega tohib mootorsõidukiga sõita valge ajal? Päevatuledega esitulede asemel Lähituledega 21.Millises vahemikus on juhi reageerimisaja jooksul läbitud teepikkus, kui juhi reageerimisaeg on 0,8...1 s ja sõiduki kiirus on 50 km/h? 3...5 m 22.Mis hetkest algab auto pidurdusteekond? Hetkest, kui juht vajutab piduripedaalile 23.Eesti Liikluskindlustuse Fond hüvitab kahju kannatanule, kui kahju tekitajal: Puudus liikluskindlustuse leping Oli kehtestatud korras väljastatud tõend kindlustuskohustusest vabastamise kohta 24.Millisel juhul peab pukseeritava mootorsõiduki roolis olema juht? Kui pukseeritakse painduva ühenduslüliga 25.Märk ,,järk lang" annab eesõiguse... Mäkke tõusjale 26.Kas sik-sak kollasel teekättemärgisel tohib peatuda? Tohib, kui sellega ei takistata D-kategooria ühissõidukite liiklust
4.1.1 kontrollida Kasutusobjekti sihipärast kasutamist ja hooldamist ning teha Kasutajale ettepanekuid puuduste kõrvaldamiseks; 4.1.2 saada Lepingu lõppemisel Kasutusobjekt ja Lepingu lisas nr 1 nimetatud esemed tagasi; 4.1.3 siseneda Kasutusobjekti avariide või õnnetuste ärahoidmiseks või nende tagajärgede likvideerimiseks; 4.1.4 nõuda Kasutajalt Lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. 4.2 Kasutusse andja on kohustatud: 4.2.1 andma Kasutusobjekti Kasutaja valdusesse Lepingu punktis 2.1 märgitud kuupäeval; 4.2.2 võimaldama Kasutajal takistamatult kasutada Kasutusobjekti Lepingus kokkulepitud tingimustel; 4.2.3 oma õiguste ja kohustuste täitmisel segama võimalikult vähe Kasutaja majandustegevust; 4.2
Töötasu Töö tegemisega kaasnevad kulud Töösuhetest tulenevad rahalised kohustused: Puhkusetasu Ajutise töövõimetuse hüvitis Leppetrahvid Teisele töölepingu poolele tekitatud kahju hüvitamised Töölepingu lõpetamisest tulenevad hüvitised Kui isik teeb tööd, mille tegemist võib asjaolusid arvestades eeldada tasu eest, eeldatakse, et töötasus on kokku lepitud. Kokkuleppe puudumisel on: töötasu suurus on määratud kollektiivlepinguga; kui üheski dokumendis ei ole kirjas, mis võiks olla töötasu konkreetse töösuhte raames, lähtutakse sarnase töö eest sarnastel asjaoludel tavaliselt makstavast tasust.
· Bioloogilised · Tehnoloogilised RISK = TÕENÄOSUS×TAGAJÄRJED · risk on mingi ebasoodsa sündmuse tõenäosuse ja tagajärgede kombinatsioon. · risk on mingi ebasoodsa sündmuse esinemise võimalus (tõenäosus) Tõenäosus ja tagajärg · Tõenäosus mõõdetavate kriteeriumide põhjal eeldatav või subjektiivselt hinnatav hädaolukorra esinemissagedus teatud ajaperioodi jooksul. · Tagajärg (mõju) hädaolukorra põhjustanud nähtuse või sündmuse poolt tekitatud kahju inimeste elule ja tervisele, varale, riigi/asutuse rahvusvahelisele mainele, keskkonnale jm. Oht on potentsiaalne kahjustuse allikas · Oht - allikas või olukord, millega võib kaasneda kahju vigastuse või haiguse vormis, varaline kahju töökeskkonna kahjustamine või nende kombinatsioon · Riskiallikas - Tegevus, tingimus, energia või mõjur, mis võib potentsiaalselt põhjustada ebasoovitavaid tagajärgi/mõjusid · Risk on ebasoodsa sündmuse võimalus
esimene sõda, mis kaasas endaga suurt osa maailma riikidest. Maailmasõja puhkemise peamiseks põhjuseks oli 20. sajandi alguseks teravnenud vastuolud suurvõimude vahel, kus ühel poolel olid Inglismaa, Prantsusmaa ja Venemaa ning teisel poolel Saksamaa. Sõja ajendiks oli ertshertsog Franz Ferdinandi tapmine 28.juunil. Maailmasõja tulemused olid murrangulised, tekkisid uued riigid, muutus maailma poliitiline kaart ja muutus riikide positsioon. Kuid mis riigid said sellest kasu ja millised kahju? Maailmasõja peamiseks kaotajaks oli Saksmaa, riik mis alustas sõda suurte eesmärkidega. Sõja käigus sai Saksamaa kõvasti lüüa ja peale sõda suruti peale Versialles' rahutingimused. Saksamaa oli kuulutatud sõja süüdlaseks ning riik pidi tasuma sõjas tekitatud kahjud (maksma reparatsioone), loovutama suured alad, jagama ümber kolooniad ning ei tohtinud omada suurt sõjaväge. Versailes' rahuleping nõrgendas Saksamaa võimet võistelda maailmaturul ning piirati tema iseseisvust
välja maksta. Võlausaldajate ühiste, kiirete jõupingutuste tulemusena jõutakse siiski kohe kokkuleppele, et võlakirjad restruktureeritakse. Võlgnik lubab kokkuleppe kohaselt homsed ning lisaks veel kolme aasta tasumata kupongmaksed investoritele üle kanda võlakirja kustutamisel (st 8 aasta pärast). Ülejäänud maksed toimuvad aga esialgse leppe kohaselt. a. Leidke, kui palju Teie investorina kandsite päeva jooksul kahju juhul, kui arvestades kõrgenenud riskitaset on investorite oodatav tulu võlakirjadelt hetkeliselt tõusnud 16%-ni aastas. Kupongivõlakirja nimiväärtus= 1 000 000€ t=8 aastat Kupongiintress 5% aastas (makstakse 1x aastas) Oodatav tulu= 8% aastas 0 1 2 3 4 5 6 7 8 Stenaarium 1: Kõik läheb plaanipäraselt, ei tule ootamatusi.
kaitseks. Erinevalt TLS1992-st ei ole töösuhtejärgseks saladuse hoidmise kohustuseks vajalik tööandjal eritasu või muude hüvede maksmine. Saladuse hoidmine ei takista töötaja valikut töökoha otsingutel ega vähenda seoses sellega sissetuleku saamise võimalusi erinevalt konkurentsipiirangu kokkuleppest. TLS näeb ette võimaluse kokku leppida leppetrahv saladuse hoidmise kohustuse rikkumisel ja kahju hüvitamise nõudeõiguse. Tööandjal on õigus nõuda töötajalt kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei kata. Saladuse hoidmise kohustuse oluline rikkumine võib TLS alusel olla töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Olenemata ülesütlemisest võib tööandja nõuda töötajalt leppetrahvi tasumist, milles peab olema eelnevalt kokku lepitud. Kui pooled ei ole leppetrahvi maksmises kokku leppinud, on tööandjal õigus nõuda töötajalt ärisaladuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist VÕS-s sätestatud tingimustel ja korras.
Varul, I. Maasingu lepinguline esindaja vandeadvokaat M. Lemetti Resolutsioon 1. Tühistada Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegiumi 30. detsembri 2003. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks samale ringkonnakohtule. 2. Kassatsioonkaebus rahuldada. Asjaolud ja menetluse käik 1. 13. augustil 2002. a esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista 16. jaanuaril 1997. a poolte vahel sõlmitud aktsiate ostu-müügilepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju 2 045 900 krooni. Juhul kui nimetatud nõue jääb rahuldamata, palus hageja kohustada kostjat tasuma lepingujärgse ostu-müügihinna. Pooltevahelise lepingu p 1.1 järgi kohustus kostja ostma hageja omandis olevad AS Satwo aktsiad, mis moodustavad kuni 34% AS Satwo aktsiakapitalist. Lepingu p 2.1 sätestas aktsiate müügihinnaks nende nimiväärtuse, mis oli 4100 krooni aktsia kohta. Aktsiate müügihinnaks oli seega 2 045 900 krooni. Lepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja
töövõtja ettepanekust töö lepingutingimustega vastavusse viimiseks.( VõS §648 ) Kas mõistab viivise välja? Kohtul oleks mõistlik viivis välja nõuda, sest töötasu maksmisega viivitati omamata selleks piisavalt head põhjust. Kui mõistab viivise välja, siis kas täielikult või mitte? Viivis on ebamõistlikult suur seega ilmselt kohus vähendab seda. V-3 Reet N. pöördus kohtusse hagiga OÜ Kiirpuhastus vastu kahju hüvitamiseks. Hagiavalduses ta märkis, et andis puhastusse oma naaritsakasuka. Pärast puhastamist selgus, et naaritsakasukas on nii rikutud, et seda ei saa enam kanda. Kostja vaidles hagile vastu ja toetus sellele, et tellijat hoiatati sellest, et puhastamisel võivad tekkida eriti määrdunud kohtades kerged värvimuutused. Kasukal aga oli ka eriti määrdunud kohti, kuna mõni päev enne kasuka kiirpuhastusse andmist oli Reet N
hoolega. Iga suurema püha laupäeva öösel peavad nad usinasti oma ametit. Jõulu-, uusaasta- ja jaaniööl pühitsevad nad oma pidusid, käivad koosolekutel, aga ei unusta ka kurjategemist. Nt. Jaaniöösel määrivad nad nõiavõiet kaevudele, ustele, väravatele jne. See tekitab haigusi ja isegi surma inimestele ning toob kaasa viljaikaldust. Nõiad viskavad loomade ligidale nõiutud lihatükke, neile sellega kahju soovides. Majapidajad peavad ettevaatlikud olema sellistel päevadel. Kui nõial õnnestub nõidus-aineid kuhugi sokutada, tuleb need kohe ära põletada. Sellega valmistab ta nõiale kohutavat valu, mida nõiakunstid ei suuda kõrvaldada. Nõiavõidega määritud kohtadelt tükid peab ära raiuma ja tulle heitma. * Nõiad teevad tavaliselt saunas tõbesid ning targad arstivad neid seal, katsudes nõidust tühjaks teha. Arstimisel peab täielik vaikus olema. Tark arstib sõnade ja vihaga.
4. sisseministeerium (ja teised) 5. EV valitsus ja kriisikomisjon 7. Millal rakendatakse Eestis eriolukorra seadust ja millal erakorralise seisukorra seadust ja kes kuulutab selle välja? Eriolukorraseadust rakendatakse 10.01.96 ja elukorralise seisukorra seadust samuti 10.01.96. 4. Riskianalüüsi koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määratakse ära need objektid, mis on ohtlikud ja kui suurt kahju nad teeksid, kui midagi peaks juhtuma, kui suur on tõenäosus, et midagi juhtub, millist kahju teeb inimesele ja millised oleksid tagajärjed. III tehakse riskikaart, jagatakse vajalikke kaitsevahendeid ja aparaate, mille abil saab kontrollida, kas on ohutu ja õpetataks inimesi välja, kui peaks midagi juhtuma. 5. Hädaolukord on sündmus või sündmuste ahel, mis ... mis ohustab paljude inimeste elu või
töötajal õigus keelduda töö tegemisest. 28 kalendripäeva, kui ei ole kokku lepitud või seadus ei sätesta teisiti. Aegub ühe aasta jooksul arvates selle kalendriaasta lõppemisest, mille eest puhkust arvestatakse. Makstakse hiljemalt eelviimasel tööpäeval enne puhkuse algust, kui pole kokku lepitud teisiti. 28. Kuidas vastutab töötaja, kui ta on rikkunud süüliselt töökohustust. Varalise vastutuse kokkulepe V: Tahtliku kahju eest vastutab töötaja kogu tööandjale tekitatud kahju eest. Koolituse tõttu vastutab töötaja kahju ulatuses. Varalise vastutuse kokkulepe: töötaja võtab sõltumata süüst vastutuse temale tööülesannete täitmiseks antud vara säilimise eest, kui: 1) sõlmitud kirjalikult 2)äratuntavalt piiritletud 3) ligipääs töötajal või kindlaksmääratud isikutel 4) kokku lepitud vastutuse rahalises ülempiiris 5)makstakse mõistlikku hüvitist 29. Töölepingu lõpetamine poolte kokkuleppel.
Tootmisressursid:1.Tootmisressursid(maa, maavara, mets, vesi)2.Inimressursid (tööjõud)3.Kapitaliressursid(tööriistad, hooned, raha)4.ettevõtlikus. Majanduse põhiküsimused: Mida ja kui palju toota? Kuidas toota? Kellele toota? Majandussüsteemid: Naturaalmajandus- kõik eluks vajalik toodetakse ise, vahetuskaubandus, raha vähetähtis, nt aafriak, aasia, ida-siber, ladina-ameerika. Turumajandus- nõudluse ja pakkumiste suhe, hind sõltub turul olevast hinnast, laenud, palgad, kasumid, erahoiused. Käsumajandus- riik otsustab mida ja kuidas kellele toota, eraomandus puudub. Eelarve: rahandusministeerium paneb kokku, toimub 3lugemist, Eelnõu-valitsus, hääletab riigikogu, võtab vastu president. Propotsionaalne ja astmeline maksusüsteem, eestis ja soomes ( suurem palk=suurem maks), omavalitsuse eelarve, maksud=tuluallikas. Maksude kasulikkus: riik saab maskta toetusi, pakkuda tasuta ühishüv...
- Saladuse hoidmise kohustust ei ole, kui: o Töötajal on asjaolude avalikustamiseks tööandja luba või o Ta on avalikustamiseks kohustatud seaduset tulenevalt (VÕS § 625, TLS § 22) - Pärast TL lõppemist peab töötaja saladust hoidma ulatuses, mis on vajalik tööandja õigustatud huvide kaitseks - Pooled võivad kokku leppida leppetrahvis, mis ei välista kahju hüvitamise nõuet osas, mida leppetrahv ei kata (VÕS § 625, TLS § 22) - Nt: kliendibaas, retseptid, sisseostu hinnad, toote koostis, tarnijad, palgatase – konkurentide üleostmise vältimiseks (spetsialist), üldiselt ie ole töötasu saladus - Tööandja ei pea mitte kunagi hüvitist maksma!! a.12. Konkurentsipiirang 3.12.1 Üldpõhimõtted - Töötaja kokkuleppeline kohtus, et kokkulepe kehtis, peab tööandja sellest
3) õigustlõpetavaid (lepingu lõpetamine) Juriidilise fakti sutruktuuri järgi eristatakse: 1) lihtfakt (kujutab ühte õigusnormi hüpoteesiga määratud faktilist asjaolu ja toob kaasa vaid ühe õigusliku tagajärje, nt. piirkiiruse ületamine) 2) liitfakt (ühes käitumisaktis sisaldab samaaegselt mitme erineva teo tunnuseid ja toob kaasa ka mitu erinevat õiguslikku tagajärge, nt. liikluseeskirja rikkumine, millega kaasneb varalise kahju tekitamine teisele sõidukile) 3) juriidiline ehk faktiline koosseis (avaldab õiguslikku toimet vaid mitme tegelikkuses asetleidva muutuse koostoimes, nt. pensionitaotlemiseks on vaja a) vajalik vanus, b) vajalik tööstaaz c) avaldus d) avalduse rahuldamine. Õigussuhte liigid Struktuuri järgi eristatakse: 1) kahepoolne (ostu-müügileping) 2) ühepoolne (testament) funktsiooni järgi: 1) regulatiivsed (eraõiguslikud suhted)
114. Mis on üürniku kohustusteks? Üürnik peab asja kasutama hoolikalt ja vastavalt sihtotstarbele, millest üürileandmisel lähtuti. Vahest peab arvestama ka majaelanike ja naabrite huvidega. 115. Mis on üüritud asja allkasutusse andmise eeldusteks? Üürnik võib üürileandja nõusolekul anda asja kasutamise osaliselt või täielikult kolmandala isikule st allkasutusse. 116. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürnik kasutada? 1) Õigus nõuda muu hulgas kahju hüvitamist, mis tekkis asja otstarbele mittevastava kasutamise tõttu, kui see tulenes müüja poolt ebapiisavast teavitamisest 2) samuti kahju hüvitamist, mis tekkis asjale selle lepingutingimustele mittevastavuse tõttu 117. Milliseid õiguskaitsevahendeid võib üürileandja kasutada? Nõuda viivist Lepingu ülesütlemine 118. Mis on rendileping? Rendilepinguga kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik)
· dokumendid, · infrastruktuur (territoorium, rajatised ja kommunikatsioonid). Nende turvalisusega seotud küsimused ei ole ainult infotöötlusspetsiifilised. Muude kaitstavate varade, näiteks pangaseifi või relvalaoga võrreldes on arvutisüsteemide varadel oma spetsiifika, mida tuleb turvameetmete kavandamisel arvestada. · Varade väärtus. Arvutis salvestatud andmebaasi väärtus võib sageli ületada pangaseifi sisu väärtuse. Infotehnilisele süsteemile tekitatud kaudne kahju on enamasti suurem kahjustatud komponendi otsesest rahalisest väärtusest. · Portatiivsus. Riistvara võib portfelli mahutada sadade tuhandete kroonide väärtuses, andmeid veelgi suuremas väärtuses. · Võimalus vältida füüsilist kontakti. Adekvaatse kaitseta elektronarveldus ning muud võrguteenused võimaldavad vargusi ja muid kahjustusi ilma füüsilise sissetungita kahju-kannataja juurde. · Kahjustuste varjatus
maavaldajale kohustuse hoida loodust inimväärse, puhta ja kaunina. Põhjamaiselt hapra looduse koormustaluvus pole suur, seepärast tuleb kaitsta tema häirimatust ja elustikku. Nii säilib ta ka meie järglastele. Eestis on kõikjal, loodus- ja kultuurmaastikul, sõltumata maa omandivormist, lubatud liikuda jalgsi, jalgrattal, suuskadel, paadiga või ratsa. Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule või muule maavaldajale. Kui eramaa on tarastatud või liikumist keelava tähistusega, siis on selle läbimiseks vajalik omaniku luba. Piirdeks ei loeta ainult karjamaa tarastamiseks ehitatud lihtsat karjaaeda ja varisenud aeda. Maaomanikud või muud maavaldajad ei või keelata kaaskodanike liikumist avalikel ja avalikuks kasutamiseks määratud maadel, teedel ja veekogudel, samuti jääl ning kallasrajal. Looduses võib: 1
Söeajastu: 18.-19saj. 1765.a. leiutati aurumasin, mis kasutab kivisütt. Võeti kasutusele rongid, aurikud. Naftaajastu: sisepõlemismootori leiutamine- hakati ammutama naftat. Võeti kasutusele autod, lennukid. 1970.ndatel aastatel sai alguse tuumaenergia, hakati ehitama TEJ. Taastuvad energiavarad: puit-, tuule-, vee- ja päikeseenergia, uraan. Taastumatud: nafta, maagaas, kivisüsi, pruunsüsi, põlevkivi, turvas, uraan. Traditsioonilised: fossiilsed kütused, puit, vee-energia, tuumaenergia. Alternatiivsed: tuule-, päikeseenergia, geotermaalenergia, tõusu-mõõna energia. Esmased energiaallikad: 1) Maa pöörlemise ja gravitatsiooni energia 2) termotuumaenergia (kasutatakse vesinikpommides) 3) tuumaenergia (toodetakse elektrit) 4) päikeseenergia (elektri tootmine piirkonnas, kus on palju päikest). Teisesed: 1) tuuleenergia (tuulegeneraatoritega elektri tootmine mererannikul) 2) vee-energia (langeva vee energia kasutamine HEJ-s elektri tootmiseks...
tulevikus läheb. Risk võib kaasa tuua nii võidu kui ka kaotuse. Nii riigi majanduses kui ka väike ettevõttetes tuleb igapäevaselt võtta vastu otsuseid tähtsates küsimustes, tihti peale tuleb otsustada mitme võimaliku variandi hulgas, mis tõttu on "ämbrisse astumise" võimalus veelgi suurem ehk suurem on ka risk. Lisaks mõjutab riski suurust ka otsutaja postitsioon mida kõrgemal kohal otsustaja on, seda suuremad ka riskid. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust, ehk ka mida suurem risk seda suurem võimalik kahjum või kasum. Majandus riskidel on ka erinevad tasemed, näiteks rahvusvahelises majanduses on riskid seotud ka teiste riikide majandusega, kuna ühe riigi mingi kindle majandustegevus on seotud teise riigi omaga. Ilmselgelt see kasvatab riski suurust, kuna hävingu korral on kaotajaks ühe riigi asemel kaks
Küsimused 1. Ministeeriumi osakond pöördus Vabariigi Valitsuse poole taotlusega muuta Vabariigi Valitsuse määrust, kuna see on vastuolus seadusega ja takistab osakonnal tulemuslikult täita talle seadusega pandud ülesandeid. Osakonna taotlus tagastati ministeeriumile. Miks ei asunud Vabariigi Valitsus menetlema osakonna taotluses toodud ettepanekut? Millisele õigusaktile tuginedes Te oma järelduse põhjendate. 2. Millistel juhtudel toimub riigi poolt kahju hüvitamine kolmandatele isikutele ja kes võivad antud õigussuhtes esineda kolmandate isikutena? 3. Mis on tõenditeks haldusmenetluses ja kes on pädev nõudma nende esitamist? 4. Analüüsige, millistel juhtudel ja korras toimub ametniku ametisse nimetamise tühistamine. Vastused 1. Vabariigi Valitsuse Seaduse järgi töötavad ministeeriumi osakonnad osakonna põhimääruse alusel, mille on kinnitanud minister (Vabariigi Valitsuse Seadus
ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. 1. Töötasu alandamise erisus (1) Tööandja võib töötasu alandada üksnes juhul, kui töötaja rikkus tööandja selget ja õigeaegset juhist töö tulemuse kohta ning juhise andmine oli töölepingus ettenähtud tööülesannete täitmise eesmärki, loodetud tulemuse saavutamise tõenäosust ning kohustuse täitmise sõltuvust tööandja ja teiste töötajate kohustusi arvestades mõistlik. 2. Kahju hüvitamise erisus (1) Kui töötaja on töölepingut tahtlikult rikkunud, vastutab ta rikkumise tagajärjel kogu tööandjale tekitatud kahju eest. (2) Kui töötaja on töölepingut rikkunud hooletuse tõttu, vastutab ta tööandjale tekitatud kahju eest ulatuses, mille määramisel arvestatakse töötaja tööülesandeid, süü astet, töötajale antud juhiseid, töötingimusi, töö iseloomust tulenevat riski jne. Hüvitist vähendatakse tööandja tegevusega seonduva tüüpilise kahju
riski selle põhjal, mis me arvame, kuidas meil tulevikus läheb. Me ei oska kunagi ette näha kõiki asjaolusid ja seetõttu võime teha hindamisotsuse asjasse subjektiivselt suhtudes. Risk võib kaasa tuua nii kaotuse kui ka võidu. Nii ka majanduses tuleb pidevalt vastu võtta otsuseid ja otsustamisel tuleb valida mitme võimaliku variandi hulgast. Mida kõrgemal juhi positsioonil otsustaja on, seda suurem on risk. Majanduses mõistetakse tavaliselt riski all kahju võimalikkust, kuid kahju all mõeldakse samuti võimalikku saamata jäävat tulu. Riski suurus iseloomustab kahju võimalikkust ja ka võimalikku tõsidust. (Paas 2000:5) Rahvusvaheliselt on riikide majandused omavahel väga seotud ja see seotus tiheneb veelgi. See tähendab aga seda, et riigid sõltuvad üha enam teineteisest ja riskid majanduses võivad lähtuda ka naaberriikidest. Rahvusvahelisel turul lisanduvad riskid võivad esmapilgul väga kasuliku tehningu muuta hoopis kahjumiks.
üldplaneerigu ja detailplaneerigu. 3. Riskianalüüsi teostamise tasandid: I Ettevõtted, mis pakuvad elutähtsaid teenuseid II Valla- ja linnaomavalitsus III Regionaalne rikianalüüs IV Siseministeerium V Eesti Vaberiigi Valitsus, Eesti Vabariigi kriisikomisjon. 4. Koostamise etapid: I koostakse grupp, kes hakkab tegema riskianalüüsi, kogutakse lähteandmeid. II määratakse ära need objektid, mis on ohtlikud ja kui suurt kahju nad teeksid, kui midagi peaks juhtuma, kui suur on tõenäosus, et midagi juhtub, millist kahju teeb inimesele ja millised oleksid tagajärjed. III tehakse riskikaart, jagatakse vajalikke kaitsevahendeid ja aparaate, mille abil saab kontrollida, kas on ohutu ja õpetataks inimesi välja, kui peaks midagi juhtuma. 5. Hädaolukord sündmus või sündmuste ahel, mis ohustab paljude inimeste elu või
ja 4. puntki.): 1)Süüdlane mõistetakse süüdi 2) süütu mõistetakse õigeks 3) Süüdlane jääb süüdi mõistmata 4)Süütu mõistetakse süüdi Vea hind (ebaõige otsuse tegemisest tulenev kahju) : Vea tagajärg konkreetses asjas (kurjategija jääb süüdi mõistmata;saab pos. tagasiside oma tegudes) vea neg. tagajärg üldsusele: o avalikkuse eksitav informeerimine normidest o Õiguskaitsesüsteemi autoriteedi kahjustamine Moraalne kahju eriti suur süütu isiku süüdi mõistmisel. min (OK + VH +MK) Moraalse kahju miniseerimine: Süütuse presumptsioon. Sellet tulenev erinev tõendamise koormis tsiviilasjades ja kriminaalasjades. Tsiviilasjas üks pool toob välja oma argumendid, teine pool toob välja oma argumendid. Kohtunik on kohustatud otsust tegema, kumb pool paremini oma seisukohad põhjendas. Kriminaalasjas ühel pool on kahtlustatav, süüdistatav ja teisel pool on riik. Riik peab
IT areng Paroolide vargus levinuim Internetikelmused E-mail, võlts veebilehed, Trooja hobune, keylogger, telefoni pettus Krediitkaart Interneti- ja süsteemirikked Maine kahjustamine 11.02.13 Fakte 4 Ligi 1/3 E-panganduse kasutajatest Euroopas sai oma arvutisse viiruse 2010.a. 3% Eurooplastest kandis rahalist kahju tänu veebikelmustele Nordea iPhone app - mPanganduse kasutatavus tõusis 10 kuuga 10 000ndelt 2,7 miljoni kasutajani 91% pangatehingutest Brasiilias USA, mai - 360 000 kontot, kahju kokku 2,7 milj dollarit, võib tõusta üle 75 miljoni dollari. 11.02.13 Turvaline kasutamine 5 Kontolt välja logimine Jätke pangaparoolid meelde
Maapõueseadus Maapõueseadus Maapõueseadus sätestab maapõue uurimise, kaitsmise ja kasutamise korra ning põhimõtted eesmärgiga tagada maapõue majanduslikult otstarbekas ja keskkonnasäästlik kasutamine. Põhiprintsiibid Üldgeoloogiline uurimistöö ja geoloogiline uuring tuleb teha selliselt, et keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Kaevandamisel tuleb rakendada tehnoloogiaid, mille puhul keskkonnale ja isikutele tekitatav kahju oleks minimaalne. Proua Kivisikk omab maatükki IdaVirumaal. Maaparandustööde käigus saab ta teada, et tema maal on väärtuslikku savi, mis on hinnatud ehituses ja keraamikas. Et looduslikud materjalid on moes, hakkab ta vähehaaval savi kaevandama ja tuttavatele müüma. Sedamööda, kuidas tõuseb nõudlus, laieneb ka kaevandamine kuni vaikselt kaevandatakse ka naabri maal. Kui savi otsa saab jääb järele korrastamata songermaa. 1
TEST-sissejuhatus 1. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on juriidiline probleem. Tööheaolu on juriidiline probleem. Igal inimesel on kohustus mitte teha teistele inimestele kahju. Ka tööandja ei tohi töötajatele ja tööga seotud isikutele kahju teha. Tööandja vastutab, et töötajad saaksid elusa ja tervena töölt koju minna. 2. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu on moraalne probleem. Tööheaolu nõuavad Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni konventsioonid , Euroopa Liidu direktiivid , ELs ja Eestis vastu võetud õigusaktid. Tööheaolu nõuab ka Töötervishoiu ja Tööohutuse Seadus ja selle alusel vastu võetud määrused. 3. Palun põhjendada 3-4 lausega, et tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu on majanduslik probleem. Tööheaolu suureneb töö tootlikkus ja kvaliteet, ettevõtte kasum ning uhiskonnale antav lisaväärtus. Heas ergono...
Bakterite abil toodetakse aminohappeid, vitamiine, antibiootikume, muid ravimeid ning vaktsiine ja ensüüme. Bakterid osalevad elementide aineringes ning on looduses lagundajad, samuti osaledes mulla tekkes. Antibiootikumide tootmine on samuti üks olulisimaid ülesandeid. Bakterite abiga on võimalik isegi madala metallikonsentratsiooniga maakidest toota rauda ja uraani. 2. Kuidas võib bakterite tegevus inimesele kahju teha? Meie kehas patogeenseid baktereid, kes soodsates elutingimustes, inimese kaitsemehhanismide nõrgemisel kiiresti paljuneda võivad, mis siis meid haigeks muuta võivad. Bakteriaalsed haigused on enamasti nakkushaigused nagu: düsenteeria, salmonelloos, teetanus, tuberkuloos, pidalitõbi, meningiit jms. Bakterid põhjustavad toiduainete roiskumist, mis inimesele teeb kahju, kui ta peaks seda roiskunud toitu sööma. Bakterite poolt toodetud mürgised jääkained, mida sisaldavad
Testrid vahetuvad: tühjad pudelid saadetakse tagasi pealattu, uued võetakse kasutusele. Kui toode on parasjagu otsas, muudetakse nii tester kui ka toode inaktiivseks, et tellimust vormistada. Kuna tegemist on eksklusiivsete toodetega, ei saa tellida läbimüüdud toodet kui pole müüdud samast brändist ka teisi lõhnu. Laost väljastatud kaup jaotatakse erinevatesse kastidesse ning kastidel on omakorda lõhnade tunnused. Juhul kui peaks kaduma teel üks kastidest või mitu on täpne kahju teada ja kahju hüvitab kindlustus. Butiikides korraldatakse üritusi, mis hõlmavad allahindlusi ning lisatestrite saatmist pealaost. Töötajad saavad osta kaks toodet -33% soodustusega ühes kuus. Hea oleks teada, mis toote töötaja on ostnud. Kliendid ostavad tooteid täishinnaga v.a. allahindluste päevadel. Iga 150 ostu eest saab klient kingituse. Tooted, kingitused, testrid tulevad kõik pealaost. Leidub tooteid, mida ei müüda mitte kunagi. Leidub tooteid, mis on defektiga.
10.klassi tööjuhend jõgedest. Raigo 1. Ava lehekülg http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/kullahind.html ning tutvu probleemiga, mis juhtud Baia Mares. a) mis oli õnnetuse põhjus b) mis tagajärjed olid sellel õnnetusel c) kuidas oleks saanud sellist õnnetust ära hoida a)Baia Mares oli tol õhtul õnnetuse põhjuseks tugev vihmasadu, mis aitas kaasa ka lume sulamisele. b)Suurimat kahju kannatas vee-elustik, eelkõige kalad, zooplankton ning bentilised organismid. Läbi toiduahela kahjustas reostus vee- keskkonnast kaudselt sõltuvaid ökosüsteeme (linde, imetajaid, taimestikku jne.). c) kiirustades ehitati ning spetsialistide nõu ei võetud kuulda. Koosta antud teema kohta 2 küsimust, mis tunduvad sulle kõige olulisemad ja ka vasta nendele. 1.kus kohas õnnetus täpsemalt juhtus? Loode-Rumeenias
4. Missugused ehituslikud iseärasused on seenerakul? Üherakulised pärmseened on ümarad aga hulkraksete rakud on piklikud silindrikujulised. Samuti puuduvad rakkudel otsmised rakuvaheseinad ja seega koosneb seeneniit ühest hulktuumsest rakust. 5. Milles seisneb seente looduslik tähtsus? Seened on peamised surnud rakkude lagundajad, lagundavad ka neid keemilisi ühendeid, mida teised organismid ei suuda (näiteks tselluloos ja ligniin). 6. Missugust kahju toovad seened looduses? Puudel olevad torikulised toituvad ligniinist ja seetõttu põhjustavad mädanikke või seest õõnsaks. 7. Tooge näiteid seente kahjulikust toimest inimesele. Põhjustavad nahahaigusi( kubeme piirkonda, kaenlaalla, varvaste vahel). 8. Selgitage seente rakenduslikku tähtsust. Nende abil viiakse läbi toiduainetööstuses erinevaid protsesse (näiteks taigna kergitamine) ning ka farmaatsiatööstuses. 1. Kirjeldage bakterite väliskuju mitmekesisust
vahetused. Inimesed said hakkama ilma rahata. Praeguses maailmas tundub see täiesti võimatu. Tihti elatakse ainult raha nimel ning unustatakse elus muud väga tähtsad väärtused. On neid, kes toovad perekonna ühise aja ohvriks tööle ja ka neid, kes rikuvad oma tervise ülepingutades selle meile nii tähtsana tunduva sümboli nimel. Sageli esitatakse endale küsimus, kas me saame rahast rohkem kasu või kahju. Elus on raske midagi saavutada omandamata piisavalt raha. Tänapäeval maksab kõik ja seetõttu ongi rikamatel inimestel rohkem võimalusi. Nad saavad õppida paremates koolides, reisides avardada oma silmaringi ja lubada endale kallimaid tarbeesemeid. Nii võib öelda, et raha on õnnistus, et elus kergemini läbi saada. Sellest võib kujuneda kiiresti ka suur kahju, kuna sellised inimesed on harjunud läbi suure rahakoti saama, mida hing ihaldab. Tihti ei teadvusta nad endale, et
3) suures ulatuses, - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. (3) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, - karistatakse rahalise karistusega. 2. jaotis Kahjustamine § 203. Asja rikkumine ja hävitamine Võõra asja rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud oluline kahju, - karistatakse rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. § 204. Avaliku asja rikkumine ja hävitamine (1) Kultuurimälestise, museaali või muuseumikogu rikkumise või hävitamise eest, kui sellega on tekitatud suur kahju, – karistatakse ühe- kuni viieaastase vangistusega. (2) Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, – karistatakse rahalise karistusega. [RT I 2002, 56, 350 - jõust. 01.09.2002] § 205. Asja rikkumine ja hävitamine ettevaatamatusest
Lg 4 Gustavil ei olnud mõistlikku alust arvata, et Toivo ei täida oma kohustust Lg 5 ja 6 ei sobi kaasuse tekstiga - tähtaega ei ole antud ja ei ole ka kokkulepitud, kes täidab kohustuse enne Järeldus: Toivo võib kohustuse täitmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Variant I: Samad asjaolud. Sulev ei tulnud pikema aja jooksul, vaatamata Toivo meeldetuletustele, autot ära viima. Toivol tekkisid sellest täiendavad kulutused. Kas selle kahju hüvitamist saab Toivo nõuda Sulevilt või Gustavilt? Hüpotees 1: Toivo võib nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Võlasuhe Lepinguliik – Toivo ja Sulevi vahel ei ole mingit lepingut sõlmitud. Toivo ja Gustavi vahel on sõlmitud müügileping VÕS § 208 lg 1 Järeldus: Toivo ei saa nõuda Sulevilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel. Hüpotees 2: Toivo võib nõuda Gustavilt kahju hüvitamist VÕS § 115 lg 1 alt I alusel.
Ettekirjutusi tehakse: Samaaegselt õiguserikkumise materjali vormistamisega, kui õigusrikkumise põhjustanud asjaolusid pole võimalik kohe kõrvaldada, kuid see on vajalik ja seda on võimalik teha keskkonnakaitseinspektori poolt ettekirjutatud mõistliku aja jooksul. Keskkonnaloa alusel toimuva tegevuse kohese peatamise vajadusel, kui tegevuse jätkamine seab otseselt ohtu inimeste elu, tervise või vara või võib keskkonnale põhjustada korvamatud kahju. Inimese elu, tervist või vara või keskkonda ohustava tegevuse seadusega kooskõlla viimiseks. Objekti kontrollimise vajadusel selle omaniku, kontrollitava tegevuse eest vastutava isiku või nende volitatud esindaja objektil kohalolekuks, kui keskkonnakaitseinspektor ei pea otstarbekaks kontrollida objekti ette teatamata. Loodusressursse kasutava või keskkonnakaitse abinõude rakndamiseks kohustust omava isiku või tema volitatud esindaja ilmumiseks
kohtades allpool minimaalset piiri. Joogivett on küll võimalik saada ka mereveest selle töötlemise teel, kuid vähemalt praeguse tehnoloogia abil on see väga kulukas. Samamoodi kulukas on ka võimalus polaaraladelt jääkamakaid kõrbetesse transportida. Lihavõttesaare näide tõestab, et inimkond ON võimeline oma ressursid TÄIELIKULT ära kulutama. Jääb üle vaid loota, et kasvav keskkonnateadlikkus suudab päästa, mis veel päästa annab. Kuid - korvamatu kahju elukeskkonnale on juba praegu tekitatud. Esialgu õnnestub ehk edasise kahju vähendamine ja kunagi ka ehk kahjustamise lõppemine, kuid täiesti utoopilisena näib juba tekitatud kahju heastamine. Rahvaarv kasvab kõige kiiremini arengumaades, ehk siis just seal, kus see kõige vähem soovitud on. Arenenud maades on pigem juba probleemiks sündimuse langus. Siin kerkib üles rahvastiku ümberpaigutumise võimalus. On ilmselt selge, et arenenud maad suhtuvad sellesse negatiivselt
muidu, kui seaduses sätestatud juhtudel ja korras tervise, kõlbluse, avaliku korra või teiste inimeste õiguste ja vabaduste kaitseks, kuriteo tõkestamiseks või kurjategija tabamiseks versus inimeste elu ja tervise kaitse? Proportsionaalsus Eesmärk ? - vt eelmine slaid • Kohane ehk sobilik vahend? • Vajalik ehk hädavajalik ehk parim vahend? • Proportsionaalne eesmärgi suhtes ehk mõõdukas vahend ehk saavutatav kasu peab üles kaaluma võimaliku kahju? JÄRELDUS!! Kas piirang on põhiseaduspärane? Kaalumine põhiõigusriives olenevalt seaduse reservatsiooni astmest Argumendid olenevalt põhiõiguse riive intensiivusest argum endid põhi argum õigu endid a ka seg õigu itstud svää rtu- eesm se ärkid abst rakt e n mitt kaal e etäi tmi
väärarenguid või vähki. Paljud probleemid võivad avalduda alles mitmete aastate pärast. Pestitsiide kasutatavatel talunikel arvatakse olevat ka suurem võimalus haigestuda ajuvähki. Pestitsiidid ei ole kahjulikud ainult inimesele. Kui põllumehed ei pea pestitsiidide kasutamise põhimõttetest ja piirangutest kinni, ning näiteks kui pritsitakse täisõites taimedega põlde putukate intensiivse lendluse ajal põhjustab see putukatele ja mesilastele väga suurt kahju, mille koguulatust ja kahju on väga raske kindlaks määrata. Need mürkained võivad tuultest kantuna atmosfääri sattuda, ning seejärel aja jooksul sadenevad nad koos vihma või lumega kohtadesse, mis asuvad algsest allikast väga kaugel, sattudes niiviisi pinnasesse ja vette. Arvestades meie rahvaarvu kiiret arengut ja põllumaade väljakurnamist on vaja meil tagada hea saagikus igal põllulapil. Tänu pestitsiidide kasutamisele saadakse parem saagiviljakus,
Inimene ja õigus Õigussuhe Tartu Tamme Gümnaasium (2012) Õigussuhe • Õigussuhe – õigusnormidega reguleeritud ühiskondlik suhe • Näide – kui üks inimene rikub teisele kuuluva asja ning tekitaja peab hüvitama kahju • Subjektiivne õigus – konkreetsele isikule kuuluv õigus nõuda teiselt isikult teatavat käitumist (nt kahju hüvitamine) • Juriidiline kohustus - käitumine, mida tuleb teostada õigustatud isiku huvides • Õigussuhte sisu – subjektiivne õigus ja juriidiline kohustus • Juriidiline fakt – konkreetne käitumisakt, mis on õigusega reguleeritud • Näide: raha laenamine, kaupade ostmine ja muu taoline, mis on õigusega reguleeritud • Õigussuhte tekitab juriidiline fakt, mille tõttu tekivad subjektiivsed õigused ja juriidilised kohustused
kahjustusi põllumaadele ja hoonetele Tekivad peamiselt hilissügisel ja talvel Euroopas on tihti ründavad orkaanid Suurbritannia ja Iirimaa põhjarannikut ja liiguvad edasi Norra merre Tekivad tihti Kariibi meres ning liiguvad New Orelansi ja Florida poole USA on riik, kus orkaanid on iga hilissügisene nähtus. Paljud on ohutud ja tuleb teha ettevalmistusi, et ei vältida mingisugust kahju Üks laastavaim orkaan oli Katrina (2005), mis tekitas 108 miljardit dollarit väärt kahju ning mis tappis 1245-1836 inimest. New Orelans oli üleujutatud ning inimesed pidid tihti kanuuga ringi sõitma, kuna vett oli linnas nii palju. Tornaadod Tornaado ehk tromb on pööris, mis kontakteerub aluspinnaga Kaasneb äike Esineb kõige tihedamini USA-s, kuid on ka Eestis olnud Tugevust mõõdetakse Fujita-Pearsoni skaalal (EF0-EF5). Viimane on nii tugev,
Dibujar – joonistama Bonito – kena En efectivo – sularahas Pesado – raske Feo – inetu Anillo – sõrmus Cartera – rahakott Cuanto cuesta - Palju Mas… que – rohkem kui Caja – kast/kassa maksab? Menos… que – vähem Boda – pulmad Comprar – ostma kui Pagar – maksma Que pena – Kui kahju Mas o menos – rohkem Por supuesto – muidugi või vähem
Lepingu siduvuse põhimõte Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. Nendest on võimalik vabaneda vaid lepingulistel või seaduslikel alustel. Viimane tähendab tehingute tegemist eksimuse, pettuse, raskete asjaolude, ärakasutamise, ähvarduste või vägivalla mõjul. Hea usu põhimõte Võlausaldaja ja võlgnik peavad käituma teineteise suhtes hea usu põhimõttest lähtuvalt. Oma õiguste teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil ega kahju tekitamise eesmärgil. Käituda tuleb teineteises suhtes nagu õiglased ja ausalt mõtlevad isikud. Mõistlikkuse põhimõte Võlasuhtes loetakse mõistlikuks seda, mida samas olukorras ja heas usus tegutsejad üldjuhul mõistlikuks peavad. Mõistlikkuse hindamisel arvestatakse võlasuhte olemust ja tehingu eesmärki, vastava tegevus- või kutseala tavasid ja praktikat, samuti muid asjaolusid. Kohandatakse näiteks kohustuse täitmise viisi, koha ja aja kindlaksmääramisel. Tavad ja praktika
(1) Võlasuhe on õigussuhe, millest tuleneb ühe isiku (kohustatud isik ehk võlgnik) kohustus teha teise isiku (õigustatud isik ehk võlausaldaja) kasuks teatud tegu või jätta see tegemata (täita kohustus) ning võlausaldaja õigus nõuda võlgnikult kohustuse täitmist. (2) Võlasuhte olemusest võib tuleneda võlasuhte poolte kohustus teatud viisil arvestada teise võlasuhte poole õiguste ja huvidega. Võlasuhe võib sellega ka piirduda. Võlasuhe võib tekkida: 1) lepingust; 2) kahju õigusvastasest tekitamisest; 3) alusetust rikastumisest; 4) käsundita asjaajamisest; 5) tasu avalikust lubamisest; 6) muust seadusest tulenevast alusest. Võlaõigusseadus (VÕS) reguleerib võlasuhte tekkimise aluseid, lepingulisi võlasuhteid, lepinguväliseid kohustusi (tasu avalik lubamine, asja ette näitamine, alusetu rikasamine ja kahju õigusvastane tekitamine) 9.2 Mis on tsiviilõiguse allikad? Tsiviilõiguse allikaks on ka õiguslikku tähendust omav tava
parandamist või asendamist, kui see on võimalik ja sellega ei põhjustata müüjale võrreldes teiste õiguskaitsevahendite kasutamisega ebamõistlikke kulusid või põhjendamatuid ebamugavusi, arvestades muu hulgas asja väärtust, lepingutingimustele mittevastavuse olulisust ning ostja võimalust saada lepingutingimustele vastav asi oluliste ebamugavusteta mujalt. Seega seaduse alusel ostja võib nõuda tekitatud kahju remontide kulude näol hüvitamist, kuid asja tehiolud ei sisalda info asja väärtuse kohta. 3. Pillimees A sõitis esinema ühte väikelinna. Laupäeva õhtul esines ta kohalikus pubis, mille omanik B sai A esinemise ajal teada, et A oli eelmisel õhtul esinenud samas linnas asuvas kõrtsis C. B keeldub A-le maksmast eelnevalt kokkulepitud esinemistasu, väites, et kohalik kirjutamata seadus näeb ette, et sama esineja ei esine kahel järjestikusel õhtul lähestikku
Vastukaaluks toodud huvigruppidele on aga teised grupid. Kui eksportijad saaksid devalveerimisest kasu, siis importijad kannataksid jälle väga. Et aga Eesti on suuresti oma kaupu importiv maa ning teataval määral ka impordist sõltuv, oleks raha väärtuse langus kahjuks. Rääkimata sellest, mis tooks devalveerimine tegelikult kaasa ettevõtetele ning rahvale endile. Ajaloost on üldteada, et devalveerimine ainult kiirendab inflatsiooni. See tooks lõpuks kaasa kahju ka neile, kes alguses sellest tulu said. See, mis paneb inimesi aga peamiselt muretsema ning on tegelikult tekitanud Eestis sellise devalveerimispaanika, on probleemid laenudega. Et Eestis on kõik raskused (või vähemalt nii näevad asja kindlasti laenuvõtjad) veeretatud laenajate õlule, siis tekitaks devalveerimine laenudele tohutuid probleeme, alates laenumaksete kallinemisest, lõpetades kõikide nende probleemidega, mis tulenevad sellest, kui juba
lähtu arvutikasutaja huvides. Viirus on mõeldud häirima arvuti tööd , rikkuma kettale salvestatud andmeid , tekitama teie arvutile juurdepääsu häkkeritele , koguma teie paroole ja saatma neid edasi ning tegema muud sarnast. Samuti Halvavad arvutivõrgu tööd , tekitades üleliigset liiklust võrgus. Arvutiviiruse esmane ülesanne on ennast edasi levitada teistesse arvutitesse . Viiruse levimisekiirus võib olla väga suur ja nende likvideermine väga tülikas. Viiruste poolt tekitavat kahju võin olla erinega ulatusega, Heal juhul viitus lihstalt kuvada polte ja teateid , halvemal juhul aga kahjustada faile, kasutada kõvakettal leiduva või teha muud kahju . Kust tulevad arvutiviirused? Kõik kellel on kunagi arvutiviirus olnud või midagi muud ebasündsatmasinas toimuma hakkanud , need vaadaku seda veebisaadet.Ehk tuleb midagi tuttavat ette . Veebisaate pikkus on umbes pool tundi ,kuid varuge kannatust . Vahel on üksnes selles ,et märklauaks ei ole
- impulsiivsed ostud Käendaja Käendaja on isik, kellel on vastuvõetav krediidireiting ning kes on nõus maksma sinu asemel laenu tagasi, kui sa ise seda ei suuda. Kindlustus Kindlustus on võimalus jagada riski ootamatuste vastu. Kindlustuse liigid - Kahjukindlustus Kõik kindlustusliigid, kus kahju on võimalik rahaliselt hinnata - elukindlustus Vastutuskindlustus Vastutuskindlustus kaitseb inimesi kahju eest, mis kaasneb teistele tekitatud vigastuste või teiste vara rikkumisega, mille eest nad vastutavad. Liikluskindlustus Varakindlustus Varakindlustus kaitseb poliisiomanikke nende vara kaotuse, hävimise või kahjustumise eest.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
