Kui puhub tugev tuul,on astangu kohal näha murdlainetust. Muutustest Saaremaa rannikumaastikes 6 Meid ümbritsevat maastikku võib vaadelda kui kildudest koosnevat mosaiiki. Need killud erinevad üksteisest nii loodustingimuste kui ka kasutuse poolest. Tänapäeva maastikus, mida on suuresti kujundanud eelnevate inimpõlvede tegevus, eristatakse loodus ja kultuurmaastikku. Viimane on kujunenud pikaajalise inimtegevuse tulemusel. Inimmõju lakates võib see pikapeale taas omandada loodusmaastiku ilme. Inimese jaoks on maastikud seega elu ja tegevusruumiks, mida ta muudab nii sotsiaalmajanduslikest kaalutlustest kui ka poliitilistest tõekspidamistest lähtudes. Varasemal ajal nähti maastikus vaid inimese elulisi vajadusi rahuldavat ressurssi, hiljem on hakatud hindama maastiku mittemateriaalseid väärtusi . Rannikud erinevad sisemaistest aladest nii looduse kui kasutuse poolest. Mere mõju ei piirdu
a. polaaralad mõõduka kliimaga aladel domineerivad mitmeaastased rohttaimed, soojema kliimaga aladel domineerivad 1- aastased rohttaimed Rohumaa = niisked ja märjad kooslused +niit (parasniiske)+ kuivad kooslused aas – (rohumaa v. niit), kuid taimeökoloogias üks lammirohumaade tüüp nurm – (kirj. mõiste) – karjamaa, viljapõld (rohustu peam. Kõrrelised) vain – (kirj. mõiste) – elamute ümbrus Rohumaade üldine jaotus (lähtudes erinevatest printsiipidest) 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: •looduslikud (pool-looduslikud) – säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) •parandatud – väetatud, külvatud heinaseemet jne. •kultuurrohumaad – rajatud haritavale maale 2) kasutuse järgi •karjamaad •heinamaad •karja- ja heinamaad 3) tekke järgi • sekundaarsed – tekkinud inimtegevuse (raie, niitmine, karjatamine) tulemusena
Teadusharu, mis uurib elurikkust ja seda ohustavaid tegureid ning on aluseks praktilisele looduskaitsetööle. (Interdistsiplinaarne teadus, mis võtab kokku liikide , koosluste ja ökosüsteemide kaitsmisega tegelevate erialaspetsialistide püüdlused ja kogemused.) 5. Looduskaitse bioloogia kolm eesmärki. EKSAMI KÜS!!! Dokumenteerida bioloogilist mitmekesisust Uurida inimtegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele, Võtted negatiivse inimmõju peatamiseks ja selle tagajärgede leevendamiseks ( 1)liikide väljasuremise peatamiseks;2) liigisisese geneetilise muutlikuse säilitamiseks;3) ökosüsteemide funktsionaalsuse kaitsmiseks) 4. Taastamine (Wilson 1992) 6. Looduskaitse bioloogia 5 eetilist põhialust 1.Elurikkus ehk looduse mitmekesisu tuleb säilitada ning populatsioonide ja liikide enneaegset väljasuremist vältida 2.Ökoloogiline terviklikus ja ökosüsteemide keerukus peavad säilima.( ükskõik milline liik on
Keskkond- Tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Üheltpoolt on see aineline oleluskeskkond (nt. Vesi, muld) , teisalt poolt kõigi mõjutavate välistegurite (meteoroloogilised, edaafilised, biootilised, jms.) kogum. Keskkonnakaitse- Meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastamise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. Looduskaitse- on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist Ökoloogia- on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet Autökoloogia-on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega Demökoloogia- ehk populatsiooniökoloogia (Schwerdtfeger 1963: 13–14)
Karula rahvuspargi metsades on eristatavad kolm piirkonda: 1. Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest. 2. Poolkaarjalt läänest itta ulatuv piirkond, milles on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madalsoometsad. Tegemist on pärandkultuurmaastikuga, mis on olnud pikaajalise inimmõju all ning paljud kooslused on tekkinud just selle tagajärjel. Metsad kasvavad peamiselt väikeste saartena kuplitel või nende nõlvadel ning on liigendatud põldudest ja niitudest. 3. Lõunapoolne metsamassiiv, mille peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide muutlikkus ning suurem loodusmetsade osakaal. See piirkond hõlmab peaaegu poole kogu rahvuspargi territooriumist, seal paiknevad kaitseala ainuke loodusreservaat ja suurem osa sihtkaitsevöönditest
1.Põhjapoolne madalkünklik palu- ja laanemetsade piirkond. See on ühtne metsamassiiv, kus kasvukohatüübid on vähevarieeruvad ning koosluste erinevused on tingitud eelkõige puistute vanuselisest erinevusest. 2. Poolkaarjalt läänest itta ulatuv RebäsemõisaMähkliKaikaJõeperä piirkond, milles on esindatud peamiselt kupleid katvad arumetsad ning kuplite vahel kõdu- ning madalsoometsad. Tegemist on pärandkultuurmaastikuga, mis on olnud pikaajalise inimmõju all ning paljud kooslused on tekkinud just selle tagajärjel. 3. Lõunapoolne metsamassiiv, mille peamisteks tunnusteks on reljeefi iseärasustest tingitud metsatüüpide muutlikkus ning suurem loodusmetsade osakaal. Seal paiknevad piirkonna ainuke loodusreservaat (Pautsjärve) ja suurem osa sihtkaitsevöönditest. Loodusmetsade säilimine on paljuski tingitud reljeefist tulenevatest raskustest metsade majandamisel. Metsatüüpidest on siin enim
ühiskonnas toimuvale. Keskkonnasotsioloogia uurib, kuidas inimesed ja ühiskonnagrupid mõtestavad keskkonda ning kuidas biloogilis-füüsiline keskkond mõjutab sotsiaalset suhtlemist ning ühsikonnastruktuuride olemust (ressurisside jaotus, võimu jaotus jne.) 1. Keskkonnasotsioloogia kujunemislugu: sotsioloogia üldiste arengute ja ühiskondliku tausta mõju Leevendamaks inimmõju loodusele ja loodusjõudude neg. mõju ühiskonnale on vaja teada inim.käitumise reeglipärasusi. 20. saj. I pool kkmõjude ignoreerimine: moderniseerimsiideoloogia võidukäik- ressursiküllus, majanduskasv, urbaniseerumine, loodusest võõrandumine. Thomas Buckle- geograafiliste tegurite mõju algelistele kultuuridele tugevaim, väheneb modernse kultuuri edenedes. Looduse ilu üle-
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut GIS kasutamine metsanduses või muude loodus- ja maavarade haldamisel Referaat Koostaja: Ketlin Bergmann Juhendaja: Anne Kull Tartu 2017 Sisukord Sissejuhatus 3 1. GIS kasutamine metsanduses 4 1.1 Metsaressursi hindamine 4 1.2 Metsa majandamine 5 2. GIS kasutamine loodusvarade majandamisel 7 3. GIS kasutamine maavarade haldamisel 8 Kokkuvõte 9 Kasutatud kirjandus 10 Sissejuhatus 2 GIS kasutusala on laienenud pea kõikidesse valdkondadesse tehnoloogia-, loodus- ja sotsiaalteadustesse, pakkudes ajakohast, tõhusat ning reprodutseerivat meetodit ruumiliste andmete kogumiseks,...
ohtlike ainete kontsentratsioone. Meetmed (tegevussuunad): · Pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee seisundi parandamiseks ning säilitamiseks tegevusprogrammide väljatöötamine ja rakendamine. · Vee kaitse õigusaktide väljatöötamine ning täiustamine, lähtuvalt vajadusest arvestada enam veekogude seisundit (eeldusel, et eelnevalt on saadud kooskõlastus Justiitsministeeriumilt 29 eelnõude väljatöötamise kavatsusele). · Soodustuste, toetuste süsteemi arendamine ja rakendamine inimmõju vähendamiseks veekogumitele ja pinna- ja põhjavee seisundi parandamiseks. · Järelevalve ja seire tõhustamine ning edasi arendamine reostuse ennetamiseks ja veekeskkonna seisundi hindamiseks. Maavarad Eesmärk: Maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret
Niitmine ja karjatamine toimib kooslusele samamoodi nagu looduslikud tegurid, näiteks suured Lamm (ka üleujutustasandik) on suurvee poolt üleujutatav osa jõeorust. Lamm koosneb alluuviumist ehk rohusööjad loomad või tuli. Seetõttu saavad poollooduslikes kooslustes hakkama paljud looduslikud taime- jõe poolt mahajäetud setetest. Lammid kujunevad jõgede alamjooksul. Valdavaks on küljeerosioon, ja loomaliigid, kes kultuurkooslustes vastu ei peaks. Tugevam inimmõju, näiteks rohukamara mistõttu võivad lammi omavad jõed olla väga looklevad ehk meandreerunud. ümberkündmine, väetamine või mürgitamine, kahandab liigirikkust tunduvalt. 29. Selgita oruterrasside teket? 37. Millal leidis aset? Jõe- ehk oruterrassid tekivaderosioonibaasi muutumisel maapinna tõusu või veetaseme muutumise tõttu
hõreneb kohati tugevalt ja tekivad nn. osooniaugud. Osooniaugud on tekkinud pidevalt aastast 1979 ja on sellest ajast kasvanud. Osooniaukude teket põhjustavad inimtegevuse tagajärjel atmosfääri sattunud osooni lagundavad katalüsaatord. 1985. aastal avastasid teadlased osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal. Pikka aega arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kartused inimmõju kahjulikust toimest said teatavaks üsna varsti.(E-õpe, 2012) Osoonikihi hõrenemist põhjustavad eelkõige atmosfääri paisatud saasteained, millest kõige tähtsamat rolli mängivad kloororgaanilised (CFC) ühendid ehk freoonid. Need on keemiliselt püsivad ühendid, mis võivad atmosfääris lagunemata ringelda sadakond aastat. Freoone kasutatakse külmutusseadmetes, vahu tekitamiseks olmekeemias (aerosoolid), ehitusmaterjalide tööstuses, õhukonditsioneerides jm
1 Pärandkooslused (pool-looduslikud kooslused) - looduslikud kooslused, mis on inimese poolt ümber kujundatud. Looduslikud kooslused – looduslikult kujunenud ja püsivad inimese vahelesegamiseta. Kultuurkooslused - inimtekkelised kooslused. Rohumaa - mitmeaastastest rohtsetest mesofüütidest koosnev taimekooslus. Parandatud rohumaa - pool-looduslik kooslus, kus inimtegevusega on tõstetud rohumaa kasutusväärtust, kuid säilib enamik varem kasvanud taimedest. Heinamaa ehk niit - moodustavad tihedalt koos kasvavate mitmeaastased mesofüütide kooslused, mida võidakse regulaarselt niita. Niitusid jaotatakse primaarseteks ja sekundaarseteks. Karjamaa – pärast heina maha niitmist loomade karjatamiseks kasutatav maa. Kasvukoht – keskkonnategurite kompleks, mis on suhteliselt püsivate omadustega. Taimekooslus - koos kasvavate taimede kogum. Puisnii...
html#Rannaniit%20vajab%20hoolt) Aruniidud Aruniitude mullad on liivsavised ja mineraalaineterikkad. Puurinne enamasti puudub. Puud võivad kasvada üksikult või väikeste rühmadena. Põõsarinne on tihti liigirikas. Rohurinne on kidur, madala saagikusega, kuid liigirohke. Seal kasvavad näiteks harilik kukehari, valge kukehari, harilik koldrohi, lubikas, lamba-aruhein, punane aruhein, tarnad, humallutsern ja muulukas. Enamik niitudest on kujunenud raiete või põlengute tagajärjel. Kui inimmõju lakkab, hakkavad niidud võsastuma ning muutuvad metsaks. Joonis 3 Näide aruniidust Pärisaruniitudel ja paluniitudel karjatamiseks sobivad kõik kariloomad. Väikestel nõmmeniitudel võib kidura heinakasvu tõttu veistel või hobustel sööki väheseks jääda. Erinevate kariloomade koos või vahelduvkarjatamine on liigilisele koosseisule kasulik, kuna erinevatel loomaliikidel on natuke erinevad toidueelistused. Näiteks hobused ja
VEE REOSTUS Vesi on asendamatu tingimus elu säilitamiseks Maal. Ta on paljude elusorganismide elukeskkond, aga vett vajavad eluks peaaegu kõik olendid, kaasaarvatud ka inimene. Maailmameri on tugevalt saastunud, ka mageveekogudesse suunab inimene oma solgivee. See kõik on viinud puhta vee varud kriitilise piirini. Näiteks Lähis-Idas, kõrbepiirkondades ei jätku magedat puhast vett joogiks, seda tuleb kaugelt vedada või magestada. Ent ka Eestis ei jätku kõikjal puhast joogivett. Inimmõju tegevus veestikule avaldub veekogudesse kahjulike ainete juhtimisel. Peamisteks reostusallikateks on tööstus ja põllumajandus. Üldisteks veeprobleemideks on: * Riigipiire ületav veereostus. * Asulate ja tööstusettevõtete heitveed. * Põllumajandus, sealhulgas eriti lämmastiku ja fosfori reostus. * Reoainete sissekanne õhust, põhjuseks paiksed ja mobiilsed reostusallikad. * Põhjavee langev kvaliteet ja põhjavee ammutamine, mis põhjustab kasutuskõlblike põhj...
• Pideva valveloleku printsiip Ühegi liigi või piirkonna kuulutamine kaitsealuseks ei garanteeri selle säilimist. Olulisem on varakult tunda ära ebasoovitavad arengud ning neid ennetada. • Inimese juuresoleku printsiip Inimene on samuti osa loodusest. Looduskaitses ei ole võimalik ega ka vajalik inimest looduslikest süsteemidest täielikult välja tõrjuda. Pigem tuleks inimese juuresolekuga LK planeerimisel arvestada ning leida võimalused negatiivse inimmõju vähendamiseks. Elurikkuse avaldumise tasemed liigiline mitmekesisus bioloogiline mitmekesisus geneetiline mitmekesisus Selgitage looduskaitseteaduse olemust ja eesmärke ohustatud liikide majandamine kaitsealade kujundamine keskkonnaökonoomika keskkonnaõigus taastamisökoloogia ökosüsteemide kaitse keskkonnaeetika jms Peamised elurikkust globaalselt ohustavad tegurid • kasvukohtade/elupaikade hävimine • kasvukohtade/elupaikade killustumine e. fragmenteerumine
novembris. Detsembri lõpust alates kuni u. jaanuari lõpuni sünnivad karudel pojad, kes on sündides max 500g raskused, pimedad ja abitud. Pesakonna suurus on 16 poega, enamasti 23 poega. Kevadeks on pojad u. 15 kg raskused. Imetamine kestab 1,5 kuni 2,5 eluaastani. TOITUMINE Karude kui segatoiduliste loomade toitumist mõjutab ühest küljest nende füsioloogia, teisalt aga toiduobjektide levik ja fenoloogia ning inimmõju ja toiduobjektide kättesaadavuse muutumine aja jooksul. Seetõttu on loomulik, et tulenevalt toitumist mõjutavate tegurite erinevusest piirkonniti võib karude toitumine erinevatel aladel olla väga varieeruv. Samuti võivad esineda toitumisalased erinevused erinevate isendite ning soo ja vanusegruppide vahel olenevalt nn. maitsest, füüsisest füsioloogilistest põhjustest.
Suvel, kuuma päikesega hakkab rohelus puudelt kaduma. Võsudest võib aurata rohkem vett, kui juured suudavad maa seest hankida. Sellise lõpu vastu võideldes langetab saksauul võsud liivale. Saksauul on nii hea küttepuu, et võib antava kuumuse hulgaga võistelda isegi kivisöe vastu. Aastasadu oli saksauul Aasia kõrbete ainus kütus ning nüüd on linnade ümbrusest saksauuli metsad kadunud. Inimestest ja keskonnast Keskkonnaprobleemid Järjest tugevnev inimmõju on ohtlik kõrbe ja poolkõrbe loodusele. Ehitustegevus ja veokid hävitavad loodusliku taimkatte, mis taastub väga aeglaselt. Selle tagajärjel kõrbealad pidevalt laienevad. Kariloomad sõtkuvad peatuspaikades ja joogikohtades ära taimestiku. Kõrb tungib peale ka kliima muutumise tagajärjel. Kokkuvõttes liigub nt. Sahara kõrb iga aastaga ligi 6 km lõuna poole. Väga ohtlik on põldude pidev ja oskamatu niisutamine, mis võib esile kutsuda maa sooldumise ja kasutamiskõlbmatuks muutumise
Rakke Gümnaasium HIINA Referaat Angela Sahk 11.klass Rakke 2009 Sisukord Sissejuhatus lk 2 Üldine ülevaade lk 3 Keskaegne kool lk 45 Eksamite süsteem lk 67 Kultuur lk 89 Arhitektuur lk 1012 *** lk 10 Suur Hiina müür lk 10 Kindlustatud linnad lk 11 Lossikompleks lk 11 Koobastempel lk 11 Pagood lk 11 Matuseehitised lk 12 Elamuarhitektuur ...
moodustus osoonikiht. Arvatavasti just tänu osoonikihi tekkele sai võimalikuks elu väljumine veest maismaale, sest muidu hävitanuks Päikese ultraviolettkiirgus siin kõik elava. 1985. aastal avastasid teadlased aga osoonikihi olulise hõrenemise ehk nn. osooniaugu Antarktika kohal, osoonikihi ulatuslikku hõrenemist täheldati hiljem ka Põhja-Kanadas. Kaua arvati, et muutused osoonikihis on üksnes looduslikud, kuid kahtlused inimmõju kahjulikust toimest süvenesid seoses ülehelikiirete lennukite lendude ja nende heitgaaside sattumisega osoonikihi kõrgusele. Läbi hõrenenud osoonikihi tungiv ultraviolettkiirgus võib suuresti mõjutada elu Maal: muuta taimede keemilist koostist, pidurdada nende kasvu jpm.. Antarktikat ümbritsevas ookeanis hõljuv plankton on mereloomadele oluliseks toiduks. Päikese ultraviolettkiirgus võib häirida planktoni paljunemist ja seeläbi ka kogu ookeani toiduahelat
Antropoloogilised faktorid maastike kujunemisel:· Inimasustuse tihedus (hajuasustus,tiheasustus külades, linnades, suurlinnades,kultuurikõrbed)· Maakasutuslikud (põllumajandus,metsandus, tööstus jne.) · Ajaloolised (põllumajandus, metsandus,kalandus, tööstus, kaubandus jne.) Pärandkooslused (Lääne-Eesti)Pärand- ehk poollooduslikud kooslused tagavad stabiilse läbi suve toimiva õitsemistolmlemiskonveieri· Kadastikud ja puisniidud heaks inimmõju indikaatoriks (karjatamine hobune, lammas, lehm)· Kiviaiad (kimalaste, seltsinguliste mesilaste, sisalike,lindude, hiirlaste, putuktoiduliste nagu karihiired, siilid pesitsus ja varjumiskohad) · Rookatused seltsinguliste mesilaste haudmekasvatuskohtadeks· Vanad aiad (imetajate, putuka-, linnu- ja tolmeldajate kooslused · Veesilmad. Rabamaastikud on meie loodusmaastiku üks omapärasemaid ja üliolulisimaid osi. · Rabataimestik meenutab jääajajärgset tundrataimestikku
Vaatlustel lähtutakse seisundi hinnangust, mis annab ülevaate kooslusse kuuluvate haruldaste ja ohustatud liikide, nende populatsioonide ja koosluste endi kui terviku seisundi kohta. Seire käigus täidetakse seiretööde läbiviija poolt vastavale kooslusetüübile väljatöötatud andmevorm, kuhu muuhulgas märgitakse uuritava ala looduskaitseline väärtus, hinnang funktsioonide säilimisele, ala ohustatusele, olemasoleva inimmõju laad ja tugevus jne. Kirjeldatud seisundiseire meetodil on koosluste seiret läbi viidud alates 2005. aastast. Eesmärgiks on võimalikult ulatusliku ülevaate saamine ohustatud ja haruldaste taimekoosluste seisundist, mis võimaldaksid Eestil edukalt täita ka Natura 2000 looduskaitselise meetme aruandluse kohustust. Selline seiremeetod annab pideva ülevaate elustiku seisundist- milliste liikide ja koosluste seisund on stabiilne, millistel paranev ja
PEDOSFÄÄR. Murenemine kivimite purunemine ja mineraalide muutumine maismaa pindmises osas t°C, vee, õhu ja elusorganismide toimel. Lähtekivim nim. mullateaduses peenemaks pindmiseid murenenud kivimeid. Murenemiskoorik nim. maismaa pinnakihti, kus murenemine toimub,asustavad üksikud kõrgemad taimed. Füüsikaline mure e. rabenemine vee jäätumine, kivimid paisuvad ja tõmbuvad kokku, mineraalne koostis ei muutu, muutub peenestatuse aste, kuiv kliima, temp muutused suured. Keemiline mure e. porsumine käigus muutub kivimi keemiline koostis ja osa lahustuvaid aineid eraldub, kuid kivide väliskuju muutub esialgu suhteliselt vähe. Korrosioon nim. kivimpindade uuristumist ja krobeliseks muutumist keemilise murenemise käigus. Leostumine nim. lahustunud soolade ärakandumist lahustumise kohast. Karstumine kergesti lahustuvate ja lõheliste kivimite murenemine loodusliku vee keemilisel ja mehaaniliselt toimel, mille tagajärjel tekivad ...
ühtekuuluvus, tööjaotus, kultuur. 22. Millised on abiootilised ja biootilised tegurid, mis erinevaid organisme mõjutavad? Abiootilised tegurid on ökoloogilised tegurid, mis tulenevad organisme ümbritsevast eluta loodusest. Nt: valgus, temperatuur, niiskus, tuul, pH jms. Biootilised tegurid on ökosüsteemis esinevad mõjurid, mis lähtuvad organismide kooseksisteerimisest.Nt: konkurents, toit, inimmõju, vastassugupool 23. Mis on ökoloogilne amplituud ja mis on ökoloogiline optimum? Ökoloogiline amplituud on mingi ökoloogilise teguri intensiivsuste vahemik, milles vaadeldava taksoni isendid saavad elada, kasvada ja paljuneda. Ökoloogiline optimum – kõige soodsam tingimus kus organism hakkama saab, sõltub organismi iseärasustest. 24. Mis on parasitism, too näiteid parasiitsetest organsimidest?
suurenemise ning keskkonnakahju hinnaga. · Keskkond on tingimuste kompleks, milles biosüsteem asub. Ühelt poolt on see aineline oluskeskkond, teisalt aga kõigi mõjutavate välistegurite kogum. · Keskkonnakaitse on meetmete kompleks inimese elukeskkonna saastmise vähendamiseks ja vältimiseks ning loodusobjektide säilitamiseks. · Looduskaiste on loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. · Ökoloogia on teadus, mis uurib suhteid ja protsesse ökosüsteemides, sealhulgas elusa ja eluta looduse omavahelist suhet. · Autökoloogia on ökoloogia haru, mis tegeleb organismide keskkonnanõudluste ja keskkonna-suhete uurimise ja kirjeldamisega. · Demökoloogia ehk populatsiooniökoloogia on ökoloogia haru, mis uurib organismide populatsioone ja nende keskkonnaoludest johtuvat dünaamikat
taimede puhkeaja algust ja lõppu. Päeva pikkus reguleerib loomade sigimist ja rändeid. Temperatuur Organismide temp taluvusala on vahemikus 0-50. Kõrgetel temperatuuridel kaovad ensüümid ja valgus enda struktuuri( seda ei saa taastada, nt toores muna keeta). Püsisoojased ja kõigusoojased. Biootilised tegurid: eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted nt konkurents, minu suhe loomadega, bakteritega. Antropogeensed tegurid: inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju Rõhk. Suuri rõhumuutusi peavad üle elama mõned rändlinnud ja süvaveeliigid. Lati on raskem taluda kiireid rõhu muutusi. Tuli Kes saavad kasu metsatulekahjust? Lagundajad, tuli puhastab. Tapab ära teised liigid, konkurents kaob. Tulekahjud on regulaarsed, nii õpib inimene tuld kasutama. Vesi Vesi on eluks hädavajalik, kogu rakkude elutegevus toimub vesilahuses. Vesi osaleb kõigis reaktsioonides. Lähteaine fotosünteesile. Ilma veeta võib inimene elada 5-7 elada
Mõisted Pärandkooslus - pärandkooslused ehk poollooduslikud kooslused on loomapidamise tagajärjel pika aja jooksul ümber kujunenud looduslikud kooslused, mida pole küntud vähemalt 50 ja pealtparandatud (väetatud, täiendavalt heinaseemet külitud) vähemalt 20 aastat. Nende püsimiseks on tarvilik mõõdukas inimmõju (iga-aastane niitmine, karjatamine ja puude-põõsaste valikraie). Nimetatakse ka looduslikeks rohumaadeks. Kõikjal metsavööndis, kus on peetud loomi, on pärandkooslused tavalised. Looduslik kooslus - looduslik kooslus on niisugune biotsönoos, mille väljakujunemisel pole inimese kujundav mõju olnud märkimisväärne. Looduslikud kooslused koosnevad pärismaisest elustikust. Kui looduslikku kooslust majandatakse, võib sellest kujuneda pool-looduslik kooslus ehk pärandkooslus
mõjutada inimeste või teiste organismide tervist, ellujäämist või tegevust. Keskkonnareostus - Kui loodusesse on sattunud mingit keemilist ainet hulgal, mis põhjustab muutusi organismides ja ökoloogilistes seostes. Keskkonnamõju - Keskkonnas toimunud muutuste olulisuse ja mõju hindamine füüsikalisele, bioloogilisele, sotsiaalsele ja majanduslikule keskkonnale. Keskkonnamuutus - Mõõdetav, registreeritav muutus keskkonna kvaliteedis, füüsikalistes ja bioloogilistes süsteemides inimmõju tagajärjel. Mõjutatud keskkond - Sotsiaalmajandusliku ja biofüüsikalise keskkonna osa, mis on muutunud inimmõju taga järel. Bioakumulatsioon aine kontsentratsiooni kasv organismides võrrelduna selle aine kontsentratsiooniga keskkonnas. ( Keemilised ühendid akumuleeruvad organismides kui on kogunetud ja ladustunud organismis kiiremini kui ainevahtuse käigus lagunenud või eristunud. ) Biokontsentratsioon - Eriline bioakumulatsiooni protsess kui aine kontsentratsioon organismis on
16.08.2006. 6. Kohler,V., Võrtsjärv ja Emajõgi muudkui auravad ära, Postimees.20.07.2006. 7. Liiklus.ee. 18.01.05 8. Mäemets, M., Ümber Võrtsjärve, Tartu, 2001 9. Raudvere, R., Järvi ohustab külm talv, Postimees. 16.11.2006 10. Saar, J., Emajõe vesi kerkis laupäeval rekordini, Postimees.31.01.2005. 11. Tamberg, I., Võrtsjärve tammi rajamisele eelnegu keskkonnamõjude hindamine, Keskkonnaministeerium, 2003 12. Veemajanduskava I etapp inimmõju, http://www.tartu.envir.ee/doc/ 13. Võrtsjärv, http://www.vortsjarv.ee 14. Võrtsjärve-Rannu-Jõesuu veetaseme hüdrograaf, http://www.emhi.ee/?ide=9,69,995 17
Koosnevad kihitatud liivadest ja kruusadest. Limnoglatsiaalsed/fluviaalsed. 28. Mis on sandur? Pealt lauge liiva ja kruusa kuhjatis, on tekkinud tavaliselt liustikujää servamoodustisena. Kruusa-liiva tasandik. Lainjas. 29. Mis on paetasandik? Paetasandik ehk alvar. Mullakihi paksus on üldjuhul vähem kui 20 (30) cm, paepragudes ja -lohkudes laiguti ka rohkem. Nad on põlised inimtekkelised kooslused ehk nende teke ja püsimine on tihedalt seotud inimtegevusega. Inimmõju on piirdunud vaid niitmisega ja eelkõige karjatamisega. Ajalooliselt on neil enamasti karjatatud 2 lambaid ja hobuseid. Kujunenud on nad ka muistsetele põldudele. Esimesed põllud rajati õhukestele paepealsetele muldadele, sest muinasaegsed töövõtted ja -riistad ei võimaldanud veel tüsedaid muldi harida. Veel võib neid leida ka maakerke tagajärjel
Looduskaitse Looduskaitse on mitmepalgeline mõiste, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Umbes 1980ndate aastateni loeti looduskaitset laiemaks kui keskkonnakaitset, praegusel ajal on see vastupidi. Eesti looduskaitse haarab looduskaitset Eesti territooriumil. Eesti looduskaitset iseloomustab järjepidevus, mis seisneb nii kaitsealuste territooriumide, liigikaitse, looduse üksikobjektide kaitse, kui ka paljude kaitsepõhimõtete võrdlemisi järjekindlas arengus vähesõltuvalt valitsevast riigikorrast
1. Mullatekke põhitingimused, tegurid ja mullatekkeprotsessid: Mullatekkeprotsessid ja nende grupeerimine (akumulatiivsus, eluviaalsus, eluvioakumulatiivsus, kamardumine, savistumine, ferraliidistumine, sooldumine, küllastumine, lessiveerumine, leetumine, gleistumine, näivleetumine). Millised mullatekkeprotsessid millistes tingimustes kujunevad? Millised horisondid ühe või teise mullatekkeprotsessi tulemusena tekkivad, kus profiilis asuvad, kuidas ära tunda? Mulla tekke teguriks on bioloogiline faktor. Tegurid, mis mõjutavad mulla teket: Kliima- otsene ja kaudne mõju. Otsene: mulla niiskumine sademetga, soojenemine/jahtumine. Kaudne: loomsete ja taimsete organismide kaudu. Kliimast oleneb taimestiku koosseis ja produktiivsus, varise hulk ja selle lagunemise kiirus, laguahelate iseloom, bioloogilisse aineringesse võet...
Keskkonnakaitse ja rekreatsioon Kordamisküsimused 1. Ökoloogia (teadus looduses valitsevatest suhetest; ei sea prioriteete; ei kaitse midagi, ainult uurib), looduskaitse (Looduskaitse on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid, negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist), keskkonnakaitse (Keskkonnakaitse on ühiskonna, organisatsioonide ja üksikisikute tegevus, mille abil kaitstakse nii inimese vahetut elukeskkonda kui ka loodust tervikuna inimtegevuse negatiivsete mõjude eest elujõulise keskkonna säilitamiseks. Keskkonnakaitse olulisteks valdkondadeks on õhu-, vee-, mulla-, puhta joogivee kaitse, jäätmetega tegelemine jne)
Samas võivad taime kasvu pidurdada kahjulikud ained mullas 49. Muldade väetistarve. Võetakse proove 50. Mulla viljakus ja selle liigid. … avaldub tema võimes rahuldada taimede nõudeid kasvutingimuste suhtes Looduslik viljakus- bio,keemilise,füüsikalised omadused koos väliskeskkonna tingimustega Kunstlik viljakus- kujuneb loodusliku viljakuse baasil, millele lisandub inimmõju ( saagi suurenemise eesmärgil) 51. Mulla ja maa boniteet. Mulla boniteet- mulla omadustest sõltuva viljakuse suhtelist taset selle hindamisaegses seisundid Maa boniteet- maa tootlikust iseloomustav lõppnäitaja, mille leidmisel lähtutakse klimaatilisest teguritest, mulla boniteedist ja teistest maatükkidest 52. Eesti haritava maa boniteet. 40 hp 53. Mullatekkeprotsess, mullatekketegur ja -tingimused.
graminoidid(kõrrelised, lõikheinalised, loalised); rohumaad levinud kõigil mandritel v.a. polaaralad; rohustu kõrgus varieerub mõnikümmend cm (loopealsed) kuni mitu m (savannid); piirab rohumaade levikut sademete hulk (sobivaim 500-900 mm/a.); iseloomulik rohukamar (elupaik paljudele loomadele). Rohumaade üldine jaotus: majandamise järgi- niitmine, karjatamine, väetamine. külvamine, kasutuse järgi- karja-, heinamaad., tekke järgi- sekundaarsed, primaarsed. 1) inimmõju intensiivsuse (majandamise) järgi: 1) looduslikud(pool-looduslikud) –säilinud looduslik rohukamar, niidetakse ja/või karjatatakse) 2) parandatud –väetatud, külvatud heinaseemet jne. 3) kultuurrohumaad–rajatud haritavale maale. 2) kasutuse järgi: 1) karjamaad; 2) heinamaad; 3) karja-ja heinamaad. 3) tekke järgi: 1) sekundaarsed– tekkinud inimtegevuse (raie, niitmine, karjatamine) tulemusena. 2)primaarsed– pole kunagi metsa all olnud. Funktsioonid:
Viljakamad mullad on Pandiveres ja Kesk- Eestis. · Eesti pindalast kasvavad metsad 53%, looduslikud niidud 6%, sood 22%. Metsade pindala on viimase 50 aasta jooksul kahekordistanud. · Levinumad puuliigid Eestis on mänd, kask, kuusk ja levinum metsatüüp palumets. · Looduslikud niidud jaotatakse nelja rühma: aruniidud, soostuvad niidud, lammi- ning rannaniidud. · Suuremate maastikuüksustena saab eristada madalikke ja nõgusid, lavamaid ja kõrgustikke. · Inimmõju avaldab maastikele maaviljelusi, ehitustegevuse, maavarade kaevandamise kaudu. Eesti keskkonna loodusliku tasakaalu säilitamiseks on looduskasutusest üha rohkem reguleeritud lubade ja maksuga. · Ligi 15% meie territooriumist on looduskaitse all. Teiste kaitsealade seas on Eestis viis rahvusparki: Lahemaa, Vilsandi, Soomaa, Karula, Metsasalu. · Eestis on väikse rahvaarviga riik, maailmas ligi 200 riigi hulgas umbes 150. kohal(1.01.2005. aastal 1 347 000 inimesest)
Eesti looduskeskkond Eesti floora: · Vetikad · Sammaltaimed · Sõnajalgtaimed · Paljasseemnetaimed · Õistaimed ja nende morfoloogia, enamlevinud liigid · Samblike ja seente morfoloogia ja enamlevinud liigid Fauna: · Lülijalgsete, kalade, roomajate, kahepaiksete, lindude ja imetajate morfoloogia, elupaigad, eluviisid, tegutsemisjäljed ning enamlevinud liigid · Jahilinnud, ulukid ja jahikorraldus · Kalastus ja vähipüük Maastikuvaldkonnad: · Põhja-Eesti · Lääne-Eesti · Vahe-Eesti · Ida-Eesti · Lõuna-Eesti · Nende maastikukomponendid ja rekreatsiooni ressursid. Mis on ökoloogia? · Loodus on vastastikuste sõltuvuste keerukas võrk · Inimene on selle võrgu üks osa · Ökoloogia tugineb aastatuhandete jooksul talletatud teadmistele selle võrgustiku erinevate osade ( taimede, loomade, seente) eluviisist. · Esimene definitsioon 1866.a. sakslaselt Hans...
• ärakasutajad (tihased, oravad) • sallijad (rebane, nahkhiir) • vältijad (kitsed, haned) • pagejad ehk liigid, kes linnas elada ei suuda (kaljukotkas, käpalised, ilves, karu) 2. uluk/metsloom, hulkuv/metsistunud, koduloom/lemmikloom, kariloom/põllumajandusloom, kahjur, laboriloom, loomaaialoom 3. sümpaatsed (siil), neutraalsed, vihatud (kapsauss) 4. maastikuökoloogias on hemeroobsus maastikus avalduva inimmõju määr (hinnatuna tulnuk- ja lühieataimede alusel). Eristatakse 6 maastiku hemeroobsusastet: looduslik, looduslähedane, poollooduslik, looduskauge, loodusvõõras ja tehislik. * Kirjelda ökoloogiliste protsesside iseloomulikke jooni linnakeskkonnas (killustatus/integratsioon, suktsessiooniastmed, invasiivsed ja laia ökoamplituudiga liigid) Madal INTEGRATSIOON / killustumine: Elupaigalaikude integratsioon on linnades
Rahvastiku ohjeldamine annab lootust pakkuda paremat elu kõikidele nii inimestele kui ka teistele liikidele. · Inimeste elustiil on selle mõju võtmeelement muutused inimeste elutingimustes eeldavad muutusi majanduses ja tehnopoliitikas, inimühiskonna ideoloogiates. Inimesed hävitavad ökosüsteeme kasutades tehnoloogiat, millega koormavad loodust. · Elu, kultuuriline mitmekesisus sealhulgas, on tagatud ainult siis, kui üldine inimmõju keskkonnale väheneb. Inimühiskonna põhilised ideoloogilised, poliitilised, majanduslikud ja tehnoloogilised struktuurid peavad seetõttu muutuma. Inimene tarbib piiramatult, millega kaasneb suur hulk jäätmeid ja enamus asju hinnatakse nende kaubaväärtuse järgi. · Ideoloogiline muutus täh. eelkõige elukvaliteedi mõiste ümberhindamist. Elukvaliteedi paranemine ei võrdu tingimata elustandardi tõusuga
Paikuse Põhikool HIINA Uurimistöö Kristo Ruuto 7a. Klass Juhendaja: õp. Mait Lind Paikuse 2009 Sisukord SISSEJUHATUS 1. 2. 3. KOKKUVÕTE KASUTATUD KIRJANDUS LISAD Sissejuhatus Minu uurimustööks on Hiina.Valisin selle teema seetõttu, et see oli kõige huvitavam ja Hiina oli vanasti kõrgarenenud riik. 1. Vana Hiina e. Muistne Hiina Vana-Hiina oli hiinlaste maa vanaaja hiina tsivilisatsiooni perioodil. Muistse Hiina tsivilisatsioon sai alguse umbes 8000 aastat tagasi, kui inimesed asusid elama Hiina kirdeossa ja kolme jõe kallastele Huang He (Kollase jõe) äärde põhjas, Weihe (Jangtse lisajõgi) äärde loodes ja Jangtse äärde lõunas. Ühe hüpoteesi järgi on hiinlased Huang He ja Jangtse vesistusse idast sisse rännanud. Teise hüpoteesi järgi on hiinlaste ürgkodumaa Hiina praeguse territooriumi keskpaik riigi ka...
LUUA METSANDUSKOOL Maastikuehitus Sessiooniõpe LIIKLUSÕNNETUSED LOOMADEGA I B kursuse keskkonnakaitse referaat Juhendaja: Vello Keppart Koostas: Aive Sillaste Luua 2008 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................. 3 1.OHTLIKUD TEGURID................................................................................................... 4 1.1 Ohtlikumad maanteelõigud........................................................................................4 1.2. Ohtlikumad aastaajad.......................................................................
kaevandamine; · hea mullaga maade väljalangemise põllumajanduslikust kasutusest. Tuleb teha valik, kas kasutada toote madalama hinna tagamiseks odavat tehnoloogiat, mis tekitab enam jäätmeid, või investeerida tootmises jäätmeteket vähendatavasse tehnoloogiatesse. Eelistada tuleks jäätmetekke vähendamist tootmises ja taas- kasutamist, sest ladestamine koormab keskkonda. Et puhast vett jätkuks, tuleks vähen- dada inimmõju põhja- ja pinnaveele, see parandaks veekogude seisundit. Seoses maa- varadega tuleb teha strateegiline otsus, kas eelistada intensiivset kaevandamist, mille puhul on keskkonna koormamine lühiajaline või ekstensiivset kaevandamist, mille eelistamine sõltub maavara liigist ja looduse isetaastumisvõimest. Tuleks eelistada polüfunktsionaalset metsa, et see oleks stabiilsem ning vastupidavam haigustele ning kiiresti kohandatav uutele nõudmistele. Ka mulla ja maakasutuse korral on eelistatud
FUNDAMENTAALTEADUSED püüavad välja selgitada loodusseadusi. RAKENDUSTEADUSED otsivad avastatuid loodusseadustele kasutamisvõimalust. BIOKEEMIA · Uurib organismide keemilist koostist ja erinevaid protsesse organismis. BIOFÜÜSIKA · Käsitleb organismides toimuvaid füüsikalisi protsesse. · Biofüüsika tekkis vajadusest ühendada erinevate teadusharude jõud eluslooduse mõistmiseks. BIOGEOGRAAFIA · Uurib taimede- ja loomade koosluste levikut Maal ja inimmõju mitmekesisusele. GEENITEHNOLOOGIA · Genitehnoloogia eesmärgiks on geneetilise informatsiooni kasutamine rakenduslikel eesmärkidel. · Põllumajanduses · Toiduaunete tootmises · Haiguste diagnoosimises GEENITEHNOLOOGIA jaguneb · 1)HAIGUSTE GEENTITERAAPIA · 2)KLOONIMINE · 3)ISIKUTE TUVASTAMINE · 4)TRANSGEENSED ORGANISMID GEENITERAAPIA- uute geenide viimine inimestesse eesmärgiga ravida haigusi. Seda on
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostajad: Kati Markus ja Monika Lõuna Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2016 Sisukord Sissejuhatus.................................................................................................................................3 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade..............................................................................................3 1.1.2 Pinnamood.....................................................................................................................3 1.1.3 Maastikuline liigendus..................................................................................................5 1.1.4 Aluspõhi.........................................................................
Keskkonnakaitse olemus, taotlused ja ülesanded.+ Looduskaitse ja keskkonnakaitse: Looduskaitse tegevus, millega üritatakse soodustada ühelt poolt ürglooduse ja teiselt poolt inimese ja tema lähiümbruse koostoimet. Keskkonnakaitse meetmete kogum elusorganismide ja nende elukeskkonna säilitamiseks, kaitseks ja talitluse tagamiseks. Keskkond EL mõiste Vesi, õhk ja maa ning nende vahelised seosed, aga ka nende ja elusorganismide vahelised seosed. Globaalsed keskkonnaprobleemid (rahvastiku kasv:pere planeerimine, välistavad vahendid, naiste olukorra parandamine laste suremuse vähendamine, sest üldreegli kohaselt muretsetakse seda rohkem lapsi, mida suurem on nende suremus, abiellumisea tõstmine, loodusvarade kasutamine ja nende ammendumine: taastuvad, taastumatud, toiduainete tootmise areng, vee säästmine, abinõud vee reostumise vastu, materjalide säästmine, korduvkasutus looduse mitmekesisus: mitmekesisus jaotub maakeral ebaühtlasel...
Eesti Maaülikool Põllumajandus- ja keskkonnainstituut EESTI MAASTIKURAJOONI ÜLEVAADE KARULA KÕRGUSTIK Koostaja: Juhendaja: Tartu 2017 Table of Contents Sissejuhatus................................................................................................................................................2 1.1 Loodusgeograafiline ülevaade............................................................................................................. 3 1.1.2 Pinnamood.................................................................................................................................... 3 1.1.3 Maastikuline liigendus..........................................................................
teistest eristav tunnus Liik - on taksonoomiline mõiste, mida bioloogias kasutatakse kindlal viisil omavahel sarnanevate organismide populatsiooni kohta. Liigi mõiste, mida on kasutatud tuhandeid aastaid, on bioloogias üks keskseid mõisteid, kuid liigi definitsioon on vaieldav. Lokaalne väljasuremine - taksoni kõigi isendite hävimine teatud alal. Looduskaitse - on mitmetähenduslik termin, mis kokkuvõtvalt hõlmab loodusvarade, looduskeskkonna, biodiversiteedi kaitset inimmõju (antropogeensed tegurid) negatiivsete aspektide eest, hooldamist ja võimalusel ka taastamist. Looduslik valik - on bioloogilise evolutsiooni tegur, mida kirjeldas põhilisena Charles Darwin, eristades seda kunstlikust valikust ja sugulisest valikust, ning mida neodarwinlikus bioloogias peetakse ka liigitekke teguriks. Teisteks evolutsiooni teguriteks on geenitriiv, geenisiire, mutatsioonid, jm. Looduspark - on kaitseala, mis on loodud maastiku säilitamiseks, kaitsmiseks,
suktsessioon - koosluste vahetus, ökosüsteemi muutumine sadade kuni tuhandate aastate jooksul. Suktsessiooni tõukejõuks on organismide keskkonda muutev toime: taimede elutegevuse tagajärjel muutunud tingimustes osutuvad konkurentsis edukamateks uued liigid ning hakkavad vanu välja tõrjuma. looduslik kooslus - märkimisväärse inimtegevuseta püsiv kooslus, nt. põlismetsad, sood pool-looduslik kooslus - (pärandkooslus) püsib ühesuguse kestva inimmõju tingimustes, kusjuures inimmõju piirdub peamiselt saagi koristamisega (niitmine, karjatamine jms.). Erinevalt kultuurkooslustest on pool-looduslik kooslus ümber kujundatud varasemast looduslikust kooslusest, kusjuures hulk varasema koosluse liike säilib. kultuurkooslus - inimtekkeline kooslus, näiteks aed, põld, kultuurrohumaa, laoplats jne. Kultuurkoosluse tekkele eelneb enamasti varasema koosluse hävitamine inimtegevuse käigus. Taimkatte ajalugu Eestis? Palünoloogiline meetod
1.3 Külastuskoormuse hindamise ja planeerimise mudelid Loodusturismi keskkonnamõjude hindamisel kasutatakse sageli püsiproovitükkide (prooviruutude, transektide jms) meetodit, mis algab võrgustiku rajamisega ning seisneb proovialadel kindlate näitajate mõõtmises või vaatlustel. Vaatlusi/mõõtmisi korratakse kindla ajaperioodi (3–5 aastat) järel ning seejärel hinnatakse näitajate lõikes alade seisundis toimunud muutusi. Loodusturismiga kaasneva inimmõju hindamise - eelkõige telkimisalade, puhke- ja lõkkekohtade seisundi hindamise sobivaimaks ajaks Eestis pakutakse hilissuve ja varasügist, sõltuvalt alast alates 20. augustist kuni oktoobri lõpuni. Varasemate hindamiste puhul tuleb arvestada, et kaasnevad mõjud keskkonna biofüüsikalistele omadustele pole täielikult avaldunud kuna aktiivne kasutamine veel kestab. Näiteks on hilissuvel ja varakevadel kogutud
· Abiootilised tegurid eluta looduse tegurid, st keskkond · Päikesevalgus · Temperatuur · Sademed · Tuul · Happesus (pH) · Toitainete sisaldus · Veereziim · Rõhk · Tuli · Biootilised tegurid eluslooduse tegurid, st organismidevahelised suhted · Sümbioos · Kommensalism · Parasitism · Kisklus · Fütofaagia · Konkurents · Antropogeensed tegurid inimtegevusest tulenevad tegurid, st inimmõju · Keskkonna saastatus · Metsade hävitamine · Soode kuivendamine · Võõrliikide sissetoomine · Loomsete ressursside kontrollimatu kasutamine ABIOOTILINE KESKKOND JA KESKKONNATEGURID · Eluta looduse tingimused mõjuvad alati koos, sellepärast peavad organismid kohanema ühtaegu nende kõigiga · Sünergism on erinevate keskkonnatingimuste koosmõju seda tuleb keskkonnamuutusi uurides alati arvestada
Inimene mõjutab aineringet tsüklite kiiruse ja aineringesse sisestatud komponentide kaudu. Inimtegevuse tõttu seotakse lämmastikku rohkem kui denitrifitseeritakse: N-väetised, fossiilkütuste põletamine, lämmastikku siduvate kultuuride kasvatamine, kariloomade väljaheidetest eralduv ammoniaak. Põhjustab muutusi kooslustes, veekogude eutrofeerumist ja happevihmasid. Happestumisele aitab kaasa ka fossiilkütuste põletamisel eralduv SO2. Fosforiringe puhul avaldub inimmõju: P-väetised, muldade erosioon, metsade raadamine, massiivne kalapüük liigutab suuri P-koguseid. Tagajärjeks muutused kooslustes ja eutrofeerumine. Biogeokeemiliste tsüklite ja vee tsükli seos Kõik aineringed sõltuvad veest. Olles asendamatu komponent elusaine toimimises, mõjutab vee olemasolu kõiki biogeokeemilisi tsükleid. Vesi kui universaalne lahusti: 1) osaleb fotosünteesi protsessis, 2) tagab transpiratsiooni, 3) tagab elementide ja ühendite transpordi.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
