suunitluse; tema eeltöid kasutas hiljem Friedrich Reinhold Kreutzwald. ÕES-i kalendrites ilmunud juttudes avaldusid Faehlmanni silmapaistvad humoristivõimed ja tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid. Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Faehlmann on maetud Tartu Vana-Jaani kalmistule. Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed."Tartus on säilinud ainult üks Faehlmanni elukoht (Ülikooli 21),kus ta elas 1843-1847 Pildid Kristjan Jaak Peterson Friedrich Reinhold Kreutzwald Friedrich Robert Faehlmann Võõravõitu Sõnad (kasutatud: http://et.wikipedia.org/wiki/EE ) Filosoofiateaduskond/Filosoofialoengud-osakond/loeng kus saadakse teada õigus ja seal õpivad targad inimesed
töökus, kohusetundlikkus ja püüdlikkus. Just need on omadused, mida tööturul inimeses kõige rohkem väärtustatakse. Kui hakkame noort pidevalt rahaliselt premeerima kasvatame temast selle asemel hoopis rahaahne logeleja. Taani õppurite palgasüsteem on loonud ühiskonda ka grupi inimesi, kes kasutavad süsteemi omakasupüüdlikult ära. The Business Insideri sõnul on Taani tekkinud grupp nii-öelda ,,eternity students-e" (eesti k. igavesed õpilased), kes on otsustanud ülikooli- ja ka gümnaasiumilõpetamist võimalikult pikapeale venitada. Noored on langenud mugavustsooni, kus raha antakse neile niisama kätte ise tööd tegemata. Kasutusele on võimalik võtta ka leebemaid meetodeid, mis suurte rahasummade laiali jagamist päriselt ei nõua. Üks neist on nii-öelda mänguraha kasutuselevõtt. Ka meie majandussuunitlusega kool võttis eelmisel aastal kasutusse päris enda rahaühiku PMG, mille
teatud omadustega substantsi ja sellel on kindel olemus. Inimesel seda ei ole. Inimene peab esmalt ennast alles selleks tegema, kes ta on. Inimest ei saa selletõttu asjadele omaste kategooriatega haarata ja sellele vastavalt interpreteerida. 4. Meetodist lähtudes on eksistentsialistid rohkem või vähem fenomenoloogid. Nad on huvitatud oleva vahetust haaramisest. Ja siiski on nende lähtepunkt ja eesmärk Husserl'i omast kaugel. Mida too soovis "olemusena" haarata, olid üldised, igavesed, objektiivsed olemused ja olemuslikud seadused. Konkreetsest eksistentsist püüdis Husserl just seda sulgudesse asetades mööda minna. 5. Eksistentsialism on dünaamiline. Eksistents pole mingi muutumatu olemine, vaid oma olemuselt aja ja ajalikkusega seotud. See on AJAS-OLEMINE. Aeg ja ajaprobleemid on selletõttu eksistentsialismis alati erilise vaatluse all. 6. Eksistentsialism suunab oma pilgu üksikule, kuid ta pole "individualistlik" selles mõttes, et
tervikuna säilinud. Teda peetakse esimeseks esimeseks filosoofiks, kes keskendub keelele ja mõistete määratlemisele. Platonit võib pidada olemusfilosoofia ja essentsialismi alustajaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõeline tegelikkus, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse,tekkivate, muuduvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olenevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse, mida pole võimalik tajuda meeltega. Kehalised esemed on ainult ideede ebatäiuslikud koopiad, jäljendid ja varjud, ideed ise on aga algkujud.
lauljat ja 56 pillimängijat 47 meeskoorist ja 4 puhkpilliorkestrist. · Juhid: Johann Voldemar Jannsen, Aleksander Kunileid · Pealtvaatajaid: u 15 000 Kultuuritegelased · Faehlmann (17981850) oli Eesti kirjamees ja arst · Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts · Ettekannetes kaitses talurahvast. · Eesti eepose mõtte algatajaid. · Hauakivil on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed.". · Tartus Toomel Vana Anatoomikumi ees on Faehlmanni mälestussammas. · Jannsen (1819 1890) oli eesti koolmeister ja rahvusliku liikumise juhte. · Jannsen asutas esimese regulaarselt ilmuva eestikeelse nädalalehe Pärnu Postimees (1857 1886) · "eesti rahva" nimetuse kasutuselevõtt · Jannsenite perekonna maja Tartus Tiigi tänaval hävis II Maailmasõjas · Säilinud on nende aeda istutatud "Koidula tamm".
otsekui kõrval, lihtsalt jälgib toimuvat; kangelasteks on harilikud inimesed; nende saatuse kujutamisel rõhutatakse ülespuhutust või liigset kunstipära jne. Oluliseks saab individuaalse ja tüüpilise ühtsus. Loomingu ainet ammutatakse sageli arhiivimaterjalidest, kohtuprotokollidest, teaduskirjandusest, ajakirjandusest jms. Realismile kui kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus, kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused. 2. MILLISEID ZANRE EELISTAS REALISM? Realismi olulisemateks zanrideks kujunesid romaan, novell ja jutustus; sajandi lõpu poole realistlik luule ja draama. 3. MIKS KUJUNES ROMAAN REALISMI PÕHIZANRIKS? Igas romaanis sisaldub varjatult autori seotust romaanizanri varasema ajalooga. Realistlikus romaanis kujutatakse nn tavalist inimest, jälgitakse inimsuhteid psühholoogilisest küljest.
esimeheks. · Töötas tartu ülikoolis lektorina. · 1839. aastal õpetatud eesti seltsis peetud ettekandes esitas ta rahvaluulest tuntud kalevipojast rahvuseepose loomise idee, mille teostas hiljem Fr. R. Kreutzwald. · Faehlmanni enda töödest on kõige enam tuntud lugu koidust ja hämarikust. · Suri tartus 22. aprillil 1850. aastal, maetud Tartu Jaani kalmistule. · Tema lemmiklauseks oli ,,Elu on lühike, ideaalid on igavesed." See on ka kirjas tema hauakivil. Friedrich Reinhold Kreutzwald · Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana. 14. detsembril 1803. aastal. · Tulevane kirjanik õppis 1815-1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis. · Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis. · Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami. · 1826. a
Tekkis uus probleem mis paneb need elemendid ühinema ja lagunema, et tekiksid asjad. Anaxagoras ütles, et kõik asjad koosnevad väiksematest asjadest, millel on ühised tunnused. Ta arvas ka, et Päike ei ole jumal, vaid suur kera. Sofie saab uue valge kirja, kus seisab küsimus: ,,Miks on Lego kõige geniaalsem mänguasi maailmas?" Pruun kiri räägib Demokritosest. Demokritos tõi välja aatomiteooria kõik asjad koosnevad purustamatutest osakestest, mis on igavesed. Kõik aatomid on erinevad, muidu ei saaks neist moodustada lõpmatult palju erinevaid objekte. Demokritos ei uskunud jõududesse, seega ta oli materialist, kes uskus ainult materiaalsetesse asjadesse. Uus valge kiri küsis: ,,Kas sa usud saatusesse?", ,,Kas piinad on Jumalate karistus?" ning ,,Millised jõud valitsevad ajaloo kulgu?". Sofie kirjutas filosoofile kirja, kutsudes ta kohvile. Sofie nägi ühte meest õhtul, kes tõi talle postkasti kirja. Kirjaga kaasas oli ka punane siidisall,
Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide vormideta. Elemendid tuli, õhk, vesi ja maa kujutavad endast algmateeriat. Põhjuslikkus Aristoteles leidis et miski ei saa sündida mittemillestki. Eelnevalt olemasolev mateeria muutub. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Jumal Aristotelese ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Maailm ja liikumised maailmas on igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab olema esimene liige, millel ei ole põhjust. Ta kutsub esile liikumist, olles ise liikumatu. Tunnetus Inimesel on võimalik tunnetada füüsilist maailma ja selles toimivaid loomusi. Kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning välised asjad jäävad teadvusse püsima. Maailma tunnetamine on raske, sest asjade olemus on nende sees peidus. Tunnetus ei anna tõde kogu ulatuses.
Nemad ihkasid, et nende hinge ja vaimu ankruplats oleks neis enestes. Nagu võiduhüüe kõlas lõpuks läbi maailma: ,,Mõtlen, seega olen." Mõte oli see, mis pidi olema kõige inimliku aluspõhi ja mõttevõimuga hakati ehitama inimese olemise igavest koda. Ühes ehitustööga kasvas inimese mõtte võimsus ja ulatus ja ka usk iseendasse. Varsti ei ihatud ehitada ankrupõhja mitte ainult inimese hingele ja vaimule, vaid kogu maailmale. Püüti leida igavesed ja paratamatud seadused kõigele, säras see taevas, lendas õhus. ujus vees, ronis maapinnal või hingitses maa all. Aga kõige suuremas tööhoos kõlas äkki maailma tarkade kõrvu: ,,Ignorabimus (ei tea)". See oli kuulmatu hoolimatus, jõhkrus, otse julmus. Inimene oli kõik nii ilusasti kogu maailmas oma mõistuse järele seadnud ja nüüd äkki öelda: ei tea! Muidugi, leidus nii paljugi, mida inimene veel ei teadnud, aga vähemalt oldi veendunud, et inimese
rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda - keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust. Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted - nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus (täpäeval võiks "idee"-kirjelduse paralleelina tuua energia mõiste, mis samuti ei teki ega kao, on alati olemas ning peegeldub kõiges materiaalses : nimelt kõik kehaline koosneb aatomitest, mis kannavad energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise sfääris olevale
"Seadused", "Pidusöök". Arutas näilisuse ja tegelikkuse üle. Temalt pärineb kuulus koopavõrdluspilt, kus inimesed on seljaga koopaava poole ja näevad ainult varje koopaseinal ning arvavad neid reaalsuseks olevat. Väitis, et meeled annavad eksliku pildi. Päris maailm on ideedemaailm. Meie maailm on ainult peegeldus ideedemaailmast. Tema arvas, et maailma saab alati kaheks vastandiks jagada: (ilus-inetu, suur-väike jne). Ideed on igavesed, meeltega tajuv aga muutlik. Idee on üldine ja õige. Tõde on püsiv ja seisneb ideedes. Tark peab jõudma tõeliste olemusteni. Meeled seovad mitteolemuslikke asju. Ideedeõpetus pani aluse teaduse põhijoontele. Mõistus on inimese parim tööriist. Epistemoloogilised (teadmised) ja metafüüsilised (tõelised) küsimused põimuvad ratsionalismis. Võttis käibele mõiste mõiste. Mõiste on mõistuse tööriist. 12
Laotus. Tsüklist "Inimene ja öö" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Kristjan Raua kujunemisaastatele jättis sügava jälje 19.-20. sajandi vahetuse meelelaad. K.Raud alustas kunstnikuna ajal,mis sümbolismi igavesed teemad lummas kunstniku kujutlusvõimet ja 20.saj. Alguses peegeldasid reaalsuse pealispinnast eemaldumise püüdu. "Talutaat" Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level K
Koopad uuristab vesi. Kui vesi ühineb õhus või pinnases 4 leiduva süsinikdioksiidiga ning moodustab süsihappe, võib ta lahustada kuni 0,25 cm kihi pehmet lubjakivi aastas. Nõnda, selle keemilise erosiooni käigus tekivadki maasisesed õõnsused. Kivimid... Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed. Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite 5 ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid, settekivimid ja moondekivimid. Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks. Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud
Tartu gümnaasiumis ja 1817-1827 Tartu ülikooli arstiteaduskonnas. Hakkas huvi tundma eesti keele vastu. Aastast 1824 töötas Faehlmann Tartus arstina.Peamiselt Faehlmanni õhutusel asutati 1838 Õpetatud Eesti Selts, 1840-50 oi ta selle esimees.Oma ettekannetes kaitses Faehlmanntalurahvast.Faehlmann oli eesti eepose mõtte algatajaid.Tema eeltöid kasutas hiljem Kreutzwald.Faehlmann on maetud Tartu Jaani kalmstule. Hauakivil on tema lemmiklause:''Elu on lühike, ideaalid on igavesed.'' Friedrich Reinhold Kreutzwald(1803(Jõepere mõis)-1882(Tartu)) Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst .1833. aastal lõpetas keiserliku Tartu Ülikooli, samal aastal asus linnaarstina tööle Võrru. Kirjutas rahvavalgustuslikke teoseid ja toimetas Maarahva kasulist kalendrit. Tema jutustused ''Reinuvader Rebane'' ja '' Kilplased''. Samuti ka ''Eesti rahva ennemuistsed jutud'' ja '' Kalevipoeg'', mida on tõlgitud eesti keelest ka teistesse keelstesse
Antaares) 5. Miks on tähed meile olulised? Meile kõige lähem täht on Päike ning elu Maal sõltub paljuski temast. Ta paiskab Maale palju soojust ja valgust ilma milleta poleks elu Maal mõeldavgi. Nii Maa kui ka teised Päikesesüsteemi planeedid said tekkida vaid tänu Päikesele. Süsinik, lämmastik, hapnik ja teised eluks vajalikud elemendid moodustusid samuti tänu tähtede tekkele. Nagu me teame, ei ole tähed igavesed. Nii juhtuski, et varasemate suurte tähtede eluperiood sai läbi ning see lõppes suure plahvatusega, mida kutsutakse supernoovaks. Selle plahvatuse käigus eraldus kosmosesse palju erinevaid elemente. Kaugus ja liikumine Silmaga näeme ainult tähtede ööpäevast liikumist, see tuleneb Maa pöörlemisest ja ei ütle midagi tähtede tegeliku liikumise kohta ilmaruumis. Teleskoopide ja nende
Kõik tema kirjutised on täielikult säilinud. rajas filosoofide kooli nimega "Akadeemia" Mõtlejana süsteemilooja. Leidis, et igasugune arvamus on kasutu, kui seda pole vorminud mõistus (ratsionalist). idee-õpetus, -Platoni dualismiks. Temaga seoses on tekkinud väljend "platooniline armastus 2.1. Ideed tõsiolevana tegelikkus koosneb ideedest. Ideed on muutumatud, püsivad, igavesed Meeleline reaalsus -kaduvatest asjadest ehk ideedevarjudest. Varjudemaailm- pidev muutumine, tekkimine, hävimine, tihe seotus ajaga. ühiskonns kolm erinevat klassi. Valitsejateks filosoofid, sest nemad usaldavad mõistust. Millest tuleneb ülekohus ja ebaõiglus ühiskonnas? Teadmatusest. Rumal inimene, on hädade põhjus. Mis siis lõpetaks ühiskonna hädad? See et ühiskonnas hakkaks dominerima mõistus!
Prantsuse Kuuik(1917-1921) Arthut Honegger, Dariud Milhaid, Francis Poulenc, Loius Durey, Georges Auric ja Germaine Tailleferre. Nimi Henri Collet artiklist" Viis venelast, kuus prantslast ja Erika Satie. Neoklassitsitlikud lähtekohad muusikas ning impressionismivastane hoiak. Põhimõte: vältida liigset komplitseeritust nii kuntsniku siseelus kui ka tema loomingus. Ideaaliks energiline primitiivi. Kirjutasid ühiselt tantsulis-pantomiimilise farsi ,,Pruutpaar Eiffeli tornis" Artur Honegger(1892-1955) Arthur Honegger on kahe rahvuskultuuri esindaja. Ta on sveitsi päritolu, sündinud Põhja- Prantsusmaa sadamalinnas Havre`is (Normandias), hiljem elas Pariisis. Honegger sai tuntuks prantsuse "kuuiku" (Groupe des Six) tegutsemise ajal. Tema muusikas on tuntavad nii prantsuse kui austria-saksa kultuuri mõjutused. Helilooja saavutuseks võib pidada : oratooriumizanri taastamist Prantsusmaal ja prantsuse sümfoonia maailmatasemele viimist. Muu...
Mis on teadmine ja kuidas see toimib ? Platon oli vanakreeka filosoof Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ühtlasi ka Ateena Akadeemia rajaja. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. IDEEÕPETUS: Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava olemuse
vabad olid pühapäevad ja usupühad MEISTER meistriks saamiseks pidi tegema meistritöö e. sedöövri tsunfti liikmetele tuli teha nn. meistrikostitus ja kingitusi lihtsaim viis meistriks saada oli abielluda meistri lese või tütrega alates 16.sajandist rakendati nn. "tsunfti suletust" = sell ei saanud meistriks enne viimase surma = tekkisid nn. igavesed sellid = hea võimalus tsunftijäneste tekkeks 5 KAUBANDUS JA PANGANDUS KESKAJAL · Varakeskaeg- kaubanduse tähtsus tühine, selle põhjuseks: naturaalmajandus linnade , kui käsitöökeskuste puudumine kaubanduse ohtlikkus (teed viletsad; meresõiduoskused algelised; viikingite ja araablaste rüüsteretked) · Linnade taaasteke ja käsitöö areng = tõuge kaubanduse arengule · Kaupmees = kaupade vahendaja kaugemate piirkondadega (NB!
Ta on Platoni kaheks jagatud maailma läbinisti omaks võtnud mõtleja, kes sarnaselt antiigi suure filosoof- kirjanikuga sügavalt vihkab muutusi. Kahe maailma fenomen seisnes selles, et üks oli Jumala maailm, mis oli püsiv ja täiuslik, teine aga maailm, kus me elame ehk siis patune, julm ja muutuv maailm. Selgeima väljenduse saab Augustinuse platonism hetkel, kui ta käsitleb paratamatuid tõdesid. Ta oli arvamusel, et paratamatute tõdede ajatus ja muutumatus viitavad Jumalale; igavesed ideed on varjul jumalikus meeles, mis on seega paratamatute tõdede aluseks. Asjaolu, mis lubas kristlust ja platonismi segada, oli see, et kristlus ei ole filosoofia. Jeesus andis meile küll hulgaliselt juhtnööre, kuidas me peaksime elama, kuid filosoofilisi küsimusi ta ei puudutanud. Augustinus aga soovis platonismi sulandada kristlikku maailmapilti. Sellega seoses ei võtnud ta kaasa ühtki platonistlikku vaadet, mis oleks võinud
Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. Platon arvas, et kõigil silmaga nähtavatel ja käega katsutavatel asjadel on oma täiuslikud algkujud ehk ideed. Idee (eidos) on midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. · Näiteks on maailmas palju inimesi, kuid on üks ühine inimese idee. Kõik inimesed meenutavad ideed, kuid ükski pole nii täiuslik nagu idee ise. Nii on iga asjaga. Kui asjad tekivad ja hävivad, siis ideed on igavesed ja muutumatud. Ideed on palju tõelisemad kui asjad ise. Asjad meenutavad ideesid umbes nii, nagu varjud meenutavad tõelisi esemeid. Nad on täiuslike ideede ebatäiuslikud koopiad. Kuid erinevalt asjadest ei saa ideesid silmaga näha ega katsuda. Neid võib tabada üksnes mõistusega. Kõige tähtsamaks ideeks pidas Platon headuse ideed. Kes seda mõistab, võib mõista ka kõike muud. Platon arvas, et riiki võivad juhtida need, kes suudavad mõista ideesid ja eriti
suhteline reaalsus ei kõlba. Platon eelistab alati üldist ja abstraktset üksikule ja konkreetsele. Ta eelistab püsivat ja ajatut muutuvale ja ajalisele. Nende eri tasanditest algab Platoni ideeõpetus, algul näiliku ja tegeliku eristamine (koopa võrdlus), siis teadmise ja arvamuse eristamine, ja lõpuks mõtlemise abil tabatav tõsioleva ja meelelise tegelikkuse eristamine. 3 Ta arvab, et ideed on muutumatud, püsivad ja igavesed. Ideed on väljaspool ruumi ja aega. Tema arvates on muutumine üks näiliku tegelikkuse mõisteid, varjudemaailma nähtus. KASUTATUD KIRJANDUS: 1."Filosoofia ajalugu tipult tipule Sokratesest Marxini" Esa Saarinen Tallinn 1996 4
peab olema püsiv ja muutumatu. Üldine on ainult mõteldav, mitte kogetav. Üldmõistete sisuks on asjade olemus, seda nimetas Platon ideeks Platoni vastus metafüüsika põhiküsimusele: olev tervenisti on idee. Nähtuste maailma kuuluv asi on olemas üksnes seetõttu, et ta saab osa ideest. Nähtuste maailm on ideedemaailma kahvatu peegeldus. Ideedemaailma iseloomustus. Ideed on Platonil muutumatud, igavesed, ainulised, jagamatud jne. Liikumine, tekkimine-hävimine jne. Ei ole Platonil inimliku mõtlemise eksitus: olev ise jaguneb kaheks: ideed ja nähtumused. Need kaks valdkonda erinevad teineteisest oluliselt: Platoni kahe-maailma-õpetus Kuna ideede maailm on täiuslik, ei saa seal valitseda juhuslikkus ega korrapäratus. Ideed on omavahel kindlas hierarhilises suhtes. Kõrgemaid ideid nimetab Platon sooks: genos ja madalamaid liigiks: eidos. Ideedepüramiid
arutlusprobleem hingerahu, vabanemine muredest ja hirmudest, kolm peamist koolkonda · Küünikud (kynikos nagu koer) tõeline õnn ei seisne välistes asjades, vaid just võimes neist asjadest mitte sõltuda. Tuntuim küünik oli Diogenes legendi kohaselt elas vaadis äärmises kasinuses · Epikuurlased õpetuse eesmärk vabastada inimene hirmust surma, aga ka elu ees. Epikuros võttis omaks Demokritose atomismi aatomid on igavesed, aga nende liikumine ettearvamatu. Inimene on aatomite kombinatsioon, surm on vaid aatomite ümberpaiknemine, mida pole vaja karta. Ka jumalaid ei maksa karta, sest neid inimeste asjad ei huvita. Filosofeerimine aitab inimestel kõike seda mõista, vabastab ta hirmust ja lubab tal mõistlikult elu nautides hingerahuni jõuda · Stoikud (stoa sammas) stoitsismi rajaja Zenon, kes kogus kuulajad Ateena agoraad piirava sammaskäigu alla
KEEMIA JA ELUKESKKOND Referaat Koostaja: Tallinn 2008 SISUKORD: Keskkonna saastumine........................................................................................3 Atmosfääri saastumine..........................................................................................4 Vee saastumine.....................................................................................................6 Kuidas säästa keskkonda..................................................................................... 7 Kasutatud kirjandus...............................................................................................8 2 KESKKONNA SAASTUMINE Praegusel ajal on meie elukeskkonna saastumine tsivilisatsiooni arengu paratamatu ...
Sellest hetkest, kui 3 tuumareaktsioon hakkas, helendab päike. Teadlased arvavad, et päike helendab veel umbes 5000 miljonit aastat, kuni ta lõpuks kustuma hakkab.. Nii Maa kui ka teised Päikesesüsteemi planeedid said tekkida vaid tänu Päikesele. Süsinik, lämmastik, hapnik ja teised eluks vajalikud elemendid moodustusid samuti tänu tähtede tekkele. Nagu me teame, ei ole tähed igavesed. Nii juhtuski, et varasemate suurte tähtede eluperiood sai läbi ning see lõppes suure plahvatusega, mida kutsutakse supernoovaks. Selle plahvatuse käigus eraldus kosmosesse palju erinevaid elemente. Päikese elukäigus võib eristada nelja staadiumi: 1. gaasipilve kokkutõmbumine 2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole peal.) 3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks. 4
seda, kuidas peategelane Dorian Gray on teose jooksul muutunud ja mis tema juures ei ole muutunud. Raamatu alguses on Dorian Gray ilus, noor, kergeusklik, rikkumata olekuga, puhta hinge ja südametunnistusega. Kuid Dorian kohtub kunstniku Basil Hallward'ga ja lord Henry Wotton'iga ning sellest hetkest hakkab kõik muutuma. Lord Henry püüab Dorianile õpetada enda põhimõtteid ning naudingu filosoofiat, selle käigus teeb lord Henry Dorianile selgeks, et noorus ja ilu ei ole igavesed. Seega peab elult võtma kõik, mis võtta annab. Dorianile hakkab selline mõtteviis meeldima ning nähes enda portreed, mille Basili oli valmistanud soovib Dorian, et tema noorus säiliks ja tema asemel vananeks hoopis see imeline portree. Läbi teose me loeme, kuidas Dorian jääb uskuma kõike ja teeb kõike, mida lord Henry ütleb. Lord Henry'le see muidugi väga meeldib, kuid poleks seda meest olnud siis poleks Dorian nii halvale teele ehk sattunud. Lord Henry oli alati see, kes ütles,
3. TÄHTEDE OLULISUS Meile kõige lähem täht on Päike ning elu Maal sõltub paljuski temast. Ta paiskab Maale palju soojust ja valgust ilma milleta poleks elu Maal mõeldavgi. Kõik elusolendid Maal sõltuvad just sellest olulisest tähest Päikesest. Nii Maa kui ka teised Päikesesüsteemi planeedid said tekkida vaid tänu Päikesele. Süsinik, lämmastik, hapnik ja teised eluks vajalikud elemendid moodustusid tänu tähtede tekkele. Nagu me teame, ei ole tähed igavesed. Nii juhtuski, et varasemate suurte tähtede eluperiood sai läbi ning see lõppes suure plahvatusega. Seda suurt plahvatust kutsutakse supernoovaks. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi. Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt. Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga
Platon on selle tõeline rajaja. Ta hõlmab idealismiga inimest, loodust, hinge, ühiskonnakorda, keelt, kunsti, muusikat ja kasvatust. Lähtudes Sokratese väitest, et ainus tõe tunnetamise viis toimub üldiste mõistete kaudu, kujundab Platon välja oma "idee" arusaama. "Eidos" on tema jaoks vorm, mida saab tabada mõistuse mitte meelte abil. "Ideed" pole tema jaoks abstraktsed mõisted nad on vägagi reaalsed ja absoluutsed: nad ei teki ega kao, nad on igavesed, muutumatud, kehatud ja neis peitub kõigi asjade ja nähtuste tõeline olemus (täpäeval võiks "idee"kirjelduse paralleelina tuua energia mõiste, mis samuti ei teki ega kao, on alati olemas ning peegeldub kõiges materiaalses: nimelt kõik kehaline koosneb aatomitest, mis kannavad energialaengut. Muidugi ei saa neid mõisteid võrdsustada, sest erinevalt "ideedest" saab energiat mõõta). Vastandina muutumatusele ja kehatu olemise
20. sajandile oli omane kirjanike rohkus: sel ajaperioodil oli tunduvalt rohkem kirjanikke kui varem. Sama kehtib ka kirjandusvoolude kohta, kuigi 19. sajandil alguse saanud modernismi ja realismi ning 20. sajandi lõpu poole kujunenud postmodernismi peetakse kogu sajandi hiiglasteks. Realism pidas kõige olulisemaks päriselus toimuvaid probleeme. Realistlikule kirjandussuunale on omane stabiilsus, kord, argipäevasus. Kõrvale jäävad suured igavesed väärtused ja idealistlikud unistused, mis vastandab realismi varem populaarsele romantismile. Realismi populaarsemateks zanriteks kujunesid romaan, novell, jutustus. Luule ja draama tõusid esile alles sajandi lõpu poole. 20. sajandi kultuuripärandisse võib lugeda proosa- ja draamakirjaniku Anton Tsehhovi, kelle enamik teoseid jäi küll eelneva sajandi lõppu, kuid nii tema tipuks kui ka üheks maailma paremaks peetakse draamateost ,,Kolm õde"
- lõpetab arengu mis algas renessansist (püüdlus looduseni) -Uue ajastu algus; uus kunstnike põlvkond- kuidas maalida, uued kunstivoolud, tehnikad. 19. 20. Sajandi kunst Puuduvad taotlused, visuaalsed ühtlused. Mitmekesine, segane, mitmekülgne. Ametlik- ja sõltumatu kunst sulanduvad. Mõlemas on vastuolud. Erinevad nimetused: SÜMBOLISM, JUUGEND, POSTIMPRESSIONISM SÜMBOLISM Koosneb sümbolitest, põlgavad realistide ja impressionistide tööd. Vihkavad reaalsust, suured ja igavesed teemakäsitlused (sünd, surm, armastus). Teosed on ebatavalised, mitmetähenduslikud, salapärased. Pooldavad fantaasiat, põnevad süzeed. On oluline mida kujutatakse, käsitlus on erinev. ¤ Pierre Puvis de Chavannes püüab väljendada rohkem kui kujutab ,,Neiud rannal". ¤ Bertrand-Jean Redon- näitused Roosiristlaste ordu salongis, kuna need on müstilised maalid. ¤ Auguste Rodin skulptor, teosed on impressionistlikud ja sümbolistlikud. ,,Põrgu väravad",
Loomulike liikide fikseeritus ja füüsilise maailma igavene olemasolu tulenevad tema põhjuslikkuseprintsiibist ning mateeria ja vormi lahutamatust ühtsusest. Kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii, et tal poleks mingit vormi, ning vormid on mateeria staatilised ja dünaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi üksnes tänu materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed. Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust: algpõhjus ehk liikumatu liikumapanija. Sellel ei saa olla mingit potentsiaalsust, mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab. Aristotelese universum on suletud süsteem, mis koosneb taevastest ja maistest substantsidest, mis igavesti liiguvad ja muutuvad vastavalt oma ihale
Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud 386.a sai ilmutuse, tühistas kihluse, ütles üles õpetajakoha ja sirdus tagasi Aafrikasse, esialgu kloostrisse, hiljem valiti Hippo linna piiskopiks kus teenis surmani. TSITAATE · Maailm on raamat, ja neile, kes ei reisi lugeda ainult lehel. · Mees võib kaotada hea asju selle elu vastu tema tahtmist, aga kui ta kaotab igavesed õnnistused, teeb ta seda koos oma nõusoleku. · Jumal valib meid, mitte sellepärast, et me usume, vaid et me usuks. · Minu Isa, ülimalt hea, ilu kõik asjad ilusad. · Kas on mingi väärtus hoiduda veini kui üks on joobes vihaga? · Me ei liigu meie kaitseingel on piire lahkus või pahur, ta kuuleb meie hinge. · See on funktsioon täiuslikkuse teha üks teadlik oma ebatäiuslikkust. · Kristus ei väärtustata üldse, kui ta on hinnatud ennekõike.
siin maailmas on pidevas muutumises, liikumises ja arenemises, paigalseis on meelepete. Kuna meeled meid petavad ei saa nad olla tõelise teadmise allikas, tõelise teadmiseni jõuab inimene vaid mõistusega. ,,Ühte ja samasse jõkke ei saa 2 korda astuda'' ,,Päike on igapäev uus'' ,,Eksisteerin ja ei eksisteeri'' ,,Maailmas on kõik suhteline'' 2. Demokritose(u. 460-361 või 370 eKr) õpetus aatomitest ja tühjusest. Demokritose arvates koosenb maailm aatomitest ja tühjusest. Aatomid on igavesed muutumatud, mõõtmetelt nii väiksed, et meeleliselt pole neid võimalik tajuda, tajuda võib neid ainult mõistusega. Aatomid on pidevas liikumises ja selleks on vajalik tühjuse olemasolu. Suure hulga aatomite ühinemine tekitab maailmu. Maailmu on lõpmatult palju, sest aatomeid on lõpmatult palju. Maailmad on erinevates arengustaadiumites, kuid kõik nad hukuvad kunagi. Inimese hing koosneb sammuti aatomitest. Kui inimene sureb, siis tema hinge aatomid
jumalik säde (logos spermatikos), mis loomus, otstarve ja funktsioon. võimaldab neil avastada isikliku õnne ja harmoonilise ühiskonnaelu jaoks vajalikud Inimkonna igavesed seadused. olemuseks ehk Universaalne õiguse standard (jus naturale), õigeks mis kehtib kõigis ühiskondades, annab funktsiooniks on
Mis on tsivilisatsioon? · Suurim iseseisev olemusvorm, kaua aega kestnud inimkooslus · Sadade miljonitega mõõdetavad inimrühmad, keda üksteisest eristavad neile omane maailmavaade, ellusuhtumine, religioon, filosoofiad, mõtlemis-ja toimimisviisid, kultuuripärand, selle taga olev omapärane ajalookäik. / Samuel Huntington, tsivilisatsioonide konflikti teooria autor/ 6 Mis on tsivilisatsioon? · Tsivilisatsioonid ei ole igavesed · Nad sünnivad, arenevad, kujunevad ümber, hääbuvad, surevad välja · Praegu eristatakse 9-11 tsivilisatsiooni 7 Olulisemad religioonid · Kristlus · Judaism · Islam · Hinduism · Budism · Konfutsianism · Loodususundid 8 Usundite levik maailmas 9 Maailma usundite levik 10 Kristlik religioon
tüübijoonistamisoskus; kalendrites jagas Faehlmann ka tervishoiualaseid nõuandeid. 1848 avaldas ta düsenteeriauurimuse "Die Ruhr-Epidemie in Dorpat im Herbst 1845". Faehlmanni loomingul on selle vähesusest hoolimata eesti kirjanduse rajamises keskne tähtsus. Ta avaldas olulist mõju 19. sajandi II poole eesti kultuurielule. 1936 ilmus Faehlmanni ja Kreutzwaldi kirjavahetus (eesti keeles 1976). Hauakivil(Tartu Jaani kalmistul) on tema lemmiklause "Elu on lühike, ideaalid on igavesed." Friedrich Reinhold Kreutzwald (26. detsember 1803 Jõepere mõis, Kadrina kihelkond, LääneVirumaa 25. august 1882 Tartu) oli eesti kirjanik ja arst. Kasvas Kaarli ja Hageri, Ohulepa mõisades, õppis Rakvere köster Gööki algkoolis 1815- 1817, kreiskoolis 1817-1818, Tallinna kreiskoolis 1819-1820, kaupmehe õpilane Tallinnas 1818-1819. Koduõpetaja eksam Tallinnas 1823, koduõpetajana Tallinnas ja Peterburis 1823- 1826, õpingud Tartu Ülikooli meditsiiniteaduskonnas 1826-1833.
Noorukiiga Sissejuhatus Murde- ja noorukiiga on arenguperiood lapse- ja täiskasvanuea vahel, kus toimub üleminek lapseeast täiskasvanuikka. Murde- ja noorukiiga algab seksuaalsuse küpsuse saavutamisega ja kestab selle ajani, mil omandatakse täiskasvanu roll. Nii murde- kui noorukiea piirid on varieeruvad kuid murdeiga seostatakse peamiselt füüsiliste noorukiiga aga sotsiokultuuriliste muutustega inimese elus. Murde- ja noorukiiga Murdeeas toimuvad põhiliselt füüsilised muutused ja saavutatakse suguküpsus. Noorukiea kehalised muutused on vähem märgatavad, küll aga jätkuvad muutused teistes arengu valdkondades: intellektuaalsuses, sotsiaalsuses, moraalses, emotsionaalses ja seksuaalses valdkonnas saavutatakse täiskasvanule omane küpsus. Noorukiiga lõppeb täiskasvanuks saamisega. Noorukiea lõppu nähakse erinevates kultuurides erinevalt. Seda mõjutavad seadused, mis eri riikides sätestavad erinevalt täiskasvanuõigused abiellum...
Negatiivseks välismõjuks on näit. tehase poolt tekitatav keskkonnasaaste. /1, lk 40/ Smithi peetakse üheks suurimaks majandusteadlaseks. Tema turumajandusteooria rõhutas, et individualism ei vii kaosesse, vaid loob hoopis ühiskonnas korra. /1, lk 41/ David Ricardot peetakse oma aja suurimaks majandusteadlaseks ning uue koolkonna rajajaks poliitilises ökonoomias. Ta oli veendunud, et kapitalistlik ühiskond ja kodanlikud suhted on igavesed. /1, lk 42/ David Ricardo panuseks on mitmete siiani põhjapanevate teooriate väljatöötamine, millest olulisemad on väärtusteooria ja suhtelise eelise teooria. Ta töötas välja ka esimese jaotusteooria. Ta nägi majandussüsteemi, kus suhtelised hinnad kujunesid põhiliselt tootmiskuludest ning kus nõudlus ja kasulikkus ei omanud suurt rolli. /1, lk 43/ 8 Kokkuvõte
Mäng, mängimine, mängud essee Kaia Talve TPS, lõ-11 2009-10-11 SISSEJUHATUS Lapsepõlve ei tohi kunagi võtta kui mööduvat nähtus. Lootuses,et kui laps on piisavalt vana,et rääkida ja kõnidida võime esitada talle nõudmisi. See periood on lapse elus üks tähtsamaid, siis omandab ta enda isiksuse ja esimesed kogemused teiste inimeste- ja maailmaga suhtlemiseks. Alles 16 sajandil hakkati pöörama tähelepanu lapsepõlvele ja selle tähtustamisele. Mõisteti,et lapse areng ja psüühika on kergesti mõjutatavad ja sellesse perioodi kergelt suhtumine võib osutuda lapsele väga suureks probleemiks. Samuti arvatakse,et lapse elus on periood mil saab tugevamaõigusega manipuleerida. See, aga surub lapse enda õigused alla ja muudab ta ebakindlaks. Samuti kasutavad lapsepõlve ära kõiksugused ettevõtted, kes kujundavad omamoodi jällegi uut mudelit, mõeldes eelkõige ka...
Leukippos. Demokritos sai ta ustavaks õpilaseks, võttis talt üle atomistliku süsteemi ning arendas seda edasi. Tema ütlused: 6 *Arukas ei kurvasta selle üle, mida tal ei ole, vaid on rõõmus selle üle, mis tal on. *Loom, midagi vajades teab, palju ta vajab, inimene aga mitte. *See, kes kavatseb valitseda teiste üle, peab eelkõige valitsema iseenda üle; On vaid aatomid (kr atomos `jagamatu') ja tühjus. *Aatomid on igavesed. *Iga asi (ka hing) on aatomite kogum . [3, 4, 11] 7 Thales (624 546 eKr) Ta oli Sokratese-eelne vanakreeka mõtleja ja üks seitsmest targast. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thales elas Mileetose linnas Joonias. Ta rajas sinna joonia koolkonna (ehk Mileetose koolkonna), Anaximandrost peeti tema õpilaseks. Ta püüdis esimesena seletada füüsilist maailma ja selle nähtusi ratsionaalselt, mitte mütoloogiliselt, võtmata appi jumalaid.
Eelsokraatikute panus filosoofiasse Kuusalu Keskkool 11. klass Liisbeth Kallakmaa 2016 Joonia koolkonna rajaja oli Thales. Teda peetakse esimeseks filosoofiks üldse ja ka esimeseks teadlaseks. Thalese õpetuse filosoofiline tähtsus seisnes eelkõige selles, et ta esimesena inimkonna ajaloos püstitas küsimuse, mis sai hiljem kogu kreeka filosoofia põhiküsimuseks: “Mis on kõik?” Ainuke kindel ja ainuke tõeliselt tähtis asjaolu Thalese õpetuses on see, et ta mõistis asju ühe algelemendi vormidena. See, et ta peab selleks elemendiks vett, on tema ajalooline eripära, kuid ta on esimene kreeka filosoof sellepärast, et ta esimesena mõtleb ühtsusest erinevuses ning püüab seletada ilmse...
alginvesteering ise. Veel üheks puuduseks võib nimetada ka seda, et suur enamus geotermaalenergiat leidub vaid geotermaalvööndites, mis kattuvad suures osas mäestike vöönditega. geotermaalenergia pump KOKKUVÕTE Energia kasutamisel põhinevad kogu elusloodus ja inimtegevus. Eestis toodetavast elektrienergiast suur enamus saadakse praegu põlevkivist, ligikaudu 8 protsenti tuleb maagaasist ning ülejäänu siis tuule- ja hüdroenergiast. Põlevkivi varud pole aga igavesed, sõltuvalt põlevkivi kaevandamise ja energia tootmise intensiivsusest on põlevkivi saadavus vaid loetud aastakümned, mis tõttu on taastuvenergia väga aktuaalne teema. Selle kõige kõrvalt tasub aga ka tegeleda antud kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside eraldumist. Lihtsalt öeldes tuleb hakata kanma hoolt keskkonna eest, ja seda kõike võime alustada juba täna, iseendast. Loomulikult ei saa sellised muutused toimuda ka üle päeva, kuid sellegipoolest on Eesti
ette. 1875. aasta paiku kutsuti Nietzschet ka Tartu Ülikooli õppejõuks. Nietzsche järgi on inimese eesmärk tekitada tüüp, kes on temast endast kõrgemalt arenenud. Seda inimesest üle olevat inimest nimetabki Nietzsche üliinimeseks. Nietzsche üliinimesemõiste väljendab radikaalset elujaatust, mis vastandub nihilismile. Üliinimene on seega nihilismi ületaja. Ta nihilismi poolt hävitatud või eitatud väärtuste (Jumal, religioon, igavesed ja kaheldamatud moraali ja tunnetusteooria dogmad) asemele uusi, elukõlbulikke väärtusi, mida ta võtab iseendast. Nietzsche ütleb, et inimene peab seda üliinimese arengut teadlikult jaatama ja tahtma. Seega ei ole tegemist uue rassiga, mis inimese välja vahetab nagu inimene on looma välja vahetanud, vaid üksikisikuga, kes ennast ületades teostab end üliinimesena. Reaalsuse loome meie ise! Kõige aluseks on loomine ja tahe. Teadvus ise määrab reaalsuse omadused. Tsitaadid:
Ajalugu §19-19 Mõisted ja isikud Patt Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu. Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased. Põrgu Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad. Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid. Reliikviad Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati Viimane kohtupäev Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi, ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad. Canossas käimine - Kardinal Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti Kirikukümnis Kogu Euroopas korjatud kirikumaks. Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist. Kirikulõhe Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas ...
KARL MARX Referaat Õppejõud: Mõdriku 2013 SISUKORD SISUKORD....................................................................................................................2 SISSEJUHATUS............................................................................................................3 1.KARL MARXI ELULUGU........................................................................................4 2.DIALEKTIKA.............................................................................................................6 3.KLASSIVÕITLUS......................................................................................................8 KOKKUVÕTE...............................................................................................................9 KASUTATUD KIRJANDUS...................................................................................... 10 ...
19. saj lõpp Postimpressionism Püüd suurema vormikindluse ja ilmekuse poole. Gogh, Henri de Tolouse- Lautrec. Suured, igavesed, eksistentsialistlikud teemad, kunst peab olema müsteerium, Gustave Moreau, Odilon Redon, Akseli 19. 20. saj vahetus Sümbolism fantaasia. Süzeekunst. Gallen-Kallela, Gerhard Munthe. tööstuslikku masstootmist vastandav, eesmärgiks vabaneda 19.saj ehitus-ja 19. saj lõpp 20
teosed on tervikuna säilinud. Tema looming koosneb peaaegu eranditult dialoogidest. Kolmekümne neljast Platonile omistatud säilinud dialoogist peetakse kahtekümmend viit suure tõenäosusega ehtsaks. Ideedeõpetus Platoni järgi on olemas kaks maailma: üks on tõelise tegelikkuse, ideede maailm ja teine näiva tegelikkuse, tekkivate ja muutuvate ning kaduvate esemete maailm. Ideed on jäävad, püsivad, muutumatud, iseeneses olevad ja igavesed. Näiva maailma tajutavad esemed on aga muutlikud, alatises tekkimises, teisenemises ja hävimises. Kogu reaalne olemine, tegelikkus, asjade ja kehade maailm on näivus. Tema olemasolu sõltub ideede maailmast, ideaalsest olemisest, mis on oma ideaalsete kujunditega teda nagu läbi põimib ning seega õieti teeb olemasolevaks. Ideed eksisteerivad iseeneses, sõltumatult kõigest muust, moodustades muutuvate asjade jäädava
Demokritos (vt Lisa 8) Demokritos oli oma eelkäijatega ühel nõul, et muutused looduses ei ole tingitud sellest, et miski tõeliselt "muutub". Ta oletas, et kõik koosneb pisikestest nähtamatutest ehituskividest, mis on igavesed ja muutumatud. Ta nimetas neid aatomiteks. Tema arvates leidub looduses lõpmatult palju erinevaid atomeid. Sellepärast on neist aatomitest võimalik kokku panna täiesti erinevaid kehi. Ta arvas ka, et need osakesed on kõik igavesed, muutumatud ja jagamatud. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 46-48) Hippokrates (vt Lisa 9) Hippokrates oli Kreeka arstiteaduse rajaja. Tema arvates on inimese loomulik seisund tervis. Haigus tekib siis, kui loomulikkus on keha või hinge tasakaalutuse tõttu "rajalt välja läinud". Tervise tagavad mõõdukus, harmoonia ja "terves kehas terve vaim". Hippokrates on ka esimese arstivande looja. (J. Gaarder, 1996, "Sofie maailm", Tallinn, Koolibri, lk 56)
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
