Ajalugu §19 - Mõisted, isikud, aastaarvud. (0)

Ajalugu §19-19
Mõisted ja isikud
Patt – Halb, Jumalale mittemeelepärane tegu.
Paradiis - Taevariik, kuhu lähevad pärast surma head kristlased .
Põrgu – Kurjuse ja piinade riik, kuhu lähevad pärast surma patused ja paganad.
Pühakud- Eriti vagad kristlased, kelle kaudu Jumal ilmutab oma armu teistelegi ja kellega ta laseb sündida imesid.
Reliikviad – Pühakute säilmed või pühakutega seotud esemed, mida hoiti ja austati
Viimane kohtupäev – Kõik surnud tõusevad haudadest ja astuvad Jumala karmi , ent õigalse kohtu ette, kus selgub lõplikult, kes on määratud jumalariiki ja kellele saavad osaks igavesed põrgupiinad.
Canossas käimine -
Kardinal – Kõrgvaimulikud, kes valivad enda seast järgmise paavsti
Kirikukümnis – Kogu Euroopas korjatud kirikumaks . Moodustas umbes ühe kümnendiku saagist.
Kirikulõhe – Kiriku jagunemine vaenutsevateks leerideks. 1054 aasta suur kirikulõhe jagas seni ühtse kristliku kiriku paavstile alluvaks katoliku ja patriarhile alluvaks õigeusu kirikuks.
Indulgents – Patukustutuskiri.
Avignoni vangipõlv - Aastal 1309, asus toonane paavst Clemens V, kes oli päritolult prantslane, ajutiselt Avingoni linna Prantsusmaal. Seal tundus elu rahulikum, sest Roomas ülikud tülitsesid paavstidega ja võisid ohustatada nende julgeolekut. Itaallastele see ei meeldinud et paavst eemal viibis ja nad nimetasid paavsti eelviibimist Avigoni vangipõlveks.
Ketser – paavsti võimu ja katoliku kirikut kritiseeriv kristlane; paljud neist pidasid katoliku kirikut saatana kätetööks.
Inkvisitsioon – Katoliku kiriku uurimisorgas ja kohus ketserite väljasegitamiseks.
Hussidid – Jan Husi vaadete pooldajad .
Skolastika- Keskaegne filosoofia, mis püüdis peamiselt piibli ja antiikfilosoofide teoste abil mõista Jumalat ning maailma.
Doktor – (ladina keeles doctor – õpetaja) õppejõud keskaegses ülikoolis; tänapäeval teaduskraad
Bakalaureus – (ladine keeles baccalaurius – teaduliku kraadiga isik) vanem üliõpilane keskaegses ülikoolis, oli omandanud alama astme õpetuse ja võis nooremaid õpetada.
Rektor – Ülikooli juht, algul peeti tarvilikuks et rektor oleks vaimulik, hiljem lubati sellele kohale ka mittevaimulikke.
Romaani stiil – Valitsev arhitektuuristiil Euroopas XI-XII sajandil, kõige selgemaks tunnusjooneks on ümarkaar.
Gooti stiil – Valitsev arhitektuuristiil Euroopas XIII – XVI sajandil, Kesk- ja Põhja-Euroopas kuni XV sajandini, kõige selgemaks tunnusjooneks on teravkaar .
Trubaduur – Keskaegne rüütlilaulik, kes esitas sageli südamedaamile pühendatud armastuskuulet.
Müsteerium – Kiriklik näitemäng. Algul kandisid neid ette, preester ja kooripoisid, kirikus altari ees.
Domeen – Kuningale otseselt alluv maavaldus Prantsusmaal.
Generaalstaadid – Seisuslik esinduskogu, kuigi generaalstaatidest ei kujunenud välja sellel perioodil tõelist parlamenti, aitasid nad kaasa keskvõimu tugevdamisele.
Hastingsi lahing – Toimus 1066 .aastal. Kuningas William lõi puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Hiljem anti Williamile sellepärast nimi vallutaja.
Suur Vabaduskiri – Anti välja 1215 aastal. Ladina keeles on see Magna Charta Libertatum. See määras kindlaks linnade, feodaalide kui ka vaimulike maksud ja õigused. See piiras ka kuninga võimu.
Parlament – Kõrgeim kohtuorgan, rahvaesindus.
Saja aastane sõda – Toimus 1337-1453 aastal. Kui Pranstsusmaa ja Inglismaa omavahel sõdisid. Võitlus käis prantsuse kuningatrooni pärast ja lahinguid peeti ka peamiselt Prantsusmaa pinnal.
Must surm – See tabas Euroopat XIV saj. Keskpaiku. Lõuna-Euroopast levis seni teadaolevalt kõige hullem katkuepideemia.
Žakerii - Talupoegade ülestõus Prantsusmaal saja-aastase sõja päevil (Prantsusmaal nimetati talupoegi tavaliselt Jacques'ideks, nagu näiteks meil Matsideks) .
Tsentraliseeritud riik – Tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus, otsuseid langetatakse pealinnas/õukonnas.
Rooside sõda – Toimus pärast Saja-Aastast sõda, see oli Inglismaa sisevõitlus. Võitlus käis Inglismaa kuningatrooni pärast Lancasteri ja Yorki suguvõsa vahel. Sõja nimi tuli sellest et Lancesterite vapil oli punane roos ja Yorkide omal valge roos.
Isikud
Aadam ja Eeva – Astusid paradiisiaias üle Jumala käsust ja ristiusu õpetuse järgi asub inimkonnal sellepärast pärispatt.
Otto I – Valitses aastail 936-973. Ta suutis jagu saada ka pikka aega Saksamaad rüüstanud ungarlastest. Ta tõusis ka kõige tugevamaks valitssejaks Lääne-Euroopas ja hakkas mõtlema keisrivõimu tugevdamisele. Itaalisa feodaalid tülitsesid ja üks kutsus Otto endale appi. Abipaljutae seas oli ka rooma paavst. Aastal 962 tungis ta väega Saksamaalt Itaaliasse tungis, kroonis paasvt ta pidulikult Rooma keisriks. Keisrivõim Lääne-Euroopas oli taastatud.
Gregorius VII – Tema oli paavst ja ta rõhutas kiriku ja paavstivõimu sõltumatust. Ta valitses aastail 1073- 1085 . Ta oli veendunud et paavst on Jumala asemik maa peal ja et nii vaimlikud kui ka ilmalikud aukandjad, seal hulgas keisrid , peavad talle kuuletuma. Ta nõudis et kõik piiskopid nimetaks ametisse paavst mitte keiser . Oma raevuka põhimõttekindluse ja järeleandmatuse pärast sai ta hüüdnimeks Püha Saatan.
Heinrich IV – Ta kuulutati tagandatuks keisrivõimult, Püha Saatana poolt. (Gregorius VII)
Tal ei jäänud muud üle kui tulla Itaaliasse ilma sõjaväeta paavstilt andeks paluma. Ta ootas mitu päeva talvisel ajal patukahetsaja rüüs paljajalu Canossa mägilossi ees kuni paavst soostus ta sisse laskma ja talle andestas.
Friedrich II – Oli viimane võimas Püha Rooma keiser ja valitses aastail 1220 -1250. Friedrich sai hästi läbi islamiusuliste valitsejatega, eriti Egiptuse sultaniga. Kui keiser aastal 1228 ristisõtta suundus , jõudis ta sultaniga hõpsasti kokkuleppele, sai läbirääkimiste teel Kristuse haua oma valdusse ja kroonis end Jeruusalemma kuningaks.
Innocentius III – Tema ajal saavutas paavstivõim haripunkti . Valitses 1198-1216. Ta oli tark ja sügavalt haritud kirikumees, kui ka osav poliitik. Saksamaal kasutas ta ära keisrivõimu nõrgestamiseks osavalt suurfeodaalide tülisid. Seetõttu ei olnud keiser talleohtlik ja ta võis pühenduda paavstivõimu tugevdamisele kogu Euroopas. Ta oli ka üks neist kes algatas ristisõja Baltimaadesse.
Püha Franciscus – TA rajas Põhja-Itaalias frantsisklaste ordu. Ta oli jõuka kaupmehe poeg. Nooruses elas ta muretut ja pillavat elu, kuni jumala hääl kutsunud teda kiriku olukorda parandama. Ta vahetas oma uhed riided kerjuserüü vastu ja kulutas kogu raha edaspidi kiriku heaks.
Jan Hus – Ta oli Praha ülikooli usuteadus profesor. Tema meelest oli kirik liiga rikas, kirikumad ülemäära suured ja vaimlikud elasid lubamatult luksulikult. Ta põletati tuleriidal, sest jõtu järeldusele et ta on ketser, aasta oli siis 1415. Ta ei pidanud ka seda õigeks et tema kodumaal Tšehhis valitsesid saklased.
Aquino Thomas – Oli kuulsaim skolastik, oli Pariisi ülikooli professor , lisaks sellele ka dominiiklane. Ta leidis, et pühakiri ja kreeka filosoofide vaated polegi õieti vastuolus, sest üks räägib usutõdedest ja teised väljendavad teaduslikke tõdesid. Usutõed seisavad aga teaduslikest kõrgemal ja neid polegi tarvis põhjendada. Katoliku kirik kuulutas hiljem Thomase õpetuse ainuõigeks ja tema enese pühakuks.
Dante – Keskaja kuulsaim poeet , ta oli itaallane. Elas aastail 1265- 1321 . Ta võttis aktiivselt osa ka oma kodulinna Firenze poliitilisest elust. Tema peateos on poeem „ Jumalik komöödia „. Ta räägib seal kuidas ta koos Vergiliusega külastab põrgut ja puhastustuld ning jõuab lõpuks paradiisi.
Hugues Capet – Sai karolingide suguvõsa troonipärijaks, tema suguvõsa valdused asusid Kesk- ja Lõuna-Prantsusmaal.
Philippe II Auguste – Kuningavõim tugevnes tema valitsemis ajal, aastail 1180- 1223 . Ta suutis omale alluva territooriumi kasvatada kolmekordseks. Osavate poliitiliste trikkidega ning relvajõudu kasutades murdis kuningas oma vastaste võimu.Ta tegi suuri muudatusi maa valitsemises. Koolitati välja suurhulk osavaid ametnikke kes aitasid murda feodaalide vastupanu.
Louis IX Püha – Tema valitsemis ajal kasvas Prantuse kuningate võim ja nendet lugupidamine Euroopas tõusis veelgi tema valitsemis ajal. ( 1226 -1270 ) Sügavalt kristliku ja tasakaaluka valitsejana, arendas ta riikidevahelist suhtlemist ja tugevdas avalikku korda. Väljaspool domeeni lubati sõda alsutada alles 40 päeva pärast sõja väljakuulutamist. Need kes kohtuotsusega rahule ei jäänud võisid edasi kaevata kuningakohtusse. Kuninga algatusel loodi XIII saj keskel eriline kõrgvõim nn Pariisi parlament.
Philippe IV Ilus – Prantsusmaa areng jätkus tema valitsemis aastatel 1285-1314. Ta ei olnud riigiasjade ajamisel sama tasakaalukas kui teised tema suured eelkäijad. Talle meeldisid julged otsused ja ta käitumine oli ettearvamatu .
William Vallutaja – Ta oli Normandia hertsog, 1066 aastal tungis ta oma väega Inglismaale . 1066 aastal lõi ta puruks anglosaksid ja võim läks võõraste kätte. Sellepärast saigi ta omale nimeks Vallutaja, et kõiki asju soovis tema teha teoks jõuga.
Henri II-(valitses 1154 -1189), pani aluse Plantageneti dünasiale,oli tolleaegse euroopa üks vägevamaid valitsejaid.
Thomas Becket- Canterbury peapiiskop, tapeti toomkirikus otse altari ees.
Jeanne d'arc-oli lihtne talutüdruk,kes kuulutas et jumal on teinud talle ülesandeks päästa isamaa,neiu müüdi inglastele maha ja põletati tuleriidal.
Richard III-Yorki suguvõsa viimane valitseja ta olevat lasknud tappa oma venna lapsed et keegi ei kõigutaks tema võimu,kaotas ja suri 1485 Bosworthi lahingus.
Henry VII tudor -(valitses 1485-1509),asutas nn Tähekoja, teda iseloomustatakse kui kitsit ja vältis sõdu mõeldes riigi peale.
Louis XI-(valitses 1461-1483),tema vastane oli Charles Südi ,võitis lõpuks Charles Südi
Charles Südi-oli Burgundia hertsog,Sai lüüa Louis XI
Wat Tyler -oli käsitööline, tekitas inglismaal ülestõusu mille käigus ta suri ning tema kaaslased said ilma pealikuta lüüa.
962a.-Otto I tungis oma väega Saksamaalt Itaaliasse paavsti palvel,selle eest kroonis paavst ta Rooma keisriks.