kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetatakse vaikivateks teadmisteks- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb oskustes, vilumustes ja mida ei saa omandada vaid raamtutest (oskus mängida mingit pilli). 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16.
hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. · Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest. Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga kokku ja ta unustab kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb temast kas filosoof, kuningas, väejuht jne. Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid meenutame, mida teadsime varem. Meelde tuletamine ongi Platoni arvates tunnetamine. 11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu. Kant püüdis likvideerida empiristide ja ratsionistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas Kanti arvates aistingutest. Meie meeleorganeid mõjutab sõltumatu
· Koopamüüt, selle mõte; lk. 26. Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee. Hinge elab mingil hetkel ideede maailmas, sündimise läbi aheldati hing kehaga kokku ja ta unustas kõik, mis ideede mm-s nägi. Sattudes muutuvasse mm-a näeb hing ideede jäljendeid ja tal tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada, tuleb inimesest kas filosoof, kuningas, väejuht jne (järjest madalamaks). Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. · Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest. Kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. 11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu.
TALLINNA MAJANDUSKOOL ELEA KOOLKOND Referaat HINNATUD: B SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis kirjeldan üht olulisemat antiikkreeka filosoofilist koolkonda, Elea koolkonda. Kirjeldan ka lühidalt antiikfilosoofia kujunemist. Referaadis rõhutan eelkõige koolkonna tähtsamaid esindajaid ja nende põhimõtteid eesmärk selgitada eleaadide panust foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond;
inimene. Kui Protagoras õpetas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse, siis Gorgias õpetas, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses "Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski olekski tunnetatav, siis poleks tunnetatu väljendatav. Seejuures ei olnud need paljad väited, vaid ta isegi argumenteeris nende paikapidavust. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platoniltja ajaloolane Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea"
3. Inimesel on omane väga kõrge enesehinnang. Küünikud leidsid, et õnn ei seisne välistes asjadesnagu raha ja võim, vaid eelkõige hingerahu olemasolus. Selline õnn polnud nende arvates haavtav ja samuti ei kadunud ta kuhugi, kui oli juba saavutatud. Aristoteles- 384-22 eKr. Õppis Platoni akadeemias oli Aleksander Suure koduõpetaja. Peale rännakuid asutas Athenas oma Lykeion'i. Oli esimene süsteemne filosoof, võttis läbi kõik olulised valdkonnad. Jagas kõik teadmised kolmeliiki: 1. Teoreetilised ( filosoofia, matemaatika, füüsika) 2. Praktilised (eetika, poliitika) 3. Loomingulised (kunst ja käsitöö) Loogika-ta tegeles definitsiooniga ja näitas, et sellel on 2 osa: 1. Ta paigutas mingi objekti mingisse suuremasse gruppi, mille tunnused on ka tema omad 2. Ta näitas, et definitsioon peab välja tooma ka erisuse
- Ajalugu: on mõistuse väljendumine riiklikus elus. Maailmavaim toimib sageli läbi üksikisiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasid. Indiviidid, rahvad ja ajastud on tema jaoks üksnes paratamatud ajaloolise protsessi staadiumid. Kõik, mis on mõistlik, on tõeline. 58. Karl Marxi ajaloofilosoofia Saksa filosoof, kommunistlik manifest, NL rakendas tema ideid. K.M teooria ongi sotsiaaldarwinism, kus liikide asemel ühiskonnaklassid; klassivõitlus, mis käib tootmisvahendite pärast. Inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema töö ja ka tootmisvahendid. See, kelle käes on tootmisvahendid, see ka dikteerib. Isiksus lükatakse kõrvale, indiviid pole oluline. Marx on materialist (ainuke reaalsus saab olla materiaalne reaalsus. Loeb see, mida saad omada
- Ajalugu: on mõistuse väljendumine riiklikus elus. Maailmavaim toimib sageli läbi üksikisiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasid. Indiviidid, rahvad ja ajastud on tema jaoks üksnes paratamatud ajaloolise protsessi staadiumid. Kõik, mis on mõistlik, on tõeline. 58. Karl Marxi ajaloofilosoofia Saksa filosoof, kommunistlik manifest, NL rakendas tema ideid. K.M teooria ongi sotsiaaldarwinism, kus liikide asemel ühiskonnaklassid; klassivõitlus, mis käib tootmisvahendite pärast. Inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema töö ja ka tootmisvahendid. See, kelle käes on tootmisvahendid, see ka dikteerib. Isiksus lükatakse kõrvale, indiviid pole oluline. Marx on materialist (ainuke reaalsus saab olla materiaalne reaalsus. Loeb see, mida saad omada
Kõik kommentaarid