Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Antiikfilosoofia (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Kuidas kõik apeirnonist sündis?
  • Mille varjud need on?
Antiikfilosoofia
Filosoofia jaguneb neljaks perioodiks :
  • Antiikfilosoofia
  • Keskaja filosoofia
  • Uusajafilosoofia, millest võib eraldada Renesaansiaja filosoofia
  • Keskaegne filosoofia
    Antiikfilosoofia jaguneb järgmisteks alaperioodideks:
  • Eelsokraatiline periood – põhiliselt otsib ürgalget või algainet, millest kõik koosneb ja on alguse saanud
  • Klassikaline periood – sel perioodil pöörati vähem tähelepanu maailma ja selle asemel hakati uurima inimest ja ühiskonda
  • Hellenistlik periood
    1. Mileetose koolkond:
    Thales: (7.-6. saj eKr) kõik tekkis veest (niiskus)
    Anaximandros : (7.-6. saj eKr) kõik tekkis APEIRONIST(mõiste sisu pole päris selge, sest tegemist ei ole mingi konkreetse elemendiga, vaid kaugele arenenud apstraktsiooniga. Tõlkida võiks seda kui ammendamatu piiramatu lõputus.)
    Kuidas kõik apeirnonist sündis?
    Anaximandrose arvates eraldusid kõige pealt soe ja külm, vedel ja tahke, nende kombinatsioonidest tekkis maailm- kosmos .
    Soe külm
    TULI VESI
    ÕHK MAA
    vedel tahke
    Anaximenes: (6. saj eKr) õhk (udu)
    Pythagoras : (6. saj eKr) asjade olemus põhineb arvudel, sest kõike saab mõõta ja esitada arvude suhtena. Arvud on meeltega tajutavast maailmast sõltumatud.
    Herakleitos : (6.-5. saj eKr) ürgalge tuli ( soojus )
    LOGOS - kõik muutused toimuvad teatud seaduspärasustega, mida Herakleitos nimetas logoseks. Logos ilmneb vastandite kaudu, mille vahel on võitlus. Herakleitos väitis, et kõik siin maailmas on pidevas muutumises, liikumises ja arenemises, paigalseis on meelepete. Kuna meeled meid petavad ei saa nad olla tõelise teadmise allikas, tõelise teadmiseni jõuab inimene vaid mõistusega.
    ,,Ühte ja samasse jõkke ei saa 2 korda astuda''
    ,,Päike on igapäev uus''
    ,,Eksisteerin ja ei eksisteeri''
    ,,Maailmas on kõik suhteline''
    2. Demokritose(u. 460-361 või 370 eKr) õpetus aatomitest ja tühjusest.
    Demokritose arvates koosenb maailm aatomitest ja tühjusest. Aatomid on igavesed muutumatud, mõõtmetelt nii väiksed, et meeleliselt pole neid võimalik tajuda, tajuda võib neid ainult mõistusega. Aatomid on pidevas liikumises ja selleks on vajalik tühjuse olemasolu. Suure hulga aatomite ühinemine tekitab maailmu . Maailmu on lõpmatult palju, sest aatomeid on lõpmatult palju. Maailmad on erinevates arengustaadiumites, kuid kõik nad hukuvad kunagi.
    Inimese hing koosneb sammuti aatomitest. Kui inimene sureb, siis tema hinge aatomid hajuvad ja keegi teine hingab need sisse.
    3. Elea koolkond – näilisus ja tegelikkus.
    Ratsionalismi ajaloolisteks eelkäijateks olid elea koolkonna filosoofid , neist kuulsamad Parenides (u. 540-480 eKr) ja Zenon (u. 490-430 eKr). Nad esitasid kahesugust arusaama maailmast.
    Arusaam tõeõpetuse järgi
    Arusaam arvamusõpetuse järgi
    • maailm(olemine) – kogu maailmon ühtne ainemass, sest puudub tühjus mis ainet ainest eraldaks
    • maailm on liikumatu
    • õpetus tugineb mõistusele
    • Maailmale on omane paljusus, asju saab üksteisest eristada, see tähendab maailm ei ole ühtne ainemass
    • maailmas toimub liikumine
    • õpetus tugineb meelte andmetele
    TEGELIKKUS
    NÄILISUS
    Elea koolkonna tähtsus seisneb selles,e t nad püstitasid näilisuse ja tegelikkuse probleemid. Näida võib meile midagi hoopis muud, kui asi tegelikult on. Siit tekib küsimus, kummad meid petavad, kas mõistus või meeleorganid. Elea koolkonna filosoofid leidsid , et usaldada tuleks mõistust.
    4. Zenoni apooriad.
    Zelon on kuulsaks saanud oma APOORIATEGA.
    APOORIA – ummiks, lahendamatu olukord
    Zelon püüdis panna inimesi mõtlema liikumise olemuse üle, see tähendab kuidas defineerida liikumist, et see ei läheks vastuollu mõistuse ja meelte andmetega . Zelon jõudis ummikusse.
    Kuulsamad on 3 Zeloni apooriat:
  • ,,Dihhotoomia'' – Enne, kui läbida mingi vahemaa , on vaja läbida pool sellest vahemaast. Et aga läbida pool, on omakorda vaja läbida pool sellest poolest, ja nii edasi lõpmatuseni. Läbida tuleks lõpmata palju teepikkusi. See aga pole võimalik lõpliku aja jooksul. Tähendab pole võimalik üldse mingi vahemaa läbimine.
  • ,, Achilleus ja kilpkonn '' – Achillus ja kilpkonn jooksevad võidu. Kilpkonnale antakse väike edumaa, et võistlus põnevam oleks. Natukese aja pärast stardib Achilleus – ja ta ei jõua kilpkonnale iialgi järele. Põhjendus: kui Achilleus jõuab punkti, kust kilpkonn startis, on kilpkonn sealt juba jõudnud järgmisesse punkti. Kui Achilleus jõuab selle järgmise punktini, on kilpkonn jõudnud jälle edasi ja lõpmatuseni. Vahemaa Achilleuse ja kilkonna vahel väheneb pidevalt, kui iial ei saa see võrdseks nullida ning iialgi ei jõua Achilleus kilpkonnale järele.
  • ,, Lendav nool '' – Ükskõik kus nool ka ei oleks, asub ta alati mingis punktis. Kui nool asub teatud punktis, siis ta ei liigu, sest võimatu on üheaegselt asida mingis punktis ja liikuda . Järelikult noo ei liigugi.
    5. Sokrates ja sofistid .
    Sokrates(469-399 eKr) – teda huvitasid eetilised mitteteaduslikud probleemid. Ta ei arutlenud maailma olemuse üle, vaid teemal kuidas peaksid inimesed elama, et olla oma eluga rahul. Sokrates kritiseeris sofistide vaateid. Sofistid õpetasid, et kõik siin ilmas on suhteline – mis ühele hea, see teisele halb. Sellist seisukohta nimetatakse RELATIVISMIKS.
    6. Platon : ideed, meeleline ja ideede maailm, koopamüüt.
    Platon (427-347 eKr) – tema arvates eksisteerib 2 maailma:
    Meeleline maailm
    Ideede maailm
    • Tajumine meeltega
    • materiaalsed
    • on pidevas muutumises
    • Tajume mõistusega
    • immateriaalne
    • ei muutu, on püsiv ja seetõttu igavene
    NÄILISUS
    TEGELIKKUS
    IDEE – on asjade tõeline olemus, ta on igavene, apstraktne ja teda saab tunnetada vaid mõistusega.
    NT.
  • Maja võib hävida tulekahjus, kuid maja idee ei kao ning kui inimene asub uuesti maja ehitama, siis ta juhindub maja ideest .
  • Inimene võib surra, aga idee inimesest ei kao.
    Platon püüdis ideede maailma ja meelelise maailma vahekorda illustreerida koopa müüdiga.
    KOOPA MÜÜT – inimesed elavad otsekui koopas. Nad on aheldatud nii, et näevad ainult koopaseinu, kuna koopasuu jääb selja taha. Inimesed näevad vaid varjusid, mida koopasuust tulev valgus heidab koopaseinale. Mille varjud need on?- Nende asjade varjud, mis asuvad väljaspool koobast . Koobas oma varjudega ongi meelelise maailma sümbol. See, mis väljaspool koobast, sümboliseerib aga tõelist olemist, s.o ideede maailma.
    Inimese hing on küll surematu, kuid ta pole idee. Algul elas hing ideede maailmas, kuid sündimise läbi vaheldati ta kehaga kokku. Hing unustas kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb inimesest kas filosoof , kuningas, väejuht jne. Järelikult, kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis me ei õpi midagi uut,vaid meenutame seda, mida teadsime varem.
    7. Aristoteles .
    Aristoteles (384-322 eKr) – oli esimene, kes püüdis teadmisi süstematiseerida. Ta jagas teadmised kolmeks:
  • Teoreetilised teadmised
    • filosoofia
    • matemaatika
    • füüsika(tolal õpetas loodust)

  • Praktilised teadmised
    • eetika (sest peab kasvatsema voorusliku kodanike)
    • poliitika

  • Loomingulised teadmised

    Aristotelest peetakse loogika kui teaduse rajajaks. Aristotelese arvates in igas asjas nii mateeria (aine) kui vorm (idee) ning neid lahutada ei ole võimalik.
    NT. Laua mateeriaks võib olla puit, kuid mingi hunnik puitu ei ole laud. Selleks et puidust saaks laud, peab selles realiseeruma laua vorm.
    8. Epikureism ( Epikuros ), Stoitsism ( Seneca ), Skeptikud , Küünikud ( Diogenes ).
    Õpetuse nimi
    Liider
    Milline elu on õnnelik?
    Kuidas saavutada õnnelikku elu?
    Kas maailma saab muuta?
    Epikureism
    Epikuros
    Kui inimesel pole kehalisi kannatusi ja ta on saavutanud hingerahu
    Tuleb elada lihtsalt ja rahuldada oma põhivajadused, surma pole vaja karta . Sest inimese hing koosneb aatomitest, mis inimese surres hajuvad, järelikult hauatagust elu pole olemas
    Maailma saab muuta, sest inimesed saavad teha valikuid , valikud sõltuvad inimese arukusest
    Skeptitsism
    Pyrrhon Elisest
    Kui inimene on saavutanud hingerahu
    Selleks tuleb hoiduda otsustamisest asjade loomuse kohta, sest siis pole vaja kellegagi vaielda ja tülli minna
    Maaima pole mõtet muuta, sest vahet pole, kuna igale väitele saab vastandada vastuväite
    Stoitsism
    Seneca
    Kui inimene on saavutanud hingerahu
    Selleks tuleb alluda saatusele ja leppida iga olukorraga, sest kõik maailmas toimuv on paratamatus, tuleb vabaneda tunnetest ja säilitada enesekontroll
    Maailma pole võimalik muuta, muuta võib ainult oma suhtumist maailma
    Küünikud
    Diogenes
    Tähtis on sisemine vabaduse saavutamine
    Tuleb eitada ühiskonnas tunnustatud väärtusi ja käituda täpselt vastupidi
    Maailma pole võimalik muute, muuta saab ainult oma suhtumist maailma
  • Antiikfilosoofia #1 Antiikfilosoofia #2 Antiikfilosoofia #3 Antiikfilosoofia #4 Antiikfilosoofia #5
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 5 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2014-12-17 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 15 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor geret123 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Tunnetus ja teadmine
    4
    docx

    Tunnetus ja teadmine

    kuidas teha lipsusõlme ( st oskan teha lipsusõlme). Teadmine- et ­ Tean, et päike tõuseb idast ( olen kuulnud või lugenud) Mõned teadlased väidavad, et kõik oskused (teadmine- kuidas) taanduvad tegelikult teadmisele .et Teised vaidlevad vastu väites, et väike laps , kes õpib kõndima, ei tea midagi kõndimise teooriast. 2. Vaikiv teadmine ja M. Polanyi. Polanyi- filosoof, kes on lahendanud järgmiselt: a) osa oskusi saab tõesti taandada teadmisele- et , kuid on oskusi, mida ei saa ja neid nimetatakse vaikivateks teadmisteks- keele abil väljendamatu teadmine, mis ilmneb oskustes, vilumustes ja mida ei saa omandada vaid raamtutest (oskus mängida mingit pilli). 3. Selgita mõiste teadmine. K.Popper ­ kas teadmised võivad esineda ka ilma nendeta, kes teavad? Loe lisaks õpik lk. 15-16.

    Psühholoogia
    Tunnetus ja teadmine
    4
    docx

    Tunnetus ja teadmine

    hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje. · Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest. Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee. Sündimise läbi aheldatakse hing kehaga kokku ja ta unustab kõik, mis ta ideede maailmas nägi. Sattunud muutuvasse maailma näeb hing ideede jäljendeid ja talle tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada tuleb temast kas filosoof, kuningas, väejuht jne. Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut, vaid meenutame, mida teadsime varem. Meelde tuletamine ongi Platoni arvates tunnetamine. 11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu. Kant püüdis likvideerida empiristide ja ratsionistide vahelist vastuolu. Tunnetamine algas Kanti arvates aistingutest. Meie meeleorganeid mõjutab sõltumatu

    Filosoofia
    Tunnetus ja teadmine
    3
    docx

    Tunnetus ja teadmine

    · Koopamüüt, selle mõte; lk. 26. Inimese hing on surematu, kuid ta pole idee. Hinge elab mingil hetkel ideede maailmas, sündimise läbi aheldati hing kehaga kokku ja ta unustas kõik, mis ideede mm-s nägi. Sattudes muutuvasse mm-a näeb hing ideede jäljendeid ja tal tuleb meelde, mida ta teadis varem. Olenevalt sellest kui palju hing suudab meenutada, tuleb inimesest kas filosoof, kuningas, väejuht jne (järjest madalamaks). Järelikult kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. · Arusaam inimhingest, tunnetamisest, õppimisest. Kui me siin muutuvas maailmas midagi õpime, siis ei õpi me midagi uut vaid meenutame, mida teadsime varem. 11. I. Kanti püüd likvideerida empirismi ja ratsionalismi vastuolu.

    Psühholoogia
    Elea koolkond-referaat
    20
    docx

    Elea koolkond (referaat)

    TALLINNA MAJANDUSKOOL ELEA KOOLKOND Referaat HINNATUD: B SISUKORD SISSEJUHATUS Käesolevas referaadis kirjeldan üht olulisemat antiikkreeka filosoofilist koolkonda, Elea koolkonda. Kirjeldan ka lühidalt antiikfilosoofia kujunemist. Referaadis rõhutan eelkõige koolkonna tähtsamaid esindajaid ja nende põhimõtteid ­ eesmärk selgitada eleaadide panust foilosoofiasse. Sissejuhatust on vaja juurde kirjutada !!!!! 1.ANTIIKSE FILOSOOFIA AJALUGU Kogu antiikfilosoofia ajaloo võib kolmeks perioodiks jaotada: 1.Eelklassikaline periood (7. Saj eKr ­ 5. Saj eKr) Paljudes käsitlustes nimetatakse seda perioodi ka ,,eelsokraatiliseks" ajastuks, kuid see eeldab et teadliku filosoofilise mõtlemise harrastamine algab alles Sokratesega. Eelklassikaline periood on jaotatud otstarbekuse mõttes omakorda alaosadeks: A) Kreeka filosoofia vanimad koolkonnad a) vanim filosoofia Ioonias; b) pütaagorlaste koolkond;

    Filosoofia
    Filosoofid
    3
    doc

    Filosoofid

    inimene. Kui Protagoras õpetas, et kõik on tõde, mida tõeks peetakse, siis Gorgias õpetas, et kõik on vale, mida tõeks peetakse. Oma teoses "Mitteolevast ehk loodusest" esitas ta kolm väidet: Mitte midagi ei ole olemas. Kui miski olekski olemas, siis poleks see tunnetatav. Kui miski olekski tunnetatav, siis poleks tunnetatu väljendatav. Seejuures ei olnud need paljad väited, vaid ta isegi argumenteeris nende paikapidavust. Sokrates- Vana-Kreeka filosoof. Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platoniltja ajaloolane Xenophonilt. Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea"

    Filosoofia
    Erinevad filosoofid-põhjalik
    3
    doc

    Erinevad filosoofid, põhjalik.

    3. Inimesel on omane väga kõrge enesehinnang. Küünikud leidsid, et õnn ei seisne välistes asjadesnagu raha ja võim, vaid eelkõige hingerahu olemasolus. Selline õnn polnud nende arvates haavtav ja samuti ei kadunud ta kuhugi, kui oli juba saavutatud. Aristoteles- 384-22 eKr. Õppis Platoni akadeemias oli Aleksander Suure koduõpetaja. Peale rännakuid asutas Athenas oma Lykeion'i. Oli esimene süsteemne filosoof, võttis läbi kõik olulised valdkonnad. Jagas kõik teadmised kolmeliiki: 1. Teoreetilised ( filosoofia, matemaatika, füüsika) 2. Praktilised (eetika, poliitika) 3. Loomingulised (kunst ja käsitöö) Loogika-ta tegeles definitsiooniga ja näitas, et sellel on 2 osa: 1. Ta paigutas mingi objekti mingisse suuremasse gruppi, mille tunnused on ka tema omad 2. Ta näitas, et definitsioon peab välja tooma ka erisuse

    Filosoofia
    FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED
    17
    pdf

    FILOSOOFIA ARVESTUS MÕISTED

    - Ajalugu: on mõistuse väljendumine riiklikus elus. Maailmavaim toimib sageli läbi üksikisiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasid. Indiviidid, rahvad ja ajastud on tema jaoks üksnes paratamatud ajaloolise protsessi staadiumid. Kõik, mis on mõistlik, on tõeline. 58. Karl Marxi ajaloofilosoofia Saksa filosoof, kommunistlik manifest, NL rakendas tema ideid. K.M teooria ongi sotsiaaldarwinism, kus liikide asemel ühiskonnaklassid; klassivõitlus, mis käib tootmisvahendite pärast. Inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema töö ja ka tootmisvahendid. See, kelle käes on tootmisvahendid, see ka dikteerib. Isiksus lükatakse kõrvale, indiviid pole oluline. Marx on materialist (ainuke reaalsus saab olla materiaalne reaalsus. Loeb see, mida saad omada

    filosoofia teine kursus
    FILOSOOFIA mõisted
    17
    pdf

    FILOSOOFIA mõisted

    - Ajalugu: on mõistuse väljendumine riiklikus elus. Maailmavaim toimib sageli läbi üksikisiku vastu tema isiklikke eesmärke ja kavasid. Indiviidid, rahvad ja ajastud on tema jaoks üksnes paratamatud ajaloolise protsessi staadiumid. Kõik, mis on mõistlik, on tõeline. 58. Karl Marxi ajaloofilosoofia Saksa filosoof, kommunistlik manifest, NL rakendas tema ideid. K.M teooria ongi sotsiaaldarwinism, kus liikide asemel ühiskonnaklassid; klassivõitlus, mis käib tootmisvahendite pärast. Inimese positsiooni ühiskonnas määrab ära tema töö ja ka tootmisvahendid. See, kelle käes on tootmisvahendid, see ka dikteerib. Isiksus lükatakse kõrvale, indiviid pole oluline. Marx on materialist (ainuke reaalsus saab olla materiaalne reaalsus. Loeb see, mida saad omada

    filosoofia teine kursus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun