Keskkond ja selle saastumine (3)

Keemia ja elukeskkond

Keemia ja elukeskkond Referaat  Keskkonna ja atmosfääri saastumine Meie elukeskkonna saastumine tundub olevat tsivilisatsiooni arengu paratamatu kaasnähtus. Maakeral elab 5 miljardit inmest, kes kõik tahavad süüa, juua, rõivaid, elamuid, transporivahendeid ja palju mud, mida argielus vaja läheb. Kõige selle tootmiseks vajalikud lähteained ja energia ammutatakse loodusest. Aastas kaevandatakse üle 100 miljardi tonni mitmesuguseid maavarasid, peamiselt kütust ja metallimaake. Aastas toodetakse üle 800 miljoni tonni metalle, üle 500 miljoni tonni mineraalväetisi, üle 60 miljoni tonni sünteetilisi materjale, peamiselt plastmasse. Veel toodetakse Taimekaitse- ja putukatõrjevahendeid, mis on enamasti mürgised. Kõigi nende ainete tootmisel

Esitlus: Keemia ja eluskeskond

· Osooniaukude piirkonnas on väga tugev ultravioletkiirgus ja ohtlik päevitada, kuna võib põhjustada nahavähki. · Mõned atmosfääri kogunevad gaasid on otseselt ohtlikud nt. SO ja NO . Need on 2 2 happelised oksiidid ja muudavad tavalised sademed happesademeteks. · Atmosfääri saastab ka tolm, mis on tekkinud inimtegevuse tagajärjel. · Atmosfääri saastab ka väga ohtlikku radioaktiivset tolmu.  Vee saastumine · Tööstuslikud heitveed võivad sisaldada raskemetallide ühendeid ja mitmesuguseid mürgiseid orgaanilisi ühendeid. · Õlireostust tekitab nii tööstus kui ka transport. · Olmereostuse tulemusena satub vette hulgaliselt orgaanilisi ühendeid. · Sademetega jõavad paljud õhku saastavad ained mulda, mis satuvad varem või hiljem veekogudesse.  Keemia elukeskkonna kaitsel · Jäätmevaba tootmine ­ püütakse täielikult ära kasutada kogu lähteaine ja töödelda se

Keemia 9 klass-II veerand

○ Kallis ○ Energiakulukas ➢ Muu – pehmendajate lisamine ○ Tulemusena sadenevad Mg ja Ca soolad välja ➢ Populaarseim viis – ioniitide lisamine ○ Ioniidid e ioonivahetajad – ained, mis on võimelised vahetama nende koostisesse kuuluvaid ioone lahuses olevate ioonide vastu ■ Kationiidid – vahetavad katioone ■ Anioniidid – vahetavad anioone Keskkonnaprobleemid ➢ Atmosfääri saastumine  ○ Osad gaasid atmosfääris on otseselt kahjulikud ■ Kütuste mittetäielikul põlemisel tekib CO, mis on mürgine ■ Suurem osa kütustest sisaldab ka väävliühendeid, mille põlemisel tekib SO2 ■ Kütustes olevatest lämmastikuühenditest võib tekkida nii N2, NO kui ka NO2 ➢ SO2 ja NO2 on happelised oksiidid, mis muudavad tavalised sademed happesademeteks

Keskkonnaprobleemid

Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine ● Kütuste mittetäielik põlemine ● SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. ● Süsiniku halogeeniühendid ● CO2 konsentratsiooni kasv ● Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket.

Keskkonnaprobleemid

Keskkonnaprobleemid Keskkonna saastumine Saastumine on inimtegevuse tagajärjel saasteainete jõudmine keskkonda, kus see ületab selle aine loodusliku sisalduse. Saasteained võivad põhjustada keskkonnas hälbimusi ja võivad häirida organismide normaalset elutalitlust ja -keskkonda. Sõltuvalt sellest, millisesse keskkonda saasteaine jõuab, saab eristada õhusaastumist, mullasaastumist, veekogude saastumist nimetatakse vee reostumiseks. Atmosfääri saastumine Kütuste mittetäielik põlemine SO2 ja NO2 on happelised oksiidid ning muudavad tavalised sademed (vihma ja lume) happesademeteks mis on taimedele eriti ohtlikud. Süsiniku halogeeniühendid CO2 konsentratsiooni kasv Tööstuslik tolm Osoonikihi hõremine Freroonid - Ohtlikud saastegaasid, mida kasutatakse mitmesugustes aerosoolballoonides. Jõudes stratosfääris asuvasse osoonikihti, põhjustavad nad osooniaukude teket. Lagundavad ka teised saastegaasid, nt lämmastiku oksiidid.

Keemiast keskkond

Plahvatusohtlikus Ained, mis püssirohi kuumutamise või löögi toimel plahvatusega lagunevsad Ohutusnõuete täitminwe on väga tähtis! Nii hoiad oma elu ja tervist. Mida tuleks arvestada kemikaalidega töötades? Kemikaale ei tohi mitte mingil juhul maitsta, samuti ei tohi nende aurusid sisse hingata..  Keemia ja elukeskkond Keskkonna saastumine Maavarad – peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid – peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass Taimekaitse- ja putukatõrjevahendid Üle 2 miljoni tonni aastas

olev väävelhape ja toiduaine ­ etaanhape ehk äädikhape Plahvatusohtlikus Ained, mis kuumutamise püssirohi või löögi toimel plahvatusega lagunevad Keemia ja elukeskkond  Keskkonna saastumine Maavarad ­ peamiselt kütused ja Kaevandatakse aastas üle 100 miljardi metallimaagid tonni Metallid Toodetakse üle 800 miljoni tonni aastas. Mineraalväetised Üle 500 miljoni tonni aastas Sünteetilised materjalid ­ peamiselt Üle 60 miljoni tonni plastmass

Rahvastiku-, jäätme- ja globaalpobleemid

Olmeheitvett iseloomustab suur orgaaniliste ainete sisaldus, mis looduses laguneb ja lahustub suhteliselt kergesti. Atmosfääri heitvesi tähendab sademete tegevusega veekogudesse sattuvat reostust.Eriti märgatav on see linnades, kus on palju asfalteeritud pindasid. Seetõttu tuleb linnatänavad hoida pidevalt puhtad, et tugevate vihmasadudega kaasnev veevool tänavatel olevat reostust (näiteks autodelt pärit õlilaigud) veekogudesse ei kannaks. Peale selle peab sademete korral arvestama ka atmosfäärist kaasa haaratud aineid (gaasid, tolm jms). Veekogudele ohtlikumateks tööstusaladeks on naftatööstus, põlevkivitööstus, paberitööstus jne. Näiteks väike naftareostus võib saatuslikuks osutuda tuhandetele lindudele - kokkupuutel naftasaadustega kaotab nende sulestik veekindluse, mistõttu on nad määratud hukkumisele. Naftareostuse tagajärjel võivad hukkuda kalade mari ja maimud, tekkida väärarendeid,