Planeet Maa erilised omadused (0)

Keskkool - Füüsika - Füüsika

1 Hindamata

Planeet Maa erilised omadused
Sisukord

Elu maal

Atmosfäär

Erosioon

Kivimid

Maa temperatuur, liikumine, vanus

Huvitavat

Kasutatud kirjandus
Elu maal...
Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Seni vanimad märgid elust on 3,5 miljardit aastat vanad. Need leiti Lääne-Austraalia kivimites . 3,9 miljardi aasta vanusest Gröönimaa settekivimist on leitud süsiniku isotoopide omavahelise vahekorra anomaaliaid, mis viitavad bioloogilisele ainevahetusele. Seega võis elu eksisteerida juba siis. Elul on olnud Maale suur mõju. Et elu on tootnud hapnikku, siis on atmosfääri koostis muutunud. Taimed on Maa albeedot ning sellega ühtlasi energiabilanssi radikaalselt muutnud.
Atmosfäär...
Sadade kilomeetrite kõrguv liikuv õhumass on atmosfäär. Päikese kuumus hoiab selle liikvel. Kui Päikest poleks langeks õhk jäise 6 m paksuse lumehangena maapinnale. Atmosfäär on see, mis jääb meie ja avakosmose vahele. See on Maa jaoks justkui paljukihiline kaitsekilp. Atmosfäär kaitseb Maad Päikese kahjuliku kiirguse eest ning ei lase Maal muutuda liiga külmaks ega minna liiga soojaks .
Atmosfääri koostisesse kuuluvad: lämmastik, hapnik, argoon , süsihappegaas ja teiste gaaside ning veeauru segu. Näiteks atmosfääri praegune koostis on väga erinev Maa atmosfääri algsest koostisest, mis sisaldas palju rohkem süsinikdioksiidi, kuid ei sisaldanud hapnikku.
Maa atmosfääri mass on 5,1×1018 kg.
Erosioon...
Erosioon on maapinna uuristamine ja lihvimine vee, tuule ja jää poolt. See toimib koos murenemisega, mille tulemusel lagunevad ka suured kaljud väikesteks tükkideks. Erosioon ja murenemine üheskoos loovad Maa põnevaid pinnavorme, näiteks koopaid, kanjoneid ning sadu meetreid kõrgeid kaljusambaid. Vesi, mis tilgub või murrab endaga suure kiirusega kaasa tillukesi pinnaseosakesi, mis toimivad nagu liivapaber ja voolavad oma teele jäävatest kaljudest välja kummalisi ebamaiseid kujusid . Erosioon ja murenemine suudavad muudki peale planeedi välisilme kujundamise. Tänu neile jõududele tekib viljakas lössipinnas, mis võimaldab rikkalikke saake . Sellest vaatenurgast võttes toetavad need kaks jõudu elu püsimist Maal. Koopad uuristab vesi. Kui vesi ühineb õhus või pinnases leiduva süsinikdioksiidiga ning moodustab süsihappe, võib ta lahustada kuni 0,25 cm kihi pehmet lubjakivi aastas. Nõnda, selle keemilise erosiooni käigus
tekivadki maasisesed õõnsused.
Kivimid...
Kivimid on mineraalide ja muu tahke aine kogumid. Mõnda liiki kivimid sisaldavad orgaanilist ainet, näiteks fossiilseid taimejäänuseid. Kivimid näivad igavesed . Tegelikult on kivimid pidevas muutumises ja liikumises. Kuivõrd mineraalid viibivad maakoores toimuvas lõppematus protsessis, mida kutsutakse kivimite ringeks. Geoloogid jagavad kivimid kolme tüüpi: tardkivimid , settekivimid ja moondekivimid . Maa sees kuumuse tõttu magmaks sulanud, hiljem aga jahtunud kivimeid nimetatakse tardkivimiteks.
Mineraalideks kutsutakse looduses esinevaid teatud tahkeid aineid. Kui Sa oled kunagi märganud vilgukivisädelust kivis, siis oled näinud mineraali. Mineraalid on anorgaanilised, neid pole taimset ega loomset materjali. Kivimid ise pole mineraalid, kuid koosnevad tavaliselt ühest või enamast mineraalist. Maal tuntakse 2000 mineraali ringis , kõigil neil on kindel struktuur ja keemiline koostis. Mineraal koosneb ühest või enamast keemilisest elemendist. Element on ehe aine, mis koosneb vaid ühtedest kindlat liiki aatomitest. Mineraalis paiknevad aatomid korrapäraselt korduvate mustritena, moodustades kristalle. Mõnikord moodustuvad mineraalid kiiresti. Enamik mineraale , eriti väärtuslikumad, moodustavad miljonite aastate jooksul magma järk-järgult aeglasel jahtumisel ja ülapaiknevate kivimikihtide tugeva surve all.
Vääriskivimid on juveelid – mineraalid või kivimid -, mida saab lõigata ja lihvida juveelideks. Enamik vääriskive on mineraalid. Siiski loetakse vääriskivide hulka ka osa orgaanilisi aineid, nagu näiteks austrikarpidest pärit pärl, kivistunud puuvaigust moodustunud merevaik ning elevantide ja morskade võhkadest saadav luu. Vääriskive eristab ülejäänud kividest kolm omadust: haruldus, kulumiskindlus , ilu.
Nende kvaliteedinõuetele vastavad ainult väga vähesed mineraalid. Kõige kuulsamad vääriskivid on safiirid, rubiinid, smaragdid ja teemandid. Mitte kõik vääriskivid pole ühesuguse väärtusega. Enamik teemante on näiteks kehva kvaliteediga. Vääriskivi puhul loeb nii suurus, värvus, läbipaistvus kui ka sära. Vääriskivi väärtusele võib juurde anda ka tema kuulsus.
Graniit
Töötlemata vääriskivi
Maa temperatuur...
Keskmine temperatuur Maa pinnal on 15° C. Süstemaatilistel ilmavaatlustel maapinna lähedal registreeritud kõrgeim õhutemperatuur on 58° C ja madalaim õhutemperatuur on -89,6° C.
Liikumine...
Koos Päikesesüsteemiga liigub Maa kosmoses kiirusega umbes 20,1 km/s = 72 360 km/h Herkulese tähtkuju poole.
Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h (peaaegu 29,783 km/s).
Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku graviteeriva osasüsteemi, mille massikese asub Maa keskmest keskmiselt 4635 km kaugusel.
Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje. Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga . Täheööpäeva pikkus kõigub, peamiselt seetõttu, et aine (näiteks lumikate ) paigutub Maa pinnal ümber. Peamiselt loodete mõjul pikeneb täheööpäev sajandis 0,0016 s võrra.
Vanus...
Maa vanus on hinnangute kohaselt 4,55±0,05 miljardit aastat.
Huvitavat...
Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet .Suuruselt 5 planeet süsteemis.
Keskmine kaugus Päikesest 1,5 x 1011 m.
Maa raadius on 6371 km, mass on 5,97 x 1024 kg ja tihedus on 5,52 g/cm3.
Maal on üks kaaslane - Kuu,mis on neli korda väiksem Maast.
Maa pinnast on ligikaudu 71% kaetud ookeani ning 29% maismaaga.
Maismaa keskmine kõrgus merepinnast on 623 m. Ookeanide keskmine sügavus on aga 3,8 km.
Kasutatud kirjandus...

http://www.birdtribe.ee/EarthWobble.jpg

http://wapedia.mobi/et/Maa_(planeet) #8.

http://et.wikipedia.org/wiki/Maa_(planeet)

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/planeet_maa_liisa.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Kuu

http://edlv.planet.ee/kursused/kursuslaste_tood_oktoober06/Ene%20_Kurme/Quiz_valikvast_lug1.ht m

www.hot.ee/iffcool/Planeet%20Maa.htm

.DOC Laadi alla originaalfail 10 lk · .doc · 12 allalaadimist

50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.

~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis

2009-12-08 Kuupäev, millal dokument üles laeti

12 laadimist Kokku alla laetud

0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid

v3lts Õppematerjali autor

Referaat teemal planeet Maa erilised omadused.

elu maal atmosfäär erosioon maa temeperatuur maa vanus maa liikumine kivimid

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

doc

Planeet Maa

5. Maa tekkimine 6. Kivimid 7. Erosioon 8. Vulkaanid 9. Vesi Elu Maa on ainuke teadaolev koht, kus on elu. Praeguse teadmiste seisu juures võib öelda, et elu Maal sai alguse väga lühikestel ajavahemikel pärast algset perioodi, mil Maad intensiivselt pommitasid asteroidid. See pommitamine lõppes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. Pidi moodustuma stabiilne maakoor ning see pidi niipalju jahtuma, et vesi saaks olla vedelas olekus. Maa Kaugelt kosmosest näib planeet Maa kui tilluke sinine pall, mis aeglaselt kosmoseruumis ujub. Maa, mida sageli kutsutakse siniseks planeediks, saab oma värvi ookeaniveelt, mis katab enamiku tema pinnast. Kunagi arvati, et planeet Maa on kõige tähtsam koht universumis. Tegelikult on Maa üsana tähtsusetu. Inimeste jaoks on ta eriline ainult sellepärast, et ta on meie kodu. Maa on kolmas planeet Päikesest ja suuruselt viies. Kui vaadata planeeti Maa lähemalt, siis osutub ta hiigelsuureks tulise südamikuga kivikeraks,

Geograafia

docx

Planeet Maa

Ettekanne Maa 1. Algus. 2. Maa Maa on kera kujuline. Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele. Maa moodustus 4,54 miljardit aastat tagasi koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega Päikese ümber tiirelnud tolmu- ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Kosmosest vaadatuna on Maa sinine pall, millel on pruunid, rohelised laigud. Pall on kaetud ebaühtlase valge kihiga (pilved).

Füüsika

ppt

Planeet Maa

Tallinna Arte Gümnaasium Planeet Maa Uurimustöö Koostas:Karoline Altmäe 9.c Sisukord o Sissejuhatus o Mõõtmed o Mass ja tihedus o Siseehitus o Välisehitus o Liikumine o Atmosfäär o KuuMaa kaaslane o Elu Maal o Viited Sissejuhatus Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna, ning suuruselt viies planeet ja ainuke meile teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Planeet Maa naabriteks on Veenus ja Marss. Maa looduslikuks kaaslaseks on Kuu. Maa moodustus ca 4,6 miljardit aastat tagasi Päikese ümber tiirelnud tolmu ja gaasikettast. Elu tekkeaeg Maal ei ole teada, kuid tõenäoliselt tekkisid esimesed eluvormid miljardi aasta jooksul alates Maa tekkest. Maa on koduks miljonitele liikidele, sealhulgas inimesele Mõõtmed · Maa kaugus Päikesest on ca. 150 miljonit kilomeetrit, · Keskmine kaugus Kuust on 3,844×105 km

Füüsika

odt

Planeet Maa

Planeet Maa Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu.Maa pind on 71% ulatuses kaetud soolase vedela veega, mis moodustab maailmamere. Maailmamere tasemest kõrgemal asuvaid alasid nimetatakse mandriteks ja saarteks. Maa on geoloogiliselt elav planeet, mille selgeks tõendiks on väga väike impaktstruktuuride arv võrreldes näiteks geoloogiliselt surnud Kuuga. Kuu on meteoriidikraatreid tihedalt täis, ehkki ta ei suuda väiksema massi tõttu tõmmata ligi nii palju taevakehi kui Maa. Maal olevad impaktstruktuurid on erosiooni poolt minema uhutud, mattunud setete alla või tektooniliste protsesside käigus hävinud. Maa pealmine kiht ehk litosfäär on jagunenud paarikümneks üksteise suhtes liikuvaks plaadiks ehk laamaks

Astronoomia

doc

Referaat-Maa

Maa on meie päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke meile teadaolev planeet universumis, kus leidub elu. Maa on suuruselt viies planeet päikesesüsteemis. Maa koos oma loodusliku kaaslase Kuuga tiirleb mööda ellipsikujulist orbiiti ümber Päikese. Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva 6 tundi 9 minutit 9,98 sekundit. Maa tiirlemise keskmine kiirus on 107 218 km/h. Maa pöörleb ümber oma keset läbiva mõttelise polaartelje.Täispöörde ümbritseva galaktilise tausta suhtes teeb Maa 23 tunni 56 minuti 4,10 sekundiga. Maa moodustab Päikesesüsteemis koos oma loodusliku kaaslase Kuuga vastastikku

Geograafia

docx

Taevakehade näiline ja mitte näiline liikumine

Maale järele ja möödub Maast; näiteks alumiste konjuktsioonide vaheline intervall) 115,88 Maa ööpäeva · Keskmine orbitaalkiirus: 47,88 km/s (suurim planeetide seas) · Orbiidi kalle Maa orbiidi suhtes (ekliptika suhtes): 7,004° Orbiidi suur telg sooritab aeglast pöörlemist periheeli pöörlemist, mis osalt tuleneb relativistlikust efektist. Merkuuri orbiit jääb Maa orbiidi sisse. Merkuur on Päikesele kõige lähem planeet. Veenuse orbiit - Veenuse aasta kestab 225 maist ööpäeva, kuid alles paarkümmend aastat tagasi õnnestus USA astronoomil G. Pettingil radari abil kindlaks teha planeedi tavapärasele vastassuunaline pöörlemine. Et Veenus pöörleb aeglaselt tagurpidi, kestab Veenuse päikeseööpäev 117 Maa ööpäeva. Seega on Veenuse aastas 2 ööpäeva. Atmosfäär on nii tihe, et aastaaegade ning öö ja päeva vahet peaaegu ei ole. Maale lähenedes on Veenus alati sama küljega meie poole pööratud

Füüsika

doc

Päikesesüsteem

......................................5 2.1 Ajalugu..............................................................................................................................6 2.2 Merkuuri omapära.............................................................................................................6 2.3 Merkuuri astangud............................................................................................................ 7 2.4 Merkuuri keemilised ja füüsikalised omadused................................................................7 .....................................................................................................................................................8 Pilt 2. Merkuuri pind...................................................................................................................8 3. VEENUS.................................................................................................................................9 3

Füüsika

doc

Füüsika referaat maast

Kalamaja Põhikool Maa Referaat Tallinn 2011 Maast üldiselt Maa on Päikesesüsteemi kolmas planeet Päikese poolt loetuna ning ainuke teadaolev planeet Universumis, kus leidub elu. Maad hüütakse tema värvuse järgi ka helesiniseks planeediks. Inimeste eluasemena nimetatakse teda maailmaks. Maa üldandmeid: orbiit:149,600,000 km diameeter: 12,756.3 km mass: 5.9736e24 kg Maa kogupindala: 510 065 284,702 km2;. Maa ruumala: 1 083 230 000 000 km3;. Maa on ainuke planeet, mille inglisekeelne nimi ei pärine Kreeka/Rooma mütoloogiast. Nimi pärineb vanainglise ja germaani keelest. Muidugi on olemas sadu teisi nimesid planeedi kohta

Füüsika

Rohkem sarnaseid