Eesti kirjanduseareng (1)

Eesti kirjanduseareng

• 17.saj- Forselius (rahvakoolid, õpetajad olid Forseliuse õpilased)-Hornugi- vana kirjaviis (püüti luua eesti keele ülesmärkimisel)
  
• 18.saj- Kalendrid, pidev keele ja kirja areng. Ajakirjad erinevate õpetustega.
  

1708.- Käsu Hansu kaebe laul
1739.- Ilmus piibli täielik tõlge ühes keeles- ennem oli olnud nii lõuna-eesti murre kui ka põhja-eesti murre.
Rahvale kirjutati ka nüüd meelelahtuslikke jutte.

• 19.saj- Otto Wilhelm Masing -koostab lastele kooliõpikud.
  

-Koostab ka ajalehti ja kalandreid.
-Uuris eesti keelt-võttis kasutusele õ tähe.

• Kirstjan Jaak Peterson-mees kes kõndis Tartust Riiga .
  

-1801-1822- Sündis Riias- ülim andekus keelte alal. Oskas kümmekond keelt.
-Tuntakse kui keeleteadlast.
-16aastaselt kirjutas Rootsi keele grammatika raamatu.
-Tõlkis Soome mütoloogia Rootsi keelest Saksa keelde. Siit kas eestisse sellised kangelased nagu „ Vanemuine “ ja „Ilmaline“
-K.Jaak Peterson..Ood laulja- See on ülistus loojale, lauljale kes oskab oma sõnumit rahvale edasi anda.

• 1816-1819- pärisorjuse kaotamine
  

-Muutus see ,et talupojas polnud müüdavad-talupojad said materjaalselt tugevamaks.
-Pärisorjusele järgnes teo orjus .-Seoses sellega saadi lastele rohkem haridust anda.
-Ka Euroopas levis haridust toetav mõte ja rahvusliku vabadustoetuste jagamine
-Eestis algas rahvusliikumine
-Rahvusliku eneseteaduse tõus- kultuuriüritused-Keskpunktiks oli Viljandimaa - Viljakas piirkond-jõukuse kasv.-Teine keskus oli Peterburg .
Hiljem sai keskuseks ka Tartu.

• 1865 „Vanemuise“ selts
  
• 1869 laulupidu
  
• 1870 Eesti rahvusliku teatri sünd-Lydia Koidula kirjutas esimese eesti teatri tüki „Saarema onupoeg “
  
• Looid palju erinevaid seltse.
  

Friedrich Robert Faehlmann

• Sündis Ao mõisas Järvamaal 31. detsembril 1798 . aastal.
  
• Koolihariduse omandas Rakvere kreisikoolis, Tartu gümnaasiumis ja Tartu Ãœlikoolis.
  
• Juba üliõpilasena kuulas loenguid filosoofiast ja filoloogiast ning hakkas eesti keele vastu huvi tundma.
  
• Aastast 1824 töötas Tartus arstina – otsituim arst, vaeseid ravis tasuta.
  
• Faehlmanni arstiretseptid levisid paljudes kodumaa linnades.
  
• Ta käis päevas 110-125 haige juures, olles jalul kella seitsmest hommikul kuni ühe-kaheni öösel.
  
• Faehlmanni põhimõte oli „parem saada kümme korde ajsata haige juurde kutsutud, kui üks kord liiga hilja “.
  
• Faehlmann oli üks õpetatud eesti seltsi loomise initsiaatoreid ning oli aastatel 1843-1850 selle esimeheks.
  
• Töötas tartu ülikoolis lektorina.
  
• 1839. aastal õpetatud eesti seltsis peetud ettekandes esitas ta rahvaluulest tuntud kalevipojast rahvuseepose loomise idee, mille teostas hiljem Fr. R. Kreutzwald .
  
• Faehlmanni enda töödest on kõige enam tuntud lugu koidust ja hämarikust.
  
• Suri tartus 22. aprillil 1850. aastal, maetud Tartu Jaani kalmistule.
  
• Tema lemmiklauseks oli „Elu on lühike, ideaalid on igavesed .“ See on ka kirjas tema hauakivil.
  

Friedrich Reinhold Kreutzwald

• Fr. R. Kreutzwald sündis Virumaal Kadrina kihelkonnas Jõepere mõisa pärisorjast kingsepa pojana . 14. detsembril 1803 . aastal.
  
• Tulevane kirjanik õppis 1815- 1818 Rakvere saksakeelses linnaalgkoolis ja kreiskoolis.
  
• Pärast kreiskooli lõpetamist 1820 oli Kreutzwald õpetaja Tallinna 2. poistealgkoolis.
  
• Sooritas 1823. aastal algkooliõpetaja eksami.
  
• 1826 . a. algul tegi ta Tartu ülikooli sisseastumiseksamid ja immatrikuleeriti arstiteaduskonna üliõpilaseks.
  
• Oma meditsiinialaste põhiõpingute kõrval kuulas Kreutzwald ka humanitaarainete loenguid ja luges rohkesti kirjandust.
  
• Abiellus 18. augustil aastal 1833 Marie Elisabeth Saedleriga.
  
• Lõpetanud ülikooli 1833, asus Kreutzwald linnaarsti kohale Võrus, kus töötas pidevalt 44 aastat.
  
• 1849 valiti Kreutzwald ÕESi auliikmeks.
  
• 1855 SKSi kirjavahetajaliikmeks ja 1871 Ungari TA välisliikmeks.
  
• Arstiametist Võrus vabanes Kreutzwald 1877 ja asus elama Tartusse.
  
• aastal 1882 13. august kell 6 hommikul Kreutzwald sureb .
  
• Kreutzwald suri Tartus, ta on maetud Raadi kalmistule.
  

H. Tammsaare

• Sündis Järvamaal Albu külas 30. jaanuaril 1878. aastal.
  

• Õppis ise lugema ja 8-aastaselt läks kooli.
  
• Õppis Tartus Hugo Treffneri gümnaasiumis ja töötas samal ajal ka „ Teataja “ toimetuses.
  
• Kirjandusse tuli Tammsaare 20. Sajandi alguses külaolustikuliste novellide ja jutustustega.
  
• „Kilgivere Kustas“, „Mäetaguse vanad“, „Tähtis päev“, „Vanad ja noored“ (1903) „Raha-auk“ (1907).
  
• Tema loomingu kõrgaeg algas näidendist“ Juudid “ ja romaanist „Kõrboja peremees“.
  
• Romaan „Tõde ja õigus“ käsitleb Eesti ühiskonnale iseloomulikke arengusuundi 19. sajandi lõpukümneist 1920. aastate lõpu majanduskriisini.
  
• Ajapikku omandas Tammsaare looming suure psühholoogilise sügavuse ja ühiskonnakriitilise teravuse, rikastus kunstiliselt ja mitmekesitsus elukujutuse poolest.
  
• 20. sajandi kriitilise realismi kõige silmapaistvamaid esindajaid
  
• Eesti kahekümneviiekroonisel pangatähel on kujutatud Tammsaaret.
  
• Suri Tallinnas 1. märtsil 1940. aastal.
  

Friedebert Tuglas

• 1886- 1971
  

• Sündis tartumaal Ahja mõisas
  
• Õppis Treffneri gümnaasiumis – moodustas koos mõttekaaslastega kirjandusliku rühmituse Noor-Eesti
  
• Rühmituse eesmärk oli avardada Eesti kirjanudpilti
  
• Võeti kasutusele sümbolism, impressionism , ekpressionism.
  
• „Suveöö armastus“
  

Juhan Smuul

• Nõukogude Eesti tuntuim kirjanik.
  

• „ Poeem Stalinile“
  
• Väga andekas, mis viis ta tippu.
  
• Reisis palju, esimene kirjanik, kes käis Antarktikas .
  
• Kirjutas näidendeid „Polkovniku lest “, „Suvitajad“
  

Eduard Vilde

• 1865-1933
  

• Pärit Virumaalt
  
• Koolihariduse sai Tallinnast.
  
• Põhiliseks tegevusalaks nooruses oli ajakirjandus .
  
• Sai kuulsaks nalja- ja põnevusjuttude autorina, järjejutud.
  
• oskas rahvast naerutada.
  
• Reisis palju Euroopas ringi ja tutuvus uute kirjandussuundadega, näiteks kriitiline realism .
  
• Realism võeti kasutusele 19. sajandi alguses, elu kujutati tõepäraselt. tüüpiline tegelane tüüpilises olukorras, kujutati elu pahupoolt. Balsac, Tolstoi , TÅ¡ehhov, Vilde, Tammsaare.
  

Mati Unt

• 1944-2005
  

• Pärit tartumaalt.
  
• Õppis Leedimäe 7-klassilises koolis, Tartu 8. keskkoolis ning 1962-1967 Tartu Ãœlikoolis ajakirjandust.
  
• 1966-1981 töötas ta kirjandusala juhatajana Tartu Vanemuises ja Tallinna Noorsooteatris.