Tähed (0)

Tähed
Referaat
Merli- Riin Silts
10.klass
2009
Sisukord
 Sisukord......................................................................lk. 2
Sissejuhatus............................................................................lk. 3
1. Mis on tähed?......................................................................lk. 4
2. Tähtede elukäik...................................................................lk. 4
3. Tähed- palju neid on?.............................................lk. 5
4. Tähtede värv ja helendus .......................................lk. 5
5. Miks on tähed meile olulised?...............................lk. 6
6. Kaugus ja liikumine................................................lk. 7
Kasutatud materjalid...................................................lk.
 
Sissejuhatus
Soojal suveõhtul taevasse vaadates võib sealt näha tuhandeid väikesi tulukesi- tähti. Olen juba väiksest peale huvi tundnud, kuidas tähed tekivad ning mida nad oma olemuselt kujutavad. Nüüd on siis hea võimalus seda lähemalt uurida.
Pistsin nina mitmetesse universumi ja tähtedega seotud raamatusse ning püüdsin sealt vajalikku informatsiooni leida. Lisaks raamatute abile kasutasin ka interneti abi.
Nüüd aga tähtede juurde.
 
Kas tähed ei paista mitte selleks,
et igaüks leiaks ühel päeval enda oma
A. de Saint-Exupery
 
1. Mis on tähed?
Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad . Omadus ise valgust kiirata- olla valgusallikas, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.
Üks meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suurem, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal.
Tähtede eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga.
Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil.
2. Tähtede elukäik
Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel. Et täht hakkaks tööle termotuumakatlana, on vaja piisavas koguses seda ainet. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht.
Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Toon näite Päikese varal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi.
Päike
1. gaasipilve kokkutõmbumine
2. vesiniku põlemine heeliumiks (10 mld. aastat- praegu ongi Päike selle staadiumi poole
peal.)
3. heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks.
4. Päikene heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma.
3. Tähed- palju neid on?
Tähistaevas on nähtav igal selgel ööl. Inimesed on kaua aega uurinud, mida tähed endast kujutavad. Meile paistavad nad eredate, helendavate valgete täpikestena. Tähistaevasse vaadates näeme seal ilmatumal hulgal tähti, kuid tegelikult ei ole neid seal üldse niipalju, kui võib arvata. Keskmise nägemisega inimene näeb taevas umbes 800 tähte palja silmaga, aga tähistaeva aastaringset muutumist arvestades näeme umbes 1100 erinevat tähte. Teleskoobiga nähakse muidugi palju rohkem tähti kui palja silmaga. Tänaseks on kirja pandud umbes miljon tähte, kuid suurte teleskoopidega tehtud fotodel võib näha miljardeid tähti. Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid. Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Teada on aga ka see tõsiasi, et tähed ei sära igavesti . Mõne miljardi aasta pärast täht kustub . Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi-ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb. Tähti on sinakas valgeid, valgeid, kollaseid, oranže ja punaseid. Sinakas valged tähed on üle viie korra Päikesest kuumemad, punased seevastu päikesest jahedamad. Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole.
 
4. Tähtede värv ja helendus
Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter. Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid , on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel.
Nagu eelpool mainitud , on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranžid- punakad. See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam.
"Astrofüüsikud jaotavad tähed spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik. Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000- 30000 °. Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis."
Tähtede spektriklassid:

• Klass O- sinakad tähed pinnatemperatuuriga üle 30000° (nii kõrgetel temperatuuridel pole eriti oluline, kas need on Kelvini või Celsiuse skaala kraadid )
  
• Klass B- sinakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 10000- 30000°, meil nähtavatest tähtedest kuuluvad siia Riigel ja Spiika
  
• Klass A- valged tähed pinnatemperatuuriga 7500 - 10000° (Siirius, Veega, Altair)
  
• Klass F- kollakasvalged tähed pinnatemperatuuriga 6000- 7500° (Prooküon)
  
• Klass G- kollased tähed pinnatemperatuuriga 5000- 6000° (Kapella, Päike)
  
• Klass K- oranzid tähed pinnatemperatuuriga 3500 - 5000° (Aktuurus, Aldebaran , Polluks)
  
• Klass M- punased tähed pinnatemperatuuriga 3000- 3500° (Betelgeuse, Antaares)
  

 
5. Miks on tähed meile olulised?
Meile kõige lähem täht on Päike ning elu Maal sõltub paljuski temast. Ta paiskab Maale palju soojust ja valgust ilma milleta poleks elu Maal mõeldavgi.
Nii Maa kui ka teised Päikesesüsteemi planeedid said tekkida vaid tänu Päikesele. Süsinik, lämmastik, hapnik ja teised eluks vajalikud elemendid moodustusid samuti tänu tähtede tekkele. Nagu me teame, ei ole tähed igavesed . Nii juhtuski, et varasemate suurte tähtede eluperiood sai läbi ning see lõppes suure plahvatusega, mida kutsutakse supernoovaks. Selle plahvatuse käigus eraldus kosmosesse palju erinevaid elemente.
 
Kaugus ja liikumine
Silmaga näeme ainult tähtede ööpäevast liikumist, see tuleneb Maa pöörlemisest ja ei ütle midagi tähtede tegeliku liikumise kohta ilmaruumis. Teleskoopide ja nende juurde kuuluva täppistehnika abil saame määrata tähe täpse asukoha taevavõlvil ning jälgida selle muutumist. Esiteks märkame parallaktilist liikumist- selle käigus kujutab täht taevas ellipsi läbimõõduga murdosa kaaresekundist ning jõuab aasta möödudes endisesse asukohta tagasi. Selle liikumise põhjuseks on Maa liikumine orbiidil; mõõtes ( teleskoobi abil) parallaksi, saame määrata tähtede kaugust.
Aastatepikkune mõõtmine näitab, et osa tähti muudab oma asukohta ka jäädavalt. Seda liikumist nimetatakse omaliikumiseks ja ta kajastab tähtede tõelist ruumilist liikumist.Enamiku tähtede omaliikumised on samuti kaduvväikesed; umbes tuhandel tähel on aastane nihe üle ühe kaaresekundi, suurim- 10,3" aastas- on omaliikumine Barnard'i tähel Maokandja tähtkujus.
Tähe tegeliku ruumkiiruse saab leida, kui on teada tähe kaugus ning vaatesuunaline kiirus- radiaalkiirus. Viimast saab määrata spektrijoonte nihke järgi (Doppleri efektist). Sellisel moel on määratud paljude tähtede kiirused Päikese suhtes, enamus neist on alla 100 km/s. Ülalmainitud Barnard'i täht on üks kiiremaid (ja ka üks lähemaid!), tema ruumkiirus on 140 km/s.
Kasutatud materjalid

. Pärtel, J. Lõhmus, "Füüsika 9. klassile", kirjastus Koolibri, 2000

www. nasa .gov

www. opik .obs.ee