Filosoofide elulugu ja tsitaate. (0)

Filosoofide elulugu ja tsitaate.
SOKRATES (469–399 eKr)
ELULUGU
Sokrates (469–399 e.m.a) oli Vana-Kreeka filosoof . Andmed tema elu ja õpetuse kohta pärinevad peamiselt filosoof Platonilt (427–347 e.m.a) ja ajaloolane Xenophonilt (u 430-354 e.m.a). Sokrates ise ei kirjutanud ühtegi teost, kuid tema nimi esineb enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Üpris raske on vahet teha, milline oli tõeline Sokrates ja kus väljendas Platon oma mõtteid Sokratese nime all.
Sokrates abiellus 45-aastaselt riiaka Xanthippega , kuid pereisana temast küll asja ei olnud – välja arvatud see, et neil kolm poega ikkagi oli.
TSITAADID

• Tarkus on teadmine kui vähe me teame.
  
• Armastama peab läbi tarkuse, mitte läbi tunnete.
  
• Ilma sõpruseta ei ole inimestevahelisel suhtlemisel mingit väärtust.
  
• Mida vähem on inimesele vaja, seda lähemal on ta jumalatele.
  
• Heade inimeste puhul tuleb usaldada nende sõna ja mõistust, mitte vannet.
  
• Abielu, kui tõtt rääkida, on õnnetus, kuid hädavajalik õnnetus.
  
• Hakka rääkima, et ma sind näeksin.
  
• Rikkaim on see, kes on rahul vähesega, sest selline rahulolu tunnistab rikka natuuri olemasolu.
  
• Iga inimene peab õppima ja harjutama seda, milles ta tahab saavutada täiust.
  
• On palju parem olla lahkarvamusel terve maailmaga , kui et, olles üks, olla lahkarvamusel iseendaga
  
• Kõrgeim tarkus — eristada head ja halba.
  
• Ei saa ravida keha, ravimata hinge.
  
• Tarkus on maa ja taeva valitsejanna.
  
• Ma tean ainult seda, et ma midagi ei tea.
  
• Parim maitseaine söögi juurde on nälg.
  
• Päikesel on üks puudus: ta ei saa näha iseennast .
  
• Leek lahvatab tuulest , kiindumus lähedusest.
  
• Kes tahab nihutada maailma, las nihutab ennast.
  
• Kas sa abiellud või mitte, mõlemal juhul kahetsed.
  
• Inimestel on kergem hoida keelel tulist sütt kui saladust.
  
• Kasvatamine on raske tegevus ja selle tingimuste parandamine on iga inimese püha kohustus, sest pole midagi tähtsamat kui enda ja oma lähedaste haridus .
  
• Hea oleks, kui inimene hindaks end, kui palju ta maksab sõprade jaoks, ja püüaks olla võimalikult kallim.
  
• Parem on mehiselt surra kui häbis elada.
  
• Hea algus pole pisiasi, ehkki algab pisiasjast.
  
• Hea nõuandja on parem kui igasugune varandus.
  

PLATON ( eKr427-eKr347 )
ELULUGU
Platon oli vanakreeka filosoof, Sokratese õpilane ja Aristotelese õpetaja ning Lääne esimese kõrgkooli, Ateena Akadeemia rajaja, üks maailma ajaloo mõjukamaid filosoofe. Nooruses sai ta korraliku hariduse grammatikas, muusikas ja gümnastikas. Diogenes Laertiose sõnul maadles ta isegi Isthmose mängudel. Enne Sokratesega kohtumist oli ta õppinud filosoofiat Herakleitose Kratylose juures.
Platoni loominguline pärand on suur. Säilinud on 35 tema toest ja ka kirju.
Vastavalt oma inimesekäsitlusele räägib ta inimhinge voorustest. Igale hingele vastab kindel väärtus.
Platoni surma kohta on mitu versiooni. Enamik neist kinnitab, et Platoni suri rahulikult omas kodus, kuid väidetakse ka, et ta surnud pulmalauas.
TSITAATE

• Nauding on kohutav kiusatus.
  
• Kes ei tee halba, sel pole vajadust seaduse järele.
  
• Suund, kuhu haridus inimese viib, määratleb tema tulevase elu
  
• Rumalus on kõige kurja algus ja lõpp
  
• Häid mehi, kes ei huvitu poliitikast, karistatakse sellega, et neid hakkavad valitsema neist halvemad mehed.
  
• Me võime kergesti andestada lapsele kes kardab pimedust; tõeline tragöödia on aga mehed kes kardavad valgust
  
• Armastus muudab igaühe meist luuletajaks.
  
• Ainult surnud on näinud sõja lõppu.
  
• Üht hüvelist riiki hoiavad püsti neli voorust: tarkus, mehisus, mõõdukus ja õiglus
  
• Luuletajad ütlevad välja tähtsaid ja tarku mõtteid, millest nad ise arugi ei saa.
  
• Mis on hea, see on ilus.
  

ARISTOTELES (eKr384-eKr322)
ELULUGU
Aristoteles sündis Makedoonias Chaldikike poolsaarel Stageiras 384 eKr.
18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Kuigi Aristotelesel tekkisid filosoofilised lahkarvamused Platoni ja paljude tema õpilastega, jäi nende vahekord sõbralikuks.
Ta on Platoni kõrval mõjukaim lääne filosoof. Pärast Platoni surma lahkus Ateenast .
Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele.Aristotelese filosoofia on filosoofia ajaloos pika aja kestel etendanud alustrajavat rolli.
Kutsuti Makedoonia kuninga poja Aleksandri õpetajaks.
Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus.
TSITAADID

• Oo, sõbrad, ilmas pole sõpru.
  
• Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme.
  
• Ole oma tahte isand ja südametunnistuse ori.
  
• Hüvang sõltub kahe tingimuse silmaspidamisest: õige lõppeesmärgi ülesseadmine ja vastavate vahendite leidmine, mis viivad lõppeesmärgile.
  
• Igal inimesel üksikult ja kõikidel inimestel koos on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist.
  
• Esimene pääsuke ei tähenda veel suve.
  
• Tervik on rohkem, kui tema osade summa.
  
• Me sõdime selleks, et elada rahus .
  
• Hea algus on pool võitu.
  
• Kunst on kõrgem teadlikkuse vorm kui kogemus.
  
• Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda.
  
• Vaimukus on haritud ülbus.
  

AUGUSTINUS (354- 430.a)
ELULUGU
Augustinus sündis 354.a Põhja-Aafrikas. Ta oli mõjukaim hilisantiigi kristlik õpetlane, õigeusu ja katoliku kiriku pühak, kirku doktor. Augustinus sai hea rooma hariduse. Augustinus on kristliku filosoofia põhiprobleemide peamine sõnastaja ja nende üldiste lahenduste näitaja. Tema õpetus tugineb põhiliselt pühakirjale, kasutades Platoni ja uusplatoonikute motiive . Augustinus ei saanud küll olla platoonik ega uusplatoonik, sest nende koolkondade mõned iseloomulikud õpetused on kristliku usuga täielikult ühitamatud
386.a sai ilmutuse, tühistas kihluse, ütles üles õpetajakoha ja sirdus tagasi Aafrikasse, esialgu kloostrisse, hiljem valiti Hippo linna piiskopiks kus teenis surmani.
TSITAATE

• Maailm on raamat, ja neile, kes ei reisi lugeda ainult lehel.
  
• Mees võib kaotada hea asju selle elu vastu tema tahtmist, aga kui ta kaotab igavesed õnnistused, teeb ta seda koos oma nõusoleku.
  
• Jumal valib meid, mitte sellepärast, et me usume, vaid et me usuks.
  
• Minu Isa, ülimalt hea, ilu kõik asjad ilusad.
  
• Kas on mingi väärtus hoiduda veini kui üks on joobes vihaga?
  
• Me ei liigu meie kaitseingel on piire lahkus või pahur, ta kuuleb meie hinge.
  
• See on funktsioon täiuslikkuse teha üks teadlik oma ebatäiuslikkust.
  
• Kristus ei väärtustata üldse, kui ta on hinnatud ennekõike.
  
• Uuri, kui palju Jumal on andnud sulle ja see võtab, mida sa vajad, ülejäänud vajavad teised.
  
• Ei kiidukõne on tingitud teda, kes lihtsalt ei oma kohust ja ei midagi enamat .
  
• Purjus olek on meelitav kurat, magus mürk, meeldivat patt; kes iganes on see, ise ei ole.
  
• Usk on uskuda seda, mida me ei näe, ja tasu selle usk on näha, mida me usume.
  
• Ära püüa mõista, et te usuksite, kuid usun, et saate aru.
  
• Hirm on vastus inimese südames kui selle üks asi on ohus.
  
• Ta soovib anda kes nõustab meid küsima.
  
• Jumal armastab igaühte meist, nagu oleks neis ainult üks meist.
  
• Miski iganes seotud jumalakartuse ja reaalne pühadus on võimalik saavutada ilma armust.
  
• Ilma sõbrad keegi ei valiks elada, kuigi ta oli kõikide teiste kaupade puhul.
  
• Ma tahan, et mu sõber minust puudust nii kaua kui ma igatsen teda.
  

GEORG WILLHELM FRIEDRICH HEGEL (27. august 1770 - 14. november 1831 )
ELULUGU
Georg Willhelm Friedrich Hegel oli saksa filosoof. Hegeli sündis Stuttgart 1770.aastal. Ta õppis Kuninglikus Keskkooli Stuttgardis 1777 -88 ja leotatud nii klassikat kui ka kirjanduse Euroopa valgustusajastu .
Aastal 1790 Hegeli sai magistrikraadi.
Ta kirjutas avaldamata esseed religioon , mis kuvab teatud radikaalsete tendents mõtte tema kriitika õigeusk.
14. november 1831 Hegeli suri koolera Berliinis neli kuud pärast seda, kaunistatud Friedrich Wilhelm III Preisimaa .
TSITAATE

• Ajaloost õpime seda, et inimene ei õpi ajaloost.
  
• Kes tahab midagi suurt saavutada, peab oskama ennast piirata. Kes aga tahab kõike, see ei taha tegelikult midagi ega saavutagi midagi.
  
• Kui inimene saadab korda ühe või teise kõlbelise teo, siis see ei tee teda veel vooruslikuks; Ta on vooruslik sel juhul, kui selline käitumisviis on kujunenud tema iseloomujooneks.