Referaat Aristotelesest (0)

Antsla Gümnaasium
ARISTOTELES
referaat
nimi
klass
Juhendaja :
õpetaja Nimi
2011
Sisukord
Sissejuhatus 3
Elulugu 4
Aristotelese õpetus 5
Aristotelese tsitaate 7
Kokkuvõte 8
Kasutatud allikad 9

Sissejuhatus

Antud töö käsitleb ühe kuulsaima Vana-Kreeka filosoofi, Aristotelese elu ja nägemust maailmast. Ta on üks lääne filosoofia alusepanijaid ja tema mõtted leiavad erinevaid tõlgendusi ning laialdast kasutamist ka tänapäeval. Tema filosoofilised väljaütlemised ja arutlused on tänapäevase filosoofia mõistmise seisukohalt fundamentaalsed.
Töö käigus loodan saada täpsemaid teadmisi Aristotelese kohta ning uurida tema maailmakäsitlust, mis oli 19. sajandini kogu läänemaailma vaade meie Universumile. Usun, et käesolev töö on informatiivne ja aitab Aristotelese kui filosoofi nõttetööd paremini mõista.
Meeldivat lugemist!

Elulugu

Aristoteles oli Makedoonlane, kes elas 384 eKr - 322 eKr Ta oli vanakreeka filosoof , Platoni õpilane ja Aleksander Suure õpetaja. Aristoteles sündis arsti perekonnas Stageira linnas Chalikidike poolsaarel.
18.–37. eluaastal elas Aristoteles Platoni õpilasena Ateenas ning paistis Akadeemiasse kogunenud õpilaste seas silma. Pärast Platoni surma 347 eKr läks Aristoteles koos Platoni õpilase Xenokratesega Väike- Aasias asuva Atarneuse valitseja Hermiase õukonda. Aristoteles abiellus Hermiase kasutütre Pythiasega. Hermias mõrvati 344 eKr mässu käigus. Aristoteles läks perekonnaga Mytilenesse. 342 eKr kutsus kuningas Philippos II ta kodulinna Stageirasse tulevase Aleksander Suure õpetajaks. Aleksander oli 12-aastane. Aristoteles, kes oli pärast õpilase troonile asumist olnud mitteametlik nõuandja, läks tagasi Ateenasse ja avas seal oma filosoofiakooli Apollon Lykeiosele pühendatud gümnaasiumis. Kool sai nimeks Lykeion.
Aristoteles õpetas Lykeionis 335–322 eKr. Sellesse aega jääb suurem osa tema kirjutisi. Nagu Platongi, kirjutas ta dialooge , kus ta esitas oma õpetust ilukirjanduslikus ja arusaadavas vormis. Suuremalt jaolt kirjutas ta aga traktaate, mille lugemine nõuab põhjalikumat ettevalmistust.
Vahendeid oma uurimistööks sai Aristoteles Aleksander Suurelt . Aristotelese viimastel eluaastatel tema suhted Aleksandriga pingestusid. Pärast Aleksandri surma esitati Aristotelesele süüdistus jumalateotuses, nagu enne teda ka Anaxagorasele ja Sokratesele. Aristoteles lahkus Ateenast . Ta asus elama oma maamajja Chalkises Euboial. Seal ta suri varsti, 322 eKr. Surma põhjuseks oli pikaajaline haigus.
Aristoteles oli õilis ja heasüdamlik mees, kes armastas oma perekonda ja sõpru, kohtles oma orje hästi, oli oma vastaste suhtes aus ja õiglane ning oli tänulik oma heategijatele.

Aristotelese õpetus

Mateeria ja vorm- Üldjuhul vaatleb Aristoteles füüsilises maailmas eneses kätkevana. Igal füüsilisel asjal on vorm (ehitus) ja mateeria, mis on vastavuses aktuaalsuse (tegelikkuse) ja potentsiaalsusega (võimalikkusega). Mateerial on potents võtta vorme. Mateeria ei saa eksisteerida ilma elementide (tuli, õhk, vesi ja maa) vormideta. Need elemendid kujutavad endast algmateeriat (vormita mateeriat), mille vormiks on üks alg-kvaliteedivormide kombinatsioonidest (vastavalt kuum-kuiv, kuum-niiske, külm-niiske ja külm-kuiv). Asjal kui mateeria ja vormi kombinatsioonil on võime võtta omakorda teatud vorme. Et see teoks saaks, on tarvis mõnd asja, millel see vorm juba reaalselt olemas on.
Põhjuslikkus- Aristotelese põhjuslikkuseprintsiibil on kaks alust. Esiteks leidis Aristoteles koos varasemate vanakreeka filosoofidega, et miski ei saa sündida mittemillestki. Eelnevalt olemasolev mateeria muutub. Kõik neli muutumise liiki (kvalitatiivne muutumine, kvantitatiivne muutumine, kasvamine ja kahanemine, kohavahetus ning tekkimine ja hävimine) nõuavad mateeriat, mis jääb muutumatuks. Vormid, mille mateeria võtab, peavad aga tulenema asjadest, millel selline vorm juba on. Elusolenditel eristas Aristoteles kahesugust tegelikkust : vorm on esimene tegelikkus ja toimimine on teine tegelikkus. Toimimine järgneb vormile (vorm on primaarne). Teiseks lähtus Aristoteles analoogiast sellega, kuidas käsitööline loob mingist materjalist mingi eseme. Vorm, mille käsitööline materjalile annab, peab tema arust juba eelnevalt olemas olema.
Jumal- Aristotelese üldine kontseptsioon ei jäta kohta loovale ega kavandavale jumalusele. Loomulike liikide fikseeritus ja füüsilise maailma igavene olemasolu tulenevad tema põhjuslikkuseprintsiibist ning mateeria ja vormi lahutamatust ühtsusest. Kui mateeria ei saa kunagi eksisteerida nii, et tal poleks mingit vormi, ning vormid on mateeria staatilised ja dünaamilised tunnused ning kui mateeria omandab vormi üksnes tänu materiaalsele asjale, millel juba on see vorm, siis ei saa olla loomist ega esimest antud liiki vormi. Seega peavad maailm ja liikumised maailmas olema igavesed .
Kuigi asjadel ei ole algust ajas, peab samaaegselt toimivate põhjuste jadal olema esimene liige, millel ei ole põhjust: algpõhjus ehk liikumatu liikumapanija. Sellel ei saa olla mingit potentsiaalsust, mistõttu see peab olema mateeriavaba vorm. Iga asi püüab saada Algpõhjuse sarnaseks, niivõrd kui asja loomus seda võimaldab. Aristotelese universum on suletud süsteem, mis koosneb taevastest ja maistest substantsidest, mis igavesti liiguvad ja muutuvad vastavalt oma ihale jäljendada Jumalat.
Tunnetus- Aristotelese tunnetusteooria tuleneb sellest, et ta heidab kõrvale Platoni eidosed kui füüsilisest maailmast lahus olevad vormid. Kui asjade loomust ja toimimist määravad struktuurid ei ole asjadest lahutatavad, siis on võimalik teadus füüsilisest maailmast. Inimese loomus (vorm) on niisugune, et kui välismõjud meeleelundeid mõjutavad, siis tajumused jäävad mällu ning nähtumusi tajumustest saab niiviisi ühtlustada, et välised asjad jäävad teadvusse püsima.
Hing- Hing on kõikidel elusolenditel lihtsalt keha vorm ehk esimene tegelikkus. Sellisena ta pärast taime, looma või inimese surma ei säili. Ent aktiivne intellekt on kehalisusest vaba ning seetõttu kehalised muutused teda ei mõjuta, nii et ta on hinge ainus osa, mis on igavene. Ilma aktiivse intellektita ei ole mõtlemine võimalik.
Inimesele iseloomulik täiuslikkus- Inimesele iseloomulik täiuslikkus ja inimese elu eesmärk on maailma loomuse ja maailma Algpõhjuse kontempleerimine. Selle tegevusega jäljendab inimene Jumalat täiuslikemal talle kättesaadaval viisil.
Teadus-
Tõelise teadmise omandamine printsiipide ja baaseelduste kohta on sageli uurimistöö staadium, milleni jõutakse kõige viimasena. See, mis on eelnev loomuse või olemasolu järjekorras, on järgnev nii muutuste järjekorras kui ka teadmise järjekorras. Me alustame sellest, mis on meile ilmsem tajus , ja kui teaduslik uurimistöö on lõppenud, jõuame lõpuks selleni , mis on paremini teada iseenesest. Tõestus on Aristotelese järgi kehtivarutlus, mille eeldused on tõesed, paratamatud ja paremini teada kui järeldus. Sellisele ideaalile on kõige lähedasem matemaatika .
Maailm- Maailm on Aristotelese järgi Maa kui fikseeritud keskme ümber tiirlevate taevakehade suletud süsteem. Taevakehade liikumised leiavad aset paratamatute printsiipide kohaselt, kuid meie teadmine nendest liikumistest ei ole täpne, sest nad on meist liiga kaugel.
Universumi keskmes on liikumatu Maa, mida ümbritseb vee, õhu ja tule kiht. Taevakehad asuvad kontsentrilistes sfäärides koos nende sfääride liikumisega. Väljaspool universumit ei ole midagi, ei tühja ruumi ega täidetud ruumi, kuid kogu universum on täidetud mingi mateeriaga, nii et tühja ruumi ta ei sisalda. Igal elemendil on oma loomulik koht.

Aristotelese tsitaate

• Inimesi võib jagada nendeks, kes koguvad nagu elaksid nad igavesti ja nendeks, kes raiskavad nagu sureksid nad juba homme.
  
• Ole oma tahte isand ja südametunnistuse ori.
  
• Hüvang sõltub kahe tingimuse silmaspidamisest: õige lõppeesmärgi ülesseadmine ja vastavate vahendite leidmine, mis viivad lõppeesmärgile.
  
• Igal inimesel üksikult ja kõikidel inimestel koos on alati teatud eesmärk, mille poole rühkides nad valivad üht ja väldivad teist.
  
• Esimene pääsuke ei tähenda veel suve.
  
• Kõik teavad, et surm on möödapääsmatu, aga et ta on veel kaugel, siis keegi temast ei mõtle.
  
• Tervik on rohkem, kui tema osade summa.
  
• Me sõdime selleks, et elada rahus .
  
• Hea algus on pool võitu.
  
• Kunst on kõrgem teadlikkuse vorm kui kogemus.
  
• Osalt täiustab kunst looduse loomingut; osalt jäljendab seda.
  
• Vaimukus on haritud ülbus.
  

Kokkuvõte

Töö koostamine andis mulle põhjapanevad teadmised Aristotelese filosoofiast ja maailmakäsitlusest. Nüüdsest mõistan tema vaateid ja põhjendusi eksistentsi ning olemise põhjuste kohta. Huvitav oli uurida ka tema elulugu, mis nagu kuulsate isikute puhul ikka, on hästi teada ja mõningaste skandaalidega rikastatud. Praegu küll iganenud Aristotelese filosoofia oli mõistetavalt läänemaailmas populaarne , kuna see pakkus põhjalikku selgitust tähtsate elementide kohtsa, nagu näiteks tunnetus, hing, põhjuslikkus või Jumal. Referaat täitis mu ootused ning sain teada kõik, mida soovisin.
Tänan lugemast!

Kasutatud allikad

http://et.wikipedia.org/wiki/Aristoteles
http://www.tsitaat.com/tsitaadid/autorid/aristoteles