Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Ärkamisaeg (0)

1 HALB
Punktid
Ärkamisaeg
Õpilane: Marii Malinen
Klass: 10.a
Juhendaja: Mart Kand
Mida ärkamisaeg endast
kujutas?
· Ärkamisaeg oli 19. sajandi keskel alanud
eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning
tärkava haritlaskonna areng.
Mis on iseloomulik 19. sajandi Eesti
arengule (ehk ka eeldused) ?
· Eestimaa talurahvaseaduse ja Liivimaa
talurahvaseaduste vastuvõtmist
· Pärisorjuse kaotamine
· Eestlastest maaelanikkonna eneseteadvuse
areng
· Linnastumine
· Industrialiseerminine
· Esimesed eesti soost harilased
· Natsionalismi (rahvusluse)
ideoloogia levik (prantslased
sakslasedbaltisakslasedeestlased).
· Estofiilide (Die Gelehrnte Estnische
Gesellschaft) tegevus.
Rahvuslikult tähtsad sündmused
ärkamisajal
· 1861 "Kalevipoja" rahvaväljaanne
· 1865 Tartus laulu ja mänguselts Vanemuine
· 1867 Jannsen alustas "Perno Postimehe"
väljaandmist
· 1868 keelustatakse teoorjus
· 1869 esimene eestlaste üldlaulupidu Tartus
· 1871 Aleksandrikooli Peakomitee asutamine
· 1872 Eesti Kirjameeste Selts
· 1978 Viljandis hakkab ilmuma ajaleht Sakala.
Algasid tülid Jakobsoni ja Jakob Hurda vahel.
· 1880 Jakob Hurt siirdus St. Peterburgi eesti
Jaani koguduse pastoriks
· 1884 Otepää kirikus õnnistatakse EÜSi
sinimustvalge lipp
· 1882 C. R. Jakobsoni surm
Voolud
· 3 peamist voolu
Saksameelne
Venemeelne
Eestimeelne
· Saksameelne
Suuna liidriks oli Johann Voldemar Jannsen.
Pooldas koostööd saksa seltskonnaga, et
ühiselt vastu seista venestuspoliitikale.
Jannsen leidis, et ei eestlased ega sakslased
suuda eraldi venestusele vastu panna ning
peavad seetõttu unustama endisaegsed
solvumised ja vastuolud.
· Venemeelne
Suuna liidriteks olid Carl Robert Jakobson ja
Johann Köler.
Leidisid, et eestlaste suurimateks vaenlasteks
on endiselt balti parunid ja pastorid.
Selle vastu võitlemiseks oli nende arvates
parim võimalus toetuda vene liberaalsele ja
demokraatlikule seltskonnale.
· Eestimeelne
Suuna liidriks oli Jakob Hurt
Arvas, et eestlased peavad leidma oma tee,
hariduse ning rahvakultuuri edendamise
kaudu, asetamata erilisi lootusi ei venelastele
ega sakslastele.
Esimene üldlaulupidu
· Kokku esinesid 822
lauljat ja 56
pillimängijat 47
meeskoorist ja 4
puhkpilliorkestrist.
· Juhid: Johann Voldemar
Jannsen, Aleksander
Kunileid
· Pealtvaatajaid: u 15 000
Kultuuritegelased
· Faehlmann (17981850)
oli Eesti kirjamees ja arst
· Peamiselt Faehlmanni
õhutusel asutati 1838
Õpetatud Eesti Selts
· Ettekannetes kaitses
talurahvast.
· Eesti eepose mõtte
algatajaid.
· Hauakivil on tema
lemmiklause "Elu on
lühike, ideaalid on
igavesed.".
· Tartus Toomel Vana
Anatoomikumi ees on
Faehlmanni
mälestussammas.
· Jannsen (1819 ­ 1890)
oli eesti koolmeister ja
rahvusliku liikumise
juhte.
· Jannsen asutas esimese
regulaarselt ilmuva
eestikeelse nädalalehe
Pärnu Postimees (1857­
1886)
· "eesti rahva" nimetuse
kasutuselevõtt
· Jannsenite perekonna maja
Tartus Tiigi tänaval hävis
II Maailmasõjas
· Säilinud on nende aeda
istutatud "Koidula tamm".
· Häbenegem, et me rumalad
oleme, aga mitte et
eestlased oleme!"
· Ajalehe "Perno
postimees" esimene
number.
· Toimetaja pöördub
lugejate poole sõnadega:
"Tere armas Eesti
rahwas, mina Perno
Postimees, kulutama
ollen wahvas keik, mis
sünnib ilma sees."
· Kreutzwald (18031882) oli
eesti kirjanik ja arst.
· Tema peateos,
rahvaluuleaineist töödeldud
rahvuseepos Kalevipoeg.
· Looming mõjutas tugevalt
kogu rahvusliku liikumise aja
vaimuelu.
· Õpetatud Eesti Seltsi auliige
aastast 1849.
· Koidula (18431886) oli
oma aja luule suurkuju,
romantiline isamaalaulik.
· Pani aluse eesti teatrile.
· ("Saaremaa onupoeg",
"Säärane mulk")
· Mo isamaa on minu arm!
Mo isamaa on minu arm,
kel südant annud ma,
sull' laulan ma, mo ülem
õnn,
mo õitsev Eestimaa!
So valu südames mul keeb,
so õnn ja rõõm mind
rõõmsaks teeb,
mo isamaa!
· Carl Robert Jakobson
(1841 1882) oli eesti
ühiskonnategelane, publitsist,
kirjanik ja pedagoog.
· Jakobson osales Eesti
Kirjameeste Seltsi ja Eesti
Aleksandrikooli rajamise
asutamises ja tegevuses.
· Kõik Jakobsoni teosed on
uues kirjaviisis ning aitasid
kaasa selle võidulepääsule.
· 1957. aastal püstitati
tema mälestussammas
Torma kooli juurde.
· Aastal 1948 avati
Kurgjal tema talus
kodumuuseum Kurgjal.
· Eesti Telefilm on
teinud dokumentaalfilmi
"Carl Robert Jakobson"
(rezissöör Mati Põldre,
1982).
· Hurt (1839 ­1907) oli
eesti rahvaluule ja
keeleteadlane, vaimulik
ning ühiskonnategelane.
· Osales juhtivalt eesti
rahvusliku liikumise
suurüritustes.
· Eesti rahvaluule
kogumine ja teadusliku
publitseerimise
algatamine
· Mälestussambad Jakob
Hurdale asuvad Põlvas
ja Tartus.
· Jakob Hurda bareljeef
asub Otepää kirikus.
· "Kui me ei saa suureks
rahvaarvult, peame
saama suureks vaimult!"
· Köler (1826­1899) oli
esimene eesti soost
akadeemilise
kunstiharidusega
maalikunstnik.
· Pani aluse Eesti portree
ja maastikumaalile.
· Csise Jaani
kiriku altarimaal
Johann Köler
(1858)
· Eduard Bornhöhe
(18621923)
· Ajalooliste jutustuste
viljeleja
· Peateos" Tasuja"
· Satiirilised jutustused
Rahvusromantism
· Kirjanduses ja kunstis valitses
valgustusideedest lähtuv, "kihistumata
muinasühiskonda" idealiseeriv
rahvusromantiline suund.
· Rõhutama hakati rahvuslikku ühtekuuluvust,
isamaaarmastust.
Seltsid
· Tähtsat osa rahvuslikus liikumises etendasid
eesti seltsid.
· Loodi saksa seltside eeskujul.
· Kihelkondades laulukoorid ja orkestrid
· Aleksandrikoolide rajamine (Peakomitee)
Ärkamisaja tähtsus
· Koguti rahvaluulet
· Rahvusliku teatri sünd
· Ühtse rahva tunne
· Ühtne kirjakeel
· Rahvusliku kunsti teke
Huvitavat
· Ärkamisaeg jõudis Kanepisse varem kui
mujale.
· Eesti esimene seltsimajagi ehitati oma
jõududega Kanepisse ( seda oli vaja
laulukooride kokkukäimise kohana )
· Kiri Kanepist (kiri
räägib aleviku
jõudsast kasvamisest
19. sajandil)
Pilte
Kasutatud materjalid
· http://et.wikipedia.org/wiki/%C3%84rkamisaeg
· http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_Voldemar_Jannsen
· http://et.wikipedia.org/wiki/Friedrich_Robert_Faehlmann
· http://et.wikipedia.org/wiki/Kreutzwald
· http://et.wikipedia.org/wiki/Lydia_Koidula
· http://et.wikipedia.org/wiki/Carl_Robert_Jakobson
· http://et.wikipedia.org/wiki/Jakob_Hurt
· http://et.wikipedia.org/wiki/Johann_K%C3%B6ler
· http://et.wikipedia.org/wiki/Eduard_Bornh%C3%B6he
Kasutatud materjalid
· http://www.koolielu.ee/files/esitlus%5B4%5D.ppt
· "Eesti ajalugu I" (lk 162) Mati Laur, Ain Mäesalu, Tõnu
Tannberg, Ursula Vent
· http://www.estonica.org/est/lugu.html?
kateg=8&menyy_id=49&alam=12&tekst_id
· http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/
· http://www.koolielu.ee/files/ARKAMISAEG..ppt
Vasakule Paremale
Ärkamisaeg #1 Ärkamisaeg #2 Ärkamisaeg #3 Ärkamisaeg #4 Ärkamisaeg #5 Ärkamisaeg #6 Ärkamisaeg #7 Ärkamisaeg #8 Ärkamisaeg #9 Ärkamisaeg #10 Ärkamisaeg #11 Ärkamisaeg #12 Ärkamisaeg #13 Ärkamisaeg #14 Ärkamisaeg #15 Ärkamisaeg #16 Ärkamisaeg #17 Ärkamisaeg #18 Ärkamisaeg #19 Ärkamisaeg #20 Ärkamisaeg #21 Ärkamisaeg #22 Ärkamisaeg #23 Ärkamisaeg #24 Ärkamisaeg #25 Ärkamisaeg #26 Ärkamisaeg #27 Ärkamisaeg #28 Ärkamisaeg #29 Ärkamisaeg #30 Ärkamisaeg #31 Ärkamisaeg #32 Ärkamisaeg #33 Ärkamisaeg #34 Ärkamisaeg #35
Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
Leheküljed ~ 35 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2009-10-31 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 34 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Marii Malinen Õppematerjali autor
Powerpoint

Sarnased õppematerjalid

Ärkamisaeg
9
docx

Ärkamisaeg

Sissejuhatus Ärkamisaeg algas 1860. aastal ja lõppes 1885. aastal. Ärkamisaeg kui nimetus tuli sellest, et Eesti rahvas sai pärisorjusest vabaks ja tal oli selletõttu palju suurem vabadus. Tähtsamad tegelased olid ärkamisajal Jakob Hurt, Johann Voldemar Jannsen, Carl Robert Jakobson, Lydia Koidula ja Friedrich Reinhold Kreutzwald. Nad asutasid mitmeid seltse, kirjutasid raamatuid, andsid välja ajalehti jne. J. Hurt, J. V. Jannsen ja C. R. Jakobson ei suutnud alati üksmeelele jõuda, mistõttu ei suudetud teha ära kõike, mida taheti, aga korraldati kõige tähtsam: Eesti esimene üldlaulupidu. Seal peeti tähtsaid kõnesid, kõige kuulsamad olid kolm isamaalist kõnet. Seal muidugi lauldi, aga tehti ka palju muud. Eesmärgiks oli kutsuda eesti rahvas kokku, et nad tunneksid end ühtse rahvana. Ärkamisaeg lõppes sellega, et Eesti venestati.Rahvuslik liikumine 1860 ­ 1885 Ajavahemikku 1860 ­ 1885 nimetatakse Eesti ajaloos rahvusliku liikumise (RL) ehk ärkamise ajaks. Sel

Ajalugu
Rahvuslik ärkamisaeg
2
odt

Rahvuslik ärkamisaeg

Rahvuslik ärkamisaeg. Tähtsus *Hakkati tundma end ühtse rahvana *Sündis rahvuslik teater *Tekkis rahvuslik kunst *Pandi alus laulupidude traditsioonile *Koguti ja kirjutati üles rahvaluulet *Kujunes välja ühtne kirjakeel Eeldused: 1. eestlaste eneseteadvuse tõus 2. pärisorjusest vabanemine Eestimaal 1816 a. Ja Liivimaal 1819 a. 3. Talude päriseksostmine 4. Majandusliku jõukuse kasv 5. haridusliku taseme tõus 6. Rahvusluse ideoloogia levik(baltisakslased-eestlased) 7. Estofiilide tegevus 8. Eesti päritoluga intelligentide ilmumine Rahvusliku ärkamisaja perioodid Algus: 1850. aastate algus ­ 1869. 1857 - "Kalevipoeg" (Friedrich Reinhold Kreutzwald) - "Perno Postimees" - Johann Voldemar Jannsen. 1860-1880 ­ Rahvusliku liikumise kulminatsioon 1862- "Kalevipoja" rahvaväljaanne 1864 - "Eesti Postimes" J.V.Jannsen. Tartu. ­ Palvekirjade kampaania Aleksandrikooli rajamiseks, Köler. 1865- laulu- ja mänguselts "Vanemuine" 1868-

Kirjandus
Eesti Ärkamisaeg
20
pptx

Eesti Ärkamisaeg

EESTI ÄRKAMISAEG EESTI ROMANTISM Rahvusliku liikumise eeldused 1849. aasta talurahvaseadusega said talupojad võimaluse talusid päriseks osta. Pärisperemehe seisusega kasvas iseteadvus ja õiglusjanu. 1868. aastal kaotati lõplikult teoorjus. 1850. aastatel kasvas rahvakoolide arv, tänu koolmeistritele levisid rahvuslikud ideed. Aleksander II valitsemisaeg (1855-1881) oli suhteliselt liberaalne: tsensuur muutus vabamaks; lubati välja anda eestikeelseid ajalehti, kirjastada eestikeelseid raamatuid. Tekkis eestikeelne ja ­meelne haritlaskond, kes tahtis teostada end kultuuri kaudu ja saada rahvuseks. ÄraTUS Click to edit Master text styles Ärkamisaja tulekut Second level kuulutas Johann Third level Fourth level Voldemar Jannseni Fifth level ajaleht Perno Postimees (1857), mille esimeses numbris pöördus Jannsen lugeja poole: "Tere,

Kirjandus
Ärkamisaeg
20
ppt

Ärkamisaeg

Tekib kaks leeri- Hurt ja Jakobson 17 Hurt tähtsustas hariduse- ja kultuuriküsimusi Jakobson väärtustas majanduslikke ja sotsiaalseid küsimusi Jakobsoni surm 1882- tülide jätkumine Hurda ja Köleri vaheline tüli- Aleksandrikooli peakomitee laialiminek 18 ÄRKAMISAJA LÕPP Aleksandrikooli peakomitee laialiminekuga oli eesti rahvuslik ärkamisaeg sattunud tõsisesse kriisi, mida komplitseeris algav venestuspoliitika L. Vahtre "Eesti ajalugu" 2004, 334 lk M. Laur, A. Mäesalu, T. Tannberg, U. Vent "Eesti ajalugu I" 2005, 162 lk A. Pajur, T. Tannberg "Eesti ajalugu II" 2006, 168 lk et.wikipedia.org www.estonia.ee www.google.ee 20

Ajalugu
Rahvuslik ärkamisaeg
4
docx

Rahvuslik ärkamisaeg

Rahvuslik ärkamisaeg EELDUSED *Majanduslikud: *eestlaste koondumine linnadesse *tööstuse areng ­ vabrikutöö ­ kasum (raha) *kutseühingud ­ rahvaorganisatsioonid *teoorjuse kaotamine ­ turumajandus ­ palgatöö *raudteevõrk ­ kaubanduse areng *Kultuurilised: *Napoleoni sõjad ­ valgustusideede levik *luteri usk ­ lugemisoskus ­ ajalehed *estofiilide liikumine ­ ÕES ja EKÜ *TÜ taasavamine *seltsiliikumine ­ öölaulupidu *kobe koolivõrk *Poliitilised: *balti erikord ­ rahvuse säilimine *valdade liitumine ­ vallavalitsused *kodanikuühiskond ­ vastasseis riigivõimuga *seisuslikud kohtud kaovad ­ kodanikuvõrdsus *1863.a passiseadus SELTSID *Eesti Põllumeeste Selts *1870 *Eesti Kirjameeste Selts *1872 *haritlaste esindajad ja ärksamad taluperemehed *Laulu- ja mänguseltsid: *Vanemuin

Ajalugu
19 SAJANDI JA 20 SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE
16
docx

19.SAJANDI JA 20.SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE

Loo Keskkool 19. SAJANDI JA 20. SAJANDI ESIMESE POOLE RAHVUSLIK LIIKUMINE Referaat Autor: Klass: 11 Loo 2011 1.Sissejuhatus 19. sajandi Eestlaste eluolu ei olnud kuigi nii hea kui ta juba 20 sajandi alguseks oli. Eestlaste kasuks hakati looma seaduseid mis soodustasid eestlaste heaolu. Eesti esimene talurahvaseadus, manitses talupoegi kokkuhoidlikule majapidamisele ning lubas neil omada vallasvara. Talupoegadele anti võimalus maad osta ja olla iseenda peremees. Talupojad hakkasid vähehaaval moodustama ise seisust. Loodi vallakogusid ja vallakohtuid et olla kindel et talupoegi vääralt ei kasutataks ning et talupojad ise ei täidaks alla koormise normi. Hakati kirjutama ajalehti sellistelt suurtelt tegijatelt nagu Konstanitin Päts ja Johann Voldemar Jannsen. Loodi Eesti Kirjameeste Selts mis tegeles eestikeelse kirjasõna väljaandmisega, eriti tähtsaks peeti

Ajalugu
Rahvuslik liikumine
2
docx

Rahvuslik liikumine

Rahvuslik liikumine Ärkamisaeg ­ 19.saj keskel alanud eestlaste rahvusliku eneseteadvuse ning tärkava haritlaskonna arengu aeg. Rahvuslik liikumine ­ rahvuslikult mõtestatud tegevus, mis taotleb rahvuslikku enesemääramist, millest kõrgeim vorm on omariiklus. Eeldused rahvusvahelisel tasandil: Suur Prantsuse revolutsioon, demokraatia laienemine, huvi teiste rahvaste kultuuri vastu, vabadusliikumised, rahvaste poliitilise ühendamise taotlemine. Eeldused Eesti tasandil: pärisorjuse kaotamine, talude päriseksostmine, eestlastest haritlaskonna kujunemine, rahvusliku eneseteadvuse tõus, mõisnike eeskostest vabanemine, rahva haridustaseme kasv ja kommunikatsioonivõrgu avardumine ­ rahva kultuurilise aktiivsuse tõus. Esmased eesmärgid: · emakeelse rahvahariduse edendamine, · rahva kultuuriharrastuste toetamine, · üldise silmaringi laiendamine, · kutseoskuste omandamise soodustamine. Rahvuslike ideede levitamisel mängisi

Ajalugu
Eesti rahvuslik liikumine 19-saj teisel poolel
4
doc

Eesti rahvuslik liikumine 19. saj teisel poolel

Rahvuslik liikumine 1) Rahvusliku liikumise eeldused: Poliitilised: · Pärisorjuse kaotamine - > uus põlvkond · Oli alanud talude päriseksostmine ->majanduslik iseseisvus · Soodne poliitiline olustik (Aleksander II) · Rahvuslikud liikumised Euroopas pisut varem · Rahvuslik liikumine Lätis (samal ajal) Kultuurilised: · Usuline ärkamine : Vennastekogudused, hernuutlased · Huvi koorilauluvastu, tehti ise laule · Küsimus: kas sulada teise rahva sisse või kujuneda uusaegseks rahvuseks? · Kirjasõna areng -> rahva teadlikkuse kasv, ,,üks laine" · Arenenud koolisüsteem -> haridustaseme kasv · ,,Perno Postimees", Jannsen ja nende mõju eestlastele, püsiva ajakirjanduse teke 1857 · Nimetus ,,eestlane" · Kreutzwald ja ,,Kalevipoeg" · Uus mõtteviis (Euroopa mõjutused

Ajalugu




Meedia

Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun