PÄIKE JA TEISED TÄHED (0)

Järvakandi Gümnaasium
Katrin Melts
PÄIKE JA TEISED TÄHED
Referaat
Juhendaja : Meelis Tomson
Järvakandi 2013
SISUKORD
SISSEJUHATUS 3
1. PÄIKE KUI TÄHT 4
2. TÄHED 5
2.1 MIS ON TÄHED? 5
2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK 5
2.3 KUI PALJU ON TÄHTI TEGELIKKUSES? 6
2.4 TÄHTEDE HELEDUS NING VÄRVUS 6
3. TÄHTEDE OLULISUS 7
KOKKUVÕTE 8

SISSEJUHATUS

Tähed on meist väga kaugel, seetõttu paistavad nad öötaevas väikeste säravate täpikestena, mis Maa atmosfääri mõju tõttu vilguvad . Erandiks on Päike, mis on ainsana Maale piisavalt lähedal, et paista meile kettana ning anda olulisel määral valgust.
Tähed on helenduvad valgust kiirgavad gaasilised taevakehad . Omadus ise valgust kiirata, eristabki tähti teistest taevakehadest - planeetidest, kuudest, asteroididest, komeetidest ja teistest.
Meile tuntuim täht on kindlasti meie Päikesesüsteemi "süda"- Päike. Meile paistab ta teistest tähtedest oluliselt suuremana, kuid tegelikult on ta samasugune täht nagu kõik teised. Suurem on ta lihtsalt seetõttu, et ta asub meile lähemal.

1. PÄIKE KUI TÄHT

Päike on täht. Päike asub kõigist tähtedest meile kõige lähemal, selle kaugus Maast on 150 miljonit kilomeetrit. Maa tiirleb koos teiste Päikesesüsteemi planeetidega ümber Päikese. Päike pöörleb, aga mitte tahke kehana.
Arvatakse, et Päike on tekkinud umbes 5000 miljonit aastat tagasi. Ta on hõõguv gaasikera , mis tekkis tolmuga segunenud heeliumi- ja vesinikupilvest. Need tõmbusid kokku. Kokkutõmbumise tagajärjel pilv kuumenes ja lõpuks hakkas toimuma termotuumareaktsioon . Sellest hetkest, kui tuumareaktsioon hakkas, helendab päike. Termotuumareaktsiooni tulemusena tekib heelium ning vabaneb energia. Need on soojus ja valgus. Päike annab Maale soojust ja valgust. Me näeme Päikese atmosfääri ehk fotosfääri, mis kiirgab meile valgust. Päikeseenergiast saigi alguse elu.
Päikesel on kindlaks tehtud laikude olemasolu. Need esinevad nii rühmiti kui ka üksikutena. Nende eluiga on väga erinev (tunde, nädalaid, kuid). Nende arv on seotud Päikese aktiivsuse 11,4-aastase perioodiga.
Kogu Päikese aine on äärmiselt kõrge temperatuuri tõttu plasmaolekus. Et Päike ei ole tahkis , siis pöörleb ta ekvaatoril kiiremini kui kõrgematel laiuskraadidel. Päikese pöörlemine on eri laiuskraadidel erinev, siis tema magnetvälja jõujooned põimuvad. Magnetvälja silmused purskuvad Päikese pinnalt välja, tekitades laike ehk "päikeseplekke" ja protuberantse.

2. TÄHED

2.1 MIS ON TÄHED?

Täht on astronoomias ise valgust kiirgav plasmast koosnev gaasiline taevakeha, mille kiirgusenergia pärineb tema sisemuses aset leidvast tuumasünteesist. Teadusliku definitsiooni kohaselt on tähed isegraviteeruvate ja hüdrostaatilises tasakaalus olevad plasmakerad, mis toodavad ise energiat tuumasünteesiprotsessi abil. Tähed kiirgavad valgust tänu kõrgele temperatuurile. See on mitmeid miljoneid kraade Kelvini järgi. Tähtede hulka arvatakse ka tuumasünteesi lõpetanud taevakehad, mis kiirgavad jääksoojuse arvel.
Tähed toodavad energiat tuumareaktsioonide abil ning nende eluiga sõltub suuresti massist: mida suurem on mass, seda lühem on tähe eluiga.
Tähed ei jaotu universumis ühtlaselt, vaid on tavaliselt grupeerunud galaktikatesse. Tüüpilises galaktikas on sadu miljardeid tähti. Paljud tähed on gravitatsiooniliselt seotud teiste tähtedega, moodustades kaksiktähti. On ka suuremaid täheparvi.

2.2 TÄHTEDE ELUKÄIK

Tähed tekivad kosmoses leiduva n.ö. tähtaine kokkutõmbumisel, mille tulemisel täht hakkaks tööle termotuumakatlana. Seejärel, kui termotuumareaktsioon on alanud, tekibki uus täht.
Tähtede elukäigus võib eristada erinevaid staadiume. Kui võtta näide Päikese põhjal. Tema elukäigus võib eristada nelja staadiumi:
1. Gaasipilve kokkutõmbumine
2. Vesiniku põlemine heeliumiks.
3. Heeliumi põlemine süsinikuks. Selle tagajärjel muutub Päike punaseks hiiuks.
4. Päike heidab ära oma atmosfääri, tõmbub kokku valgeks kääbuseks ja hakkab aeglaselt jahtuma.
Tähed ei kasva üksi. Noored tähed paiknevad parves nagu väikesed lapsed lasteaias. Udukogus tekib palju gaasitompe, mis iseenda raskusjõu mõjul hakkavad kokku tõmbuma ja püüavad haarata endasse võimalikult palju gaasi. Osal neist õnnestub kasvada küllalt suureks. Nende keskmes algavad tuumareaktsioonid ja – uus täht on sündinud.

2.3 KUI PALJU ON TÄHTI TEGELIKKUSES?

Tähistaevas on nähtav igal selgel ööl. Inimesed on kaua aega uurinud, mida tähed endast kujutavad. Meile paistavad nad eredate, helendavate valgete täpikestena. Tähistaevasse vaadates näeme seal suurel hulgal tähti, kuid tegelikult ei ole neid seal üldse niipalju, kui võib arvata. Keskmise nägemisega inimene näeb taevas umbes 800 tähte palja silmaga, aga tähistaeva aastaringset muutumist arvestades näeme umbes 1100 erinevat tähte. Teleskoobiga nähakse muidugi palju rohkem tähti kui palja silmaga. Tänaseks on kirja pandud umbes miljon tähte, kuid suurte teleskoopidega tehtud fotodel võib näha miljardeid tähti. Linnutee galaktikas arvatakse olevat 100 miljardit tähte ja taolisi täheparvigi nähakse praegu juba miljardeid.
Tähed erinevad üksteisest selle poolest, et ühed on tuhmimad, teised eredamad. Tähed ei sära igavesti . Mõne miljardi aasta pärast täht kustub . Tähed sünnivad hiiglasliku gaasi-ja tolmupilve mõjul, udukogu kokkutõmbumisel iseenda raskusjõu mõjul. Kokku tõmbudes muutub pilv keraks ja kuumeneb.
Praegu viie miljardi aasta vanune Päike on oma tähe-elust läbinud poole.

2.4 TÄHTEDE HELEDUS NING VÄRVUS

Tähte kui valgusallikat iseloomustab valgusvõimsus ja valguse spektraalne koostis ehk lihtsalt spekter . Suhteline helendus on valgusvõimsuse suhe Päikese valgusvõimsusesse. Absoluutne helendus, mida kasutavad astronoomid , on tähe näiv helendus, kui täht asuks meist 10 parkesi kaugusel.
Nagu eelpool mainitud , on olemas erinevat värvi tähti. Mõned on valged, teised sinakamad, kollakamad või oranžid-punakad.
See, mis värvi täht on, oleneb tema temperatuurist. Sinakatel peaks see olema kõrgem, kollakatel madalam ja punakatel veelgi madalam.
Tähed jaotatakse spektriklassidesse, kus igat klassi iseloomustab vastav värvus ja temperatuurivahemik . Kõige lihtsamas jaotuses on 7 spektriklassi, kuhu kuuluvad tähed temperatuuridega 3000-30 000°.
Tähe spekter ütleb meile, missugused keemilised elemendid on tähe atmosfääris, ja iseloomustab neid füüsikalisi protsesse, milles spektrit moodustav valgus tekkis.

3. TÄHTEDE OLULISUS

Meile kõige lähem täht on Päike ning elu Maal sõltub paljuski temast. Ta paiskab Maale palju soojust ja valgust ilma milleta poleks elu Maal mõeldavgi. Kõik elusolendid Maal sõltuvad just sellest olulisest tähest – Päikesest.
Nii Maa kui ka teised Päikesesüsteemi planeedid said tekkida vaid tänu Päikesele. Süsinik, lämmastik, hapnik ja teised eluks vajalikud elemendid moodustusid tänu tähtede tekkele.
Nagu me teame, ei ole tähed igavesed . Nii juhtuski, et varasemate suurte tähtede eluperiood sai läbi ning see lõppes suure plahvatusega. Seda suurt plahvatust kutsutakse supernoovaks. Supernoova on oma arengu lõppjärku jõudnud täht, mille plahvatuse tagajärjel tähe heledus kasvab hetkeliselt miljoneid kordi . Plahvatuse tulemusel võib tekkida ülitihe objekt.
Selle energiahulk on võrreldav Päikese poolt kogu tema eluea jooksul kiiratava energia hulgaga . Massiivse üksiktähe korral on plahvatuse põhjuseks tuumakütuse lõppemine tähe sisemuses, tähe keskmest lähtuv kiirgusrõhk lakkab, järgneb tähe gravitatsiooniline kollaps, mis põhjustabki supernoova plahvatuse. Selle plahvatuse käigus eraldus kosmosesse palju erinevaid elemente.

KOKKUVÕTE

Uurides Päikese ja tähtede kohta sain palju uut ja täiendavat infot sellest, millest ei olnud varem kuulnudki. Kõige huvitavam oli see, milliseid arenguetappe tähed läbivad ning mis muudatused nendel hetkedel toimuvad. Väljaspool Maa atmosfääri toimub kõiksugu põnevaid asju, millest inimesed ei tea ja ei pruugigi teada saada, kuna see on inimestele tundmatu maa ning kõike ei saa uurida ja päris palju ka ei teate nendest asjadest. Kui inimesed kõike seda teaksid, siis ei tunduks enam meile enam midagi nii põnevat, kui on seda elu väljaspool Maad.
KASUTATUD KIRJANDUS

Kiisler , O. Tähed ja nendega seonduv.

Jalakas , S. Päike ja tähed.

http://et.wikipedia.org/wiki/Päike

http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/tahed.ht m

http://et.wikipedia.org/wiki/Täht_(astronoomia)

http://et.wikipedia.org/wiki/Supernoova
2