näol. 2. Kedagi ei tohi allutada sundusele, mis piirab tema vabadust omada või vastu võtta usku või veendumusi omal valikul. 3. Usu ja veendumuste tunnistamise vabadus allub ainult seaduse poolt kehtestatud ja ühiskondliku julgeoleku, korra, terviseja moraali, samuti teiste isikute põhiõiguste ja vabaduste kaitsmiseks vajalikele piiramistele. 4. Käesolevast paktist osavõtvad riigid kohustuvad austama vanemate ja vastavatel juhtudel seaduslike hooldajate vabadust tagada oma laste usuline ja kõlbeline kasvatus vastavalt oma veendumustele. Lapse õiguste konventsiooni artikkel 14 sätestab: 1. Osalisriigid austavad lapse mõtte-, südametunnistuse-ja usuvabadust. 2. Osalisriigid austavad vanemate ning vajadusel seaduslike hooldajate õigusi ja kohustusi suunata last talle kuuluvate õiguste rakendamisel lapse arenevate võimete kohaselt. 3. Vabadust väljendada oma usku või tõekspidamisi võib allutada vaid sellistele
kvalifitseeritud hoidjad, kes tagavad igapäevaseks eluks vajalikud tugiteenused, kuid pole teada, kui palju nemad suudavad pakkuda lastele emotsionaalse tuge. Samas on sellistel lastel paljud probleemid vaimse tervisega, nad võivad olla ärritunud, seksualiseeritud või depressioonis palju rohkem kui kasuperes elavad lapsed või tavalised lapsed. Samuti on neil palju keerulisem pääseda kvalifitseeritud arsti diagnoosimisele. Sellises olukorras on eriti oluline rühmakodude hooldajate roll, kes võivad olla teatud mõttes `uksehoidjaks' kes võivad varakult märgata probleemid ja suunata laps arsti juurde. 3 1. UURIMUSE AKTUAALSUS JA UUDSUS Varasemad uuringud on näidanud, et kergem on ära tunda eksternaliseeritud vaimseid häireid kui internaliseeritud häireid. Eksternaliseeritud häired on need, kus laps reageerib aktiivselt ja märatseb või rikub korda. Internaliseeitud häired on need, kus laps muutub vähesuhtlevaks
11. Mis või kes on Püha Vaim? Mida tähendab „Püha Vaimu väljavalamine“? Püha Vaim on osa kolmainsusest, ehk Püha Vaim on Jumal. Püha Vaimu langemine apostlite peale, julgustades neid. Pärast seda hakkasid jüngrid Kristuse õpetust jagama. 12. Kes oli Tüüringi (Ungari) Püha Elisabeth? Ungari kuninga tütar, kes abiellus Tüüringi maakrahviga (14 aastaselt). Ta pühendus inimeste aitamisele. Peale tema surma sai ta haigete, hooldajate, meditsiinitöötajate kaitsepühakuks. 13. Miks oli altariretaablil kujutatud Tüüringi (Ungari) Püha Elisabethi? Sest seegi kiriku tellitud tööl sooviti näha haigete, hooldajate kaitsepühakut. 14. Millal toimus Eestis reformatsioon? 16. sajandi alguses. 1560. aastaks oli juba kogu Liivimaa reformatsiooni läbinud. 15. Kuidas muutus kirikute interjöör pärast reformatsiooni? Kesksemal kohal oli jumalasõna – piibel
Erinevate suhtlusmetoodikate kasutamine teoorias võib olla oluliselt lihtsam kui praktikas. Suhtlusalane koolitus võimaldab märkimisväärselt parandada dementsete inimeste heaolu ja elukvaliteeti. Seitse heaks funktsionaalseks suhtlemiseks vajalikku suhtluspõhimõtte hulka kuuluvad: suulise suhtlemise oskus, mittesuuline ja emotsionaalne suhtlus, suhtumine, käitumise juhtimine, abivahendid, isiklik kogemus ja teoreetilised teadmised. Koolitus neis valdkondades kasvatab tõenäoliselt hooldajate suhtlusalast kompetentsi, enesekindlust ja teadmisi. Positiivne suhtlus dementsete eakate ja nende omastest hooldajatega suurendab rahuolu pakutava teenusega. (McEvoy jt 2014: 480). 2.2 Raskused tekkinud olukorraga toimetulemisel Paljud pered, kus on dementne haigestunu, ei teadvusta endale tekkinud olukorda emotsionaalsete tõkete pärast. Patsient kes enne oli abistaja, muutub märkamatult 6
tema vanema või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust, vaatamata tema poliitilistele või muudele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vastavad abinõud, et tagada lapse kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seaduslike hooldajate või perekonnaliikmete seisundi, tegevuse, vaadete või nende tõekspidamiste pärast. Artikkel 3 1. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. 2. Osalisriigid seavad eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate
või seadusliku hooldaja rassist, nahavärvist, soost, keelest, usust, vaatamata tema poliitilistele või muudele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. 2. Osalisriigid võtavad tarvitusele kõik vastavad abinõud, et tagada lapse kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seaduslike hooldajate või perekonnaliikmete seisundi, tegevuse, vaadete või nende tõekspidamiste pärast. Artikkel 3 1. Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. 2. Osalisriigid seavad eesmärgiks tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja
Maanteemuuseum 28.05.2012 Nüüdseks 24.10.2012 Eesti Maanteemuuseum asub kunagise Tartu-Võru postitee ääres, endises Varbuse hobupostijaamas, looduskauni Tilleoru nõlval. Muuseum on Tartust 48 km, Võrust 22 km ja Põlvast 12 km kaugusel. Masinad mida seal näha sai olid Eestis ehitatud ja/või laialdaselt kasutatud masinad. Sinna kuuluvad teedeehitus- ja hooldusmasinad ning seadmed: erinevad liikur- ja haagishöövlid, teerullid, sahad, veoautod, pinnasekobestajad, mustkattemikserid, liivapuisturid jt. Veel oli näha seal Eestis ehitatud ning teedeehitajate ja -hooldajate poolt eri ajastutel kasutatud hobu- ja mootorsõidukeid, mis on ehitatud sõitmiseks teedel, sh tali-, soo-, jää- ja maanteedel. Muuseumikogudesse kuulub erinevaid veo- ja sõiduvankreid, saane, kelk...
füüsilise ja vaimse tervise probleeme varases lapsepõlves. Kuna ajukurdude on varased lapsepõlves väga haavatavad ning varased stressorid võivad avaldada olulistele aju ühendustele mõju. Seega võib toksiline stress muuta või kahjustada ajukurdude moodustumist ja põhjustada lastel väiksemat aju suurust. Emotsionaalne väärkohtlemine ja füüsiline hooletussejäetus Lapse emotsionaalne väärkohtlemist on defineeritud kui vanemate või hooldajate käitumismustrit, mis võib tõsiselt mõjutada lapse kongitiivset, emotsionaalset, psühholoogilist või sotsiaalset arengut. Lapse emotsionaalne väärkohtlemine – tuntud ka kui psühholoogiline väärkohtlemine, võib hõlmata: • Ignoreerimine: Kas füüsiline või psühholoogiline – vanem või hooldaja ei vasta lapse tähelepanu vajadusele. • Kõrvaleheitmine. Lapse vajadustele mitte vastamine (nt keeldumine lapse
kui otsest majanduslikku abi. Näiteks ajutise puhkuse võimalust. (Saks 2001.) Hooldaja õigused Rzetelny ja Mellor'i järgi (Emlet 1996) 1. Õigus elada omaenda elu 2. Õigus valida hooldamise plaani 3. Olla vaba finantsilisest ja juriidilisest sunnist hoolduse teostamisel 4. Õigus olla tunnustatud eluliselt vajaliku perestabiilsuse allikana Kirjanduse allikate põhjal (Aneshensel et al. 1995; Kosberg, Cairl 1986; Emlet 1996) tuuakse välja veel järgmised hooldajate probleemid: · Lisaks füüsilisele raskusele lisandub meeleheide sotsiaalse toetuse puudumiselpatsiendi käitumine võib olla piinlikkust tekitav ja hooldaja isoleerub seetõttu, loobub endistest tegevustest. · Hooldajate depressioon võib olla väga kõrge ja tajutud koormus seega suurem kui see objektiivselt on. · Hooldajatel on kolm korda rohkem stressiga seotud sümptoome ja nad kasutavad
Argumentide väljavõtuleht Õe eriala on eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis väärtustatud. 1. Argument Väide: Õe eriala ON eesti ühiskonnas ja tervishoiusüsteemis Väide: Õe eriala EI OLE eesti ühiskonnas ja väärtustatud tervishoiusüsteemis väärtustatud Seletus ja tõestus Seletus ja tõestus Õdede ja hooldajate vajadus meie vananevas ühiskonnas üha Eestis on juba aastaid puudus meditsiiniõdedest. Põhjus pole kasvab ja Eestis on puudu 4000 õde.Õed hakkaksid olema aga ainult väikeses palgas ega välismaale minekus, millest iseseisvad ja see vähendab arstide vastuvõtu koormust ja tihti juttu on, vaid suures töökoormuses, mis ei võimalda kiiremat patsientide juurdepääsu
läbimõtlemata ja lahtiseletamata muudatused tekitavad paratamatult hirmu ja ebakindlust. Peaministri ja kahe sotsiaalministri väitel muutub puuetega inimeste elu tänu reformile oluliselt paremaks, kuid samal ajal koguvad need samad inimesed, keda see reform aitama peaks, selle vastu allkirju. Järelikult on kuskil midagi valesti läinud. Minu arvates ja paljude teistegi arvates on kõige suurem viga see, et töövõimereformi keskmest on kõrvale jäetud puudega inimeste ja nende hooldajate reaalsed mured. Puuetega inimeste organisatsiooni juhi Tiina Kangro sõnul ei nõuta midagi ebareaalset. Tahetakse, et olemas oleksid teenused, mis võimaldaksid neil aktiivselt töövõimereformi eesmärkide poole püüelda. Nendeks teenusteks on näiteks invatransport, koduhooldusteenus, tugiisikud, kaasaegne abivahendite süsteem jne. Ühesõnaga teenused, mis aitaksid erivajadustega inimestel üldse neile töövõimereformi tulemusel loodud töökohale jõuda.
surnud olid. Üliõpilane Pärn oli Jaani jaoks teistsugune kui teised inimesed, sest tema kohtles Jaani kui omasugust meest. Ühel päeval kui poetädi tuli juttu ajama oli ta välja mõelnud, et kuivõrd Jaan on võõras poiss ja teda on vaja ka toita, siis võiks minna abi paluma. See ei olnudki paha mõte ja jaan läks koos kojanaisega linna abiraha paluma. Kui linna ametnikud tulid Jaani hooldajate juurde vaatama ja kontrollima kas on vaja abiraha. Kuid ametnikud otsustasid hoopiski, et Jaan tuleb saata lastekodusse. Lastekodus õppis Jaan palju. Ta õppis et kui ta midagi teeb, näieks kakleb siis ei tule hoolida millestki ei endat ega teistest vaid tuleb panna kõik mängu. Seal lastekodus olid mõned teistsugused poisid ka. Näiteks poiss keda hüüti Kitaks kuna ta alalõpmata kitus. Teine imelik poiss oli poiss keda hüüti Häireks. See
Inimene on see, kelleks ta end ise teeb Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane - või vastupidi. Juhused ja välismõjud suunavad meie olemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalr teisele. Kuid kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviitidele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, siis teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha. Kui...
20. ja 21. sajandi eesti keel ja sõnavara muutumine Eesti keel on aastate jooksul väga palju muutunud. Samuti ei suuda keele tulevasi käänakuid mitte keegi ette ennustada. Keelte, seejuures nende sõnavara muutumine on arengu loomulik avaldumine. Mis muutub ja kuidas seda saame öelda ainult tagasi vaadates, võrdluses keele varasema olemisega. Tulevikku võime vaid oletada. 1990-ndate lõpuaastatel olid eesti keeles toimivad muutumistendentsid sedavõrd kindlad, et kutsusid esile avaliku mõttevahetuse ajakirjas Keel ja Kirjandus (1998-2000, ühisnimetuse all ,,Muutuv keel"). Sõnavaraga seaoses väljendasid paljud sõnavõtjad muret keeles valitseva anarhia ja võõrkeelendite pidurdamatu sissetungi pärast, kuid ohu olemusest ja ulatusest polnud veel ülevaadet. Rõhutati vajadust kaitsta eesti keelt teda risustavate, tema omapära ja väljendusvõimet vaestavate võõrmõjude, eriti inglise keelest võetud tsitaatsõnade laviini eest. En...
6 Noorsootöötajad peavad noorsootööd tehes jälgima, et igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes riiklike või erasotsiaalhoolekandeasutuste, kohtute, täidesaatvate või seadusandlike organite poolt tuleb esikohale seada lapse huvid. Samuti peavad noorsootöötajad seadma üheks eesmärgiks selle, et tuleb tagada lapsele tema heaoluks vajalik kaitse ja hooldus, arvestades tema vanemate, seaduslike hooldajate või teiste tema eest seaduslikult vastutavate isikute õigusi ja kohustusi. Samuti on oluline, et noorsootöötajad jälgiksid laste õiguste konventsioonis olevat punkti, mis sätestab seda, et austatakse vanemate, või kus see on kohaldatav vastavalt kohalikele tavadele, ka laiendatud perekonna või kogukonna liikmete, seaduslike hooldajate või teiste lapse eest seaduslikult vastutavate isikute vastutust, õigusi ja kohustusi, et tagada lapsele kohane
Horace oli minu arvates väga lihtsameelne ja usaldav, ta rääkis kõik oma plaanid välja ning tema ettevaatmatuse tõttu oleks võinud lugu ju ka tema ja Agnési jaoks hoopis kurvema pöörde võtta. Agnésist oli mul kahju. Jäi mulje, et tema tahtmistel ja igatsustel polnud mingit tähtsust, vaid teda kasvatati spetsiaalse eesmärgiga, kellelgi kuulekaks naiseks. See raamat tuletas meelde, milline oli sageli tolles ühiskonnas naiste olukord. Neid pandi mehele vastavalt vanemate või hooldajate soovile ja neil endil polnudki mingit õigust oma saatuse üle otsustada. Igal juhul pani see komöödia mõtlema vägagi tõsiste asjade peale ning nautisin seda raamatut väga. Head ja teravmeelset teksti on alati hea lugeda ning kui see ka mõtlema paneb, siis on raamat oma eesmärgi täitnud.
Ometi satuvad ka selles vanuses noored seadusega pahuksisse. Nad ei mõtle, et nende tegudel on tagajärg ning nad peavad ka selle eest vastutama. On inimesi, kellelt on võetud ära vastutus. Neil ei ole ka õigust valida ja otsustada. Need on psüühiliselt haiged ja vaimupuudega inimesed. Nad ei saa teha valikuid, sest pole võimelised oma tegude eest vastutama. Sellised inimesed on enamasti kinnistes raviasutustes või vanemate ja hooldajate järelevalve all. Nende eest vastutavad teised inimesed. Seda selle pärast, et nad võivad teha tahmatult liiga endale ja teistele inimestele. Ühiskonnaohtlikud on ka inimesed, kes on vastutusvõimelised, aga ei taha oma tegude eest vastutada. Varem või hiljem satuvad nad seadustega pahuksisse ning lõpetavad vanglas. Seega on nad teadlikult valinud võimaluse mitte vastutada. Kui oma tegude eest ei vastuta, siis järgneb sellele karistus. Meie ees on alati palju valikuid
OSAKOND Arvutid ja arvutivõrgud 3,5 a Kodumajandus 3 a Laohoidja 3 a Logistika klienditeenindaja 3 a Müüja 1 a Puhastusteenindus 3 a Puhastusteenindus 20 õn (6 kuud) Arvutid ja arvutivõrgud Õppeaeg on 3,5 aastat Arenev valdkond, kus tööjõuvajadus suureneb. Eriala õppimine annab põhjalikud teadmised, praktilised oskused ja vilumused töötamisel arvuti andmebaasidega, tark- ja riistvaraga. Lõpetajad asuvad tööle süsteemiadministraatoritena, arvutivõrkude hooldajate või paigaldajatena. Kodumajandus Õppeaeg 3 aastat Saadakse põhjalikud teadmised toiduvalmistamis - ja kondiitritöö alustest, köögitöö korraldusest, klienditeenindusest, lauakatmisest, etiketist ja teenindamisest, kodukultuurist jm. Võimalik läbida toiduhügieeni koolitus ja saada vastav tunnistus. Käsitööhuviline saab valikainete raames õppida ka õmblemist ja kangakudumist . Laohoidja Õppeaeg 3 aastat
Seksuaalne areng erinevatel eaperioodidel Imiku- ja väikelapseiga (02 eluaastat) Arenguülesanded on järgmised. Laps on võimeline oma hooldajaid usaldama, on võimeline tundma mõnu puudutustest, oskab eristada mehi ja naisi, hakkab ennast teadvustama kui teistest sõltumatut isikut, hakkab arendama esmaseid sotsiaalseid suhteid eakaaslastega. Tüüpiline käitumine on järgmine. Laps tunneb huvi oma keha, ka suguelundite vastu, kogeb spontaanset seksuaalset erutust, naudib hooldajate puudutusi, naudib alasti olemist. Varane lapseiga (25 eluaastat) Arenguülesanded. Laps on võimeline ennast identifitseerima kas poisi või tüdrukuna, hakkab üldjoontes mõistma, kuidas toimub soojätkamine, hakkab mõistma, mis asi on privaatsus ja selle seost alastiolemise ja seksuaalsusega, hakkab kas vähest või
.............. 21 SISSEJUHATUS. Käesoleva töö eesmärgiks on tutvustada erinevaid abivahendeid. Töö aluseks on võetud erinevad abivahendite pakkujate kodueleheküljed nagu näiteks www.terviseabi.ee www.abivahendid.ee , www.itak.ee , www.sotsiaalkindlustusamet.ee , www.invaru.ee , www.egero.ee . Kasutatud on ka Inkotuba Omastehooldaja Käsiraamat.Kui räägime abivahendidest, siis teema on suuresti seotud ka hoolealuste, hooldajate ning samuti hoolekandekeskustega. Toon siinkohal välja mõned tähtsamad mõisted. Abivahenditeks nimetatakse neid meditsiiniliselt põhjendatud tegevuspiirangute parandamiseks mõeldud vahendeid, seadmeid, esemeid, mida puudega/piiratud tegevusvõimega inimene vajab, et tulla paremini toime igapäevaste tegevuste sooritamisega.
Laste õigused Kehtivad vaatamata lapse, tema vanema või seadusliku hooldaja poliitilistele seisukohtadele, kodakondsusele, etnilisele või sotsiaalsele päritolule, varanduslikule seisundile, puudele või sünnipärale või muudele tingimustele. Art. 2 5 Laste õigused Riigid peavad tagama laste kaitse igasuguste diskrimineerimis- ja karistusvormide eest tema vanemate, seaduslike hooldajate või perekonnaliikmete seisundi, tegevuse, vaadete või nende tõekspidamiste pärast. Art. 2 6 Laste õigused Igasugustes lapsi puudutavates ettevõtmistes peab esikohale seadma lapse huvid. Art. 3 7 Laste õigused Sünnihetkest alates on lapsel õigus nimele, õigus omandada kodakondsus, võimaluse piires õigus tunda oma vanemaid ja olla
See otsustatakse selle põhjal, kui suures osas septembri lõpuks valmivas riigieelarve projektis õpetajate soovidega arvestatakse. Kui õpetajate streigi nõudmiste rahuldamisel ei kiputa inimeste rahakoti kallale, siis arstide streigi puhul seda justkui tehakse. Tervishoiutöötajate streigi eesmärgiks oli arstide ja õdede lahkumise pidurdamine ja tervishoiusüsteemi lagunemise peatamine. Selleks taotlesid streikijad kollektiivlepingu sõlmimist arstide, õdede ja hooldajate töötasu alammäärade tõstmiseks ja töötingimuste parandamiseks; eriarstide töökoormuse ülempiiride ja õendus- ja hooldustöötajate koormuse standardite kehtestamist; muudatuste algatamist tervishoiu rahastamise suurendamiseks ja arstiabi kättesaadavuse parandamiseks. Kuna sotsiaalministeeriumil tuleb arstide streiginõudmiste täitmiseks oma eelarverealt leida 3,5
kes ei osalenud · 3) personaliliikmetele, kes augementatiivset kommunikatsioonisüsteemi omandavate lastega kokku puutusid. · (Kõiv 1998: 67, 83) Samas muudeti mitte ainult kommunikatsioonikeskonda vaid kogu istitutsionilist keskkonda: · 1). Sotsiaal-emotsionaalset grupiviisiline kasvatusstiil asendati integratsioonilisega, mis võimaldas lähisuhe tekkimist ja säilimist laste ja nende hooldajate vahel (üks kasvataja oli ühele lapsele kui asendusema); · 2). Organisatsioonilist meeskonnatöös osalejate suurema autonoomia ja vastutuse ning sümmeetriliste omavaheliste suhete tekkimine ja säilimine; · 3). Füüsilist keskkonda lastepärase ja laste individuaalseidvajadusi ning ka personali isikupära ja tööga seotud vajadusi arvestava keskkonna tekkimine ja säilimine; · 4). Kõnekeskkonda õpetades kõigile lihtsustatud viipeid Tulemused
Juhused ja välismõjud suunavad meie olelemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalt teisele. Kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviididele endile kordagi sõnaõigust ei anta? Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane -- või vastupidi. Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, seejärel teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha. Kuigi just siis,
ravimite võtmine • sügaval juhul : iseseisvalt ei riietu • iseseisvalt ei pese • söögiriistade kasutamise oskus hääbub kaob oskus kasutada WC-d 7. Kas ja kuidas on võimalik ennetada dementssussündroomi teket? Kuidas on võimalik pidurdada dementsuse progresseerumist? 1. Seniste kognitiivsete võimete säilitamine – pidev vaimne, füüsiline ja emotsionaalse stimulatsioon ning stressi juhtimine – elukvaliteedi tugisammas. 2. Omaste ja hooldajate teavitamine dementsuse olemusest ja sümptomeid leevendavatest suhtlemisviisidest. 3. Spetsiifilised dementsuse ravimid (donepesiil, memantiin). 4. Kaasuvate psüühiliste sümptomite (unetus, masendus, ärevusseisundid) ravi ravimitega (pm antipsühhootikumid). 5. Kaasuvate kehaliste haiguste adekvaatne ravi. 6. Piisava ja sobiva kõrvalabi ja toetuse tagamine dementsele ja tema omastele. 8. Milliseid dementsel patsiendil esinevaid sümptomeid tuleb pidada prioriteetsemaks?
Koostöö lapsevanematega Lapsevanemate ja personali koostöö on suure tähtsusega. Ometi tajub kumbki pool seda arva millegi lihtsa ja pingevabana. See sõltub ehk kõige rohkem sellest, et puudeinimesele lähenetaksa kahest küljest: vanemad lähtuvad armastusest lapse vastu, oma unikaalsest kogemusest ja intuitsioonist, personal lähtub rohkem oma töökogemustest suure hulga puuetega laste või täiskasvanutega ja professionaalsest kompentensist. Kui vanemate ja hooldajate arusaamad kokku puutuvad, on tunded ja 5 ootused erinevad. See, mis on ühelepoolele iseenesestmõistetav, n seda harva teise poole jaoks. Ära ei tohi unustada, et ka personal võib arengupuudega inimese eest hoolitsemisega liialdada! On kerge emarolli sisse elada ja raske otsustada milliseid nõudmisioleks mõistlik esitada
1. Romantism ja selle põhimõtted. Ajastu, maad. 18. saj lõpu ja 19. saj kirjandusvool. Kõige tähtsamaks sai isiksuse ja erakordsuse kujutamine. Peategelased olid julged mässumeelsed kangelased, kes olid tundelised, uhked, idealistlikud e. kõrgete ideaalidega ja võitlejad. Sageli kujutati inimest elust tüdinuna või normide vastu mässajatena. Populaarsed olid tegelastena ka vabaduse või kodumaa eest võitlejad. Esiplaanil oli tunnete kujutamine ja peategelase siseelu ning ühiskonda mõistetakse, vaadeldaks üksikisiku soovide seisukohalt. Segunesid traagiline ja koomiline, kurb ja rõõmus, ülev ja madal. Hakati väärtustama iga rahva kultuuri ning rahvuslikkus ja isamaalisus tulid kirjandusse olulisteks teemadeks. Zanrid : romaan, luuletused (armastus, loodus, isamaalisus, ajalooline romaan). Autorid : Friedrich Schiller, Pairon, Shelley, V. Hugo. Levis Saksamaal, Inglismaal, Prantsusmaal. 2. Friedrich Schiller zanrid, 3 teosest lähemalt, päri...
väikesed kolme kupliga ehitised nind põjast lõunasse kugev bassein ühendab suurt väravat ning mausoleumi. Mosee ja külalistemaja olid paigutatud üksteise peegelpildina teine teisel poole mausolemumi. See oli India haudehitiste seas täiesti uus lähenemine, se kuigi hauakomplekside juurde kuulus sagel mosee, oli võõrastemaja uuenduslik, nii nagu ka neli eraldi seisvat minaretti. Peavärava juurde pääses suure väljaku- Dzilau Khana- kaudu. Selle mõlemal küljel paiknesid hauakambri hooldajate eluruumid, lõunaküljel aga samuti hauakambrid. Taj Mahali keskmine kuppel on kõige kõrgemas kohas 73 meetri kõrgusel maapinnast. See koosneb tegelikult kahest kuplist- sisemisest ja välimisest. Sisemine kuppel hoiab mausoleumi sisemiselt proportsioonides ning välimine kuppel muudab kogu ehitist veel suuremaks ning koos minarettidega paneb selle eriti silma paistma. Täpselt kupli keskkoha all asub Mumtaz Mahalina mälestusmonument ning tema kõrval ta abikaasa Shah Jahani oma.
Registreeritud nimevorm Tartu Linna Eluruumide Haldamise Asutus Tegevusaeg 01.11.199631.12.2001 Nimevormide kehtivusajad Kehtivusaeg Nimevorm 19451981 Majavalitsus 19821996 Elamujaoskond 19962001 Tartu EHA 19962001 TEHAS Põhiülesandeks on talle kinnistatud munitsipaal elamufondi tehnilise ekspluatatsiooni, remondi, territooriumide sanitaar- ja heakorra tööde korraldamine. Tartu linna elamujaoskonna põhikiri nr 8, kinnitatud Tartu Linnavalitsuse elamumajanduse osakonna juhataja poolt. Elamujaoskond on registreeritud Eesti Riiklikus ettevõtete, asutuste ja organisatsioonide registris ning talle on antud registreerimisnumber. (1990) Elamujaoskond on Tartu linna munitsipaal elamufondi majandamise ja haldamise ettevõte. Elamujaoskond juhindub oma tegevuses Eesti Vabariigi seadusandlusest, Tartu Linnav...
AS Arhivaari eetikakoodeks Avise eetikakoodeks Bioanalüütiku/laborand i eetikakoodeks Eesti ajakirjanduseetika Eesti Kinnisvarafirmade Duni eetikakoodeks koodeks Liidu heade tavade koodeks Eesti advokatuuri Eesti Kinnisvara Eesti Inseneride Liidu eetikakoodeks Haldajate ja Hooldajate eksperdi Liidu6 käitumiskoodeks heade tavade koodeks Eesti arstieetika Eesti Eesti Juhi Abi ühingu koodeks Kinnisvarahindajate liikme Ühingu eetikakoodeks heade tavade koodeks
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledž Sotsiaaltöö korralduse osakond ALAEALISED ÕIGUSRIKKUJAD Referaat Pärnu 2017 SISSEJUHATUS Referaat käsitleb alaealisi õigusrikkujaid. Uuritakse välja, kes nendega tegeleb, kuidas tegeleb ja mille alusel. Välja on toodud miks alaealine teo toime paneb ja mis on selle eelduseks. Välja on toodud 7 tegevust, kuidas ennetada süü toime panemist. Kirjeldatud on mõjutusvahendeid ning kõike sellega seonduvat seaduse näol. Räägitud on õigusrikkujatele suunatud rehabilitatsioonist, mille käigus koostatakse individuaalne rehabilitatsiooniplaan. Lõpetuseks on koostatud artikkel 12 kogumiku abil lühikokkuvõte teemal osalus praktikas: lapse tähendusrikka osaluse teed. 2 1. PEATÜKK 1.1. Probleemid ja ennetus Kui alaealine paneb toime süüteo, on probleemile võimalik läheneda kahest eri va...
Esimene iseseisev töö 1.Missugusesse kooliastmesse Tom ja Mads lähevad? Kaua peavad nad koolis käima? Tom läheb 7-aastasena (või 6-aastasena oleneb millal tal sünnipäev on ) I kooliastmesse (1. Klassi). Mads läheb III kooliastmesse (ilmselt 9. Klassi). Koolikohustuslik on isik (sealhulgas välisriigi kodakondsusega või määratlemata kodakondsusega isik, välja arvatud Eesti Vabariiki akrediteeritud välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni esindaja laps, kelle elukoht on Eestis), kes on saanud enne käimasoleva aasta 1. oktoobrit seitsmeaastaseks. Isik on koolikohustuslik kuni põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni. 2. Missuguste alusväärtustega teil siin tegeletakse? §4. Kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid 1) suhtub heasoovlikult kaasinimestesse, austab nende vabadust ja väärikust; 2) soovib ja oskab teha konstruktiivset koostööd; 3) toetab aktiivselt ühiskonn...
[email protected] Osakonna sekretär Piret Ahi tel 322 9750; e-post: ;[email protected] Mittetulundusühing Rakvere Haigla moodustati 1997 aastal riigihaigla Rakvere Haigla varade baasil. Aastal 2013 said valmis renoveerimistööd mis muutis haigla kaasaegsemaks ja ilusamaks. Osakonna eesmärgiks on patsiendi väljakujunenud tervisliku ja funktsionaalse seisundi säilitamine ning võimalusel parandamine. Selleks pakuvad nad õenduabiteenust õdede ning hooldajate ööpäevaringse valvega. Osakonnas on 48 palatit kahel korrusel mis koosnevad 2-kohalistest palatitest. Igas palatis on hapniku manustamise võimalus. 9 palatit on ka rõduga. Osakonna koosseisu kuuluvad: geriaater, osakonna õendusjuht, sotsiaaltöötaja, 9 õde, 18 hooldajat, perenaine ning koristaja. Õendusabiosakonda registreerimiseks on vajalik eelnev kokkulepe sotsiaaltöötajaga. Patsient saab näidustustega osakonnas viibida keskmiselt 60 ööpäeva makstes omaosalustasu 9
lahutamine vältimatu või kui seda nõuab seadus või jõustunud või viivitamatult täitmisele kuuluv kohtulahend. Samuti sätestab seadus, et hädaohus olev laps, kes on tingimustes, mis ohustavad tema elu ja tervist või kui laps ise oma käitumise või tegevusega ohustab oma tervist ja arengut, tuleb paigutada sotsiaaltalituse vastava töötaja otsuse alusel viivitamatult ohututesse tingimustesse ohu möödumiseni või hooldusküsimuste otsustamiseni, selleks tema vanemate või hooldajate nõusolekut küsimata. kohus võib rakendada ohu ärahoidmiseks vajalikke abinõusid, kui lapse kehalist, vaimset või hingelist heaolu või tema vara ohustab vanema hooldusõiguse kuritarvitamine, lapse hooletussejätmine, vanemate suutmatus täita oma kohustusi või kolmanda isiku käitumine ja kui vanemad ei soovi või ei ole võimelised ohtu ära hoidma. Kohtul on võimalik rakendada erinevaid abinõusid. Muu hulgas võib kohus
Hea ventileerimine ja deodorantide diskreetne kasutamine aitavad patsienti ning patsient hindab iga jõupingutust, mis on tehtud selleks, et minimaliseerida seda tema ja ta perekonna jaoks ebameeldivat probleemi. Suremisega seotud psühhologilised probleemid patsiendi jaoks on: hirm ja ängistus; üksindus; eristamine kodust; raskused tõele näkkuvaatamisel. Suremisega seotud probleemid perekonna jaoks: hirm ja ängistus; pikaleleviva surmaga kaasnev masendus; hooldajate koorem; halva uudise poolt põhjustatud sokk; leinamisega seotud probleemid. Paljud tervishoiu professionaalid tunnevad vastumeelsust surijaga surmast rääkimisel või usuvad, et see halvendab patsiendi enesetunnet. Tegelikult teab enamus surijaid, et nad on suremas ja sellest rääkimine (kui patsient seda soovib) on pigem kasulik kui kahjulik. Sama raske on surmauudise edastamine lähedastele. Õnnetuseks pole olemas lihtsat viisi surmauudise edastamiseks
Eestis varieerub koduhooldusteenuse tunnihind kolmest eurost kuni viie euroni. Koduhooldusteenuseid teostavad kohalikus omavalitsuses sotsiaalhooldustöötajad, kes on saanud, kas erialase hariduse või läbinud koolituse vastavas valdkonnas. Eestis oli 2011. aasta lõpus 663 sotsiaalhooldustöötajat ning 2013. aastaks 633. Neist 65% olid üle 50. aasta vanad ja 21% vanuses 40-49 aastat. 25% neist oli erialane haridus ning 70% neist oli läbinud koolituse vastavas valdkonnas. Üle 60-aastatste hooldajate arv on tõusuteel, mis näitab, et Eesti on vananeva rahavastikuga riik ning üha enam tuleb tähelepanu pöörata koduhooldusele. (Sotsiaalministeerium, 2015) Koduhooldusteenus on üks nõutavamaid ja kasutatavamaid teenuseid eakate hulgas uuringu ,,Eakad 2012" kohaselt, 8% küsitletud ekatest oli kasutanud seda teenust viimase 12 kuu jooksul (Turu-uuringute AS, 2012). Kodustes toimingutes (toiduvalmistamine, telefoni
loopealsetele ja puisniitudele, kuna nende, erakordselt liigirikaste koosluste hooldatud pindala on endiselt nii väike, et ei taga nende koosluste ja seega ka neist sõltuvate liikide säilimist Eestis. Eriti ajakriitiline on loopealsete taastamine selle elupaigaga seotud liikide hävimisohu tõttu. 4.4 Suurenenud teadlikkus ja parem infovahetus Teadlikkuse tõstmine, et teadvustada poollooduslike koosluste tähtsust, on nii maaomanike, PLK-de hooldajate kui ka erinevate huvigruppide hulgas ülioluline poollooduslike koosluste säilimise tagamiseks. Erinevad temaatilised teabepäevad, koolitused maaomanikele- hooldajatele, kohalikku kogukonda kaasavad ümarlauad, mitmekesised infomaterjalid on olulised vahendid pärandkoosluste väärtustest teavitamiseks ning kohaste hooldusvõtete levitamiseks. Paranema peab infovahetus riigiasutuste ja maaomanike/maahooldajate vahel.
7%-il on dementsuse põhjuseks alkoholi krooniline kasutamine ja puudulikust toitumisest (seoses alkoholi tarvitamisega) tingitud B- vitamiinide vaegus. Samuti võib dementsus tekkida ajutuumorite, infektsioonide (AIDS, Creuzfeldt-Jakobi tõbi, neurosüüfilis), ka kehaliste haiguste järel (kilpnäärme alatalitus, väikeserakuline kopsuvähk, diabeet), parkinsonismi korral. Üle 65-aastaste vanuserühmas on dementsuse levimus umbes 5-8% (eri andmetel 2-10%). Hooldajate ja hooldatavate keskmine vanus Hooldaja Hooldatav · Kõik kokku 57 75 · Mees 55 76 · Naine 58 73 · Eestlane 57 75 · Venelane 59 73 · Muu rahvus 66 74 3. Dementsuse 4 põhitüüpi... Dementsuse korral eristatakse 4 põhitüüpi häireid: amneesiat - mälu ebaloomulikku halvenemist. See on
hoolekandeasutuses 15 Võru valla inimest. Erihoolekandeteenusel on 10 inimest. Üks valla laps elab Tilsi lastekodus. (Ibid) Vallal on 28 sotsiaalkorterit, mida üüritakse ja antakse ajutiseks kasutamiseks isikutele või perekonnale, kes ise ei ole suutelised endale ja perekonnale eluaset tagama. Sotsiaalkorterit on õigus taotleda järgmistel abivajajatel: orvud ja vanemliku hoolitsuseta isikud, kes pöörduvad endisse elukohta tagasi lasteasutustest, sugulaste, eestkostjate või hooldajate juurest, samuti pärast õppimist õppeasutusest, kui endisse eluruumi elama asumine on võimatu; eakad ja puudega isikud, kellel ei ole seadusjärgseid ülalpidajaid, kes vajavad kõrvalist abi ja kelle kasutuses olevas eluruumis on raske hooldamist korraldada; teised isikud mõjuvatel sotsiaalsetel põhjustel. (Ibid) 1.2. Visioon ja prioriteedid Iga suurem organisatsioon vajab sihti, kuhu pürgida. Tulevikuplaanideta ei mõelda reaalselt tulevikule, puudub visioon ja missioon
eluks. Kuigi loomulikult on meil vaja ka koristajaid, müüjaid ning teisi töötajaid, aga me ei saa võrrelda nende panust ühiskonda arstide ning õpetajate panustega. Arstid saavutasid tänu streigile palgatõusu. Kokkuleppe kohaselt hakatakse arst-residentidele alates järgmise aasta 1. jaanuarist maksma palka täistööaja eest. Arstide ja õdede koormust vähendatakse ambulatoorses töös 20 ja statsionaarses töös 16 protsenti. Alates 2013. aasta 1. märtsist tõuseb hooldajate miinimumtunnitasu 23, õdedel 17,5 ja arstidel 11 protsenti (artikkel Äripäevast). Muidugi ei tasu olla tänamatu ning olla rahul sellega, et üldse palgatõusu lubati, kuid minu aravtes oleks hooldajatel ning õdedel seda veelgi suurendama. Nende töö on ju tegelikkuses kõige suurem ning vaevalisem. Kahjuks loorberitele puhkama jääda ei lasta. 24.oktoobril avaldatud artiklis ,,TÜ kliinikum uurib, kas streik on seaduslik" tuleb välja, et need õed, hooldajad ning arstid, kes tööl
OSTEOARTROOS Osteoartroosi ehk liigesekulumust peetakse üheks kõige levinumaks liigesehaiguseks. Osteoartroosi all kannatab 10-12% täiskasvanud elanikkonnast. Elanikkonna vananemisega haigestumise sagedus suureneb. Osteoartroos kuulub inimkonna vanimate haiguste hulka ja seda on leitud juba kiviaja inimeste skelettides. Deformeeriv osteoartroos on krooniline degeneratiivne liigesehaigus, mille aluseks on kõhre taandareng ja hävinemine ning mis väljendub kõhre ainevahetuse häiretes, kõhre kulumises. Liigeseid moodustavate luude servad, millele langeb suurem koormus, on kaetud tiheda ja sileda hüaliinkhrega. Osteoartroosiga kaasneb maksimaalse kokkupuutege pindade kulumine, need muutuvad hapraks ja krobeliseks, phjustades liigutustel luude omavahelist hrdumist. Hrdumine süvendab khrede kulumisprotsessi veelgi. Tegelikult saab kahjustus alguse tunduvalt varem aset leidnud ülepingest ja ülekoormusest, mida inimene pole tähele pannud. Prut...
Konspekt raamatust ,,Avasta tulevik" Skisofreenia on vaimuhaigus, mis puudutab üht inimest sajast kogu maailmas. Skisofreenia puudutab inimesi nii noores, vanas kui keskeas ning seda kohtab igas majanduslikus seisuses ja väga erineva etnilise taustaga inimeste seas. Skisofreenia puudutab võrdselt nii naisi kui mehi. On täheldatud, et sikisofreenia esineb perekonniti, ja et teatud keskkonnafaktorite mõju võib haigestumise tõenäolisemaks muuta. Ometigi tuleb tõdeda, et me ei tea haiguse tegelikke põhjuseid. Skisofreeniat peetakse tihti ,,lõhenenud isiksuse häire" tulemuseks. Taoline vääriti mõistmine põhineb ,,skisofreenia kui mõiste tuletamisel kahes kreekakeelset sõnast: ,,lõhenema" ja ,,vaim(sus)". Ometi oli mõiste eesmärgiks näidata mõtte-, tunde- ja tahteprotsesside võimetust toimida ühtse ja mõtestatud tervikuna, mis juhib inimese tegevust. Sobivate ravimite kaasabil on võimalik sümptomeid stabiliseerida. ...
Kristi Metshein Aja vaim ja kasvatus Me vajame sotsiaalseid oskusi endisest järjest rohkem. Sotsiaalkultuurilised ilmingud on viimasel ajal palju kõneainet pakkunud, seda enam, et kiired muutsed viimase sajandiga on laste kasvukeskkonda oluliselt muutnud. Muutunud on ka suhtumine lastesse ning laste eneste suhtumised. Päevakorral on uued probleemid, mis on seotud laste keskendumisraskustega, endassepöördumistega, rahutusega, ebakindlustundega. Lapsevanemad on kohati tajumas, et probleemid kasvavad üle pea. Sama on ka õpetajad tajumas. Ja paljudele neist tundub, et see, mis oli varemalt kontrolli all, on hetkel kontrolli alt väljumas. Midagi tuleks muuta kasvatuses, kui endised arusaamad enam ei toimi. Kindlasti peaks kooli muudatusi sisse tooma, sest endiste meetoditega ei ole enam võimalik lapsi kasvatada. Olen 32-aastane, kolme lapse ema, kelle koolitee al...
Sama kehtib ka töötajate kohta, kes saavad kasutada vajalikke vahendeid oma töö lihtsustamiseks ja tegevuse efektiivsuse maksimeerimiseks. Tänu arenenud meditsiinitehnikale on tänapäeval võimalik vanuritel väga hästi iseseisvalt toime tulla, kuid muidugi see ei asenda hooldekodu. Ka hooldekodus maksimaalselt rakendatav tehnoloogia tagab elanike toimetulekuvõime, mis on kindlasti väga oluline ning samas parandab ka hooldajate töökeskkonda. Ravimite puhul mõjutab hooldekodu just nende efektiivsus. Kuna enamus eakatest võtavad ravimeid erinevate füüsiliste haiguste raviks, siis tõhusamate ravimite väljatöötamine tagab parema tervise, kiirema paranemise ning sellesttulenevalt ka parema eluolu. Paremad ravimid parandavad ka hooldekodus asuvate eakate elukvaliteeti, muutes neid iseseisvamaks ning seega vähendades ka töötajate koormust. Mikrokeskkonna analüüs
(4) Teovõimetuks tunnistatud isiku usutunnistust või kuulumist kogudusse ei ole tema eestkostjal õigus muuta. (5) Õigus osaleda kiriku, koguduse või koguduste liidu juhatuse ja ametiisikute valimistel on vähemalt 18-aastastel teovõimelistel liikmetel, kui põhikiri ei sätesta teist vanusemäära. (6) Igale isikule on tagatud õigus saada maetud vastavalt oma usutunnistusele. (7) Sugulaste, eestkostjate või hooldajate puudumisel viib usutunnistusekohase matusetalituse läbi lahkunu kogudus, kui on teada surnu kuuluvus kogudusse. §9. Usuliste talituste täitmine ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes ning väeosades (1) Ravi-, õppe-, hoolekande- ja kinnipidamisasutustes viibijal ning kaitseväelasel on õigus täita usulisi talitusi vastavalt oma usutunnistusele, kui see ei kahjusta avalikku korda, tervist, kõlblust, nendes asutustes kehtestatud korda ega teiste seal viibivate isikute õigusi
abistab suhtlemisel perekonnaliikmetega või väljaspool kodu. 20) Isikliku abistaja teenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse § 2 lõike 1 tähenduses puude tõttu füüsilist kõrvalabi vajava täisealise isiku iseseisvat toimetulekut ja osalemist kõigis eluvaldkondades, vähendades teenust saava isiku seadusjärgsete hooldajate hoolduskoormust. 22) Varjupaigateenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk on ajutise ööbimiskoha võimaluse kindlustamine täisealisele isikule, kes ei ole võimeline endale ööbimiskohta leidma. Ajutises ööbimiskohas peab olema tagatud voodikoht, pesemisvõimalus ja turvaline keskkond. 22) Turvakoduteenus- kohaliku omavalitsuse üksuse korraldatav sotsiaalteenus, mille eesmärk
Androgeenid vastutavad karvakasvu eest häbemepiirkonnas ning sensibiliseerivad hüpotaalamuse ja hüpofüüsi androgeeni retseptoreid, mis mängivad rolli puberteedi saabumises ja suguküpsuse saavutamises. Häired HPG ja HPA radades võivad mõjutada puberteedi algamist. J.Bowlby – Kiindumusteooria. Kiindumus on positiivne emotsionaalne side, mis areneb lapse ja teatud isiku vahel. Kiindumuse kujunemine on sotsiaalse ja emotsionaalse arengu vorm. Lapsed arendavad ootused oma hooldajate kättesaadavusest. NÄIDE I: Olen väärtuslik ja teised on armastavad olevused. NÄIDE II: Olen väärtusetu ja teised on hoolimatud, äratõukavad. 1. Lapsel on kaasasündinud vajadus kiinduda ühte kindlasse objekti. Lapsel peab olema üks kiindumussuhe, mis on teistest tähtsam (tavaliselt emaga). Ta nimetas seda monotroopsuseks. Selline suhe on kvalitatiivselt erinev kõigist teistest suhetest ja selle mittetekkimine viib tõsiste negatiivsete tagajärgedeni, kaasaarvatud psühhopaatiani
2. 09. veebruar – 2. loeng Teema 2. 3. 16. veebruar – 3. loeng Teema 3,4. 4. 23. veebruar – 4. loeng. Teema 5 5. 01. märts – 5. loeng. Teema 6,7. 6. 08. märts – 6. loeng. Teema 8. 7. 15. märts 7. loeng Teema 9. 8. 22. märts SEMINAR 9. 29. märts ARVESTUS Õpikud 1. Kinnisvarahooldaja käsiraamat. TTÜ kirjastus, 2008. 2. Kinnisvarahalduri käsiraamat. TTU kirjastus, 2007. Eesti Kinnisvara Haldajate ja Hooldajate Liit www.ekhhl.ee infomaterjalid Eesti Maaülikool Metsandus- ja maaehitusinstituut Geomaatika osakond Õppevahend aines KINNISVARA HALDAMINE MI. 1731 (2 EAP) Facility Management Koostas: lektor Madis Kaing Tartu 2012 SISUKORD 1. ELUASEMEPOLIITIKA 1.1. Eluasemepoliitika põhimõtted 1.2. Eluasemepoliitika areng heaoluriikides 1.3. Eluasemepoliitika üleminekuriikides 1.4
mille abil saab majja ja tehasesse sisse. Söömine tehases on rangelt keelatud, selleks on söökla, seda jälgivad kaamerad ja meistrid. On ka laod kuhu iga tööline siseneda ei saa, selleks antakse kindlatele töötajatele võtmed. Tehases on ka paljudes kohtades arvutid, kas partii kontrollimiseks vüi mingiks muuks eesmärgiks, sinna sisenemiseks on vaja kasutajat ja parooli. SMA liinil on erilised arvutid, mis juhivad tervet liini ning et midagi muuta seal on vaja teise taseme ehk hooldajate parooli või kolmanda taseme ehk siemensi personali parooli. Kõik arvutid tehases on ühendatud lokaalse võrguga ning tegevust arvutites jälgivad IT töömehed, kes istuvad kabinetis ja probleemi korral tulevad arvuti juurde tarkvara korrastama. Haiguse puhul tuleb teatada meistrile telefoni teel, ning tööle tulemisel arstitõend esitada. Sellega makstakse kinni ka haiguseaeg. Erialase väljaõppe korraldamine
kunstnikud ja näitlejad) Kasvatus ja haridus Spetsiaalsetes Spetsiaalsetes Omandavad vajalikud õppeasutustes õppeasutustes oskused oma vanemate vastavate vastavate või hooldajate kõrval programmide järgi. programmide järgi. Alguses kasvatatakse Alguses kasvatatakse koos sõjameestega. koos valitsejatega. Suurt Suurt rolli mängib kunst. rolli mängib kunst. Nii Nii kehaline kui vaimne kehaline kui vaimne haridus. haridus.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
