50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 2 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2016-04-11
Kuupäev, millal dokument üles laeti
4 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Plasma
Õppematerjali autor
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool MIDA TÄHENDAB VASTUTAN OMA VALIKUTE EEST Essee Õppejõud: Anne Reinsoo Mõdriku 2014 Mis on vastutus? Kas see on kohustus kellegi või millegi ees, vajadus tagada millegi ladus toimimine või kohustus enda või kellegi teise tegevuse tagajärgedest aru anda? Kas see on isiklik, kollektiivne, sotsiaalne või juriidiline vastutus või on tegu vastutusega oma tegude, sõnade ja valikute eest? Vastutus on tagajärgede kandmine oma tegude või tegemata jätmiste eest. Vastutuse võtmine või andmine tähendab teadmist, et tegevust hinnatakse ja hinnangu tulemusel on moraalsed
Laenu võttes kaasnevad kohustused panga ees, järelikult peavad noored, kes tahavad oma elamist soetada ning otsutavad laenu kasuks, oskama planeerida oma kulusid ja tulusid, vastasel juhul võib asi lõppeda pangaarvete arestimisega ja varade sundmüügiga. Täiskasvanuna loome varem või hiljem ka oma pere. Sellisel juhul ei vastuta me mitte ainult enda eest, vaid ka oma laste ja nende tegude eest. Kui paljud noored teavad, et täiskasvanuks saamisega kaasneb ka vastutus hoolitseda oma vanemate eest, kes pole mingil põhjusel ise võimelised seda enam tegema (juhul, kui nemad on oma alaealiste laste eest hoolitsenud)? Arvan, et väga vähesed. Neid kohustusi on täiskasvanuks saades nii palju, et tuleks nautida oma lapse iga. Iga asi omal ajal ja ära trügi täiskasvanute maailma. Ka alaealisel on ka vabadus valida: kool trennid, sõbrad ja samuti on tal kohustused ja vastutus, kuid need on väiksema kaaluga kui täiskasvanute maailas
täisväärtuslikku elu. Eestlastel oli võimalik valida, kas liituda Euroopa Liiduga või mitte, mis eeldas suurt vastutust. Aastal 2004. liitusime Euroopa Liiduga ning mõningad kaubad, mis olid varem odavad, muutusid kallimateks. Samuti tuli Eestisse alates 2011. aasta jaanuarist käibele euro, mis tegi rahutuks paljud inimesed, kuna hinnad tõusid veelgi. Inimestel oli valikuvabadus ja sellega kaasnes neil ka vastutus. Kahjuks paljud inimesed ei mõtle sellele ning süüdistavad muutustes või siis näiteks hinna tõusus riiki, aga tegelikult oli see ju rahva valik. Meil kõigil on olemas sõnavabadus ja meil on õigus oma mõtteid avaldada. Internetiportaalides kasutavad aga inimesed on sõnavabadust ära ning öeldakse sõnu, mida tegelikkuses võib-olla ei julgekski öelda. Delfi portaalides on inimesed sõimanud oma valitsust või siis kasvõi mingit Eesti kuulsust, kuid ei mõelda sellele, et
ainult hukule. Kui igal inimesel on täielik vabadus, siis tambib igaüks ainult enda põhimõtteid teistele ette ega huvitu kaaslaste tõekspidamistest. Niimoodi ei jõua aga ei riiki juhtivad poliitikud ega ka tavakodanikud just kuigi kaugele. Asi või lõppeda hoopis sellega, et sõna- ja teovabadus viivad meid suurte ja valusate tülideni, kus armu ei anta ning lahendust ka ei leita. kaks, üksteisele risti Isiklik valikuvabadus ja vastutus silma paistev, on kohene efekt. Aga ma ei saa seda kõike teha, kuna mul on vastutus. Mis see vastutus siis ikkagi on? See kui ma talitsen end, kuid tegelikult olen raevumas ja sunnin end iga päev ärkama kell seitse, kuigi tegelikult tahaksin ma ärgata keskpäeval? Kuid ma olen mõelnud nii, et miks ma pean enda eest vastutama, kui kõik seadused teevad seda nii või naa minu eest. Ma ei saagi ju võtta endale mingit vastutust, kui ma iga vale sammu eest karistada saan.
Poliitilise võrdõiguslikkuse olemus ja vajalikkus. Vabadus, võrdsus, vendlus- Prantsuse revolutsiooni aegne loosung, mis pole tänapäevalgi oma sisu minetanud. Ikka ja jälle on juttu kellegi vabaduste piiramistest või mõne inimgrupi õigustega mitte arvestamisest. Võrdõiguslikkus avaldub mitmel tasandil, seda mõõdetakse nii sugudevaheliselt kui ka vanuselise, rahvuselise ja elatustaseme põhjal. Tal on mitmeid harusid ja neist on tänapäeva Euroopas enim kajastust leidnud sugudevaheline võrdsus. Poliitiline võrdõiguslikkus ei ole vähemalt Euroopa piires viimasel paarikümnel aastal suuri probleeme tõstatanud, aga siiski, uurides lähemalt selle õiguse definitsiooni ja täitmist eri riikides tõusevad esile mitmed küsimused. Poliitiline võrdõiguslikkus tähendab, et kõigil kodanikel on on õigus osaleda riigi valitsemises ning valida enda esindajaid poliitikasse. Igas riigis on see õigus aga omakorda sätestatud erinevate piirangutega ning j
Mida suurem on vabadus, seda suurem on vastutus. Arvan, et ma ei eksi kui väidan, et igaüks meist ihkab vabadust. Vabadust selle kõige lihtsamas tähenduses , mitte kellestki sõltuda ja teha oma valikud ise ! Ei meeldi ju ühelegi lapsele see, kui ei lasta tal minna kuhu ta tahab. Sama kehtib ka loomade puhul. Trotsivad arvatavasti kõik noored vanemate soovitusi, käske ja etteheiteid. Pole iialgi tahtnud keegi käia mööda olemasolevaid radu , kõik me soovime rajalt kõrvale astuda ja luua oma tee. Ei kuula
muude ohtude eest. Lisaks kaitsele peavad vanemad tagama lastele eluks vajaliku ning looma sobivad tingimused, et laste anded ja huvid saaksid areneda. Põhiseadus (PS) kehtestab vanemate õiguse ja kohustuse oma lapsi kasvatada ning nende eest hoolitseda. Lapse õiguste konventsioon (LÕK) ütleb, et vanemad vastutavad lapse eest ühiselt 6 ning et esmane vastutus lapse kasvatamisel ja arendamisel lasub vanematel. Vanema ja lapse vahelised õigused ning kohustused tekivad ka lapsendamisega. Kui vanem ei kasvata oma last ega hoolitse tema eest, võidakse vanema õigusi piirata, kuna ta ei täida vanema kohustusi. ast ei või eraldada vanematest vastu tema tahtmist, välja arvatud juhul, kui pädevad ametivõimud otsustavad kooskõlas seadusega, et eraldamine on lapse huvides. Huvisid kaaludes omistab
SISUKORD: 1. ELULUGU 2. LOOMING 3. KOKKUVÕTE 4. ANALÜÜS 1. ELULUGU John Stuart Mill (20. mai 1806 London 8. mai 1873) oli inglise filosoof ja majandusteadlane, üks mõjukamaid 19. sajandi liberaalsetest mõtlejatest. Milli vaatepunktide kohta sotsialismile ja elitarismile on vastuolulisi vaateid. Mill ise pidas end sotsialistiks ja mida vanemaks ta sai, seda enam on ka tema töödes näha kaldumist sotsialismi poole. Näiteks ei pidanud Mill eraomandit lõplikult puutumatuks ja pühaks, vaid pidas sotsiaalse heaolu suurendamise nimel täiesti mõeldavaks selle asendamist mingi muu süsteemiga. Milli ei saa siiski pidada tavapärases mõttes sotsialistiks, vaid "sotsialismi" all tuleb eelkõige näha tema kriitikat kapitalistliku süsteemi pihta ja tema nägemust endast kui reformaatorist, mida paljuski mõjutas 19. sajandi Inglismaa romantism ja utoopiline sotsialism. John Stuart Mill sündis Londonis Pentonville'is James Milli vanema pojana. Juba 3- aastaselt
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid