''Vastus oled sina ise'' (0)

,,Vastus oled sina ise”
Ütlust '' Vastus oled sina ise'' saab mõista mitmeti: ühest küljest väljendab see suhtumist , et inimene teeb ise oma elu ja vastutab selle eest, teisest küljest võib lauset mõista ka kui egotsentrilise käitumise põhitõde, kuigi reaalses elus peitub selles enamatki. Budistliku printsiibi järgi saab viimast tõlgendada kui nirvaanasse jõudmist omaenese käe läbi. Sellegipoolest tekib küsimus, kas iseendast tõesti piisab , et eluga hakkama saada. Juhused ja välismõjud suunavad meie olelemist kaootiliselt ning sageli pealtnäha kontrollimatult ühelt elumere laineharjalt teisele. Kas meid ümbritsevad liikumised on siiski otsustava tähtsusega ja indiviididele endile kordagi sõnaõigust ei anta ?
Väidetakse, et teoreetiliselt on kõik võimalik. Kerjusest võib saada miljonär, patusest preester ja sandist sportlane — või vastupidi. Imikul pole sündides ei mõistust, kogemusi ega keharammu. Oma vanemate või hooldajate järelvalve all kasvades hakkab ta alguses aru saama lihtsamatest asjadest ja edasise õpetusega ka keerukamatest probleemidest. Ta areneb ning sirgub kõigepealt lapseks, seejärel teismeliseks, noorukiks ja lõpuks saab temast täiskasvanu. Enim mõju avaldab tema isiksusele ümbritsev maailm eelkõige noores eas, kuid ühel hetkel hakkab ilmakodanik ise otsustama ja leiab endale elus meelepärase koha. Kuigi just siis, puberteedieas, tekib vanematel oma võsukesega palju konflikte, ei tohi teda veel omapead jätta. Nooruk vormib ennast küll juba oma tahte järgi, kuid jättes ta selle keerulise töö juurde üksinda võib kogenematuse tõttu välja kukkuda midagi soovitust hoopis erinevat. Teda tuleb tasakesi suunata ning meelitada valima õiget teed.
Tänapäeva moodsate ühiskondade üks kindlamaid tunnuseid on valikuvabadus . Maailmas on palju neid, kes ei ole rahul oma elu jooksul tehtud otsustega. Võib juhtuda, et inimene, kes on töötanud mitukümmend aastat oma õpitud erialal, jõuab ühel hetkel järeldusele, et see ei ole siiski tema jaoks sobiv. Meie liigile omase hämmastavalt suure kohanemisvõime abil on tal sellisel hetkel võimalus loobuda senistest väärtustest ja vastu võtta uued. Nii võib saada mehhaanikust pianist või arstist õpetaja. Samamoodi on juhuseid, kus ateist leiab Jumala või usklik pöördub eemale kõigevägevamast. Sellisteks otsusteks on siiski vaja piisavalt enesekindlust ja julgust , et suuta tekkinud olukorraga kohaneda ning olla oma teadvusega üle uutest probleemidest, mis võivad siis esile kerkida.
Inimmõistus on tänapäevani jäänud üheks mõistatuslikumaks nähtuseks sellel planeedil. Andes meile võimaluse talletada tohutut infomahtu, analüüsida seda ja teha sellest järeldusi või mõtelda koguni ise midagi hoopis uut välja, võib ta olla nii meie päästja kui ka hukutaja. Mida edukamalt suudame teda kontrollida, seda kaugemale nihkuvad inimvõimekuse piirid. Shaolini mungad suudavad kogu keharaskusega seista odateraviku peal või lüüa kätega puruks kivilahmakaid. Fakiirid, hindud ja budistid kõnnivad paljaste jalgadega hõõguvatel sütel või klaasikildudel. Väidetakse isegi, et hea tahtmise korral on võimalik oma mõttega telekineetiliselt asju liigutada. Selliste näidete juures võib ainult oletada, mida suudaks üksikisik saavutada pöördudes vaid iseenda poole.
Eesti on väike maa, kus elab pisike rahvus. Ometigi on meie inimeste hulgast pärit palju maailmatasemel tegijaid nii spordi kui ka teaduse vallas. Kes meist ei oleks kuulnud Kristiina Šmigunist, Erki Noolest või Markko Märtinist. Võita suurrahvuseid nii kõrgetasemelistel võistlustel on mitte ainult hämmastav saavutus, vaid lausa väike ime. Samas pole tegemist millegi muu, kui nende inimeste enda tahtega kuhugi jõuda. Meeletu tahtejõud on andnud neile visadust pühenduda kogu ihu ja hingega ühele eesmärgile — saada parimaks. Kui need „Inimesed suure algustähega” poleks omanud jõudu ennast sellisel määral kontrollida, poleks neil praegu ka tulemusi.
Inimene voolib ennast nii, nagu ta ise seda paremaks peab, kas kellegi eeskuju järgi või mitte, on igaühe enda otsustada. Mida suurem tahtejõud ja tugevam isiksus, seda vähem sõltutakse välistest teguritest. Siiski on meile seatud teatavad piirid, mida saab küll nihutada, kuid millede täielik eiramine võib nii indiviidile endale kui ka tema ümbruskonnale halvasti mõjuda. Peab meeles pidama , et kõrvalist abi ja teiste arvamusi on mõnikord targem aksepteerida ja mitte jäärapäiselt üksinda edasi rühkida. Selleks, et ümbritsevad mõjud meie endi otsustusvõimet ei halvaks, tuleb õppida koos nendega elama ning osata leida kompromisse. Näiteks andekas sportlane, kes suudab saavutada piisavalt häid tulemusi, võib võita treenerite poolehoiu, leida sponsorid ning luua endale nii võimalused edasiseks arenguks ja lõpuks tippu jõuda.
Kreeka mütoloogias võib leida arvukalt jumalaid, kes Olümposelt meie elu juhivad ja ei tee seda alati just kõige heatahtlikumalt. Tihtipeale tuli ette, kus mitmete rahvaste saatus olenes sellest, kui hästi jumalad omavahel läbi said. Armastusjumalanna Aphrodite mõjutas kõige ilusama naise valimist aidates kaasa Trooja sõja puhkemisele. Sõja lõpu poole valisid jumalad isegi pooled, võideldes inimeste eest. Budism aga leiab, et inimene peab ise endaga tööd tegema. On vaja olla hooliv ja aus, et mitte teha halba enda ümber elavatele hingedele. Sel viisil jõutakse ülima mõistmise ja rahuni. Ei ole võimalik osta paberitükki, kus on kirjas, et sellest hetkest peale kuni järgmise patuni, oleme igast süüst vabastatud. Samamoodi ei saa süüdistada jumalat oma elu nurjumistes. Sellegipoolest on võimalik eneseparandus - tuleb jõuda arusaamisele, et muutus algab meist enesest ja et seda läbi viia saame ainult meie.
Olgugi, et keskkonnal on igaühele teatav mõju, jääb viimane sõna ikkagi inimesele endale. Kui tal on soov kellekski saada, siis teoreetiliselt leidub selleks alati mingisugunegi võimalus. Tõdemus: „Igaüks on oma saatuse sepp ja oma õnne valaja,” peab paika ja seda kahjuks ka siis, kui valatakse mitte õnne vaid õnnetust. Kuigi elust ei ole võimalik välja tulla võitjana, on võimalik olukorraga hakkama saada nii, et endal oleks hea. Ka Eesti laulja Chalice on öelnud: „Kui on usku, kui on tahtmist, kõik on võimalik.”