Õigus mõtte-, südametunnistuse- ja usuvabadusele (0)

Sarnased õppematerjalid

10

pdf

Inim- ja põhiõiguste võrdlustabel

varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. või muu seisund. muul viisil oma suveräänsuses piiratud. Artikkel 5. Õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele 1. Igaühel on õigus isikuvabadusele ja -puutumatusele. Kelleltki ei või võtta tema vabadust, välja arvatud Artikkel 7 seaduses kindlaksmääratud korras järgmistel juhtudel: Kõik inimesed on seaduse ees võrdsed ja neil on igasuguse PS § 14 Artikkel 6

Inimõigused

25

doc

Usuvabadus

Sisukord 1. Sissejuhatus....................................................................................................................2 2. Mis on usuvabadus?....................................................................................................... 3 3. Usuvabadus seaduse silmis............................................................................................ 4 4. Usuvabadus Eestis..........................................................................................................7 5. Usuvabadus maailmas.................................................................................................. 18 6. Küsitlus klassis..............................................................................................................22 7. Kokkuvõte..............................................................................................................

Eetika

2

doc

Inimõiguste ülddeklaratsioon

Inimõiguste ülddeklaratsioon 20 artiklit Artikkel 1. Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt. Neile on antud mõistus ja südametunnistus ja nende suhtumist üksteisesse peab kandma vendluse vaim. Artikkel 2. Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist. Lisaks sellele ei tohi inimeste vahel vahet teha riigi või territooriumi poliitilise, õigusliku või

Ühiskonnaõpetus

6

docx

ÜRO Inimõigused ülddeklaratsiooni ja EV Põhiseadus II ptk

ÜRO Inimõiguste ülddeklaratsioon ja EV Põhiseadus II ptk - võrdlus Artikkel 1 - § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 2 - § 12. Kõik on seaduse ees võrdsed. Kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Artikkel 3 - § 20. Igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. § 16. Igaühel on õigus elule. Seda õigust kaitseb seadus. Meelevaldselt ei tohi kelleltki elu võtta. Artikkel 4 - § 13. Igaühel on õigus riigi ja seaduse kaitsele. Eesti riik kaitseb oma kodanikku ka välisriikides. § 15. Igaühel on õigus pöörduda oma õiguste ja vabaduste rikkumise korral kohtusse. Igaüks võib oma kohtuasja läbivaatamisel nõuda mis tahes asjassepuutuva seaduse, muu õigusakti või

Ühiskonnaõpetus

30

pdf

EL Põhiõiguste harta

3.2010 I JAOTIS VÄÄRIKUS Artikkel 1 Inimväärikus Inimväärikus on puutumatu. Seda tuleb austada ja kaitsta. Artikkel 2 Õigus elule 1. Igaühel on õigus elule. 2. Kedagi ei tohi surma mõista ega hukata. Artikkel 3 Õigus isikupuutumatusele 1. Igaühel on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele. 2. Meditsiini ja bioloogia valdkonnas tuleb eelkõige austada järgmisi nõudeid ja keelde: a) asjaomase isiku vaba ja teadliku nõusoleku, mis on antud seaduses ettenähtud korra kohaselt, nõue,

Õigus

25

doc

Mis on inimõigused

Inimõigused käsitlevad inimese ja avaliku võimu vahelisi suhteid. Inimõigusi kaitsevad rahvusvahelised lepingud, mis panevad kohustuse lepingut järgida ja seda rakendada lepinguga ühinenud riigile. Ühinemisel rahvusvaheliste inimõiguslepingutega võttis Eesti riik kohustuse tagada oma territooriumil igaühele lepingutes määratletud õigused ja vabadused. Igasugune õiguste ja vabaduste piiramine võib toimuda ainult seaduse alusel. Põhilised inimõigused on õigus elule, õigus inimlikule kohtlemisele ja õigus vabadusele. Inimõiguste hulka kuuluvad ka südametunnistuse-, usu- ja mõttevabadus, sõnavabadus, ühinemisvabadus, liikumisvabadus, õigus seaduse võrdsele kaitsele, õigus avalikule ja erapooletule kohtumõistmisele, õigus eraelu ja kodu puutumatusele jpt. Rahvusvaheliselt üldtunnustatud ammendavat inimõiguste loendit ei ole. Kellel on inimõigused: * üksikisikutel, seega igal inimesel;

Õigus

34

pdf

Ettevalmistus eksamiks

14. Selgita mõisted: a) mandaat, b) kvoot, c) valimiskünnis, d) valimisringkond, e) isikumandaat, f) erakond, g) kehtiv hääl. 15. Vasta küsimustele. a) Kuidas nimetatakse Eesti valimissüsteemi? b) Millist tähtsust omab Riigikogu valimistel kandidaadi koht erakonna nimekirjas? c) Kas sinu arvates on valimiskünnis vajalik? Põhjenda vastust kahe argumendiga. 16. Selgita, mida tähendavad järgmised põhimõtted: a) võrdsus seaduse ees, b) õigus elule, c) õigus seaduse kaitsele, d) süütuse presumptsioon. 17. Selgita, kuidas mõistad Põhiseaduse § 27 mõtet: "Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest"? 18. Millised nendest kohustustest ei ole põhiseaduslikud (ei tulene Eesti Vabariigi Põhiseadusest)? a) Kohustus säästa loodust ja keskkonda, b) kohustus tasuda seadusega sätestatud riiklikke makse, c) kohustus osaleda naabrivalves, d) kohustus olla ustav põhiseaduslikule korrale,

Ajalugu

4

doc

Ühiskonnaõpetuse kodutöö, töö põhiseadustega

teaduskatsetele. § 53. Igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda ning hüvitama kahju, mis ta on keskkonnale tekitanud. Hüvitamise korra sätestab seadus. § 54. Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. § 55. Eestis viibivad teiste riikide kodanikud ja kodakondsuseta isikud on kohustatud järgima Eesti põhiseaduslikku korda. Kodaniku põhiõigused: § 43. Igaühel on õigus tema poolt või temale posti, telegraafi, telefoni või muul üldkasutataval teel edastatavate sõnumite saladusele. Erandeid võib kohtu loal teha kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhtudel ja korras. § 44. Igaühel on õigus vabalt saada üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni. Kõik riigiasutused, kohalikud omavalitsused ja nende ametiisikud on kohustatud seaduses sätestatud korras andma Eesti kodanikule tema nõudel

Ühiskond

Kommentaarid (0)