Abivahendid (0)

LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL
Sotsiaaltöö õppetool
Referaat
ABIVAHENDID .

SISUKORD

1. Liikumisabivahendid . 5
1.1Neljarattaline rulaator . 5
Rulaator pakub kõndimisel stabiilsust ning lihtsustab keharaskuse ülekandmist, mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Rulaatori käepideme kõrgused saab kohandada vastavalt kasutaja kehapikkusele. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb kasutaja küünarliiges painutusse 20-30 kraadi.Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid vahemaid, sest väsimuse tundemärkide ilmnemisel on võimalik peatuda ja rulaatori istmele istuda. Enne rulaatori istmele toetumist tuleb kindlasti fikseerida pidurid , et rulaator eest ära ei sõidaks. Rulaator on hea liikumisabivahend, mis parandab kasutaja kõnnivastupidavust. 5
1.2 Küünartoega harkkepp. 7
Küünarkark on mõeldud artriiti põdevale kasutajale. Küünarkark sobib nii paremale kui vasakule käele. Küünarkepp on valmistatud kergmetallist. Eriline konstruktsioon lisab kõndimisel stabiilsust. Ergonoomiliselt kujundatud, mugav käepide. Tagatud kõrge stabiilsus ja libisemistakistus. Käepideme kõrgus on reguleeritav, fikseerimine lisakeermega. Pehmendusega küünarvarre osa on kaetud nailoniga. Pehmendusega käepideme kaugust küünarvarretoest on võimalik reguleerida külgsuunas. Kuna toetuspunkte maas on 3 või ka 4, siis on harkkeppi toetus tunduvalt kindlam, kuid samas tavalisest kepist kohmakam. 7
1.3 Passiivratastool. 7
1.4 Parapoodium. 8
2. Invaabivahendid WC-sse ja vannituppa. 9
2.1 Pehme potikõrgendus. 9
2.2 Poti - dušitool. 9
2.3 Vannile kinnituv käepide. 10
2.4.Libisemisvastane vanni matt . 10
3. Ergonoomilised abivahendid. 12
3.1 Põlvetugedega pööramisplaat. 12
3.2Plastikust libistuslaud. 13
3.3 Tõstevöö. 13
3.4Mobiilne tõstuk . 14
4.Abivahendid magamistoas. 16
4.1 Funktsionaalne voodi. 16
4.2 Voodi ohjad . 17
Asendivahetuse hõlbustamiseks võib asetada voodi peatsisse ohjad. 17
4.3 Hügieeniline madrats . 17
4.4 Voodikapp söögilauaga. 17
5.Laste abivahendid. 19
5.1 Seisulaud. 19
5.2 Tasakaalupoomid. 19
5.3Käru. 19
Lastekäru Special Tomato EIO on mõeldud kasutamiseks erivajadustega lastele kuni 8 aasta vanuseni. Standardvarustuse juurde kuuluvad lisapadjad puusa ja selja fikseerimiseks ning käru sisemõõtude vähendamiseks. Lapse kasvamisel on lisapatju kerge eemaldada. Lastekärul on reguleeritavad seljatugi (25˚-75˚) ning jalatugi . Suured täiskummid nii ees kui taga. Esirattad pöörlevad või on võimalik ka lukustada vaid otse sõitmiseks. Kerge kaal, vaid 10kg . Kergesti kokkupandav . 5-punktirihm turvalisuse tagamiseks. Kaasas kott istme all ning “varikatus”. 19
5.4Manuaalne hooldusvoodi. 20
6. Kuulmisabivahendid. 21
6.1 Kuuldeaparaat . 21
6.2 Sisekõrvaimplantaat. 21
SISSEJUHATUS.
Käesoleva töö eesmärgiks on tutvustada erinevaid abivahendeid. Töö aluseks on võetud erinevad abivahendite pakkujate kodueleheküljed nagu näiteks www. terviseabi .ee www.abivahendid.ee , www.itak.ee , www.sotsiaalkindlustusamet.ee , www. invaru .ee , www.egero.ee . Kasutatud on ka Inkotuba Omastehooldaja Käsiraamat .Kui räägime abivahendidest, siis teema on suuresti seotud ka hoolealuste, hooldajate ning samuti hoolekandekeskustega. Toon siinkohal välja mõned tähtsamad mõisted.
Abivahenditeks nimetatakse neid meditsiiniliselt põhjendatud tegevuspiirangute parandamiseks mõeldud vahendeid, seadmeid, esemeid, mida puudega/piiratud tegevusvõimega inimene vajab, et tulla paremini toime igapäevaste tegevuste sooritamisega. Abivahendi tõhusust tervikuna mõjutavad esmapilgul paar väga lihtsat tegurit: abivahendi kasutaja elukeskkond peab võimaldama vajaliku abivahendi kasutamist; abivahend peab tehniliselt vastama abivajaja vajadustele; abivahendi kasutaja peab tahtma ja oskama abivahendit kasutada.
Hooldus on isiku toimetulekut toetav sotsiaalteenus, mis hõlmab endas isiku hooldamist ja järelevalvet.Hooldamine on isiku juhendamine ja kõrvalabi osutamine söömisel, hügieenitoimingutes, riietumisel, liikumisel või suhtlemisel.
Järelevalve on ohutuse tagamine isiku suhtes, kes oma tegevuse või tegevusetusega võib tekitada kahju iseenda või teiste inimeste elule, tervisele või varale.
Hooldatav on raske või sügava puudega hooldusvajadusega isik.
Hooldajad on hoolekande ja tervishoiu esmatasandi töötajad, kes tegelevad inimeste hooldamise, juhendamise ning rehabilitatsiooniga. Nad abistavad inimesi tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral, hoolitsevad nende füüsiliste, psühhosotsiaalsete vajaduste rahuldamise eest, juhendavad ja toetavad neid. Hooldajad aitavad abivajajal tervist taastada, saavutada ja säilitada ning toetavad teda surma lähenedes.
Hooldajate tööülesannete hulka kuulub patsiendi abistamine : ohutu ümbruse hoidmisel, säilitamisel ja tagamisel haiglas , kodus, hooldekodus ; söömisel ja juhendamine tema tervislikust seisundist tuleneva toidu ja toiduainete hankimisel ning toidu valmistamisel; juhendamine eritamisel, voodi- ja isikliku pesuvahetamisel ja korrastamisel; isikliku hügieeni ja kehapuhtuse protseduuride läbiviimisel, välimuse korrastamisel ning riietamisel ja riietumisel; liikumisel ja füüsilise aktiivsuse tagamisel, juhendamine abivahendite kasutamisel ; ravimite kättetoimetamisel ja arstiabi korraldamisel.
Vajadusel ja arsti ettekirjutusel manustavad nad patsientidele ravimeid, teostavad lihtsamaid protseduure, mõõdavad vererõhku ja kehatemperatuuri, määravad pulsi- ja hingamissagedust .
Hooldaja tööülesannetega seotud riskid : jõud: tööülesande sooritamiseks (raskuste tõstmine, lükkamine ja tõmbamine ) või seadmete ja tööriistadega töötamiseks vajalik füüsiline jõud; korduvus: sama liigutuse või liigutuste seeria pidev või sage kordamine tööpäeva kestel; ebamugavad asendid: tööasendid, mis asetavad keha pinge alla, nagu voodi kohale kummardamine, põlvitamine või tõstmisel ülakeha pööramine .
Patsiendiga seotud riskid:patsiente ei saa teisaldada nagu raskeid esemeid; seetõttu ei saa alati kohaldada ohutu teisaldamise eeskirju: patsiente ei saa vastu keha hoida. Patsientide teisaldamine hõlmab patsientide tõstmist, allalaskmist, hoidmist, lükkamist ja tõmbamist.
Patsientide teisaldamise meetodid võib teostusviiside järgi jaotada kolme liiki:
1.Käsitsi teisaldamise meetodid- Neid teostavad üks või kaks hooldustöötajat, kes kasutavad oma lihaste jõudu ja võimalusel patsiendi liikumisvõimet.
2.Teisaldamismeetodid, mille puhul kasutatakse väikeseid patsientide teisaldamise abivahendeid. Kõnealuste meetodite puhul kasutatakse eriabivahendeid, nagu vähese hõõrdumisega libistamislina, ergonoomiline vöö , pööramisplaat, voodi päitsisse kinnitatav trapets jms .
3.Teisaldamismeetodid, mille puhul kasutatakse suurejõulisi patsientide teisaldamise abivahendeid.Kõnealuste meetodite puhul kasutatakse elektromehaanilisi tõsteseadmeid .
Hooldusvajadus on isiku abi-, toetuse- ja järelevalvevajadus, mille teeb sotsiaaltöötaja hoolduse seadmiseks kindlaks hindamisintervjuu ja füüsilise ning vaimsete võimekuse testidega (edaspidi hindamismetoodika) hooldatava elukohas.
Hooldusõed on tervishoiu ja hoolekande esmatasandi töötajad, kes abistavad inimesi tervisekahjustuste, funktsionaalsete häirete ja rehabilitatsiooni korral. Nad hoolitsevad haigete ja erivajadustega inimeste eest, aidates rahuldada nende esmaseid vajadusi olukorras, mil nad ise toime ei tule. Nende ülesandeks aidata abivajajaid nende igapäevases elus, säilitades ja edendades nende tervist ning abistades toimetulekul.Samuti tuleb neil põetada haigeid surivoodil.

1.Liikumisabivahendid.

Liikumisabivahendite eesmärgiks on kompenseerida eelkõige tasakaaluhäireid või alakeha piiratud liikuvust. iikumisabivahendite kasutamisel võiks teada üldiseid põhimõtteid. Liikumisabivahendeid tuleb kasutama õpetada.
Ratastega tugiraam sobib eelkõige alakeha nõrkuse korral. Selle juhtimine nõuab enam osavust.

1.1Neljarattaline rulaator.

Rulaator pakub kõndimisel stabiilsust ning lihtsustab keharaskuse ülekandmist, mis on vajalik normaalseks kõnniks. Rulaator vähendab ka kukkumise riski. Rulaatori käepideme kõrgused saab kohandada vastavalt kasutaja kehapikkusele. Rulaator on optimaalse kõrgusega siis, kui käepidemetest hoides jääb kasutaja küünarliiges painutusse 20-30 kraadi.Rulaator võimaldab läbida ka pikemaid vahemaid, sest väsimuse tundemärkide ilmnemisel on võimalik peatuda ja rulaatori istmele istuda. Enne rulaatori istmele toetumist tuleb kindlasti fikseerida pidurid, et rulaator eest ära ei sõidaks. Rulaator on hea liikumisabivahend, mis parandab kasutaja kõnnivastupidavust.

Rulaatoreid on palju erinevaid variante , kuid tavaliselt on rulaatori raami külge kinnitatud korv või kott.  Korvis saab mugavalt hoida raskeid poekotte või muid esemeid, mida ei ole võimalik käes hoida. Rulaator aitab kergemini hakkama saada igapäevategevustega nagu poes või turul käimine.
Paljud kasutavad rulaatorit igapäevaselt, kuid on ka neid, kelle jaoks on rulaator teine liikumisabivahend, mida kasutatakse vaid õues ja pikematel jalutuskäikudel. Seepärast on hea, et rulaatori mittekasutamisel või transportimisel saab abivahendi mugavalt kokku panna.

1.2 Küünartoega harkkepp.

Küünarkark on mõeldud artriiti põdevale kasutajale. Küünarkark sobib nii paremale kui vasakule käele. Küünarkepp on valmistatud kergmetallist. Eriline konstruktsioon lisab kõndimisel stabiilsust. Ergonoomiliselt kujundatud, mugav käepide. Tagatud kõrge stabiilsus ja libisemistakistus. Käepideme kõrgus on reguleeritav, fikseerimine lisakeermega. Pehmendusega küünarvarre osa on kaetud nailoniga. Pehmendusega käepideme kaugust küünarvarretoest on võimalik reguleerida külgsuunas. Kuna toetuspunkte maas on 3 või ka 4, siis on harkkeppi toetus tunduvalt kindlam, kuid samas tavalisest kepist kohmakam.

1.3 Passiivratastool.

Hea ratastool peab olema valitud vastavalt inimese kasvule ja suurusele, et võimaldada talle piisavat toetust ja mugavat istumisasendit.Jälgida tuleb ratastoolis istuva kliendi jalgade toetatust, ei tohi lasta neil „rippuda“. Tuleks vältida äravajumist tasakaaluprobleemi korral. Kindlasti tuleks kasutada laiu ja soovitavalt nelja- või viiepunktirihmu (n-ö traksid ), ühepunktirihma kasutatakse vaid puusadest (mitte kaenla alt) toetamiseks. Kui ratastool on kliendile liiga suur, tuleks püüda tema asendit patjadega toestada ning mitte lasta tal kogu päeva ebamugavas asendis istuda.
Täisraamiga passiivset komfort ratastooli (Rea Bellis) annab komplekteerida igasuguste vajadustega inimestele. Toolil on reguleeritav istme- ja seljatoe kalle, samuti reguleeritavad jalatoed ning suur hulk erinevaid istme- ja seljatoe patju, tänu millele leiab lahenduse iga inimese vajadusele, tagades mugavaima ja toestatuma istumisasendi.  Valikus erinevad käetoed, peatoed, pidurid, rattad , rindkere küljetoed, tugi- ja turvarihmad. Valikus elektriline tooli- ja seljatoe regulaator . Spetsiaalsed ühepoolse halvatusega inimesele mõeldud käetoepadjad. Ratastoolilaud, erinevad hoorattad.
Valikus istmelaiused 34 - 71cm, istme sügavused 38 - 60cm, seljatoe kõrgused 55 - 80cm. Kandevõime kuni 180kg.

1.4 Parapoodium.

Abivahend võimaldab halvatud patsiendil iseseisvalt ringi liikuda . Parapoodiumi seljaosa toetab rindkere, nimme - ja ristluupiirkonda, toetatud on ka jalad vaagnast taldadeni. Keha optimaalne stabiliseerimine nii eest kui külgedelt. Pikad käetoed meenutavad karke, jalaplatvormid on libisevate rööbaste peal. Võimalik lisavarustus : põlvetoetuse raam, randmehoidjad, jalakiil, lisapadjad.

2. Invaabivahendid WC-sse ja vannituppa.

Tualett ja pesemisruum.
Tualetis käimine peab olema võimalikult kerge. Abiks on potikõrgendused ja käetoed kahel pool potti (käetugedega potikõrgendused). Kui uksest tualetipotini on palju maad, võiksid olla käetoed ka seintel . Pesemisruum on kukkumiseks ohtlikumaid kohti, kuna vann ja põrandad on märjad ja libedad. Tavaliselt on vannituba väike, jättes vähe ruumi vabalt liikumiseks. Liikumist kergendavad ka käsipuud seintel. Kindel on ennast pesta vannis või duši all duššitoolil istudes . Libeda seebi võib panna pesukinda sisse. Et vältida kõrvetamist, võiks kuuma vee madalamaks reguleerida.

2.1 Pehme potikõrgendus.

Potikõrgendus on mõeldud füüsilise puudega inimestele lihtsustamaks iseseisvalt tualeti kasutamist. Käepidemetega potikõrgendus tagab kasutajale mugava kõrguse ja lihtsustab istumist ja püsti tõusmist. Potikõrgendust on võimalik väga lihtsalt paigaldada olemasolevale tualettpotile.Potikõrgendust saab lihtsalt puhastada . Kompakti abil saab muuta tualett-poti kõrgust ning käetoed pakuvad kindlat tuge potile istudes ja sealt tõustes. Toode on nahasõbralikust, pehmest vahtplastist materjalist. Potikõrgendust on võimalik valida, kas kaanega või ilma. Kandevõime 120kg .Prill-laua kõrguseks on 2-25 cm.

2.2 Poti- dušitool.

Potitool aitab lihtsustada wc toiminguid ning pakub kõrgemat istepinda Potitoolidest on olemas nii seina külge kinnitatavaid kui ka tabureti tüüpi toole. Istumiskõrgus on mõnel tootel kergesti muudetav. Vajaduse korral varustatud seljatoe ja/või käetugedega. Olemas ka ratastega mudelid.Toolile istumine ja toolilt tõusmine on lihtsam ja teostatav väiksema jõupingutusega. Tooli saab kasutada olemasoleva wc poti kohal kõrgendusena või eraldiseisva potitoolina koos ämbriga. Istet on lihtne eemaldada ja puhastada. Tooli kõrgust saab reguleerida. Kui pind on ebatasane, siis potitooli stabiilsust saab reguleerida kruvi abil, mis asub märgistatud kummiotsiku all. Potitooli iste on tehtud plastikust ja tooli raam terastorust.
Poti- dušitoolil McWet 5" ratastega on olemas kuullaagrid; liigutatavad käetoed; reguleeritav kõrgus, liigutatav jalatugi;  anatoomilise kujuga iste ja kindel seljatugi; eemaldatav tagaosa, et kergendada transportimist; standardvarustusena kaasas eemaldatav padi; saab kasutada nii duši-kui potitoolina; saab ka kasutada standard WC-poti kohal; vähest hooldust vajav disain. Võimaldab kasutajal ennast pesta istudes.
•

2.3 Vannile kinnituv käepide.

Vann peab olema mugav, kuid sama oluline on ka turvalisus. Et vannist oleks mugavam püsti tõusta , on selleks ette nähtud käepidemed. Käpide on valmistatud vastupidavast terasest ning mõeldud täiendavaks abivahendiks vanni minemisel ja tulemisel.

2.4.Libisemisvastane vanni matt.

Libisemisvastane matt on hea abivahend vannis kasutamiseks, et vältida libisemist. Vannimatt on stabiilne ning kummist, kinnitub iminappadega vanni põhjale.

3. Ergonoomilised abivahendid.

Ergonoomika on rakendus - ja alusteadus biotehnilistest (inimene-tehnika-loom-taim-keskkond) süsteemidest töötegevuse kavandamiseks, uuendamiseks ja arendamiseks .
Ergonoomika eesmärk on uurida ja luua ergonoomilis-majanduslikku tootmis- ja töötehnoloogiat. Ergonoomika uurimisobjektideks on eelkõige inimene füüsilises ja psüühilises töötegevuses, töövahendid, tööprotsess ja töökeskkond . Ergonoomika eriala spetsialisti ülesanne on arendada koostööd ka teiste erialade spetsialistidega.
Ergonoomilise töökeskkonna saab luua pöörates tähelepanu järgmisele: raske töö puhul kasutatakse tehnilisi abivahendeid, näiteks ratastega kärusid ja tõstukeid , planeeritakse ja korraldakse töö nii, et oleks võimalik abivahendeid kasutada.Töö tegemiseks tuleks tagada piisavalt ruumi, stabiilne tasane aluspind ja korralik valgustus . Uusi ja asendustöötajaid, tuleb juhendada korralikult ning nad peaksid läbima õigete abivahendite ja töömeetodite kasutamise väljaõppe. Töö tuleb korraldada ja kavandada nii, et koormus jaguneks mitme töötaja vahel, aidata kaasa töötajate hea füüsilise vormi säilimisele.

3.1 Põlvetugedega pööramisplaat.

Kergendab hooldajate tööd, kes peavad patsienti ühest kohast teise liigutama. Aitab vältida hoodajate terviserikkeid. Peale selle võimaldab plaat patsiendil olla iseseisvam ja aidata siirdumisele kaasa. Pööramisplaadi käetoe ja põlvepehmenduste kõrgust saab regu- leerida. Alusplaadid on omavahel liigutatavad, võimaldades patsienti pöörata. ööramisel võib kasutada ka pööramisplaati, kui hooldatav astub tõustes plaadi peale ja hooldaja keerab kallistusasendis hooldatava keerleval plaadil seljaga ratastooli poole ja seejärel hooldatav istub. Hooldaja ei tõsta hooldatavat kätega, vaid ainult hoiab hooldatavast kinni.

3.2Plastikust libistuslaud.

Libistuslaud Immedia Butterfly mõeldud istuva inimese liigutamiseks voodist ratastooli, ratastoolist autosse või vastupidi.Libisev pealmine osa võimaldab patsiendil nii iseseisvalt kui ka abilisega siirduda.Libistuslaua väljalõiked võimaldavad selle stabiilset asetamist ratastoolile ning libisemisvastased padjad libistuslaua all ennetavad selle kohalt libisemist. Libistuslaual on suurem istumispind, mis on abiks, kui siirudmist on vaja teha lühemate sammudena. Libistuslaual on lisaks kaasas spetsiaalne libilina, mis muudab siirdumise kiiremaks ja mugavamaks.

3.3 Tõstevöö.

Vöö abil saab toetada ja suunata eaka liikumist. Tõstevöö paigaldadakse ümber patsiendi keha. Vöö peab paiknema õiges asendis ning selle alla peab jääma vaid üks kiht riideid .Vöö tuleb lukustada ning vöö ots jätta nähtavale.Vöö pinguldamiseks tuleks sikutada seda kinnituspaela eri suundades.Tõstevöö eesmärgiks on kliendi turvatunde loomine siirdamisel, samuti kliendi mugavustunne ning võimalikult suure iseseisvuse saavutamine erinevates toimingutes.Tõstevööga tuleks liikuda võimaikult kliendi lähedal.Vööd ei tohi kasutada eaka tõstmiseks. Kinni ei tohi haarata eaka käsivarrest ega riietest .

3.4Mobiilne tõstuk.

Siirdumine ja asendivahetus on sujuv, kui seda tehakse õigeid tehnikaid ja vastavaid abivahendeid kasutades. Neid tehnikaid harjutades ja pidevalt korrates, muutuvad nad loomulikuks liikumise osaks nii hooldajale endale kui ka hooldatavale.
Lingtõstuk Birdie võimaldab patsienti tõsta voodist, toolilt ja põrandalt, samuti patsienti langetada ja koos tõstukiga soovitud kohta transportida.Tõstuksüsteem on kinnitatud ratastega alusele. Kasutatakse eelkõige haiglates ja hoolekandeasutustes, aga sobivad ka kodudesse, kus on piisavalt ruumi tõstukiga liikumiseks.
Tõstuki üldlaius on 65,5cm, pikkus 115cm, tõstekõrgus 46,5 - 168,5cm, alusraami kõrgus 10cm . Tõstuki kaal 35kg, kandevõime 170kg. Tõstukil on hästiliikuvad rattad, mis võimaldavad patsienti transportida.

4.Abivahendid magamistoas.

Hea uni on kõigile väga tähtis. Inimesed, kes teatud tervislikel põhjustel veedavad enamus oma ajast voodis, on väga tähtis, et voodi madrats oleks mugav ning õhku läbilaskev. Elektriline voodi on kõige sobivam seetõttu, et haige saab puldiga ka ise oma asendit muuta ja kõiki liigutusi ei pea sooritama hooldaja, seega kergendab see nii haige kui hooldaja eluolu. Voodil on kaasas ka voodipiirded , mis on väga head juhul kui on tegemist väga rahutu haigega, kes tahab iseseisvalt kõndima minna või kui on karta voodist välja kukkumist, piirde najale on hea asetada ka lamatiste vältimiseks patju. Ohutut voodist tõusmist kergendavad „voodiohjad“, kust on hea kinni hoida ja end ka istesse tõusmisel aidata .Hea oleks, kui hoolealusel on voodi kõrval ka voodikapp söögilauaga, mida kasutada söömiseks ning mõningate tähtsamate asjade hoiustamiseks.

4.1 Funktsionaalne voodi.

Funktsionaalsel voodil (Scanafia HS-4) on olemas Neljaosaline lamamispind; elektriline kõrguse, - ja seljaosa reguleerimine kolme elektrimootori abil; elektriline kõrguse reguleerimine normaalasendist allapoole 36cm põrandapinnast ja ülespoole 73cm; rataste pidurdussüsteem . Voodi laius koos küljetugedega on 89cm. Voodi pikkus normaalasendis 216cm. Kandevõime 180kg. Kaasas olev lisavarustus: reguleeritavad voodi küljetoed puiduimitatsioonist.

4.2 Voodi ohjad.

Asendivahetuse hõlbustamiseks võib asetada voodi peatsisse ohjad.

4.3 Hügieeniline madrats.

Hügieeniline madrats on vahtpolüuretaanist, kahekihiline ( Sanitized® antibakteriaalse töötlusega madratsikate, profileeritud pinnaga poroloon ), mahukaal 50kg /m3. Sobiv kõikidele kehatüüpidele 130 kuni 160kg kaaluvatele inimestele. Hooldusjuhend : lihtne ja kerge asetada voodisse, sobilik kõikidele vooditüüpidele, samuti puldiga juhitavale voodile. Kanga pinda on kerge puhastada ja desinfitseerida haiglas olevate desinfitseerimisvahenditega ning vajadusel pesta masinapesus.

4.4 Voodikapp söögilauaga.

Voodikapp söögilauaga EQUA 1705 on integreeritud söögilaud, muudetava kaldenurgaga, söögilaua kõrgus reguleeritav vahemikus 82-112 cm, plastikust, piduritega. Kapp on kahepoolne . Sees on riiul ja pudelihoidja. Sahtlil on plastik sisu.

5.Laste abivahendid.

5.1 Seisulaud.

Seisulaud Tristander teeb ära kolme erineva seisulaua töö, selle unikaalne disain võimaldab lauda kasutada nii sellili , kõhuli kui ka vertikaalses asendis.Seisulauda on kerge kohandada 15°-st 90°-ni, samuti "kasvab" laud oma suurustelt koos lapsega. Seisulaua iga pehmenduspadi on kujundatud nii, et laps oleks kindlas ja turvalises asendis. Pehmenduspadjad on kergesti puhastatavad ning lateksivabad. Lauale on võimalik juurde tellida erinevaid lisasid. Saadaval kahes erinevas suuruses.

5.2 Tasakaalupoomid.

Tasakaalupoomid aitavad parandada tasakaalu ning kordinatsiooni, samuti arendavad kompimismeelt ning tunnetust. Saadaval on erinevalt komplekteeritud ning erinevate kujudega poome.

5.3Käru.

Lastekäru Special Tomato EIO on mõeldud kasutamiseks erivajadustega lastele kuni 8 aasta vanuseni. Standardvarustuse juurde kuuluvad lisapadjad puusa ja selja fikseerimiseks ning käru sisemõõtude vähendamiseks. Lapse kasvamisel on lisapatju kerge eemaldada. Lastekärul on reguleeritavad seljatugi (25˚-75˚) ning jalatugi. Suured täiskummid nii ees kui taga. Esirattad pöörlevad või on võimalik ka lukustada vaid otse sõitmiseks. Kerge kaal, vaid 10kg. Kergesti kokkupandav. 5-punktirihm turvalisuse tagamiseks. Kaasas kott istme all ning “varikatus”.

5.4Manuaalne hooldusvoodi.

Voodi on väga mugav nii patsiendile kui ka hooldustöötajale. Reguleeritav hooldusvoodi on mõeldud lastele vanuses 3-12 a. Põhilised funktsioonid: Mõlemapoolsed  iseseisva funktsiooniga küljetoed. Jäigad U-kujulised voodi otsad on tehtud melamiin saepuruplaadist, seetõttu on voodi transportimine väga lihtne ja turvaline isegi ühe inimese jaoks. Hüdraulika kaasabil või käsitsi patsiendi ala kohandamine , mistõttu on lihtne patsiendi eest hoolitseda. Manuaalne seljaosa tõstmine 72°, Manuaalne põlveosa tõstmine 37°,Jalaosa mehaaniline asendi muutmine 27°. Lihtne puhastada, desinfitseeritav patsiendi ala on tehtud teraslamellist. Rataste diameeter on 100 mm (2* piduritega, 1* w/o piduriga, 1* suuna lukuga),      mistõttu on voodit lihtne ja turvaline transportida.

6. Kuulmisabivahendid.

6.1 Kuuldeaparaat.

Kuuldeaparaat on elektrooniline seade, mis koosneb heli vastuvõtvast mikrofonist, võimendist ja telefonist , mille abil juhitakse võimendatud heli kõrvaotsaku kaudu kõrva. Vajadus kuuldeaparaadi järele tekib tavaliselt siis, kui inimene ei kuule helisid tugevasega alla 30 dB. Kuuldeaparaadid võivad olla kõrvasisesed, kõrvatagused või kehal kantavad. Kahepoolse kuulmislanguse korral oleks mõistlik kasutada kahte kuuldeaparaati, kuid alati ei ole selleks võimalusi. Siis võib ainult ühte kõrva paigaldatud abivahend olla inimese jaoks heli lokaliseerimisel ja kõne mõistmisel mürarikkas suhtlussituatsioonis häiriv, mistõttu ta väsib tavapärasest palju kiiremini.

6.2 Sisekõrvaimplantaat.

Sisekõrvaimplantaat on retseptoorse talitluse häireid kompenseeriv kirurgiliselt paigaldatav protees. Vajadus sisekõrva implantaadi järele tekib enamasti siis, kui inimene ei kuule helisid tugevusega 85 dB ning kuuldeaparaatidest pole kasu, sest heli ei jõua sisekõrva teo häirete tõttu kuulmisnärvini. Implantaadi süsteem koosneb kehasisesest vastuvõtjast ning mikrofoni ja saatjarõngaga kehavälisest kõneprotsessorist, mis võib olla kehal kantav või kõrvatagune.
22